Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Päev kell on saanud 11 ja viis minutit ja rahvateenrite tund siis taas algamas. Rahva teenrid on täna nii-öelda kahes jaos. Siin Tallinna stuudios vikerraadio ovaalse laua taga on istet võtnud Heidit Kaio Eesti ekspressist ja mina olen, anname rahvusringhäälingu uudiste köögist. Nüüd toimub kohaloleku kontroll, kas meie Rahvusringhäälingu Võru stuudios on kohal ka Sulev Valner, tere hommikust, Sulev. Tere hommikust. No täiesti olemas. Kohaliku kontroll on, on läbi viidud ja, ja nagu nagu mul ikka kombeks, alustame ilmast, aga täna täiesti teadlikult, sellepärast et vähemalt siin Tallinnas on niisugune pilves hästi jahe varakevadine, võiks öelda. Kuigi võiks olla juba rohkem. Aga mitte niisama ei, räägime ilmast, sest täna Heidit, sa ütlesid, on 15000 inimest väljas. 15000 vähemalt eileõhtuse seisuga neid oodati juurde, et seda, seda numbrit vaadati, suurenevad ja kohti oli 30-le 1000, nii et nii et poole rohkem võiks, võiks välja minna. Kui veel eile õhtul olite ennast registreerunud. Nii et järjekordne teeme ära kampaania raames talgud on siis algamas või avanud ja üle Eestimaa siis tublid käed koristavad seda, mida, mida teised on. Kusjuures just koristavad ja mis on ka huvitav, et, et seal tekkinud mingisuguseid teist sortide alguses, et see ei ole enam ainult puhtalt koristamistalgud, et on ka selliseid, et teeme näiteks, teeme lasteaiaväravat kordav ideed, teeme, ehitame kiigeplatsi või sellised noh, teist sorti talguid on ka tekkinud, et ja isegi seal olid, ma vaatasin, need olid mingisugused, õpime saia küpsetama ja koome sokke ja selleks on päris päris iselaadseid. Koostegemise vorme on, on tekkinud jah. Olen seda teed? Ei, absoluutselt, on siin ka teisi talgu talgufarme olemas. Et minu meelest isegi koristustalgud on vähemuses. Aga mina, mina alustasin talgutega eile õhtul. Et eile õhtul olin ühtedel talgutel täna. Täna ei ole, aga homme olen jälle, oled ühtedel talgutel, see tähendab mitte oma talu koduõue said puhtaks vaid. Vaid oled teisi abistamas? Jah, eile olin küll, jah. Aga Ta on ilmselt oma õue, kui, kui Heidit läheb koju pesu pesema ja sina oma taluga koristad, siis ei lähe nagu talgute kirja. Et peab tingimata teiste asju teistele mahajäetud maha visatud asju ära. Ei räägi mitmeid talgud, on nii-öelda talutalguid seekord, kus, kus, kus tulevad kogunevad, koguneb rahvas kokku konkreetse konkreetse taluõue peale ja aidatakse seda seda taru korda teha, et talu peremehe asi on otsida tööriistad ja, ja talgusupp välja, aga, aga on mitmeid siukseid talutalguid. Talgud nagu klassikalises mõttes täiesti noh, mina ütleks nii, et siin maal isegi On see talgute pidamine midagi, midagi sellist, mida ei tehta sugugi tingimata ainult üks aasta ja ja maikuu esimesel nädalal. Et see on noh, see ei ole päris igapäevane, kindlasti, aga aga see, et tullakse kellelegi appi midagi suuremat matt või natuke ebameeldivamat tööd koos ära tegema ja siis ja siis minnakse jälle teise juurde. Et see on täitsa tavaline. Ma isegi ütleksin, et mitte ainult maal, et siin linnas ka, et, et meil on, me oleme suured talgukorraldajad, meil, meil käib kodus tihti talgulisi, et korraldame, korraldame sellise ürituse, mille käigus saab, saame meie mingi lisaväärtuse ja saavad sõbrad kokku tulla. Ma ei mäleta, ausalt öeldes, mitu korda nüüd teeme ära, on juba juba käinud. Kõigepealt esimene kord oli, oli suur 2008 2008 suure aplombiga tehti Eestimaa puhtaks. Siis kas 2009 olid need, kus väga palju mõeldi, inimesed istusid kinnistes ruumides ja siis arutasid, et mida, mida nüüd peaks tegema hakkama. Ja siis vaikselt mindi jälle nii-öelda füüsilise töö juurde, oli, oli vist nii? Jah, kusjuures näib, et seda füüsilist tööd ikka jagub, et mingisugusel hetkel tundus, et, et sellel teeme ära, on selline nagu ideekriis, et mida nüüd teha siis järgmine, mis see järgmine samm oleks ja nüüd on nagu jõutud sinnamaani, et polegi vaja midagi väga välja mõelda, et, et kodutöö jah, tegelikult, ega siis töömaailmas otsa just täpselt. Nojah, aga see just nimelt rõhuga sõnal maailm. Et juba juba teine aasta mulle tundus, et on mingisugune idee kriis, et peab hakkama välja mõtlema, mida teha. Huvitav siis ma ei ole üldse sinuga nõus, et minu meelest on äge, et sellest me oleme väga erinevad, et sa muga nõus ei oleks, aga aga huvitav kui palju sellest nii-öelda mõttetalgutest, mis, mis siis 2009 käisid ja palju-palju sellest nagu ellu viidud või, või mis sellest nagu tolku olnud laiali austus kuulutas seda enam mitte midagi. Võib-olla võib-olla mõned nädalad pärast seda räägiti, et üks ja teine mõte ja, ja kuidas ta saaks hakata järgmiste aastate jooksul ellu viima, aga pärast. Mulle nagu jäi mulje, et need tegelikult need talgud mõttetalgud tulid kokku, mitte mitte selleks, et leida mingeid väga globaalseid ideid, et teeme kosmose puhtaks või midagi sellist, et need olid ikkagi sellised väga sellised kogukondlikud ettevõtmised ja just nagu see nende mõtte taga oli see, kuidas meie meil, meil, meie kogukonnas, meie külas teha midagi paremaks või, või midagi muuta. Et et ma, ma nüüd ei tea seda, et kas seal konkreetselt ehitati pärast seda mõni kiigeplats või, või midagi muud muutus, aga ainuüksi see, et mingid kogukonna inimesed istuvad ühe laua taha kokku ja üritavad üheskoos ühes suunas mõelda, minu meelest juba see ainuüksi on väga suur väärtus. No mul läks juba meelest ära, häirib millegagi, milles sa minuga nõus ei olnud. Sellega, et talgulistel teeme ära, talgutel oli idee või on siiani on idee kriised, millega edasi minna minu meelest sellesama selle koristamisega ja, ja koostegemisega sellises vormis, nagu ta praegu on, võib veel pikalt edasi minna. No mina tollal, kui see oli esimest korda, tegime päevas mitu, mitu saadeti mitu, mitu otselülitust üle üle Eestimaa ja siis oli see nagu suur ja uus asi, kui see esimesed kaks aastat siniseid, siis kui, kui oli noh, nii-öelda koristamistalgud ja see teine, see mõttetalgud. Ja juba siis ma ajasin oma sellist vaikset jora ja, ja, ja puhast individualistlikud taskufilosoofiat, et lapsega, et ei, et see on väga lühikene, et, et milleks ja kellele seda vaja on, tähendab see, et, et maa ja kõik saab puhtamaks, see on, see on väga okei, loomulikult, sest et aga, aga ikkagi, et, et need inimesed koristavad, ma olen täna mitu korda rõhutanud, et nagu teiste inimestelaga teiseks ja et miks, kas keegi peab peaks seda