Tere, head laupäeva õhtul. Kutsume raadio juurde vanu sõpru Uuejõe kaldaid, tuhk ja metsaga. Solguti peenbere tammeperenaist, kuusekära kalamehi, silla Metsakuningat, Poola Joosepi sädeme sovhoosi niidumehi, Tartu. Te jõudu siis ta Jaha viga Kõpu tippu viimast parvepoissi Halliste pääsma laevatehase peainseneri. Ja Navesti allika, mustade toonekurgede pesameistrit. Kutsume kõiki pensionile jõudma Kõpu silla vallalemmjõe, Halliste ja Navesti kaldaid. Kutsume kõiki, kes peavad lugu rännu rahutusest ja lõkkesuitsust ning kes ei peakonnametsloomad. Lühidalt alustame saadet, siis ta ja mikrofoni. Alguses on kaos, kaos, mille kõrval maailma loomise aegne oli kroonukord. Sa võid leida mikrofoni, uhhaa, potist, võibacki, kummisaabast ja õngekonksu. Ristmikust. Siis raputatakse kotisuust kaldapervele pinupulki ja neist peab saama laev. Vesihall mille pardale kaks meest, reporter viis ja mereväekord. Veel ei ole teada, et filmirull, mille teel hankisid võhma noormehed on juba ükskord täis võetud ja võib-olla just praegu, millal te raadiot kuulate, ilmutab üks hea südamega võhmalane filmi, kus ei ole peale ühtki võtet. Ei ole viga, meil on selle eest kõik võtted topelt. Kuid ärgem rutakem ette veel ei ole teada. Paadi kokkuseadmise paik on kaetult teatud pastaga, mis kõneleb hanekasvatuse õitsengus. Raudna ülemjooksul on liiga pimedate eraldada tühiseid detaile. Käsikaudu lastakse süstvete ei puhkpillimarssi, ei pidulikku teele saata, tahtmist. Ja šampusepudelit ei lööme loomulikult mitte katki. Nii tavalisel viisil see kõik algaski. Ja harilik oli ka kõik järgi. Esimene laager, mis ei olnud veel teeninud verise parmu laagri nime. Mõnus surin kontides. Lõkke pragin, sume ja hõõguvad söed. Okei. Ja. Laulmas. Tere hommikust. Vedaja, palun kinni. Seal, kus sa lähed. Kas teie sellepärast tõmbate nüüd kõik heina kuiva heina kokku, et meil oleks, mida telgi põhja alla panna? Aitäh. Ja kas aga seda sellepärast hästi kaugest otsast peale, et mitte neid linnaolusid üles ajada? Mitte sellepärast, kelle istaltete tulin netest ja hakata kohe veerekalt dialejatelidaates lõpetada, aga nägite ikka tõlkija nägin. Kas te märkasite ka, et üks rõhkkonnaga natuke väiksemaks jäänud öö jooksul ei ole silmapaistev? Keskpaigas, eks vist on isegi niisamuti enne poolikust jäänud. Öelge palun, mis kolhoos siin on? Kalinini-nimeline kolhoosi nimi. Aga õigupoolest ma tahtsin teie käest küsida hoopis teist asja, te olete nii noor inimene, te vist seda ei tea. Kas siin oli rindejoon siin kaevikud metsas? Vaata, mina täpselt ei tea, läbisid igatahes neid läks, aga vot siin on kahjulikud, näete, seal on puud kuivanud. Siin vist kusagil vist lasti maha küll seal sõdureid, teie olite tol ajal poole meetri pikkune, no natukene kehvasti ja enam ise ei mäleta seda. No nii, räägime siis rahumeelselt juttu. Kuidas tänavu hein on jälle viga odadega ja nõre Jan kehva ja osa on väga ilusad ja hea, teine ikka täiesti kohe, kus see parem on siis? Üle tee, kohesin Western ikka päris ilusat Einangu madalamal maal või noh, enam-vähem ja hakkas vihma väheks, Lõuna-Eestis. Ei oska ütelda, et teda väheks jäi jagama ta lihtsalt vist ora põlde, midagi nii hapuoblikad väga palju on nagu siin selle põllu peal ja sealt üle kohe selle teise põllu peal ja nii et osa Eesti esimese teine on kehvavõitu, aga, aga on ka väga hea. Teine parmud teevad hobusele liiga, vist varvutigivad Kallasele, sõbra nimi on Urme. Teil on kolhoosist hobusel nimed, mitte numbrid, ikka nimed, numbrid ei olene lehti, kauguste Urme on palju kenam hõigata kui näiteks 102. Kindlasti. Ja sel ajal, millal meie põrutasime ja teie väga mõnusa looreha lõgina peale üles ärkasime, on teil juba üks päev tehtud eiole vennarni päev kella kuueks, aga mitte ennem. Me saime alles kell neli öösel laagrisse, sellepärast me nii kaua magama. Ega me ole muide ka varajased linnud, kallis ikkagi jah, ilus, ilus ja alla ja sind põõsaste vahel jõe kaldal ja päris kulub ära puhkudeks, sest igale ka, aga ta ei, ei pea puhkust niimoodi, et võtad paadi, hakkate mööda jõge alla sõitma, seda küll tõesti aega, kogu aeg nii ilusas looduses, linnud laulavad ümberringi päike paistagi. Niisuguse kergema juhtunu reha peal siis ei olegi midagi, ongi kõik igal pool laades ja ongi, Pirital on iga hetk käepärast ägijale aga te peaksite viskama maha veel seegi, mis tal seljas on, siin palju muidugi ei ole, enam ei saa, palju pann nägin. Aga miks ei ole nii kraadiga? Ma olen ametikohuste täitmiseks, peavad pikad püksid ja viigis. Aga nii praegu teiega juttu nakkamas, nii kaob viimane hilp ümbert ära. Järeviga kena, ärgu vihma tulgu kui raadioloodil variaid ole, aga nad vahetage vaated, aga Noormehe hakkame jälle peale. Peale jah. Etnik alatihti kõike korrata, ütelge kohe muinasjutt, looklev jõgi, kõrk, jääk, pilliroog, vesiroosid, must miljard parmu, peitleid hõlma all. Romantiline vana veski. Libedat kivi, salakaval palka, nael Eesti sees nagu vikat. Maalilised kaldad, puisniit, üksikud tammed, heina lõhn, remmelga triipavad, peegelsiledat, vett. Vait. Kus isegi mitte vikati helinat, ainult kolme tonnised, heinaveoautod ja vaikus, hääletu vaikus, ainult. Ainult. Juba esimesel õhtul ei kõlba meie nahk enam isegi kolmandasse sorti. Ja siiski ütleme nagu ühest suust. 