Tere päevast, head kuulajad, MINA OLEN Ülle Karu ja täna on meil seitsmeteistkümnes märts. Kolmapäeval oli meil emakeelepäev. Kas pole ilus nimetus ühele tõelised meie omada päevale? Päevade saate kuulajad on väga keeletundlikud inimesed, on ju nende hulgas ka palju endisi õpetajaid või neid inimesi, kes noorpõlves väga tugeva keelebaasi said ja üsna sageli inimesed helistavad, avaldavad arvamust ja pööravad tähelepanu meie keelevigadele ka üldse ajakirjanduses. Õnneks päevade saade keeleküsimustes just väga sarjata saanud pole, aga igal juhul on hea keeleteemadel arutleda, sest nagu me teame, on paljud vanad kindlad reeglid kas lahti või vabaks lastud. Nendega on küll raske harjuda, kui oled teistmoodi õppinud. Mitte ei kipu käsipension Jotiga kirjutama, nagu on ka lubatud. Ja kooliajast on minule pähe raiutud, et teineteisele öeldakse siis, kui vestleb kaks inimest ja üksteise siis, kui inimesi on rohkem. Aga loomulikult ajaga keel areneb ja muutub. Kunagi võitlesime vene keele mõjude vastu, nüüd räägivad eesti noored juba omavahel inglise keeles. Samas kindlasti olete kuulnud, kui ilus eesti keel on nüüd juba väga eakatel eestlastel, kes aastakümneid võõrsil elanud. Räägime põlvkondade vahelisest sidemest, siis just vanavanemad saaksid lastelastele ilusat emakeelt õpetada. Meie eelmisesse saates ütles kuue aastane Saskia, et tema tahab Et mamma, kes on siis tema vanavanaema, õpetaks talle rohkem vanasõnu. Tänase saate järele on mul jälle hea võimalus teiega vestelda ja saate lõpul tuleb kah väike küsimus. Kõlas Rene eespere ärkamise aeg laulis Tartu poistekoor Uno Uiga juhatusel, orelil Urmas Taniloo. Ja nüüd räägib Tõnis direl teile sellest, millest tänases saates juttu tuleb. Sotsioloog Andrus Saarega räägime Eesti elust, inimesed on poliitikutes pettunud ega usalda neid. Poliitikud omakorda vaatavad ülalt alla ega vaevu inimestega suhtlema. Kas see, mis meil praegu toimub, on ühe suhteliselt noore riigi puhul normaalne või on tegemist millegi tõsisema, aga doktor Kai Saks jätkab juttu ravimite teemal. Väga tähelepanelik tuleb olla siis, kui ravimeid võetakse koos toidulisandite või raviteedega. Mõned neist võivad ravimi toimet tugevdada, teise taga, nõrgendada ka näiteks igati head ja kasulikku kummeliteed ei tohi iga ravimiga koos võtta. Koos programmijuhi Katrin väljaga jätkame ringkäiku Tartu laulupeomuuseumis. Seekord tutvume Vanemuise seltsi ja Vanemuise teatri ajalooga. Räägime sellestki, mida laulupeomuuseumis veel teha saab ja uurime, kas selles majas tõesti kummitab. Meie Narva korrespondent Jüri Nikolajev käis naistepäeval Narva eakate liidu tegemisi vaatamas ja kuulamas. Tutvustame videoid. Tänasest päevade ees me räägime ilmaelust. Meil on külas sotsioloog Andrus Saar ja noh, ega me niivõrd ei räägi ilmaelust kui Eesti elust, et mis siis praegu Eestis toimub? Ma räägin aeg-ajalt meie kuulajatega ja kuulajad paluvad ka natuke selgitada, et mis siis tegelikult siin toimub, et tundub, et kusagil keegi otsustab meie eest kõigega rahul olema, et inimestel ei ole sõnaõigus, jääb inimestele selline mulje. Kas võim on rahvast võõrandunud või poliitikuid enam ei usuta. Andrus Saar on sel teemal ka päris palju sõna võtnud, aga nüüd räägib siis ka meie päevade kuule materjal, mis meil siis toimub praegu, kas see on selline normaalne olukord, et ongi