nende eest ära tegema? No siin on see, et, et peaks tulema rullikutega koristusmasina siis selle nii-öelda laga ära koristama, et siis oleks nagu OK või mina ostame teenuse ja ei, ma ei tea. Kas see on, kas see on nüüd rullikutega või, või mitterullikutega, aga, aga põhimõtteliselt noh, alustame juba sellest, et peaks nagu mingisugune kasvatus olema, et inimesed ei, ei, ei teeks niimoodi, eks ole, ei, ei viskaks oma oma oma rämpsu maha. Et need, ma ei taha absoluutselt kahandada nende inimeste väärtust ja nende entusiasmi, kaasa arvatud teie oma siin ma kuulen lausa sellist Fonaatilist pühendumist sellele üritusele. Nii Võrust ja Tallinnast, aga, aga, aga põhimõtteliselt ju ju me teeme ju teiste inimeste tegemata jäänud tööd või siis teiste inimeste halvasti tehtud või, või valesti tehtud asja. Et minu minu jaoks on, siin on siin on siin väga-väga-väga tõsine kahvel mängus. No mulle tundub siiski, et, et, et see, see hariv funktsioon on, ongi olnud võib-olla kõige tähtsam. Et, et selle kui RMK värskelt teatanud, et Eesti metsade lagastamine on vähenenud umbes kolmveerandi võrra et siis tõenäone silmas tulemas see on tore, siis no ja teiseks, kui me ütleme, et, et kui see teeme ära mõtte maailmakoristuse näol on saanud noh, üheks juba Eesti ilmselt välispoliitiliseks firmamärgiks, mida ütleme ka Eestis Eesti tipp-poliitikud käivad maailmas esitlemas, kui, kui muidugi muidugi selle juures ka endale vastu rinda tagudes, justkui nemad oleks midagi sellist teinud, et siis ütleme nii, et see on võib-olla kõige tuntum Eestist pärit olev märk Skype'i järel praegu. Kusjuures Skype'i seotud ka sellega, et. Jah, et selles mõttes nagu ideekriis on natukese selline noh, võib-olla, et me ei saa jälle, eks ole. Prohvetid ei ole omal maal nii kuulsad, kui, kui välismaal kipuvad saama. Aga Ma arvan, et hoopis hoopis kõige tähtsam mõte, mis sellel kogu sellel talgupidamisel on olnud, on, on tegelikult selline kogukondliku kokkukuuluvustunde kasvatamine ja, ja kui tulla selle viidatud mõttetalgute juurde mõned aastad tagasi, siis ma arvan, et see koosmõtlemine oli väga paljudele kohalikele inimestele võib-olla tihti üks niisugune haruldane kogemus omakandi inimestega niisuguses vormis kokku saada ja ja maailma hakata parandama ja, ja nahk, kas need, kas need mõtted, mis sealt täpselt sellel päeval sündinud, tõstsid need tingimata maailma nii palju paremaks tegid, aga, aga see tunne, et võib nagu kokku saada ja tegu on täitsa normaalsete inimestega, kellega kellega võidakse ka ühele lainele jõuda, et see on juba, see oli päris. Kusjuures üks paar nädal-paar nädal võib-olla isegi kuu aega tagasi nüüd juba avaldas Postimehes on hästi põnev artikli Võrumaalt pärit ajakirjanik või Võrumaal tegutsev ajakirjanik arvelt preidaks ja tema jutu mõte oli selles, et maa, maaelu või elumaal, võimekuse või tuleviku tulevik seisneb just just nimelt ühistegemises ja ka ühistu tegemistest ja ühistuühistute loomise võimekuses. Et kui see riik ja, ja ütleme, tsentraalne võim kolib maalt ja siis siis see tulevik just nimelt ongi selles, et et seal kohapeal inimesed panevad pead kokku, mõtlevad välja anda vajaduse ja asuvad selle nimel siis nagu üheskoostööle, et sellisel ühistegemise vormis noh, kõige tavalisem on muidugi poe tegemine, et see on juba varsti saab 100 aasta vanuseks traditsioon siin Eestis aga, aga ka, aga ka muid teenuseid saab niimoodi maale tuua, et tegelikult noh, minu meelest see koostegemine on nagu sa ise ütlesid Sulev, et on üks kõige olulisemaid osasid selles protsessis. Ma saan aru, et oma oma kiidukõnest te olete nüüd minu täiesti välja jätnud, nüüd olete hakanud. Aga ega ma oma jora ka muidugi jätab, näiteks kui näete, et keegi viskab prügi maha jah, või siis tavaline pilt. Me oleme näinud, kuidas autodest tühjendatakse tuhatoose? No ikka kümneid ja kümneid kolid lendavad kuskile ühte kohta, on see siis parkimisplats või on see kuskile metsapeade, kas, kas ma küsin teie käest nüüd oma oma jora niimoodi silmas pidades edasi, et et kastele Te ütlete või, või te lähete ja jääb, ootate, kuni näiteks auto ära sõidab, siis koristate tema järel ära? Siis mina olen viimasel ajal hakanud sekkuma, et ma olen võtnud endale põhimõtteks, et, et ma nagu, et ma ei käitu nagu, ütleme nagu eestlaslikult oleks ootuspärane, et vaikin vaid et ma lähen, ütlen. Ja seas olev. No ma ei oska seda niiviisi, ütleme sellest dilemma siis praegu võib-olla isegi väga nagu öelda, mis aga Ma saan aru pidama, mida ma mõtlen, eks ole, ma ikka räägin sellest, et, et ma olen põhimõtteliselt Aarne, ma olen põhimõtteliselt sinu poolt viidatud selle nähtusega nagu nõus, mida ka täna Andrus Kivirähki Päevalehe artiklis esile toob, et ega, ega laisal inimesele on tore, et kuskil on ka virgad inimesed, kes vabatahtliku tööna, eks ole, asjad ära teevad. Jah, no oleks laisad, need, kes ikka maha viskavad metsa alla prügiautost pudeleid ja konisid välja lennutavad ütleme otse välja, need pole mitte laisad, vaid kaob. Absoluutselt aga noh, ega nad ei kao ka siit ilmast ära, aga see nüüd, et ma olen selles osas nagu, nagu nõus, et, et nüüd kui see teeme ära, kogu mõte olekski selles, et käime kellegi teise poolt kuhugi viidud prügi teiste tagant ära koristamas ja teeme seda mingi tuima järjekindlusega aasta aasta järel ja siis nagu sihukest Siisyphose töödeks. Ma arvan, et see on päris, siis ma ütlen, et minu meelest ei ole pea ees Et see, see laga tuleb ju kuidagi ära saada, et mul on näiteks, just üsna hiljuti nägin ühes Aegviidust üks, kuus kilomeetrit väljas, üks teeots, keerab, keerab metsa vahele, seal me nagu meil on seos selle mingisuguse krundiga, mis, mida me käisime vaatamas ja siis me näeme, et seal on, nagu on järjekindlalt keegi oma musta kilekotiga toonud oma prügis enam beebimähkmeid, seal on selline noh täitsa tavaline olmeprügi. Ma tõesti tahaksin selle inimese käest küsida, kuidas tema ettekujutust mööda see sealt sealt metsa alt nagu peaks ära saama selle prügi. Aga teistpidi ta ei saa sinna jääda ka ju, et see, see prügi ei saa sinna jääda. Kuidagi peab seal siiski ära saama. Tõsi on see, et no närvi ajab see aga, aga mis sa teed, ta ei saa sinna metsale. Allase, prügi, jää tuleb. Jahipüssiga sinna kohta passima jääda? Ei lihtsalt ma tahan edasi oma joru ajada, et, et kui, kui palju siis nagu rahvas inimesed, korralikud inimesed, jah, kes, kes hoolivad oma maast ja riigist ja ja loodusest. Kui, kui kaugele nad nagu