100 Floriidat, ühe solguti metsatalu eest. Vaat nüüd on kohe kaugelt näha, et me oleme metsamehe kodus. Aga kohe on näha, et ta nõelad, Nemad tunnevad küllaltki seda võõra vahet teevad. Jutt on kahest väikesest rebasekutsikast kes siin õues on just nagu, nagu koerakutsika ketis, kuidas? Neli, kus veel on? Üks on siin nurga all ja ja kõik on kohe varjule pugenud, nagu mikrofoniga õue tuleni esinejad läinud, kõik end saba, otsad väljas. Kuidas nemad seda teavad, peljata? On teada, juba näinud. Kui vanad nad on? Seal on umbes kaks pool kuud on minu käes olnud, püsiksid koma metsast, nad sain sellised, võib-olla 15 sentimeetrit või sedasi. Aga kuidas selliseid iluasju metsast saadakse meie ka siin süstaga metsa vahel juba mitu päeva kevade Ma siin köin on läpa lohu peal ja läksin sealt heinu otsima ja märkasin jäetuks, Rebane läheb, on jänes, temal või midagi, oli see uus, märkasin. Ja hiljem läksin seda jälgima muidugi, ja siis tema oli kärmas ära matma, oma saagi joosta ja vaatasin, et oli jänes talle hammaste vahel ja siis kolm. Nii et oli ja need mattis kähku lumehange sisse ära või seda tühi. Ja siis hakkasin märkima, et siin peaks olema üks perekond kuskil ja siis hakkasin mööda metsa käima ja viimati avastasin, et on olemas rebasepesa ja sinna oli veetud Kuu. Teatrasid muidugi emasid, peamiselt part põld või neid laane, pöisid oli. Ja siis jänesejäänused oli näha seal ja iiresid oli ja siis lõpptulemus oli see, sain pojad kätte, siis urgu, salli seapea, umbes seapea ja see on täitsa. Kas rebane saab siis põrsast väiksest sõjast, kas oli see hea, sest tõesti ära varastad kuskilt, et nii nagu öeldakse, et rebane on varas ja paistab, et ta ikkagi on. Ta võis olla umbes kaalult 40 Keluses iga, mille pea võis seal olla. Aga see oli pessa sisse veetud ja küllaltki pisikesed pojad selle kohta ja kui paelu tema neid varustab, müüjat rebanud neti küllaltki kahju tegev loom metsas ja on näha. Ühest küljest muidugi hea perekonnaisa, neli poega toob koju terve gastronoomia kaupluse lao hoolitseb hoolega oma perekonna eest farmist kuni sealiha, nii, palun väga, võtke poisid, mis vaja, on. Väga hoolas loom selle eest, aga hävitab kõvasti. Ja muidugi metsas teeb igatahes suurt kahju, ütleme peamiselt metsis on meil kadunud ju peaaegu ja noh, seal on küll kährikkoer kah suur, sõidan, aga see, keda me nii hoolikalt siia metsadesse tõime omal ajal. See on jah, omad vitsad peksavad praegu? Jah no mis te siis tegite selle sulija vargaga? Seda päris varast kätte ei saanud, aga lapsed saime ta kätte ja paar õhtut käisin passimas ja hommikuti ka käisin tulla. Saaks vana ära hävitada, aga ei saanud käest, vot apas rästi vorsti, suitsuvorst läheb rebasepoiss, tahab soolast. Ja esialgu mina tahtsin nad ära puhta hävitada, aga kahju hakkas. Ja praegu on täitsa kahju. Ei, siin ei saa enam kuidagi puudutada. Käest võtab sul süüa vastu jää, olgu ta nüüd nii verejanulised, kiskja, poeg, kui ta on, kui ta selline pisikene kutsika kirjandus on ka lõvipoegadega kirjanikult, kas käib nende kongis praegu magamas vahetevahel. Nii et tal ei ole need instinktid veel ärganud, õieti üldse ei ole ärganud ja no ta nii pisike ei tea, kas ta üldse seda ärge nüüd hävitamisel küll enam mõtelge, võib-olla ehk annate mõnele pioneeride maja, noorte naturalistide ringile või loomaaiale, nad on väga ilusad ja anda ja ta on elus loom, ta ei keelaks praegu, kui meie raadiost saate peale mõned pioneerid kirjutavad, et nemad hea meelega võtaksid ühe pisikese rebase enda hoolealuseks, kaks tükki võin väga vabalt anda ära. Ega teil kahju ei ole, väiksed peremehed on, kal on ikka ka jäävad, see on õige jutt ja üks poiss kuidas siin üleõhtu? Peale õhtu, kui ahela, miks ta nuttis? Läsi rebane, mis seal on üks Einalane tuli tema osta pärast seal rebapol natuke vintis ja siis ta hakkas seal rebasele viljakust tegema. Väikse poisi Rebane ja näed, tema nuttis, Nannad läks asemesse, ikka nutab vennad, ma ütlesin, et see pole kellelegi mees mätta, mis edasi teed ja? Lapsed muidugi nägite sellisena, seal ei tohi ikka kutsikat anda ja see pole kellegi mees, no mis see siis on, kas ei olnud siin parajad malakat, teil mets lähedal? Mine nüüd, hakka võõraste inimeste natuke näotu kohene ütelda ja see pole ka ilus ja, aga sõnad peale lugeda võib küll, lapsel oli nii kahju tõesti kahju, ega ei annaks ära küll kuldraha eest ei anna, aga mis siis, kui ma pakuksin selle rebasest, vot seda pilli. Mille juures meie ütleme, toimub? Kehrast eksime kaupa, hinda ei tea. Rebasega mõistet. Kalu ja kuidas? Püüavad jõest saavad mõne väikese kalapoja kätte, jäidki rebasel ja nad on siis, kui nad näevad, et lapsed jõe ääres tulevad, oi, siis nad on nii, tekkis vastas, igaüks võtab kohe näpu vahelt. Aga mis ütlevad teie kanad, selle seltskonna kohtasin. Tulevad võtavad suust ära ja mitte midagi ei tee. Kassid jooksevad siin ja nii, et elan, täitsa rahulik kooseksisteerimine ja praegu küll on rahulik, jah, ei ole mitte midagi. Seni on rahulik kooseksisteerimine, kuni ühel ööl on teie kanafarm tühi. Ei, no kui nad suuremaks kasvavad, aga praegu me anname neil süüa ja nad ei tee mitte midagi. Ja võib-olla õppige seda murdmise tööd ära ega ei tea kah näitega ilustada. Kuidas, vaata, ai, siia läks filmikaamerat praegu vaja. Ja kui raskesti nad magavad, kui nad magavad, aga lüüsionad järgud. Aga päev päeva magab nii raskes teed, võta sabast või jalast kinni, Fangute nurka. Nii raskete magab. Puhas südametunnistus, kana on murdmata, magab rahulik, ausa inimese on just ei kedagi lõbus ja viisakas olla ja päevavarjud Kabanime ülesse, nii et kui päike oli, hakkad tegema ja. Mees teeb omale väikse, orusin vahetevahel ja kui ta aega saab ja noh, üldse matmise paigad on nagu kõht saab täis süüa ei taha, siis igalühel on oma väike hauge, tema paneb oma ülejäägid. Kuidas selle väikese rebasetalitaja nimi nüüd on? Laine Kurm, kui vana sa oled? Kaheksa aastani? Koolis kaitses, tähendab, juba teises klassis oli Viljandi internaatkoolis. Sul nüüd näkkas küll selle kohaga, kus suvel olla, sest ei Viljandist lähedal ega kaugel ei ole vist sellist teist vaikset metsatallu, kus neli ehtsat rebasekutsikat õues mängib. Aga kuidas