aeg-ajalt sellised rasked asjad või, või on midagi tõsisemat? Selleks? Et vastata sellele küsimusele, oleks vaja kindlasti mitmeinstituudi jagu teadlasi uurinud. Ja Berg sissejuhatav märkus, et kui ma olen tõepoolest rääkinud neist asjust küllalt palju siis valdavas osas olen ma alati toetunud sotsioloogilistele uuringutele. Tähendab, need ei ole kuskilt taevast tulnud mõtted, mida ma olen kõnelenud ja sellele lisaks, ehk veel. Kui rääkida poliitikutest, siis mul on olemas niinimetatud oma isiklik eetiline baromeeter millest lähtudes ma siis maailma sündmusi ja Eestit ka käsitleda. Sina ise ei ole seotud poliitikaga. Minu seisukohta taga ei ole mõtet otsida mitte mingisugust huvigruppe. See, mis Eestis toimub, on üksjagu loomulika, selles mõttes loomulik, teatud protsessid ju omavad kordumise, iseloomu hingata, nähtused tulevad rohkem esile, mõned vähem. Isila. Kui siin oli mainitud selline termin nagu võõrandumine siis tegelikult sellesama mõist Eesti poliitilise elu iseloomustamiseks. Ma tõin käibesse aastal 1990 vints juba, jah, juba, see tähendab seda neli aastat pärast Eesti taasiseseisvumist niinimetatud kartulikoorte söömise perioodil möödas inimesed said aru, et ühed jäävadki seda sööma ja teised on pääsenud teistele märksa villakad naeltele maadel. Lootus veel oli ikka, siis, sellest oli vähe aega möödas. Ja loomulikult see ühtsem tunne oli olemas maailma praktika näidanud seda, et pöördilistel momentidel inimesed tunnetavad suurt ühtsust ja kõigil on lootus, et elu läheb paremaks ja kõigil võrdselt tase läheb paremaks. Aga paraku on pidanud inimesed siiamaani selles pettuma. Ühtedel läheb alati paremini teistele halvemini. Ja noh, eelkõige kehtib see reegel ju turumajanduslikus süsteemis. Turumajandus kui nähtus ei olnud inimeste jaoks siis veel väga tõsiselt pärale jõudnud. Küll aga jõudis pärale see, et ühed elavad paremini tunduvalt paremini kui teised ja nendel teistel polnud ka tõsist plaani, mida siis ette võtta. See aeg oli väga raske. See aeg oli raske lihtsalt sellepärast et Ta inimesed pidid ümber orienteeruma. Küsimus on ainult selles, et enne oli üks ühiskondlik kord, see asendus teisega, vaid see ümberorienteerumine puudutas eranditult iga inimest. Miks? Sellepärast, et väga palju töökohti kadus ära, tootmist jäi oluliselt vähemaks, ühenduses toimusid väga tõsised struktuursed muudatused. On selge see, et, et paljud inimesed ei tulnud sellega kaasa igasuguseid sotsiaaltoetused, abi ja kõik nii edasi oli väga väikene. Ja seal tunnetasin, et 95. aasta oli omamoodi murdepunkt mida näitasid ka tolleaegsed sotsioloogilised uuringud, mida ma kordasin. Et inimesed hakkasid poliitikuid vähem usaldama, nad leidsid seda, et need ülesanded, need, mis peaksid riigil kõige olulisemad olema, et poliitiline eliit neid ei võta tõsiselt. Tollold nagu maraton. Kõige olulisemad probleemid olid eelkõige seotud pensionäridega, pensionäri sissetulekut, aga kui vaatama taas pensionäride problemaatikat edasi siis tegelikult kuskil kümmekond aastat hiljem selgus, et pensionäride olukord ei olegi kõige hullem nadolid teiste sotsiaalsete gruppidega muutunud, isegi paremasse seisu olid jõudnud paremasse seisu ja nagu nende majanduslik staatus paranes. Nii näiteks sotsioloogilised uuringud näitasid ka seda, et pensionäride pensioni probleem ei ole sugugi kõige esimesel kohal. Mina teha taoline sotsioloogiline uuring, siis ma olen täitsa veendunud, et taas on pensionäride pensioni problemaatika esikohal ja teisel kohal või nad jagavad esimest-teist kohta, on üksikvanemate probleem. Need on nagu kaks kõige olulisemat probleemi pärandumine, see sai alguse kuskil 94. 