nagu võivad siis minna, eks ole, et kas no hea küll, kes viskab koni maha, lähed ja ütled, võib-olla satub sulle ikka leebem tüüp vastu ja kes ei anna sulle kohe vastu vahtimist või ei hakka ropult siin sõimama. Aga kui sa näed näiteks mingisugust noh, ikka ikka koledat asja, kas naisterahvaste laste tülitamist tänaval või kuidas ema või isa last lööb või mis siis teed, kui ühesõnaga saate mu mõttest aru, et kui kus on see piir, kus asjad võetakse nagu oma käte ja kus peaks olema nii-öelda see koht, kus, nagu riik sekkub No aga kas sulle Arne, ei tundu jälle, et see prügi ärakoristamine just oma sellises näilises nagu mõttetuses on just nimelt ju tegelikult ju kõige elavam etteheide ja teemapüstitus, et et näete, selline probleem on. Ei, ma vaidlen sulle vastu. Tähendab, ja selle koha pealt on ta ju väga. Aktiivne, sest vaata me juba meie oma saates, eks ole, kus me peaksime nädala tähtsamatest asjadest rääkima räägimegi 20 minutit juba sellest, et Eestis on probleem prügiga. Mõtle, mida teeme ära. Kampaania. Ta tahab teha jah, aga ma arvan, et see kihutustöö ja propagandatöö selleks, et ja karistustöö nendele, kes, kes maha viskavad, lagastavad, et, et see, see peaks olema märksa efektiivsem. Rääkimata juba sellest, mis, mis on näiteks kasvõi kohalikud omavalitsused, on jätnud tegemata. Heidit tõi näite, ma toon ka. Tulin äsja just Tartust. Ja noh, teate küll, enne koset Kosalistit on, on see suur niuke avatud parkimisplats, suured viidad väljas, et siin võib parkida. Ja seal on prügikast ka, jah, ei olnud, mitte ühtegi ei ole. Terve see parkimisplatsi, mis on umbes, ma ei tea, kas kaks-kolmsada meetrit, pikk või midagi taolist ja ja, ja sellega külgne mets oli paksult prahti täis, mitte ühte prügikasti. No ma ei, ma ei taha sellega öelda seda, et kui prügikasti ei ole, et siis siis ta metsa alla viskama, siis et autosse ja kui ja, ja küll sa leiad selle koha. Aga ilmselt inimloomus ikka ongi selline, et kohta panna ei ole, viskan. Teerada õiges kohas üle pargimuru ei lähe, lähen üle muru, eks ole, ja nii edasi, nii et, et ma, ma selles mõttes nagu tahan, noh, täna ka rohkem paralleele tuua, et et need mitte lihtsalt teiega jääda kaasa plaksutama, et, et see on tore, et loomulikult see on tore, et Eestimaa saab puhtamaks, seal ei ole üldse mingit kahtlust ega, ega vastu vaidlema. Minu meelest on üks murega seoses selle prügi, meie hangusime selle prügi juurde, sest tegelikult ju ära ei ole ainult prügi, vaid see on ka kordategemine muus muus mõttes, et see võib olla ka kiviaia ladumine või mõne mõne muu asja tegemine. Aga et selle, selle prügimajanduse üks häda on selles, et sellest hetkest kui prügisse äri, et kui, kui iga jumala prügikasti tühjendamine maksab konkreetse kopika, siis pärast seda ka need prügikast on oluliselt vähem ja oluliselt vähem on ka võimalus oma sellest mingisuguselt juhuslikult tekkivast prügist lahti saada. Aga kas oota, aga kas siin ei ole ikka just vastupidi, et seaduse jõuga igaüks peab tegelikult teatud kogus prügi ära viimist tellima? Isegi sihukeste avalikes kohtades, et noh, nagu need on parklad ja tänavad ja ka näiteks ka mingisugused sellised ühiskondlikud hooned ja seal on ka niisugune, nendes on järjest vähem nagu prügi prügi prügikasti ja prügikohtasid. Nonii nüüd on kulunud, Sulev tegi seal juba kaugelt märkuse, 22 minutit nagu mitte miljoneid. Ei, ma teen märkuse, mõtlesime, tegelikult on see. Lähme. Lähme siis nädala tähtsamatest, kuigi peab ütlema, et, et nädal oli, oli suhteliselt kesine. Aga enne enne kui me järgmiste teemade juurde asume, siis tahaks lihtsalt mälu kontrollida. Kas te üldse teate, kolleegid, mis päev täna? Ei tea Eilemusi ajakirjanduspäev muidugi. Mõni nädal pärast Titanicu põhjaminekut hakati Venemaal välja andma ajalehte Pravda. Mida siis meie omal ajal tähistasime suurelt ajakirjanduspäevana, aga noh nagu öeldakse, on, on kaks vastuolulist ütlemist selle kohta, et kes, kes minevikku ei mäleta, elab nagu tulevikuta. Jah, ma ei tea, kas see minevik nagu väärib mäletamist, aga, aga ma arvan, et meile see teine praegu rohkem minevikku meenutab see sellel silm peast välja, nii et. Ma mäletan, et olid ka sellised päevad nagu tankistide päev ja ehitajate päev ja muuseas ülehommepäev ja raadiopäev. Ja muuseas, eile oli, on täiesti selline uus uus nähtus ajaloo või noh, nagu päevade registris on jedi rüütlite päev ehk siis kes on Star Warsi fänn, see, see peaks teadma, kes on näinud seda rüütlid ja siis nende nende päev oli eile, et seal on ka mingisugune udu. Need on siis need, see kaasaegne vastne Nõukogude-aegsele tankistidele. Jah, ja kui vaadata tänapäeva kalendreid, siis need on täis igasuguseid rahvakalendri tähtajad, eks ole, millest noh, enamus kindlasti paljudele ei ütle nagu midagi, nii et on natuke tore ka, et mitte mitte nostalgiaks. Nostalgia, seksime selle kadunud ajakirjanduspäeva järele, kuigi ma ei tea, kas on üldse mingit vajadust nihukese asja järele nagu ajakirjanduspäev Venno üldse, noh, on ju ka need kaevurite ja elektrikud, ma ei tea, mis, mis päevadel olemas kaevurite päeva kindlasti tähistatakse usinalt veel kõva viinaviskamisega seal Kirde-Eesti pool Nõukogude ajakirjandusajakirjanik. Seal ilmselt on küll kõige vähem põhjust muretseda vähese avalikku tähelepanu üle enda suhtes. Just et las ta, las ta praegu olla. Aga, aga mingil varal mingis mõttes selle teeme ära, aga jätkame, kelle asi on siis nüüd näiteks ma küsin niimoodi retooriliselt, et üle vaadata need Tallinna majad. Et äkki äkki mõni kuu on, on kokkukukkumise ohus ja noh, ma lihtsalt tuletan meelde seda eilset juhtumit, mis oleks võinud kujuneda tegelikult ju väga õudseks. Kui see suur betoonist karniisi lahmakas sealt Teaduste Akadeemia majakompleksi ülevalt kuskilt alla alla prantsatas ja, ja otse vastu kohviku varikatust ja, ja kohvikulauad ja kõik, mis seal puruks olid. Et, et tegelikult me olime nagu murdosa kaugusel ja mingi mingite sentimeetrite kaugusel ühest ühest jubedast õnnetusest, mis, mis oleks võinud juhtuda. Just, ja mulle meenus kohe sellega ju see väga hiljuti juhtis Lasnamäe sarnane asi, kus rõdu kukkus alla. Väga lühikese aja vältel on see juba teine, teine ainukene, mitte mitte väga sarnane, aga, aga ikkagi põhimõtteline sarnane juhtum. See on ja kuidas ma ka mõtlesin, sellepärast et noh, kes ja kus, et kas tõesti, kas näiteks, kas majandusministeeriumis on mingi töörühm, kes, kes sellega võiks tegeleda või kuidas