nende väikeste meeste nimed on? Ei tea nime või? Läheme koos, küsime isa käest või jääd äikesele. Jaan. Taik jaan, toolikus, Ränica, ütle mitu korda tahes, õige. Sinu nimi on. Jüri taanikus Erydaanikas. Sina teiba koolipoissi. Nonii seltsimees toonikus. Me nägime muidugi ainult üht väikest killukest teie töö argipäevast, aga aga see on vist Eestis üks neid väheseid nurki, kus metsavahiamet on veel nii oma vanas vanas vaimus ja ilus ja vaikne loodus. Siin ei ole ju hingelistki. Ena aeg on kõige rohkem siin sagimist. Aga üldiselt ikka vaikne ja no praegu ütleme selle kogu loos lõpetas oma heinatöö ja Kalinini on ka põhise. Kingissepa kolhoos on tänapäeval, käib ju heinatöö kähku kähku ja vedamine kõik autodega ja tehnika tehnika on mängus praegu ja teil on sellest nii palju kasu, et kaob see kärarikas seltskond jälle jõe äärest ära jahenema, et küllaltki ka jõekalda peal rahvast paelu ja tuld ja vanema metsa põlema ja metsa põlema ei ole karta. Ta põtra ei ole näinud siin. No ma loodan, et dohc Jamail ikkagi näete põtra iki tavaliselt kusagil metsas lõigud ikka on nii et mets elab, mäts elab tõesti, praegusel ajal on väga ilus metsas kõndida, sellepärast et ütleme, vaarikad hakkavad juba marjad. Mustikad on juba valmis ja murakametsad nagu rabades ja üldse. Sa lõhn on praegu küllaltki elus, murakas põdranii, kõik on olemas, ikka on olemas, ühesõnaga, teil on selline amet, mis nii või teisiti jätab väga kauaks nooreks. No tavaliselt ja kadestamisväärt. Raudnast ja kõpust on saanud silla valla. Ära nüüd. Katsega ei karjuks, ega meie hapupiimaga ei lepi ja ainult Tommi autamisega ka mitte. Me tahame ka juttu puhuda tamme perenaisega oniga tamme siin jah. Kust see nimi on tulnud, seda ei ole vaja kaugelt otsida, siin on tamm tammest kinni, siis on mul siin, kes teenib lõikemõistetud puude, kui palju ilusaid puid temast siia maailma on jäänud keset lastelastel vilja tuleval põlvel mälestuseks öeldakse ju nii, et inimene, kes on istutanud ka ühe ainsa puus ei ole elanud siin maailmas asjata. Õigus, ta on ja tema püüdis nii palju puid võõraid puitamis siin ja kas on väljastpoolt sisse tuua, klounid kuivasid ära, vesi oli, suud käis üle maa ja aga tammed jäid, tammed jäid aga põllumaa, eks siin oli padrik omal ajal, kõik mets on kõik siin olnud. Saare ja jalakamets ja see on ülesharitud siis laastatud, iga hektar iga ruutmeeter on siin ikka tulnud, kirves käes ja tuli järel ja hale tegemisega maa kirvega kirvega teha ja, ja see oli muidugi juba veel mõisnikud ajal millalgi ammu muiste ikka ilus, kohtan vanad puud ja kõik need, aga ainult see on, et nad majad hävinevad, inimesed kolivad àra metsast välja, ei taha, noored lähevad linna linna ja kus on gaasipliit ja veevärk ja sinna televiisor. No võib-olla ehk nüüd ehk jääb see linna voorimine ka nagu tagasi ja nüüd on mees, teenib rohkem, maal on kõiksugused, võimalused juba ka vanad tulevad käest tagasi, mis kolhoos siin praegu on, bolševikud Viljandi rajooni. Aga kui kaugel teist siin selline suur töö on, kes aasta ringi autod liiguvad? Noh, 10 kilomeetrit. Nii et kui teie tahate minna Viljandisse, siis kõigepealt 10 kilomeetrit jalgsi? Jah, 10 kilomeetrit bussidel otse läbi metsa. No elu on vaikne, eks ole, ega selliste juhuslike unts. Neid vist peale meie rohkem siin ei näegi, liigub ikka suve kalapüüdjad, kalapüüdjad, matkamehed, matkame, metsamehed, mõõtjate Meliraatoritused ja nüüd muidugi heinalised, heinalised ja igav ei ole. Ei ole. Kas te teatrid armastate ja millal te viimati käisite? Oh, seda on palju, ajas tagasi, aga raadiot, seda ma kuulan, Joalat, vaat nüüd on imelik töö on nii kiiret, vaat Päevakaja ei kuule seda nii kahju. Veel peaks olema siis kaelas kantav heina ei jõua liibanoni nendelt linna poistelt ära korjata, kes tänava peal nendega mängivad, just kõigil närve rikuvad ja siis siia heinalistele nüüd anda, just siia kuluks ka ära. Ärge pange nüüd pahaks, et mikrofon nii poriste varvaste kohal teie juurde tulite. Tere jõudu. Kas kalameeste konverents kuusega sillal? Rändame mööda mööda maad ringi, praegu kala ei saa, väsisime kusagilt kala merest ainsa kalaga kuuks ajaks puhkuse aeg ja aga siin on kohalikud spetsialistid juurde palutud, eks ole. Andke siis nõu, kus me kala saame, meie oleme ju ka veel ilma kalata. Miks siis nii raske? Vet laialt-laialt jäärad on seda võimatu, paneme paar meetrit tamiili otsa, küll põhjast kätte saab. Ei aita, ei aita, on katsutud külmeetrigaja, kuulge, aga siin oli ju üks aastat neli-viis tagasi, üks õige kange kalamees oli küll kala vana, tema nimi oligi jajah, jah. Jah. Ja raadiost mitu korda kuulsin isegi kuulsite ka, jah, vaat siinsamas. Jamas olite. No vot, see oli ilus pika habemega mees, aga nüüd ei ole enam, ei ole jää, ma ei tea, kus ta on, praegu võib-olla kuulab meid, kui me räägime. Ega sedagi tea, tervitame teda raadio teel ja soovime jätkuvat kalaõnne Gustaga viiviks ost. Mis siin vahepeal muutunud on, nagu ma nägin siia, sõidetakse sisse kohe nii et tolmupilv on üle peatee on nüüd siia välja ehitatud, välja ehitatud ja mulle paistab, et varsti tuleb ka vabariigikaardile kuusega raudteejaam. Ta ongi olemas, ainult jaamaülemad ei ole, veel. Ei ole. Eks ta siis olevanete punase Rummoga mütsi pähe. Seda küll, milleks seda raudteed siia siis nii kibedasti vaja läks, raudtee on nad metsast puid välja tuua, siin märjad metsad ja ei saa muud moodi kuidagi kätte, siis on raudtee sisse ehitatud ja, ja Raana tõstab seal vagunite peal ja tuuakse välja. Siit laetakse ümber pikkadele masinatele pikka tüve masinatest peale ja siit läheb siis kuhu ta siis läheb, Viljandi poole, Viljandi tuletikuvabrikusse? No eks osa läheb ka sinna ja läheb igale poole, kus tarvis, nüüd ma