95. aastal ja peab ütlema seda, et see ei ole päevakorrast üldse kadunud. Kogu see aeg on saanud ja kogu seekord vähem kord rohkem, siis jah, jah. Küsimus on selles, millal rohkem, millal vähem millal rohkem kuulati. Inimesed tunnetasid, et valitsusringkonnad riigikokku kuuluvad, nende muresid toimub mingi dialoog. Viimased aastad aga on näidanud seda, et see võõrandumine oluliselt suureneb, suureneb just eelkõige sellepärast, et kuigi meil Eestis on tekkinud kodanikuühiskonna alged, aga inimesed ei tunneta mingit dialoogi valitsevate ringkondadega see on nüüd siis võtnud tõsised mõõtmed. Teine probleem, mis on seotud võõrandamisega nende viimase 15 aasta jooksul on toimunud inimeste teadvuses küllaltki suured muutused ja seda eelkõige viimase seitsme kaheksa aasta jooksul. Need muutused on seotud sellega. Kui varem inimeste huvi poliitika vastu pärast laulvat revolutsiooni langes, siis nüüd on hakanud huvi poliitika vastu suurenema ja mis kõige olulisem, viimased kolm-neli aastad on näidanud seda, et oluliselt on suurenenud nende inimeste arv, kes leiavad seda, et nende osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamises peab olema suurem. Aga ta ei ole. Tähendab Nende inimeste arv on suurenenud inimeste tahe osaleda tegelikult ühiskonna juhtimises võitlemises on suurenenud, aga valitsevad ringkonnad ei ole seda ära tabanud. Ja selles kontekstis ongi küllalt märkimisväärne see, et kui me kavaga rääkisime eestlastest kui omamoodi orirahvast Nõukogude okupatsiooni tagajärjel passiivsetest inimestest, et nad tänavoolannad ei protesti, siis nüüd on, on tegelikult ületatud see piir nii-öelda kvalitatiivselt uuele tasandile oleme jõudnud ja selle parimaks näiteks olid protestid ACTA vastu. See näitas seda, kuidas need inimesed, kes formaalselt euro organiseeritud siiski organiseeruvad Nad organiseeruvad mitte ainult Tallinnas, Tartus, aga mitmetes teistes kohtades. Et nad hakkasid kujutama jõudu ja tänu sellele jõule hakkab tegelikult valitsus seda problemaatikat ka nüüd uurima. See on sisuliselt nagu esimene spontaanse jõu näitamise tulemus Eestis. Selle jätkuks toimuvad nüüd Eestis suurimad protestiaktsioonid esimesed juba tõsiseltvõetavad streigid, mis ei ole nõndaviisi niiviisi pool streigi ministreidki vaid toimub tõepoolest tõsine ettevalmistus. Korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos valmistutakse tõsised streigiks, valmistatakse ette inimesi, kes oskavad teisi suunate organiseerida, seega nii-öelda rahva poolt ka organiseerub. Ja nüüd siis tegelikult sõltub väga palju valitsusest, mis siis edasi saab. Valitsus ütles, et raha neil ei ole ja. See ei ole vastus seale dialoog, küsimus on selles, et tuleb vaadata, millised on ühiskonnas prioriteedid, need prioriteete sisuliselt ei ole avalikustatud. Teiseks, me peame hakkama tegelikult otsima ka vahendid, kuskohast saada siis nende prioriteetide rahastamiseks vahendid, see tähendab aga seda, et tuleb läbi vaadata võib-olla maksude süsteem võib-olla siin tuleb teha tõsised