tegelikult eeldaks kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandi koostööd, mida me ei kujuta ju keegi ette, et see võiks toimuda, et et tõesti seal nagu murelik, murelikuks tegev Jah, et võib-olla kui Lasnamäe puhul seal võis tekkida võimalus, et lihtsalt oli see rõdupaneel nagu halvasti kinnitatud või andis seal midagi järele ja ei loe mis ei, mis ei loe, aga nüüd on tegu ju ikkagi absoluutse Tallinna südalinna majaga, mis asub ju otse Estonia teatri vastas ja, ja noh et väga, väga raske on isegi isegi välja mõelda, noh, eile tuli küll mupo spetsialist kohale, kes tegi seal pilti ja ega ma ei, ma, ma, ma saan aru, kui, kui mupo teeb ettekirjutusi näiteks jääpurikate suhtes pärast mitut õnnetust, mis on, mis on siin möödunud talvede jooksul juhtunud, et omanikule tehakse ette, kirjutasite, koristama jääpurikas ära, siis ma ei kujuta ette, et, et kõikidele majadele, mis on nüüd ehitatud, no ütleme, 40 50 60 aastat tagasi tehtaks mingisugune ehitusalane ekspertiise. Miks mitte, et teistpidi me hakkame nõudma mingisuguseid energiaauditeid maiadelt, et see on täitsa selline reaalsus ei paistnud, mõtlen selle peale, et kes nagu maksab või kuidas omanikud ise peaksid maksma, tegelikult üsna loogiline oleks. Aga ega peale omanike nagu keegi teine ei jõua ikkagi nüüd iga maja iga karniisi ja rõdu kontrollimise juurde küll sest kujutada ette, et nüüd keegi kusagil on mingi riik, kes tuleb nüüd kõiki Eestimaamajade karniisi rõdusid üle vaatama. No ilmselt see ei ole reaalne, et pigem pigem see ikkagi omaniku vastutuse küsimus saab ikkagi olla teisipidi. Noh, tegu on ikkagi selgelt ka sellise õnnetu tusega, mille puhul noh, me võime ju muidugi, kui oleks selline vandenõuteoreetik hakata rääkima, eks ole, kas kogu Eesti riik laguneb või, või, või siis rääkida nõukogude aegsest pärandist, mis kohe kokku kukub kogu Eesti riigis, aga no ilmselt see on ikkagi nagu liialdus, et tegu on mõnes mõttes samasuguse õnnetusega nagu sealsamas väljakul üle platsi, eks ole, suures kaubanduskeskuses, üks kino lagi kukkus ju vahetult peale ehitamist alla. No ja see oli ehituspraak ja väga-väga värske ehituseid Kusjuures mina arvan küll, et sellest nõukogude aegsest pärandist rääkimine on täiesti asjakohane, et mitte mitte väga harva ei tule Venemaalt teateid, kus seal ju igasuguseid Halle ja mis iganes asju variseb robinal kokku, et et see, sellest nõukogude aegsest ehituskvaliteeti tuleb ikkagi väga ehitus ja betooni kvaliteet tuleb ikkagi väga kriitiliselt suhtuda. Ja tõepoolest, kui siin nende kui on põhjust nõuda energiaauditeid, miks siis ei ole, miks ei ole, miks ei peaks nõudma konstruktsiooni auditeid, miks see, miks see võiks olla siis nii-öelda keerulisem või vähem põhjendatud, kus kusjuures ka teisteni olemas igasuguseid Kredexi põhjal igasugused fondid selleks, et enda maju korda teha, samamoodi poleks ka keeruline, kui KredExi kaudu mõnevõrra ait aidata ka siis seda neid samu auditeid teha. No ma ei tea, kas see audit on, eks võib-olla nüüd võimalus nõuda tõesti, aga teine asi on see, et lihtsalt, et omanikul peab ju olemagi teadvustatud, et ütleme, et kui seal eile oleks midagi tõesti juhtunud, kellelegi oleks peale kukkunud ja keegi oleks saanud vigastusi. Noh, nagu on siin juhtunud jää kurikatega, eks ole, siis on ju selge, et omanik vastutab ja omaniku vastutus võib tähendada ikkagi väga suurt vastutust kuni kriminaalse, eks ole, vastutuseni olemata juristina ei hakka nüüd täpselt, eks ole, täpsustama. Aga, aga on selge, et omanik riskibki sellisel juhul sellega, et kui keegi saab, saab viga või saab seal lausa surma, siis, siis jääb omaniku südametunnistusele ja ma arvan, et selle vältimiseks peakski kõik majaomanikud väga tõsiselt mõtlema, kas neil on selline risk ja kui on, siis kuidas seda piirata. Mulle tundub, et me väga kokku kõik me siis ei, ei adu väga-väga täpselt tegelikult mis oleks võinud eile ikkagi juhtuda, kes, kes ei, pigem olen tallinlased ja välja jahja kuulavad meid väljaspool ka Tallinna, siis lihtsalt teadmiseks. All asub siis teatrikohvik, kus ilusal kevadel või suvepäeval istuvad kümned inimesed kümned. Ja kuna, kuna need see betooni lahmakas oli ikka tõesti neli meetrit pikk, seal oli sadu kilosid betooni, mis, mis alla 100.. Et, et selle peale ei taha kohe mõeldagi ja kurja välja kutsuda, aga, aga seal oleks võinud tõesti olla olla jube kohutavalt jube. Jube õnnetu. Et üks ametimees ütles eile aktuaalses kaameras, et ta juba tükk aega vaatab, et et ta sealt sinna alla ei jää, et ta sealt läheb alati ringiga mööda. Nii et mingisugune teadmine, nagu ma aru saan, selle selle ütluse põhjal on ju olemas, et tegu on ohtliku kohaga. Aga jah, ega samas samas ametimees teadis, eks ole, aga, aga kohvikut lubati ikka seal pidada ja ütleme sedasama karniisi suhtes, mitte keegi midagi ette ei võtnud. No selles mõttes on huvitav siiski selline ka avaliku võimu selline ükskõiksus sellisel teemal, et ma kujutan ette, et paljudes no hea küll, et õnneks ei juhtunud ka suurt õnnetust, sest ma kujutan ette, kui oleks juhtunud suur õnnetus, siis oleks seal kohal olnud vähemalt linnas ja eks ole, ei tea, kes veel seletamas ja, ja aga nad oleks võinud ka eile tegelikult mingi sellise ütleme kas eilne õppetund, mis õnneks ütleme, oli ikkagi õnnelik, siis võiks olla heaks õppetunniks, et tõesti neid asju tõsiselt võtta. Ja ma mõtlen ikkagi selle nii-öelda raha ja ressursi peale, et kui seda maja haldab ja omanik on Teaduste Akadeemia instituut, et millised, nagu tema ikkagi vahendid on ja milline noh, muidugi ütleme juriidiliselt võttes on tal see vastutus olemas, aga, aga kui panna nüüd ütleme seal ennast sellesse olukorda, et sa juhid seda instituuti, no ütleme, mingisugusel tasemel, kas sa oled päris juhtide asejuht. Ja, ja selline asi ja tõesti juhtub inim inimohvritega õnnetus. Ühtäkki sa, sa oled, oled fakti ees, et sa oled mõrvar, eks ole, sest sa ei ole oma. Sa ei ole oma oma maja nagu korras hoidnud. Ja teisest küljest jälle, millised on need võimalused, et seda maja korras hoida ja kust üldse tullakse selle peale, et ülevalt noh, niisugune tohutu suur betoonplokk nagu alla variseb. Nüüd viitad sellele samale nähtusele, mis oli siin üks misse võis olla kaks aastat tagasi, kui ühest lasteaiast varises tükk alla ja kus kusjuures kogu see probleemia trall taandus selle peale, et et lasteaedadel ei ole sentigi remondiraha, seal pole võimalustki või noh, võib-olla sent