vaatan siin, et ega jalameest enam ei olegi, kõik, kes tulevad, ikka punased rattad all. Tavatsesin, jäävad. Kolhoosimehed on hakanud kõik ja mootorrattameesteks kolhoosimehed elavad jõukalt. Ja isegi üks 60 aastane olevat siin olnud tsikliga. Milametivend räägib, kellega koos sõidab ahnii naine, naine ja On küll, on küll 60 aastane, pole midagi, ime jah, nii et meie oleme ainsad nüüd veel, kes möödavad, liiguvad ja kellega ma olen jutud maha, nüüd ajasin stiin Jüri Jüri stiimade nimi. Kas siin elab üks kange Poola Joosep lemmide, kuningas, suurmeister? Öelge, palun, kuidas üks poolava mees siia lemmjõe äärde on sattunud? Passis kuus kuuga talupoisis ei meeldinud ja panime seda vara ülesse ja keegi uurimus pidustatud starsis. Ja aga siin metsatöös siiani aetud, nii vara pärast Ehal käiku ta varavi pole, tuli rohkem teha vil kui talus ja võib-olla oli raskem ka, aga selle omaette nojah, ja siis edasi läks, ellusin, sakslane tuli peale ja siis tarvis oli vaikselt olla siin ikka metsas edasi ja muidu tung oli ikka põhimõtled tagasi poolasena sõjaga. Aga noh, liigutama saksa julgenud ja siis oi sellega te pääsete võib-olla isegi elu ei läinud. Ei oska midagi ütelda, seal seal kita ei olnud midagi ja, ja minust muud pesu ei olnud, ma jäin sinna istuda, ega siin vist saksas olla polegi nähtud, siinkandis oli tulnud kah, kui need tahtnud viimaselt taganemise momendist, siis need otsisid nemad juba võpsiku, otsisid sillad, tahtsid silla õhku lasta, aga siin kusagil silla, need lasid õhku karsklaseks, lappasin küll ära selle tõttu, see, ma ütlen siin mingi tee ei lähe kuskil, siin on lepa ainult Sildseletit, Titoorsepp villu on symbol, jäi teine pulli, teie rääkisite ja, ja ei ole mõtet kõlastamistel. Räägime aga neile oli üks Polakas kis volid, tilkin jälle minuga raagise pola keeles ja, ja neile saksa keeles. Mina saksa keel ei oskanud ise ja siis sildi jätnud elus, siis jäi alles. Ja siis rajasitegi oma kodu siia otselemmjõekalda peale siis võtma. Tutvusin oma elukaaslasega haisega, kuidas võib ütlema ja ja nüüd on tuba juba poisse tüdrukuid täis juba Ompojegonna ülikoolis, praegu Lätis ja 20. aastal saab sügis siia. Poe teine poeg seitse täis Sindi keskkoolis ja ja Twitter on virula algkoolis viiendas klassis ja elu läheb ja kus sa enam liigutab ikka muu oli tungiga Poolasse tagasi minna ei aidanud midagi, aga kui sa nüüd enam näha Lubage ma küsin tudengist poja käest, kas ta poola keelt oskab? Siiski ei oska, sellepärast ei oska me kogu aeg kodus, on meile eesti keel ja noh, vene keel, mina külla, kui ma Eestisse tulin, ma rebisin kohe kahe keelega vene keel, eesti keel, minul oli kergem aru saada vene keele kui eesti keeles ja siis aga tütretütred jälle oli eesti keele kuradi millematki korraga pidin ööbima, aga neid ei mõista kummagi õige eesti keel, mu kõige kergem raagi maaga pola, kellega isa muundudega ja oma keel ununenud, vuh ma aru saan, geid Auar traagima, öelge palun nüüd 1000 aastane Poola riik poola keeles tänav on Poola riik 1000 aastane minu tarvis tema siis ma vastan küll. Tission, Laat, polski Šond, Respo Spolita, polska, Shet Bospoliit, Apolska juba 25 aasta oli siin puha meile, eesti keel käib kodus. Lapsed, nemad ei tea, pole poola keeles mitte midagi, mina ainult kui raadius, kula tantsis mu ja arusaam külmus, nüüd räägivad katsetused, mina mõtlen kaar maraagil Wade'i raagi keldrimurru ja tuleb teistpidi teda pöördaaria. Kole raske, see, mida te praegu teete, mina praegu töötan metsamajandi ajal kõige rohkem ja nii, et sellest ikka metsamees metsamees jah, metsamajandis metsapunktis ja siis öeldi meile ikka juba Raudna jõel õigesti, et siin elab üks metsakuningas. Ei, seda ma veinimeister ja suurmeistrimees. Käsu, kus ja eriti tema oli murekkivasti ja saidiga, mõni pudel juba käib ka praegu ja tänavune teema vana ja mustikas ja muraka isaga neid mustasõstrad ja Barakeneid alles korjab korjamata ja neil on suur põrand, teil on suur põrand, siis tuleb siin sügise poole sulama. Surkad, Anu, Mäksassi nokkis meid annab, kus me ei hakka body marjad on, see on inimese omal lohakus, kui ta isi varu omale talveks natukene ja, ja pojad meile on siin kaugel ja, ja valad ei pääsenud, kaugus ei loe midagi praegusele tehnika asega. No vot meile teen nii palju viletsat. Jäseme see asi on, aga noh, me loodame, nüüd hakatakse juba tekkima ja loodame juba tulevat, tee meile maanteel tuleb juba ühineb Viljandi Pärnuga siis hakkavad juba meile, bussid käivad, pole iga poole tunni aja siis meile parim ei oska kuskilt, ta elu hakkab õitsema, aga ainult senikauaks, kuni kõik raadiokuulajad siia kokku ei korja selle jutu peale. Seda, äkki see on iseasi, teab mis me teeme sellist reklaami LM jõele, et varsti on siin, et ei saa töölegi turistidel võpsik täis. Tallinnas Pärnus järve kandis iga poolikul, teinekord, kui me hommikul tõusja ära vaatab, 50 60 mees jõekaldas loppivad ära ja mina kaldal särava Mõnis landi jaga nina otsesitembavad kassisse, kuramus on juba nii palju neid vahesid musid igasuguse asi. Need inimesed, demon natuke, neile on takistus, teed ka siin paar aastat tagasi hirmus päris volises ja Barbijad paar kohe mereni, et kiiver peas ja selles ei tea, kas ta on kalamees, kas ta on jahimees? Ta jahimehed alustavad seda jahti eelmisel õhtul juba peale 50 600. Tuleval bratava vorstiga. No vot ja kõik püksid puhtaks lasta on küll, võtab malastasin parti, aga ma ei lasknud Muhased lahti küll. No ja metsa. Ehk mõne shokukkuja juhtum, kas kehasid ja ei mõista selles midagi ütelda. Nii, te räägite sellest, et varsti tuleb siia tee, aga antenni järgi otsustades ja selle neemani järgimiste kummutil on, on teil ikka lai magistraalühendus Tallinnaga pidevalt olemas televisiooni