muudatused, tuleb võib-olla läbi vaadata kogu sotsiaalhoolekandesüsteem. Noh, väga palju. Neid valdkondi tuleb vaadata läbi ei viitsi, mis teha, tõepoolest mingisugused otsused või vähemasti inimesed peaksid teada saama, mis on meie prioriteedid järgmisel, ülejärgmisel aastal. Stuudios oli turu-uuringutefirma Saar Polli juht, sotsioloog Andrus Saar ja jätkame Andrus Saarega samal teemal Meie järgmises saates. Tänases saates räägib doktor Kai Saks sellest, kas ja kuidas tohib ravimeid võtta koos toidulisandite ja ravimteedega. Siis veel üks küsimus on see, et ravimite kasutamine, see on meil noh, enam-vähem teada, mis on retseptiravimid, aga teine asi on käsimüügiravimid ja lisaks veel juurde kõikvõimalikud tervisetooted, vitamiinid, igasugused ravimtaimede preparaadid. Ja osa neist on ikkagi sellised, mida me mitmete ravid mitega koos ei tohiks tarbida, võivad süvendada meil meil probleeme, mis on kõige suuremad sellised ravimitega koostoimete andjad on sellised greip greibimahl siis hõlmikpuupreparaadid, lagrits ka naistepuna punane päevakübar ja ženšenni preparaadid iseenesest ju kaunis, populaarsed ja kasulikud. Omamoodi just ongi, et naistepuna mitmete haiguste puhul hea ja punane päeva paar, kui on vähegi viiruse profülaktikat vaja teha, siis väga hea seda teha. Aga samas on, on terve rida ravimeid, millega koosneid Ta ei tohiks, et, et mis on kõige, mis on see põhjus just need nimetatud siis taimsed, produktid, enamasti nad suurendavad ravimite toimet, aga mõnedel juhtudel ka vähendavad. Nii et, et noh, näiteks võib olla punane päevakübar, mis osade ravimite toimet suurendab ja teiste ravimite toimet vähendab. Et mis on need ravimite rühmad, mis just on ohustatud, need on verd vedeldavad ravimid. Kõik, kellel on kirjutatud Marevani aspiriini ja veel teisigi, kellel on tromboosi toolnud, kellel on näiteks südame rütmihäire, on kirjutatud siis Vergedeldavad ravimid, Nemad võiks küll hoiduda peaaegu nendest kõikidest eelnimetatud siis noh, taimedest siis ja aga veel ka vererõhuravimitel just need, mis on siis nii-öelda kaltsiumkanalite kaatorid ka mõned teised, aga eelkõige need, mis annavad koostoimet, suhkurtõve, ravimid, südame rütmihäired, krambivastased, rohud, unerohud, antidepressandid, aga ka mõned bakterite vastased, ravimid omavad koostoimeid näiteks punase päevakübara greibimahlaga oti naistepunaga, maksahaigust põdevad inimesel soovid selleks, et üldse ei kasutaks mingeid selliseid taimseid, ütleme toidulisandeid ainult need ravimid, mis on arst määranud, sest praktiliselt kõik ütleme, ainevahetus käib läbi maksa maks on kahjustatud, siis Idjad täpselt, kuidas nad mõjuvad. Siis kellel on kõrge vererõhk, siis väga palju kasutatakse kaltsiumikanali blokaatorid, nemad peaks hoiduma greibimahlast hõlmit, puust viirpuu präpparaatidest. Nüüd veritsuse ohtu suurendavad sellised taimed nagu hõlmikpuu, ingver, kummel, küüslauk, kummel on nii kasulik paljude asjade puhul, just aga kui on kirjutatud verd vedeldavad või tromboosivastaseid ravimeid, siis kummel ei ole hea Meliteedi uue või sinust ei ole kasulik. Samuti punane päevakübar, sensen ja ka niisugune, ütleme siis kõhre preparaat nagu kontrollinud tiin, mis on liigeseprobleemide leevendamiseks, ega ennetamiseks ei sobi koos nende verd vedeldavate ravimitega, siis veel, kellel on, siis võtavad Marevani