on, aga, aga ma tean enda laste lasteaia näitel, et, et seal nagu saada seinavärv, et see on ikkagi noh, see on meil eelarves ikka tohutu massiivne pingutused. Isegi jääpurikate ju ärakoristamine oli, oli, ütleme, seal elamuühistutele kooperatiivide oli ikka väga-väga suur rahaline põnts olid ju väga rasked siis ilma aastat siin palju lund ja jääd, jääd tekkis kõvasti ja ja need, et arved, mis, mis siis need purikafirmad esitasid nendele ühistutele, siis need olid ikka väga-väga suured, nad olid, nad ei tõeliselt raskustes ega siis üks Teaduste Akadeemia instituut ei ole nüüd oluliselt erinevas olukorras, kus tema, selle raha peab võtma. Nii et siin on, siin on suur suur dilemma muidugi. Aga lasteaiast oli, oli juttu ja lasteaed pakkus jällegi meile nagu ebameeldiva näite, kus ühe lapsega juhtus taas õnnetus, seekord ka selles mõttes nagu õnnelik õnnetus nagu selle hoone lagunemisegagi, et et keegi nagu hukka ei saanud. Aga näide oli ikkagi jällegi väga-väga kurb. Oli väga kurb, nimelt siis Viimsis juhtus üks nii-öelda õnnelik õnnetus, kus, kus üks laps poos ennast salliga, et ta jäi salli pidi kinni ja, ja see sall kägistas teda ja siis see probleemistik siis hargnes selle ümber, et et lasteaia sealsamas kõrval olnud lasteaiakasvatajad ei kutsunud ei kiirabi ega teavad ka teavitanud lapsevanemad. Ja hiljem siis kiirabisse minnes selgus, et olukord siiski oli tõsine ja oleks pidanud oleks pidanud reageerima. Et minu meelest tegelikult seda on küll nagu olnud juttu ka sellest, et kas tegemist on ülereageerimisega, et kas see lapsevanem reageerib üle, et tegemist oli õnneliku õnnetusega, siis, siis minu meelest ei ole, et tegelikult me peame just laste puhul väga hoolikalt üle vaatama need naeruvääristatud Euroopa reeglid, tõesti, need on väga naeruvääristada, et miks peaks olema oma mingi, miks keelata kapuutsi nöörid või miks peab olema kiigeplatsil kummimatid Tal või miks peab või, või siis liivakiigeplatsil all või miks ei tohi olla mingisuguseid betoon, servasid mänguväljaku või mingisugused maha saetud betoonrajatiste mingid servas ei tohi mänguväljakute ääres olla, et see, see seda on jube lihtne naeruvääristada. Neil on seesama sall, sa tõid näiteks kapuutsi, eks ole, aga ka sallidega lapsed on, tavaliselt on nagu riski riskifaktor kuigi ütleme ükski meede ju tegelikult ja ükski nii-öelda see nagu sa nimetad naeruvääristatud Euroopa norm. Ei sajaprotsendiliselt ei välista, ei hoia õnnetust ära, eks ole, aga noh, jällegi siin oli, siin oli muidugi jälle mitu asja koos, et kasvatajad õpetajad ei, ei helistanud, ei kutsunud mõlemad said alles hiljem teada ja nii edasi. Nojah jällegi, ma tean Tallinnas pärast seda ja seda väga tõesti kurba õnnetust, mis nüüd hiljuti juhtus ja kus Tallinnas üks lapse lasteaias surma siis siis lasteaia Tallinna lasteaiad pidid tegema nii-öelda sisemised hea sisemised eeskirjad, et kui, kui rühm läheb õue, siis kes selle rihmaga täiskasvanutest kaasa läheb isegi kuni sinnamaani, et kus ta seisab ja kuhu poole vaatab, et noh, see, see tegelikult noh, võib-olla natukene tõesti naeruväärne, et, et see, et ei ole realistlik, et kui lapsed on sealpooltund-poolteist tundi õues, et siis siis kangestunud lasteaiakasvatajad seisavad nagu noh, ma ei tea, vangla valvurid ja vaatavad kõik kõik kuhugi kokku lepitud suundadesse, aga, aga selge on ka see, et selles lasteaiaväljakutel valm valvsust on ikkagi väga palju vaja. No eks tõde ongi kuskil seal kahe vahel, et ühest küljest ei ole võimalik ilmselt viimase piirini kellelgi isegi isegi väikesel lapsel ei ole võimalik nii-öelda lõpuni alati kätt hoida sõna otseses tähenduses, eks ole. Et ikkagi ta mõned asjad teeb ise ja mõnel hetkel ükskõik, kas kodus või, või mujal, eks ole, ta On ka nii-öelda teeb ise midagi. Aga teisest küljest sellised rutiinid oleksid oleksid nagu riskianalüüsi linna lasteaedades läbi mõeldud, see on ju absoluutselt vajalik, et see, see kindlasti aitab sellises olukorras vähemasti õigesti reageerida ja ja hoiab, hoiab, ütleme, vähendab riski ega riski päriselt vähendada nullini ja ei ole ju võimalik, eks ole, kui me tahaks riski nullini, kuidas me, kuidas me need lapsed siis vati sisse pakime ja paneme nii-öelda õhukindlasse ruumi. Ma arvan isegi õhukindlas ruumis risk väga suur, aga oma voodis ka vati sees on, on mingid asjad. Kuigi samas siin, et, et ei tasu unustada seda, et lasteaiad, lastearstid, eriti laste kiirabiarstid, on aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et Eestis on laste traumade hulk protsentuaalselt väga kõrge ja muidugi nad on juhtinud tähelepanu sellele, et need traumad juhtuvad reeglina kodus, nii et tegelikult see, ütleme sellist statistiliselt tõepoolest lasteaed, ei ole see riskikoht kõik kõige suurem riskikoht, et pigem on need ikkagi kodu kodus või koduga seotud seotud sündmustel või üritustel või, või siis koduümbruses. Ikkagi, et Eestis on laste traumasid palju. Ja noh, antud juhul oli tegemist ja mitte väikelapsega, ütleme selles mõttes, et ta oli ikkagi juba kuueaastane. Poiss, kes läheb ju varsti karsti kohe kooli ja alustab võib-olla ise ise kooliteed ja mis meie tänavatel toimub, see on, see on ju teada jah, seda küll, aga räägime poliitikajuttu ka siin eile ja üleeile oli, oli üks eriti nagu Eesti poliitikamaastikul praegu ei, ei toimu kuidagi mingi vaikelu on, ma ei tea, kas poliitikud valmistuvad suvepuhkuseks juba või suuremaks löömaks läheb muidugi järgmine nädal see on, see on täitsa selge, kui riigikohus hakkab siis Euroopa stabiilsusmehhanismi Eesti kuuluvust ja ja, ja vastavust Eesti põhiseadusele arutama, aga, aga üldiselt on niisugune väga-väga vaikne olnud, et riigikogu nokitseb midagi erakondades väga ei toimu, noh selle taustal tõusis siis esile see, see uudis, mis, mis läks lahti siis Saaremaa ajalehest. Ja eile siis pasundasid sellest juba kõik ka üleriiklikud väljaanded, et need Keskerakonna siis Saaremaa piirkonna inimesed, kes neid on kümneid kes astusid siis viimaste skandaalide ajal erakonnast välja, selgus, et, et need on endiselt seal alles veel, et, et keegi ei ole neid nimekirjast ära kustutanud. Ja ma küsiks selle peale, et huvitav, huvitav, miks see küll mind ei üllata? Jah, see oli väga, ma ütleks isegi nagu meeleolukas uudis, et vastus oli ju see, et noh, nagu selles vastuse sisu oli selles, et paljud, kes neist on välja astunud, ei tea ise ka, mida nad tahavad teha või et et erakond teab paremini Ja