kaudu. Seal vahel on nüüd ka elekter, see on küll ja veel viis aastat tagasi me sõitsime sealt läbi ja siis oli seal see tiivik generaator, tuulegeneraator küll Ottaliiviljelsiga selles ei vastasele, selle valguses, mis meil praegu on, seal on vahelduvvool vahel on, vahel ei ole ja kui tulu on, siis ta on nagu tulepuu, siis ei ole vooluga need õhtuda tegemist nüüd on Eino keeldun meele Arudlane ja väga hea aparaat meil, et rahvas ära talve tuleb tuppa, Salia puid on ka ja istu ahju juures vada, vaata televiisorit, ei aita seelsest kulata radiomuusika ja ja-le oma pudelis veda veiniga ja, ja kõledal kolama kuskil kaugel, kust on pärit see öökull toa kõige pimedas nurgas? Kuldse on ikka jah, seal astud topitud ja nii et ei ole veel päris võõras püüsisele Mäksassi, Sis häbis viras, hundid söövad ära üha enam omal ajal küll koolihundil tuli siin kolm maja eemal ja, ja kaks kaksasin selle kaks ujut. Mürasid küll, ajasin kaikaga ja paugutasid, püssikottpime ja ja need kuradid ikka viisid mu koera ära, Juuskorjaja mängisid ja mõtlesin ka, et mõtlesin nad käisidki saama, sinu ei, uue ligi ja neid oli, vanasti oli siin tohutu, palju oli karistada põdrakass, põdrad, hirved, kitsed on ainult teie väljaõmmeldud seina vaibal või on looduses ka läedon karjas karjas ja sellepärast tulid need maailma isa ja ema ema suured sarved ja tuli siis karjamaasõja. Need kaks päeva seisis karjamas. Paabused ajalemaga öös ei tee välja, selle üle mööda ei tee tema Vellas ja mis tähendab pikalt ikka seisab naine hommikul vara lehma lüpsma, Jekanemad, vill karja, Masiidi vilja, nüüd näed, on nii palju harjunud. Varahommikul mine vaata siis vaatasin. Ja muidugi kõige ilusam loom on põder ja kits eksok, see on metsa ilu tegeliku ja, ja neid puudus ei ole. Sokud on vähem tema aasta, neid langes välja rivis, aga meile skandisin õige vähe. Sellepärast siin oli heinu küll iga pool ja kuhjad küll ja söönud ja need nii häda ja metsaraja oli ka langetatud, oksid ja igasugust ja tegeliku jahimehed kaabistasidki vastise meile siin surnusokud ja siuksed ei ole leidnud, nii et teie kandisse ja lähedased hästi alles pärast seda karmi talve ja olgu talve oli raske, neile ju sügav lumi, aga nemad siin ei ole, ühtegi ei ole, Evinen, see on suureks auks teie metsameestele. HTG juba, kasvõi mina ka, ma tegin mittunud, olete metsalise jahimees, korraga sai tehtud, Nad käisid, kuhjas, öeldi ära nii palju, kui nad tahtnud. Ühe, kui asi oli ainult jalad paistsid välja. Ja Alkige Lauramus noaga, kui ta pidi tegema ja sellepärast mina panin isi omase nimi, ma ütlen, see nüüd siin, mina olen džungli kuningas, muidu mõni ütleb Joosep Joosepi kavaderaga, ma ütlen, ei aita seegi vea alguse džungli kuningas. Rohkem põle elanikud, nii kadestamisväärt kui see paik ja elu siin ka on, aga öeldakse, et ega elu ikka ainult meelakkumine ka ei ole, mitte kusagil. Kas teil siis muresid ei olegi, on Köliad meile takistab väga suur väsi Kivadi. See uputab meid ära, kuidasmoodi uputab. Kui kõrgele tõuseb? Juba tuppa tuleb. Sest siin on foto ja fotosuurveest selles majas ja tõepoolest siin sõidab paadiga uksest sisse ja paak lähebki praegu siis jah, läheb küll uksest sisse, see ei ole ime. See on tihti juhtub sedasi, äss kõige ja mitte meie sõstmis istub vees sentimeetrit 15 20 vaid suur päris suur puu puhat. See on ju ainult 20 inimest, tuli mu külasse paadiga ja seegitleid, praegune latern 20 30 kerge ait, Velas ja 20 inimese paadiga sõitsid, ajasin üle tund üle aia aja sõitsid sisse ja ja-le Badei puudun plaan. Nii kui oleks tahtnud tuppa sõit, oleks sõitnud siia sisse, tuba oleks vabaga padrun nii palju lai täi, mahun ukse sees. See ukse Jüremaid tuli sisse ja siis kohe käia, sest keeraks ilusasti välja, meeles tuleks ilusasti köögist sisse, pööraks süüa selle jumaluse laua juurde. Jala vahuperenaine asetas just koduveinipudeli. Seda momendil küll, aga, aga siia ega meile ei istu, ma ei oleks saanud, sellepärast väsi juba, ulatab laava tasa ja ei oleks lainega kummuti peale, me ei oleks ta jäädagi. Leone praegu yle tuppa, siis kliendi üles tuppa sisu oleks, iseasi. Sellised hädad on ja vaatamata iga kevadisele piiberlikule veeuputusele säilitab lemmjõe elanikkond hea tuju ja hea tervise. Kena, elage siis hästi kõige ja eks me kindlasti kohtume kunagi veel, aga. Järgmine laager pärast visiiti metsakuningast veinimeistri juurde kanti matkakaardile santlaagri nime all kuid sõit läks edasi. Tere euro. Pange korraks vaiksemaks. Nii täpselt, saite valmis meil just meil just telgi põhja alla heina vaja. Kordeiladele esialgu viis aastat tagasi me sõitsime siit läbi siin kanged uudismaaharimise tööd vasakul kallal. Noh, nüüd on paremal kaldal juba tehtud jälle suuremat maa-alad ja see on toru kuivendus täiesti seal. Sädemest sovhoos ja teie lasete tänavu nendel maadel, kus harilikult pind hobustki ei kanna, lasete siin nagu Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal kummiratastega traktoriga rammu pole viga, midagi, tarmu kuiv aeg. Ja tämmo on selle kandi sõna jah, peaaegu, ega seda vist kaugemale ei tulnud talle, mis see tähendab, tänavu jah, ärava jah, elav vähendaks seda. Aga mis jõeharu see on, mida mööda me nüüd praegu sisse pöörasime, siia, teie masina lõgina peale? Oravaoja türa, maja, ega ta juhtumisi ei ühenda seda lemm jõge, hallistega ei juhenda. Ta võrdlemisi lähedal, küll läheb sinna ka päris ühendust ei ole tal ja kui kaugel siit on nüüd veel Halliste jõesuu mis ta võib-olla üks, poolteist, paar kilomeeter. Kuidas siis muidu elu läheb, nii kuumal suvel? Ei ole vigav, vara harjub. Ma vaatan, et teie olete vist üks kõva leilisaunasõber, et et kolmekümnekraadilise temperatuuriga veel hoiate särki seljas, eks saab ju seljast ära