verd vedeldavad ravimid siis teisipidi nende selle ravimi toimet pärsivad hüübivust suurendavad just lagrits sojapiim ja sensen. Nii et kui on verd vedeldavad ravimit, siis jälle üldjuhul, ega, ega väga paljud ravimtaimed ei sobigi nendega. Südame rütmihäired siin võivad, on ta tõuke just rütmihäirete tekkeks, eriti koos ravimitega ka aaloe, punane päevakübar, hõlmikpuu sensen, lagrits, naistepunamaikellukese paraadid ole Under. Nii et ka see on, on asi, mis ei taha eriti teisi. Diabeetik, suhkrut, tõve haige peaks hoiduma hõlmikpuust Ingverist, küüslaugust punasest päevaga pärast sense ennist ja veel ka depressiooni ja unehäirete puhul, kui on ravi määratud, siis peaks taas loobuma kummelist kummel naistepuna-tšillipiparlend. Nii et, et tõepoolest see ravimi võtmine, eriti, kui ravimeid on palju, siis võib juhtuda niimoodi, et koostoimed tekivad kas ravimitel omavahel või siis ka just mingite toitude või, või selliste toidulisanditega. Et ka need tasub siis arstiga läbi rääkida, aga peale selle saab seda kõike uurida informatsiooniga internetist. Ta ravim välja ja, ja uurida sealt, et millega koos seda ei tohiks võtta. No selle peale tõesti ei tule, et ma pean arstile ütlevad ma kummeliteed joon näiteks igal õhtul. Jah, seda võib-olla nõnda ei tasu öelda, aga kui nüüd hakatakse mingi uus ravim kummel ei olnud siin küll väga paljudel juhtudel oli depressioonirohtude une unerohtu, aga neid võtavad siiski ka päris. Paljudel puhkudel ei tohi võtta just greip on üks, mis ravimitega väga paljudega kokku ei sobi, nii et terve inimene võib kasutada neid küll enda turgutamiseks. Ja kui ei ole vastunäidustusi, sest haigus iseenesest ei pruugi veel olla, aga ravimid just, et mis nende haiguste puhul kasutada võtakse, võivad olla. Et seda saab muidugi ise uurida, kui on vähegi võimalus kasutada arvutit ja vaadata interneti, et saab neid sealt uurida. Ma tahaks veel öelda küll ka seda, et vahel on need hirmud ravimite suhtes põhjendamatu, kui suured need inimesed tahavad iga loodusravimeid, et ma ei taha tablette võtta, et ma tahaks midagi looduses? Jah, ka mina olen seda usku ja esmalt oleks üldse ilma mingi ravita vaid vaid kehalise liikumise, toitumise ja kõige sellega. Aga tänapäeval me kahjuks ei oska kõike seda reguleerida, nii et me, ma ütleks selle kohta, et me oleme praegu piiratud selles mõttes, et meil on kasutada teatud keemilised ühendid, mis toimivad kiiresti, aitavad sealt hädast välja. Ja kui me teisiti ei oska, siis me kirjutame need ravimid välja aga nende kõrvaltoimeid tõesti, kui vaadata nüüd neid ravimlehti ja kui ma võrdlen sellega, mis oli 20 aastat tagasi, siis nad on läinud kaks-kolm korda pikem kaks ja eelkõige on loetud üles kõikvõimalikud kõrvaltoimed, mida on ka umbes üks kogu maailmas registreeritud. Ja see on ravimfirmade enesekaitse, see on üsna ehmatav lugeda jah. Igal ravimil on oht, et see lõpeb Crumpidega ja mis asjad need kõik kirjas on, jah, täpselt nii, see on nüüd asi. Loomulikult tasub ise vaadata, need üle tasub ise mõelda oma terviseprobleemid, kaasuvad haigused, kaasuvad ravimid üle kõik ja siis, kui mingi kahtlus tekib nõu pidada arstiga. Sest et noh, võib-olla tõesti, et arstil ka tal oli kiire ja unustas mõne ravimi või nii, aga üldjuhul tuleb arst läbi need kasu ja kahju vahekorrad ja iga ravim on mürk, see on meile õpetatud ja jätkuvalt nii on, et parem, kui seda kasutama ei pea ka kui ravimi kõrvaltoimete oht on väiksem võrreldes haiguse enda kahjustava toimega, siis on see risk ikkagi väiksem. 