noh, see oli, kas see oli nüüd Delfi uudises või kuskil oli, et erakonna peasekretär on öelnud, et nad tegelikult ei ole astunud nii-öelda omale vabal tahtel sealt välja ja et äkki õnnestub neid veel nii-öelda tagasi moosida. Aga, aga huvitav on ikkagi see, et inimesed, kes on poliitikas ja olnud tahavad olla aktiivsed ja ja peaksid nagu, nagu elust ja asjadest ikka tunduvalt rohkem teadma. Ütlesite üsna üsna mitu neist, kes, kes siis nördimusega avastas, et ta on endiselt erakonna nimekirjas, et ma ei teadnudki, et ise saab ennast erakonna nimekirjast ära kustutada. Et sellest on ju ju nii palju nüüd juba räägitud, et lähed oma oma ID-kaardiga äriregistri lehekülge külje peale ja seal nad oma nime ja siis autendid ennast ja ja siis ütleb sulle arvuti vastuseks, et aitäh, et oletegi sealt erakonnast prii. Et niisama lihtne see ongi kokku kaks või kolm minutit, võtab see aega, et, et mis, mis, mis raskusse siis on, miks peab, miks peab veel pärast seda, kui, kui niigi on olnud inimestes kindlasti väga palju siseheitlusi, et mida ma nüüd teen ja kuidas ma nüüd sellesse suhtun ja kõik maailmavaateküsimused ja muud asjad. Ja, ja siis siis avastada seal üks avastas lausa kaheksa kuud tagasi on, on välja astunud ja ikka eksisteerib erakonnana ametlikus nimekirjas. Et rohkem rohkem teadlikud seltsimehed Noh, see on jah, sihukene tüüpiliselt näotu lugu, aga ka siin nüüd väga jah, üllatus tõesti ei ole selles mõttes, et et ega see vastab selle erakonna stiilile, aga, aga teiselt poolt, et ma usun, et see, et see teema, et, et nii-öelda surnud hingesid erakondades hoitakse, on, on kindlasti ei puuduta ainult ühte erakonda. Et ütleme siin antud juhul läks asi teravaks selle tõttu, et need on need inimesed, kes noh, tõesti nii-öelda väga kindlalt tahavad välja, tahtsid välja astuda, tahtsid seda teha avalikult, eks ole, tahtsid sellega nagu mingit sõnumit edasi anda ja siis ta muutub nagu absurdseks, et nad seda ei saanud. Aga ma usun, et paljudes erakondades endiselt on väga palju liikmeid, kes ütleme, aastaid ei ole näiteks liikmemaksu maksnud, kes aastaid ei ole milleski osalenud, aga aga noh, ütleme, et nad ei ole ka eriti pingutad. Tänud, et sealt nimekirjast neid välja arvatakse ja erakond loomulikult tahab ikkagi kõik erakonnad tahavad ikkagi noh, nagu taguda endale vastu rinda sellega, kui mitu 1000 liiget neil on. Ja ja selle tõttu tegelikult ei ole neist ükski huvitatud, et neid liikmeid vähem oleks või ei ole huvitatud, et ka kuskil statistika ühel hetkel näitaks, et vot meie erakonnast on nüüd näiteks lühikese aja jooksul palju inimesi lahkunud, et see kuskilt nagu statistiliselt välja tuleks. Eks ta nii ole puhas turundus, nagu öeldakse alati kõik, olgu see siis erakond või inimene või, või mistahes organisatsioon, muu alati püüab ennast natukene paremast küljest näidata, selles mõttes erakondade jaoks. Loomulikult on tähtsad need arvud, kui palju neid on? Aga loomulikult ka välja kukub nagu alati, nagu eilegi, eks ole, et, et selles mõttes erakond riskib ka seda tehes sellega, et sellest tuleb üks niisugune jama nagu tuligi. Ja noh, järgmine nädal, nagu öeldud, tõesti, saab olema põnev isegi need inimesed, kes võib-olla muidu välisuudiseid ei jälgi ja ei ja ütleme, siin rahandus ja majandusasju, nii väga väga tähelepanekud siis tegelikult ka Eesti jaoks on, on järgmine nädal väga-väga oluline. Väga põnev ja kõigepealt siis või mis järgmine päev järgmisel nädalal ma räägin siin homme juba homme on, on siis valimised, üldvalimised Kreekas, presidendivalimiste teine voor Prantsusmaal. Ja siis teisipäeval koguneb meie riigikohus, kes hakkab siis arutama Euroopa stabiilsusmehhanismi vastavust põhiseadusele ja õiguskantsleri ettepanekul eestvedamisel on see asi ette võetud, teisipäeval sõidab Tartusse Riigikohtusse, siis lausa kogunisti kolm valitsuskabineti liiget, justiitsminister rahandusminister ja välisminister, kes siis kuulu järgi ka kõik seal sõna saavad, loomulikult nii-öelda põhisõnavõtt on siis õiguskantsleri Indrek Tederilt ja ja seal on nüüd tõesti nagu, nagu mitu asja koos tegu on kõigepealt pretsedendiga. Kui riigikohus otsustab, et, et see Vastava seaduse paragrahv, et Eesti osalemine ESM-is on meie põhiseadusvastane, siis loomulikult Eesti ei saa selle selle mehhanismiga liituda. Aga see ei ole ainult nii-öelda juriidika küsimus on seal väga palju. Poliitika. Küsimus on võib-olla isegi poliitika jah, jah, ja, ja ja pretsedendina on ta nii ühte kui teist. Nii ühe kui teise valdkonna jaoks väga oluline. Kusjuures tegelikult on tõesti väga keerulise küsimusega, et tõesti, kuidas saab Eesti anda mingisuguses väga olulises ja ka väga kulukas mahus, on ju otsustamise Eestist välja, et see, see on väga põhimõtteline küsimus, et et kas seda saab teha ja mind isegi nagu natuke üllatab see, et teistel riikidel selliseid selliseid piiranguid näiteks põhiseaduses ei ole või siis teine asi on ja nad ei, ei too neid välja. Ja no Teder ütleb jah, Sulev. Ei, mulle tundub jälle samas, et me võimega, kui öelda, et siin on tegu mõnes mõttes sellise näidisprotsessiga, et et tegelikult Eesti ka väga rahulikult laseb väga paljudes asjades ütleme siis eriti Eesti inimesed lasevad enda eest väga paljudes asjades suuri asju otsustada, et no ütleme, kasvõi kasvõi selline selline tore nähtus praegu, et praegu lepitakse kokku Euroopa Liidu seitsme järgmise aasta eelarveperspektiivi. Kui Eesti avalikkuses sellest teatakse või räägite, takse ei lähe kaunikesti vähe, eks ole, ja seal on ikka väga-väga palju veel suurematest summadest juttu kui sellest, mis me sellesse stabiilsusmehhanismi tõenäoliselt anname ja mille, mille ütleme ilmajäämise risk, noh, on nii, nii nagu tema on, eks ole. Et selles mõttes siin on teisi suuri suuri teemasid, et selles mõttes ma olen mõnes mõttes nõus nagu valitsuse retoorikaga, et et ärge nüüd tulge rääkima, et see on, et tegu on nii kohutavalt pretsedenditult esimese korraga, kui Eesti mingeid rahvusvahelisi kohustusi sellisel kujul võtab. Aga aga teiselt poolt, ega kui, kui see asi on Eesti põhiseadusevastane. Kui riigikohus nii otsustab, siis minu meelest ei ole ka midagi poriseda, vaid tuleb aktsepteerida, et selline on kohtuotsus, millega, mis ei kuulu vaidlemisele ja siis lihtsalt tuleb, tuleb sellega leppida ja leida teised võimalused, kui on, kui on tingimata vaja milleski osaleda. Sest mul on ka sama sama mõte, et siin pole midagi poriseda, et tegemist