jahvata koike lingi rohkem tegema. Lemm jõgi voolab hallistesse. Tänavuse suurvee ajal tulnud siin pärivett alla terve saun ja kukk kirenud katusel nagu Noa laevas. Meie laev läheb edasi vastu või. Kaugelt tulete Tartust või Tartu ülikoolist, isa poeg, jah. Mitmes päev teel olete, esmaspäeval hakkasin tulemusele kolmas päev. Ja tulite siis hallist, et me talle, kust paadi sisse lükkasite kanakülas kanalile lülips praktikal, seal käisime külas kordi tulid siis sealt, nii et ühendate mõnusa kasulikuga. Jah, meil on plaanis edaspidi Pärnu lisajõgesid hakata natukene uurima, praegu teeb Isama luuresõitu, mis kateeder nende asjadega tegelemise zooloogia kateeder. No siis tuleb küsida, kas kala Te olete saanud? Saime me eludes väike võrk kaasas ja eile eile hommikul jah, päris suur haug, ma ei tea, mis üks, kaks kilo võis olla nii 60 sentimeetrit suu vett jooksma. Küpsetasime siis. White te olete selle ülesandega väljas, me ei tohi, me ainult ära ei söö, me mõõdame ja võtame soomused ka nendel vaatame, kui kiiresti kasvanud on siin, eks ole vist nii, et kes on kord süstaga jõel käinud, ega see kindlasti viimaseks korraks ei jää, jää. Meil on see, kas ta kaasas, mis karjanaise jutu Tallinna viib. Tuck sajab mullikat, väga hea karjanaine jälle tuksi. Tuksil pole ame selge või üle arutlemine ülearugi ja kui palju teil alamaid siin on neid reas? 57. Kas kõik nimed peas on, tunneta nimepidi? Ei tea, aga neil on numbrid kõrvas. Numbrite järgi. Viskalhoosi karisi on siin eesti punast tõugu kari. Valguse, kolhoos ja, ja heinamaad karjamaad, on teil esimene sort peaaegu ega paremat söögimatele kuskilt, kui meil siin aliste jõe juhatada. Kõpu tippu, ainult et kunagise parvepoiste laagri asemel on rippsild Halliste voolu mõõtmiseks. Vanasti oli pargi parvetus siin igakevadine tee ala, ega meie juhtumisi ühe barreli poisike kõnele kuidagi vist olete juhtunud kokku küll ühe vanaaegse poisiga ühe sellise mehega, kes ei vaja meie süstavaid, ainult üht parajat pikka kuusepalki pood saaki üle 10 korda laiema jõe minna, kui praegu Halliste meie ees on barretastma, muidu mäletan juba võib-olla aastatest 1900 30. paiku siis mitme Jakuline algul läksid palgid suurema veega, selle järele olid kahed kolmed, sordid, paberipuid ja vill, kõige lõpuks olid siis küttepuud. Nii et aastat paarkümmend 30 tagasi siis veel siin parvepoiste naljad käisid jõe ääres ja laul kastis ja tühje pudeleid ujus ja seda seda muidugi, see oli päris tavaline lugu, Whistleri, mõned ka kadunud, otsiti taga metsa mööda ja nõnda edasi, teine kord oli ka Sumakas üle. Ülepea palkide vahele olete käinud vahelini lõuale ja üle selle. No ega too asi minustki mööda ei läinud. Kuidas Oliver hele plaks vist, kui lõug käib vastu vett? Eks ta ohtlik jah, külmetust ja seda muidugi sai muidugi omale vanal ajal, eks siis oli tööpuudus ja palju nendest rahadest vaadata ei saanud, peaasi, kui tööd sai. Eks ole, võib-olla nüüd õhtul siin silla peal vett mõõtes natuke nagu kahjugi, et enam ei ole siin pikka parve ja suurt vett diabarre poiste laulu. No need on minevikku küsimused ja tehnika on tõrjunud need juba välja, praegu parvepoistelaulu ja palkide asemel on müravat moodsat masinat suurte ja kohutavate koormata. Kas see on pääs maa laevaehitustehast? Vanade eesti puulaevade tehas? Meeldi juhatute juba raudne ja Kõpu mail, et kui te lähete alistatud mööda üles ja siis laevaehitustehasest mööda sõitke mis puust see vana eesti paat tehakse, harilikult haavapuust, haavapuust, Pärnast saab ka teha, saab, ja pärn on ikka parem kui aga vat põle siukseid Pärnesi saada nii, nii. Ja haab on küll ka hea kerge puu, noan ja aga pärn, kõven, pärn on iga. Ja selle jaoks on siis kohe vastavad tööriistad olemas, millega seda õõnestatakse. EKi sihuke kõver kirve, kirka pooldu jää. Annab ikka taguda küll, enne kui sellest palgist nüüd paat saab. Jaan. Kas tule ka vahel aidatakse, võib ju, põleta taga. Laeva ootamise aeg on siis iki tulega. Panter alus maapakkude peal ja siis tehase kaks Niipika Tolkusi paat on teine, tuli teene, pun küljes. Spartes pangetäis vett sisse ka seal? Veitsis uhata keeta. Läheb vesi läheb ja palavas, seal võib kartulit keeta. Nii et teil on siin koht, kus võib puupaja sees kartulit keeta. Kui on laialilaotud, siis metsist otsid jälle kõverad kuuse juurikad, neist panid kaared sisse siis pärast, kui juba ära olnud, kuid siis tulevad otsad ka ära teha. Kohe ei saa teha. Meti pantas. Otsad kinni, muidu otsad lahti, lõhki lööb lõhki ja kiiludega kõvasti kinni, kuni ta kuivab ilusasti ja, ja siis, kui hind on, siis võid ära nyyd vitsad võtta ja, ja Sileeruni Tiidu otsad ja siis ka valmis kumeraks kumeraks ja siis antakse see viimane lihv ka veel nii, Fassong. No vot, ja siis võidki hakata minema, panesid pärijat minema, mine või minema Ameerikasse välja näha. Midagi ei mahtunud inimesi nii palju sisse, kui ta kandis. Jaa, kärestiku mööda läheb alla, nii et kivid klobisevad põhjal. Ega ta naljalt ikka auku läbi ei löö. Löö kaua, selline paat sõidab siin kusagil seal silla valla jõe ääres öeldi tammed alused et 100 aastat pidavat pärnapuu. Kui ruttu sellise vägeva laeva siis meister valmis ka teeb. Kui ma noorem olin, siis tegin selle kolme päevaga kolme päevaga ja vaat see kõlab juba nüüd päris küll, nagu muinasjutt kohe-kohe kuidagi ei taha uskuda, aga nüüd läheb aega, enne kui ma õõnes kolme laevaga paat. See tähendab, et suve jooksul võib välja lasta terve laevastiku. Ja, ja ega siis ma järjesti sõidud käin. Vahepeal tuli heinaga reha ja mesipuud, siin ma vaatan ja ei ronga poisse välja õpetada ja jälle ringi käia, teha õlli. Sindi vabrikus käisin ja nüüd on siis paadid kõik mööda maailma ja mööda vett laiali ja meister elab üksi siin