Viimased arengud Washingtonis on väga lootusrikkad. Bushi ja Putini esimene kohtumiste voor toimus eile valges majas president buss viis kõigepealt nagu Putin pressikonverentsil pärast kohtumist ütles Putini valgesse majja ekskursioonile andes selle maalitud plaanivälise, täpsemalt Ringkäiguga kogu kohtumisele taolise mitteformaalse õhkkonna ning vaadates kahe riigipea pressikonverentsi jäi ta silma. See, et mõlemad mehed näivad 11 vaatlevad kui väga häid sõpru ning nende omavahelised suhted on väga soojad ning kahtlemata Sa peaksid need soojad suhted veelgi tugevnema, siis täna ja homme, kui president Bush võtab erilise auavaldusena president Putini vastu oma Texases asuvas rantšos. Kuid eilsel kohtumise esimesel voorul kõige käegakatsutavamaks tulemuseks on leping tuumarelva arsenalile vähendamise alal. President Bush ütles, et USA kavatseb järgneva 10 aasta jooksul oma praegust 7000-st tuuma lõhkeb reast koosnevat arsenali vähendada ehk isegi kuni 1700 lõhkepeani mis on siis ligi kaks kolmandikku. President Putin pressikonverentsilt reetsetest arvudest küll ei rääkinud, kuid on varem öelnud, et Venemaa kavatseb oma 5800-st tuumalõhkepeast koosnevat arsenali väheneda kuni 1500-ni. President Putin ütles pärast Valges Majas toimunud pressikonverentsi ja kohtumist Vene saatkonnas ajakirjanikega kohtudes, et alates on see aeg USA ja Venemaa suhetes läbi kui üksteise hirmutamise ja sure. Relvade kogusega suudeti vastastikku leppeid saavutada. Nüüd sõltub kõik liidrite riikide ja rahvaste omavahelisest tahtest sama sõnaga Ühendriikides ajakirjanduses ilmunud mitmeid kirjutisi selle kohta, et president Putin, kes võib-olla nüüd eriti pärast üheteistkümnendat septembrit Venemaa avalikust arvamusest jäliidist USAga suhteid soojemaks muutes isegi ees võib teha mõneti samasuguse vea nagu Mihhail Gorbatšov tegi 80.-te aastate lõpul soojendades suhteid Venemaa ja lääne vahel ning see viis Nõukogude Liidu lagunemiseni ning nüüd võib Putin samuti ehk liikuda liiga kiiresti, märgivad mitmed Venemaa ja USA kommentaatorid murelikult, vaadates seda, kuivõrd soojad suhted näivad praegu kahe pealinna vahel valitsevat. Kas kahe riigi ja kahe mehe vahelised head suhted, peaaegu Etzeemulikud suhted ka üllatavad avalikkust ja ajakirjandust Ameerikas? Need suhted üllatasid suvel keeloas, kui presidendid ja Putin esmakordselt silmast silma kohtusid siis mäletatavasti deklar eribuss väga kiiresti, et vaatas Putinile silma ja nägi, et tegemist on mehega, keda Ameerika võib usaldada. Siin Ühendriikides kritiseerisid paljud bussi enda parteikaaslased vabariiklased presidenti sellepärast, et too oli nii kiiresti nõus endist KGB ohvitseri nimetama USA korraks, keda võib usaldada, kuid nüüd on need jutud taandunud. Kahe mehe vahel toimus eile juba neljas silmast silma kohtumine ning enam mingisugust sellist otsest kriitikat selle arvel, et liiga sõbralikult Putiniga käitub, ei ole. Samas meenutavad USA ajalehed täna väga palju seda, et just Putin oli esimene liigi pea maailmas, kes helistas president Bushile pärast 11. septembri terrorirünnakuid. Isegi enne, kui Tony Blair USA praegu kõige tugevam liitlane sõjas terrorismiga seda tegi ja avaldas, siis Putin avaldas bussile selles telefonikõnes väga kindlat Venemaa toetust algavas võitluses ning seda toetust on viimase kahe kuu jooksul tõepoolest märgatavalt. Presidendid rõhutasid näiteks oma pressikonverentsil, et riigid kavatsevad astuda ühiseid otsustavaid samme näiteks selle nimel, et massihävitusrelvad ei satuks terroristide kätte. Siin Ühendriikides kardetakse just kõige enam, et just Venemaalt või siis Nõukogude Liidu lagunemisega järel võisid näiteks rõuge bakterid sattuda terroristide kätte ja kui rõugebaktereid praegu kasutada, siis USA on praktiliselt selle viiruse puhangu ees täiesti kaitsetu, nii et Venemaast sõltub väga palju. USA lennufirmasid pärast terrorirünnakut tabanud tõeline kaos ja katastroof lendude maht on vähenenud 30 protsenti piletid odavnenud kuni 50 protsendini, lennukite täituvus kõigest 60 50 protsenti. Liinidelt võetud 700 800 lennukit. Mis on selle viimase õnnetuse kohta lõplikult teada, kas oli tõesti süüdi katkine mootor? No tõepoolest tundub praegu, et mingisugust terroristide või terror reakti võimalust ei olnud, tegemist oli tõesti tehnilise rikkega, mitte ükski seni avalikustatud fakt selle lennuõnnetuse kohta ei viita, et miski muu võis valesti minna. Kuid vaadates näiteks seda, mis toimub voostreidil lennufirmade aktsiatega valt ritta mõneti väga hea kilomeeter sotsiaalpüütakse ennustada, milliseks kujuneb rahva meeleolu järgneva kuu aasta jooksul näiteks lennufirmade ja ka reisisektorid turismisektori suhtes tervikuna, siis on näha, et lennufirmade aktsiad on järsult langemas. Eile küll pisut aktsiad tõusid uuesti pärast selle lennuõnnetusejärgset väga järsku langust, kuid pessimism on siiski väga suur. Valge mina olen teinud omalt poolt juba avalduse, rõhutamaks seda, et ameeriklased ei peaks lendamist kartma, sest vaadates Ameerika majandus tervikuna transpordisektor ja lennundus selle osana on USA majanduse jaoks väga. Mul ei ole ning praegu kriisis olev ameerika satuks kindlasti veelgi suuremate probleemideta, kui rahvas tõepoolest otsustaks, mitte lennata. Kuid tuleval nädalal olla Ameerikat tähistamas aasta kõige suuremat püha tänupüha tuleval neljapäeval ja see on traditsiooniliselt aeg, kui paljud ameeriklased sõidavad tuju või sugulaste juurde tuttavate juurde. Enamasti just lennukitega. Tänavu on aga valdav osa ameeriklasi teatanud, et püüab leida teisi võimalusi sõitmiseks mitte mitte sõita lennukitega ja lennufirmade jaoks on kahtlemata see aasta tavaliselt kõige tulusam aeg tänavu tunduvalt tunduvalt väiksemate tuludega kui muidu. Loodame tänupühade puhul annab saatus Ameerikale natuke hingamist. Loodame tõe poole, sest ma just tulin tund aega tagasi mööda tänavat koju ja vaatasin New Yorgi lehtede pealkirju veel kord hommikused lehed, mis ilmusid siis teisipäeval, meil siin Ühendriikides on ju veel hiline õhtutund ja suured pealkirjad kuulutasid, miks jälle New York. Kas New York on erilise löögi all siin New Yorgis? Tõepoolest võib öelda, et inimesed on küsimas kas tõepoolest on meie taluvuse piire hakatud testima, sest niisugust töödiate seeriat, nagu siin on viimase kahe kuu jooksul toimunut, ei mäleta. Paljud inimesed rahuajal küllap kuskil maailma.