ei ole ju poliitilise otsusega, vaid tegemist on öelda kohtuotsusega. Tegemist on põhiseadusega, mis on töötatud välja nüüd juba 20 aastat tagasi või noh, ligi 20 aastat tagasi, et siin nagu siin nagu põriseda põriseda millegi üle on keeruline, et et ma saan aru tõesti selles poliitilises dilemmasid, et poliitiliselt on see keeruline, et poliitiliselt on keeruline seda kõike seletada, euroopalejad, poliitiliselt on keeruline see, kuidas me siit nüüd edasi, kuidas siis nagu sellest olukorrast edasi minna, aga Ma ütleks, et see ongi poliitikute töö. Nojah, ütleme see rahas tsoone, eurotsoon on, on, tulevik, on, on, on tume, aga mitte lootusetu, võiks, võiks praegu öelda. Ja kui ütleme siin riigikohus otsustab, et Tederilt on õigus, õiguskantsleril on õigus, siis võib-olla me peame kunagi tänama kättpidi selle eest, et ta meile ei lasknud näiteks mingisse mülkasse astuda. Sest jutt on ikkagi ju kaheksast ja poolest protsendist SKT-st summast, et need on, need on meeletud summad, need ei ole mingisugused mingisugused sandikopikad, mis, mis võib-olla tuleb kunagi turule viia, sellepärast et kedagi päästa. Loomulikult alati jääb selline selline võimalus, et ja alati jääb selline vastuargument, et öeldakse, et aga kui Eestil läheb halvasti ja, ja kui Eestit on vaja päästma tulla, et siis noh, näete eestlased teie oma oma põhiseadusega, et et muutke siis seda põhiseadust ja laske vabab vabamalt toimetada. Ja samas tuleb ju ka mõista, miks see meile põhiseaduses selline punkt on, see on ju väga-väga selgetel ajaloolistel põhjustel, et see ei ole ju kusagilt nii väga umbes välja mõeldud, vaid see oli ikkagi selgelt sellepärast, et meil on olemas mingisugune ajalooline kogemus, mis õpetas meile seda, et edaspidi paneme põhiseadusesse sellise punkti sisse, et see tõesti me ju kõik saame aru, et see punkt ei ole selles põhiseaduses juhuslik või see ei ole sinna sattunud, nii et kõik vaataksid üksteisele otlematusest. Pagan, imelik küll, mis me selle sinna kirjutasime, et, et see on, on tegelikult just nimelt väga-väga selgetel põhjustel ja, ja mulle tundub ka, et eestlased on natukene võib-olla allergilisemad selliste lepingute suhtes kui ütleme, enese sidumise suhtes. Välis välislepingutega, kui võib-olla mõni teine, teine riik. Noh, samas ütleme, kui meenutada Põlissoomlaste Ki algatatud, eks ole erandi nõudmist, mille, mille, milleni asi ka lõpuks jõudis mingil kujul, eks ole, selles Kreeka abistamise küsimuses siis ega nüüd Eesti pigem. Mul on varem olnud ikkagi ka väga tubli ja pai nendel teemadel ja võib-olla nüüd esimest korda on, ütleme siis mingil vähesel Eesti ka natuke näitab hambaid. Et eks siin eksin ikka, võib-olla me ei ole ka nii täpselt lihtsalt kursis teiste riikide siseeluga, kus kindlasti ikkagi üks ja teine on, on nõudnud igasuguseid lisatingimusi ja lisagarantiisid. Nojah, Eestis on väga tihti räägitud sellest, et valitsejad lihtsalt otsustavad ära ja kuna tegemist on väga keeruliste ja nii-öelda noh mitte nii-öelda selgete ühemõtteliste asjadega, nagu nad kõik need raha, rahaasjad on. Ja, ja alati on alati leiab ju ühe või teise eksperdi või teadlase, kes, kes argumenteerige ühte või teistpidi ja, ja rahvas loomulikult, kellele see eri eriväljaõpe, kui paljudes eriväljaõpe on, et kõigist nendest asjadest aru saada. Ja see selles mõttes on, on nagu tervitatav, et, et meil on tõesti õiguskantsler, kes kes näeb selle põhiseaduse riivet ja selle asja üles tõstnud, muuseas, Teder on, on väga selgelt ja ausalt ka välja öelnud, et, et ükskõik, kuidaspidi riigikohus otsustab, tema on sellega rahule, et siis on, siis on asi nagu otsustasin läbi räägitud. Jah, jah, aga, aga need asjad peab nagu läbi läbi rääkima. Kusjuures noh, kaudselt ja sellesama seesama noh, ütleme siis välisabide suhtes ja ütleme, sellest ühiskondlikust negatiivsust negatiivsest meelestatusest olid ju kantud ka nende hiljutine streigilaine, et seda ütleme otseselt nüüd loosungitena seal väljas ei olnud, kuigi oli, tegelikult olidki loosungitena väljas, et seda nüüd see on, ütleme otseselt nõudmistena kirjas, aga, aga see, see protest nagu nende välis, välissuurte rahaliste välisabita, see oli ikkagi on ühiskonna suhteliselt laialt olemas, et seda ei saa eirata. Siin peab muidugi lahus hoidma nüüd kahte küsimust, et selline tahtmine seda välisabi anda või mitte või ütleme siis osaleda solidaarsusest. Ja teine küsimus, et kas konkreetsel juhul, kui on rikutud mõnda konkreetset pügalat juriidilises mõttes, et need võivad kokku langeda need teemad, aga nad võivad olla ka kaks täiesti erinevat teemat, et antud juhul, et ma arvan, et Eesti puhul laiemas plaanis ikkagi Eesti osalemine üleeuroopalises ja võib-olla veelgi laiemas solidaarsuse ükskõik Euroopa liidu või NATO ulatuses, eks ole, on Eestile ju absoluutselt nagu ellujäämisküsimus. Ja seda ei vaidlusta keegi, katkaa Tedermitte oma oma nendes kommentaarides, mis on ta nüüd riigikohtusse saatnud. Küsimus on selles, et Teder on öelnud, et küsimus on nagu otsustusõiguses et Eesti võib ära anda küll ja isegi suuri summasid nii-öelda garantiiks, aga antud juhul ta annab need kolmele suurriigile kellel on sisuliselt olemas vetoõigus, et ta ei anna mitte nii-öelda Euroopa institutsioonide Euroopale tervikuna, Euroopa liidule rahatsoonile, vaid vaid ta annab need kolmele sur riigile ehk siis Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale, kelle, kelle osa SKT-st on sama suur kui Eesti ehk siis võrdeline, aga, aga nendel on säilinud sisuliselt vetoõigus ja, ja järelikult võib võib saksa sakslane või itaallane või prantslane otsustada nüüd eesti garantiide ja nende asjade üle, nii et et noh, igal juhul on kahtlemata väga huvitav, et kuidas kuidas teisipäeval ja siis on kuulda olnud, et ka vajadusel kolmapäeval, kui arutelud ei lõpe riigikohus, siis need asjad asjad otsustab. Aga jah siis Kreeka ja, ja prantsuse valimised noh väga palju nii-öelda lootusi sellele, et, et nende valimiste käigus nüüd midagi midagi selgub nagu Euroopa või eurotsooni tuleviku kohta. Seda ilmselt ei maksa arvata, siin on näiteks Prantsusmaa president sotsialistid presidendikandidaadi François Hollande'i puhul öeldud, et no valita Hollande'i ja saate endale tohutu kriisi ja siis eurotsoon alles näeb, mis mis toimuma hakkab ja tavaliselt need asjad ei lähe niimoodi, sest et see, mis on valimiskampaanias, mis on toimunud enne valimisi, see on üks asi ja kui mees või, või naine saab