metsavaikuses kahe rongapoisi seltsis. Kuidas nende nimed on, Jaak ja Jaagup või? Mina ei tea, mis. Või käivad teil ka numbriga nagu kolhoosi laudas lehmad? Nüüd laste ja pange ühele Jaak ja teisele Jaagup. Jaagup on raadio ronga, Rimi Rameeto, Jaagup. Esimene päev, kui linnast sa pääsed, on vaikne, arglik Raik. Arsti, sind ründavad, armutiasse ajasid, süüdi on suvi ja päike. Ja ja. Ja kui me ja ja jäädud pigem Jaagupi, tantsime esimene, mis maha sul tuleb, on vaikne, arglik, arstikuid terisel keha sul põle, süüdi on suvi ja taid. Ja, ja pigem Jaagupigentad, tantsi. Ja Jaagupi. Jaagup pigem tantsime. Esimene suplus sul tundmatus kohas on vaikne arglik äike arste, kuid vetelpääste on kohal, süüdi on suvi ja päike. Ja ja Jaagupi Jaagup Figencad tantsime ja, ja Jaagupi Genka Jaagupi kantaat. Tants. Esimene kaar, kui heinatöö algab, on vaikne, arglik ja täit varsti peos, rakutlased heinamaalt jalga süülion soovisid ja täita. Ja, ja jaagu Figenta jaagu klient tantsime jaa, jaa-Jaagupi. Jaagupi kant. Aidziive. Esimene kapatäis Jaaniku õlut on vaikne, arglik ja täita. Varsti sul meel ja mõistus on jalus, hüüljon, suvi ja päike. Ja ja ja kui klient Vigentatantsi Selja taga on raudne Kõpu silla vallalemm jõgi Halliste vastuvoolu üles ja pärivoolu alla. Nüüd koondab viie sõsar Aveed Line Navesti. Seltsimees Tiitus meie reisiarveraamat näitab, et oleme oma matkateel näinud 107 parti ja üle 20 valge toonekure aga just siin allikal, kus elab selle kandi toonekurgede põline sõber, ei hakka silma ühtki. Noh, siin on niimoodi, et kuna ei ole veel konn on külluses. Aga nad on vähe kaugemal nagu sinimust-toonekurg on ju veel tükk maad siin suures metsalaanes elavad totototot, ma arvan, et igast 10-st kuulajast üheksale on uudiseks, et üldse must toonekurg olemas on, must luik küll vähemalt balletis, aga ei must kurg on olemas küll, aga tema elab nüüd vaikses metsalaagris, tiib pesa omale metsalaande, kuhu nii arva, inimjalg käib ja ta on arge linud võrdlemisi valge-toonekurgede pesa sinna, kus isegi kõige suurem müra ja kola ja kohe mitmetonnise mitmetonnise Kavil, nagu siin riisa advokaadil oli ju isegi 600 kilu, oli raske seda kilo 600 kilu ja see pidi siis vana Mesa olema 60 aastat teavad seda rääkida ja seal olla kõiksugu materjali siis veetud on isegi lusikad ja kahvlid olnud seal sees vil. Ja nii ta siis muidugi läks nii raskeks, puu murdus ja kukkus alla, las perenaine pesu julgeb, kuivata, kui selline hoolikas kure perekond lähedal elab. Ega äike ei või väga õrnalt sinna nööri peale panna, kui maha kukub, siis võita ju nad kokku tassida oma pesasi runudki minema, jah, viibki minema ühel olla isegi püksid ära ja muudkui tirib pesasse. See on siis nüüd see valge toonekurg, see, kes meile ikka seda järeltulevat sugu muretseb. Ja see on õige. Aga must toonekurg meil siinkandis elab, virsik saares Wireksale põlismetsas, see kurg oli nii kurb. Me juhtisime teda, nägin ma seal ja et metsamehed olid eksikombel tema pesa seal maha nii langetanud puuga. Ja siis ta kurtis seal aastaid ja meie tegime siis siin temale kunstlikku pesa. Kuna siin käsitöö, eriteadlased, vaatame siia, imestasid, et seda pole kuskil näha või kuulda olnud, et must kurg, tyyp ka pesa kunstliku lib pesale või tuumale, pojazzin kasvatab seal üles. Ja meie siis valmistasime nii et tugeva tugeva aluselise pesa Männa arvude vahele ja igaks juhuks, et me alati kontrollida saame. Ja nii tegime sisse, et mitte ta sinna väga palju seda prahti kokku ei saa pidada. Autokummi nüüd lõikasime nii lõhki pooleks, et siis oleks libe pesa äärdal jäätmete sinna praht kinni ei hakkaks ja nii seisab Sibesoni ühtlane ilusti. Ja nüüd on juba kolm aastat seal olnud. Ja igal aastal esimesel aastal oli tal ta tuli küll kohe muuseas, kui me selle pesa valmis saime, juba ühe nädala pärast oli ta seal peal ja, ja elab hästi, elab hästi, harjus ära, esimesel aastal oli tal, tal olid kaks poega, siis järgmisel aastal kolm ja täna on tal neli poega ja nüüd iga aasta saame ära rõngastada. Aga muuseas olgu teada, et must kurg või poeg on nii kaunis kuri või ennast kaitsev. Et kui sa seal nüüd rõngastatud, ta üsna väikselt hakkab juba sulle varsti ise udu sulges ja siuksed imelikud häält laseb oma jalga koodide peale koogi selle alguse teisele ning rõngad sinna jalga paned, siis teine muudkui vemmeldab sind, ei olnud selge, heitlike silme vahele ka, kui saab ja siis on nii, et peavad iki käed kaitstud olema, selge, selge. Ja nüüdsest peale on siis sädeme sovhoosi autojuhtide vanadel kummidele hea minek musta toonekurgede poolt. Me oleme neid ehitanud, jah, aga mu musta võtab oma pesa ainult nii metsakrooni alla, mitte kui sa päikesepaisteline päikest ta põlgab, teie, seltsimees, kus sa oled selle kandi looduskaitsevolinik, eks ole, ja ma olen lihtsalt huvitud sellest ja ja nii vabatahtlikud selle koorma enda kanda võtnud. Aga see on ilus koorem. Minul ta meeldib, vähemalt on ilus ajaviide ja ja vaba tund läheb siis metsas metsas, käib seal Kreeka ääres või kuidas teda nimetatakse siin kohapeal Lil, et endine Wiret, nina või kurenina ja nüüd kutsutakse teda vireczaraczen muistsel ajal, teda kutsuti vireczary linnuseks, seal asuvad ka meie muistendid, nii põrguvürstid rool ja siis seal on veel jänese jaanihaid, on siis, on Karula raudtee, on üks ohvrikivi, on, seal on muiste eestlased elanud, kui siin Taali parunid hirmunud, tõsi kollites või neile liiga tegi, siis asusid nad sinna elama nagu jänesejaan olla seal neid jäneseid talvel püüdnud tegi omale kindla aia ja viis senna siis jänestel sööki, avaoksi ja heina ja jänesed läksid sinna sisse ja temal ei ole muud, kui sulgus selle aiavärava ja ponisid jänesed kinni ja tegi tule vaja alla ja ja siis nagu laut oli jälle selleks mõeldud karu ehitisi, sinna muidugi talveunele Kislastisi lagi sealt alla karu laudal ja siis saadik aru niimoodi kätte. Ja siis noh, ohvrikivi oli muidugi tarvis praegu seal ja muidugi põrguvürstid, see on ka praegu seal, see oli siis, kus öeldi vanakurat puhkes seal tooli peal, kui ta neid põtru püüdis. Ja selle muidugi toome siia oli päevakorras meile tuumisele põrguvürsti tooli toome siis Tori põrgu juurde, siis rahvas sellega näeksid, siis tõesti on olemas. See on nii ilus kant, et need kuradki valib selle endale puhkepaigaks just puhkekodus. Paistab küll Moody, nii soliidset sarvekandjat nagu nüüd see, kellest jutt, olime muidugi oma reisil ei näinud, aga aga ega päris ilma sarvikustiga jäänud ka meil lahtis kolhoosipull Eesti metsade kõige koledam elukas tahtis kompanjoni nahka panna ühel hommikul või niimoodi. Karjapasunat teil või on ja need on jäänud järelvil karjapõlvest, nii mõnigi, mis te räägite, nii vanad ja neid saab vee sees hoida ju kaua alal ja Saabi uuri ehitada ja need 50 aastane pasun ja ris mädada ei ole hääletud siis ega muidu ärge te juttu ajada, kui pidisi pasun olema, kuidas järjejutt käib? Jutt noh, ta käib ju nii, et nagu arguniv, uhke oma peale ja seal ta räägib, jutt. Mul on sarved, mul on sarved. Ja kui nüüd muidugi naabrid, ärge seda kuuleb, see paneb otsekohe vastu. Mul jah, mul ka. Ja see hääl käib ju nii, aga muidugi peab seda selle pasunaga järele, tegin. Mul on tunne ikka, et siin oli tegemist kahe erineva loomaga. Esimene, madalama häälega oli pull ja see teine oli särg tenor. Muistsel ajal öelda, et kõik härjad, pulli sõnnid, pullid puute veel midagi. Ja ma võin seda, kuidas karjased kokku said kutsuda omal ajal, kui küla Kariivil koos käis, ju nad tulid igaüks isi kandi pealt ja siis pidid ju siis pasunaga teatama, kus sa oled ja kuidas see asi käib siis riietama niimodi. Kui tullu muidugi seal siis mängime jahti käitmis karjast, vaja on ja tuli maa kartulitulle ja ikka ja oravaid taga ajada ja nii edasi heki. Ja siis lõpuks, kui muidugi tuleb koju minek, eks siis puhume jälle rõõmsamalt pilli, ütleme liidul, koduminek. Nüüd me teame, kust järgmise laulupeo rahvakunstiõhtuks pasunapuhujad saada, meil käib siin ringi muistses eesti talutares talgud, seal selline avalik üritus, näitate, kuidas asi käis lihtsalt rahvale niimoodi jah, seal naised ju laulavad muistseid laule ja kujuvad seal igasugu assimis muiste ikka tehti ja noored vaatavad siis pealt, vaatavad pealt ja muidugi imestavad, et niimoodi kunagi elati ja seal siis teeme kah karjapasunaid ja üks poiss siin karjapoiss. Temagi oskab ju puhuda, oskad puhutava senati või ise Vasunast lühem, kuidas see nimi on? Urmas Urmas, Urmas puhub neid. Julgelt julgelt veel veel see meenutas nüüd küll rohkem autopasunat. Pasunameeste järel, kas siin Navesti ääres on olemas, on olemas, kindlasti on olemas ja poisid on huvitatud sellest, mis on ekstransistorraadio sellise vahva karjapasuna kõrval. Muidugi, nüüd on ju nii, et seda alli Lepamplidesti pasun tehakse seda, see on õieti metsa umb rohi ja seda lubatakse nyyd ju kooride ja pasunud teha. Aga sel ajal, kui mina vil karjapoiss oli, siis ei lubatud seda teha. Isa oli muidugi kuri selle peale ja tõi mulle siis paskpasunad, poiss, koorid, kõik nüüd lepad ära ja seda ei lähe. See asi. See oli muidugi rõõmus ja kui sealt linnast välja tulime, linnasid lubatud muidugi seda pasun häält teha, seal häirib ja muidu oleks kohe pannud linnas otse pasunajoru käima. Tulin isa muidugi hobusega lonkides linnast kaugel tulli. 35 versta tulime sisse ja teki all sai tykki puhude tee peal, seal. Ükskord jõudsime kodu ja siis läksin kah muidugi temaga metsa taha, sinna sorkuni metsaaugus poole, kus seal seal laane servas, loomadel oli ilus süüa ja seal hakkasin siis seda vask pasunud puhuma, kõlas nii ilusalt ja järsku ühe korraga tulid kaks suurt hurdakoera läikujad ketiga kaelas ja tikkusid minu koeraga seal vägise purrelema, Jaagumul koer oli kah vägev koerhundikoerhundimurdja muuseas. Karges neile vastu ja nende kannul aga tuli metsavaht, suur tüse mees oli ja kargas mulle peale. Paism sa kurrat Teedsin, et Dali Parun metsas jahil ja kutsud koerad kokku tee, et sa kaod siit. Mul oli siis ka hirmu ja tatsasin tema karja ette, sain rappija kella kolinat koju, paleed ja mul tänapäevani. Ühesõnaga parun oli sel ajal oma väljaõpetatud koertega jahil ja teie juhtimise puhusid nende kogunemissignaali just seda, seda välja kukkus ilma teadmata. No vot ja siis oleks lõigatud juba selliseid, selliseid rihma enam mitte lepa küljest, vaid karjapoisi küljes ja tavalist küll võinud juhtuda, aga mu armas Venemaaga. Nii et Grabbi kolinaga kodu poole ja Nonii aitäh jutu eest, meil on neid aeg ka hakata Grapi kolinal kodu poole minema, aga aga siis selle jutuajamise ja meie pika matka lõpetuseks tahaks nüüd ikka selle karjapoiste kojusõidu tilulilu veel kord kuulda. Seda võib ju laski lõppe. Seda ma ei karda, pasun lõhki läheb, aga ma kardan, et pillimees läheb lõhki, ütleme lõpetama. Ta paraneb jälle. Ja ongi kõik viimane laager lõkke sääsed. Isegi Raudna parmud, mäletate, noodsamad peitsid hõlma all tunduvad äkki inimesed? Parimate sõpradena midagi leplikumad on võimatu lõpetuseks öelda. Ju siis olid toredad paigad, head inimesed. Ja sõit, mis kutsub tagasi Vaasa. Tooma. See oli säde sista ja mikrofoniga. Meie reporter Valdo Pant külastas kuumadel augustipäevadel tuhk ja metsavahti solguti peenberet, tammeperenaist, kuusekära kalamehi, silla valla metsakuningat, Poola Joosepit, sädeme sovhoosi niidumehi, õppejõudu sistaja Haviga Kõpu tippu, viimast parvepoissi, Halliste pääsma laevatehase peainseneri ja Navesti allika, mustade toonekurgede pesameistrit.