presidendiks ja hakkab nii-öelda otsustajaks ja Prantsusmaal on tugev presidendivõim siis, siis me näeme enamasti, et tegu on hoopis teistsuguse natuuri ja teistsuguse otsustaja kui, kui enne valimisi. Lõppude lõpuks ei tegutsenud ju vaakumis, et need riigid siiski paraku enam ei, kas paraku või igal juhul ei ole enam enam vaakumis või ise ise ise tegutsevad, et seal paratamatult tekivad välissurved, juhus kui juhul, kui need, kui see paat peaks hakkama väga ühele või teisele poole, kas siis kreeka poet või prantsuse paat väga ühele poole kaldu minema. No tegelikult me olemegi ühes paadis ja see ongi nagu asja juures, eks ole, see kõigepealt nemad, nemad, nemad, nemad ise, et nemad ise seal kuskil paadi serval, eks ole, vähemasti ühte neist kahtlustataksegi kõige suuremas paadi kõigutamises. Aga eks ta, eks ta suures osas muidugi on nii, et ega prantslased jäävad prantslastega, kreeklased jäävad kreeklasteks ja, ja selles osas, ma arvan, Aarneks peab ainult nõus olema, et ega see tõenäoliselt, et kas, kas parasjagu valitakse neid riike valim valitsema kohalikud parempoolsed või vasakpoolsed part, Teid ajalooliselt ei ole näidanud, et see selle riigi poliitikat väga oluliselt teistsuguseks teeks, et ega, ega näiteks Kreeka põhjaminekus väga suurt rolli mängisid mõlemad mõlemad tüüpi valitsused, eks õigemini ajasid ühesugust kreeka poliitikat, nii parempoolsed kui vasakpoolsed, ükskõik kes seal võimul olid. Perioodi vältel. Just et ja ega Prantsusmaal ei ole ka väga nüüd ütleme kas või võtame selle Sarkozy, kes justkui on siis nagu väga parempoolne president, kas ta on teinud Prantsusmaal mingeid tohutuid, kuid parempoolseks reforme, eks ole, pigem ju natukese midagi ta on üritanud teha, aga aga pigem, kui praegu räägitakse, et Prantsusmaal on suured kärpevajadused, siis see on ju tegelikult Sarkozy aegne tegemata töö. No see on tema tegemata töö, kuigi tal ja plaanid on tegelikult suured ja arvestame ikkagi seda, et kuidas sotsialistid, Hollande'i siis oma valimiskampaaniad nagu siis üles ehitama, loomulikult ehitata, ehitab ta selle üle vastandamisele, kui, kui Sarkozy ütleb, et tuleb kärpida ja tuleb, on lubanud siin 2016.-ks aastaks, kui ma, kui ma nüüd ei eksi, eelarve tasakaalu viia, siis, siis loomulikult tuleb, tuleb vastaskandidaadid ennast vastandada, öelda, et, et noh, et me ei saa ju lõputult kärpida, sest et majanduskasv on ka väga tähtis ja ja kui me, kui me kärbime ja kärbime ja kärbime, siis, siis sellega me lõikame ära ka nii-öelda majanduskasvu juures. Et ongi niimoodi, et tuleb ennast, tuleb ennast vastandada, tuleb võita valimised just praegusel hetkel ei ole veel ütleme absoluutselt selge, et Holland peaks võitma, aga suure tõenäosusega nii läheb, sest et eesti keeles öeldes prantslastel on lihtsalt oma veidrikust ja isiku isikliku elu eksponeerivast presidendist siiber ja nad tahavad näha seal uut nägu ja tähendab tõenäoliselt näevad, saavad selle uue näo, kelle nimi on Phasa Hollande'i ja, ja, ja kui esimesel päeval, kui kui Holaan on saanud Prantsusmaa presidendiks, siis on see hoopis teine olla kui kui, kui see, kes oli enne valimisi Just päeva lõpuks peab ta ikkagi tegema konkreetsed eelarved, vaatame üle, palju raha on palju sisse tuleb palju välja läheb, et loomulikult. Ja need ei ole, ei ole nii kerged otsused nagu, nagu neid võib pillata enne enne valimisi, et, et see on keeruline. Võib-olla ainult meie siis ühises suures paadis kui seni nagu lihtsustatult öeldud, et seda Euroopal Euroopa Liidu suuri otsuseid on teinud selline tegelane nimega Merko, siig Merko, Merkel pluss Sarkozy, siis siin võib juhtuda, et see nimi muutub siis lihtsalt Merkel, eks, või, või siis ütleme, kuidagi tekivad mingid vähekese teistsugused, et aga, aga need on ka võib-olla ainult pinnavirvendused. Sisi sisimas aga on selge, et Prantsusmaa jääb Prantsusmaaks nii suur ja väike, kui ta parasjagu, eks ole, seal Euroopas on, et eks ta üheks suureks Euroopa riigiks jääb ikka. Ja isegi ükskõik milline see president on. Loff Merko siis sellel on ka mitu sellist nagu alatooni, et on, ju on ju küll kirjutatud sellest, kuid, kuid kui kedagi üldse oli Sarkozy'd siiber, siis oli see Angela Merkel. Et selle selle härrasmehe ülesastumised ja ja sellised noh, neil kohtumistel, mida ta ette võttis ja kuidas ta käitus ja ja kõik, kõik, see noh, oli oli kõike see, mis, mis, mis Merkelile kindlasti ei, ei meeldinud, nii et et vabalt võib tulla mingeid mingisugune teine kombinatsioon, ega ilma Prantsusmaata nüüd Euroopat ikka edasi edasi ei vea, see on, see on ka täiesti selge. Vot niimoodi, aga sellega hakkavad meie jutud nüüd siis ka otsa saama, Ukrainast tahtsime veel rääkida, aga, aga kahjuks täna ei jõua. Ukraina boikott ja, ja siin esimene boikoteerimine võimalus, ehk siis jalgpalli EM, mis on suvel tulemas, on palju, palju kõneainet tekitanud ka meie president Toomas Hendrik Ilves on teatanud, et et ta ei lähe Kesk-Ida-Euroopa juhtide kohtumisele Jaltas. Tõsise põhjendus, miks ta ei lähe, oli, oli pisut pisut lahja või, või pisut pisut omamoodi pisut imelik, et väga-väga tore on alati öelda, et ma ei saa sinna minna, et mul on üks teine üritus. Ärgem unustagem, et Eesti ettevõtetel on väga tõsised ärihuvid Ukrainas, nii et seal ütleme, see tegevusvabadus või sõnavabadus on mõnevõrra seal suunas piiratud. Jah, ei noh, see on üks asi, aga teine asi on see, et need need suured huvid, kuna Ukraina on ikkagi väga suur riik, siis need huvid on ka on ka teistel riikidel, kelle, kelle riigipead teiste hulgas siis ka Tšehhi, Austria, Sloveenia ja ilmselt oli seal veel keegi. Nende riigipead on juba teatanud, et nad ei lähe pärast, et et Ukrainas toimuvad endise peaministri Tõmošenko ka need asjad, mis seal, mis seal parasjagu on toimunud ja mida, millest on ka nüüd selle nädala jooksul hästi palju räägitud, nii et noh. Ma arvan küll, et ka meie president oleks võinud selle asja nagu selgemalt öelda, et Lennart Meri konverents nii olulisele üritusele minek nagu seda on Kesk-Ida-Euroopa riikide kohtumine ei ole vist piisav põhjenduseta. Et jah, aga nii ta on, niisuguse valiku on meie president teinud ja niisugust valikut tema nõunikud siis ka avalikult kaitsevad. Ja las nad sest seda teevad, sest selle eest nad palka saavadki. Aga täna lõpetame, aitäh kõigile kuulamas. Heidit Kaio, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja kaunist nädalavahetust ja rahva teenrid taas nädala pärast.