100 protsenti me kunagi seda vältida ei saa, aga, aga arsti kogemus juba ütleb, et, et üldjuhul need kõrvaltoimed noh, ei ole väga sagedased, võidad, tunneb oma haiget ja teab, mis võiks temal olla. Vähemate kõrvaltoimetega arstid väga kergekäeliselt lihtsalt niisama tablette välja ei kirjuta, ikka siis, kui on vajadus ja põhjus selleks. Üheks arstid natuke sõltuvad ka haigest, kui haige tuleb arsti juurde sooviga saada ravimit, siis ta ei taha sealt ilma välja minna. Ja ta ei pruugi olla rahul sellega, kui rääkida talle tervislikust toitumisest ja, ja võimlemisest ja kõigest sellest, et et eks see on koostöö, see on koostöö, aga põhimõte on selles, et ravim olgu viimane enne operatsiooni. Aga kui on võimalik saada oma elukorraldusega tervis paremaks, siis, siis tuleb seda kasutada ja ma usun, et paljud inimesed on ka sedamoodi mõtlema hakanud, aga on ka inimesi, kes tahaksid saada tabletti, mida võtta üks ja olekski kõik terve siis ei peaks muud tegema just ja ise peaks muud tegema ja annaks ka seda, kui see oleks niimoodi võimalik ja see tervist ei kahjustaks, aga aga, aga tänapäeval on nii, et isegi vitamiinide kohta öeldakse, et terve inimene tegelikult vitamiine ei peaks võtma preparaatidega. Et vitamiinid peaks saama kätte ikkagi toidust ja, ja isegi meil talvel on siin hapukapsas, on siin hoidised, kus need vitamiine saab ikka kätte ja no mineraalid. Me saame oma toiduainetest kohe päris kindlasti, nii et, et võta lihtsalt noh, nii-öelda moemoega kaasa minnes moevooluga, et ma tingimata võtan kahte-kolme toidulisandit ja, ja erinevaid vitamiine. See ei ole praeguste teadmiste järgi põhjendatud, kui ei ole selleks meditsiinilist vajadust. Ja üks ravimrühm on veel selline, kus peab väga täpselt jälgima ja juhiseid, need on luuhõrenemist vastased ravimid, noh, sellised nagu Foza maks, Actonnel, Bon viiva ris andros ja teised, et nende ravimite üheks selliseks halvaks kõrvaltoimeks on see, et ta võib kahjustada söögitoru limaskesta. Sellised ravimid tuleb võtta Ta pool tundi enne sööki hommikul ja see pool tundi mitte minna lamama, vaid jääda püsti, et ei toimuks sellist asja, et see ärritus jõuaks nüüd söögitorusse. Seda arstid ütlevad ka patsiendile. Ja seda reeglina ütlevad arstid. Vaevalt teile nüüd kõik meelde jäid need toidulisandid ja teed ja preparaadid mida millega koos võtta ei tohi, aga nagu ka doktor Kai Saks mitu korda rõhutas, igal juhul tuleb öelda, mida te veel lisaks ravimitele sisse võtad, et see tähendab just siis neid toidulisandeid ja teesid. No näiteks tuleb välja ju ka, et igati hea kummelitee ei ole teps mitte alati hea. Aiakeses vaikselt vuliseb ta laulu laulab, laula, uniselt tabab, tud tekitab, on küll. Ta päi, kes peegeldab, on küll. Üle kivide ja mätaste ressi vaikselt pehmelt. Tahab väga rahulik küll. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, lasen läks üle ta köit kuid varsti ojja ta Hatta, aga see ta oma koju tahtnud, aga iga vesi jõuab ükskord jõkke, tase sülle, ta köhib tõkke, kuid varsti ojja ta tagasi. Käisi ojakeses vaikselt buliseta laulu laulab, laula kulisel. Tekitab, on küll. Ta päi kest peegeldab, on külm. Ka tänases saates käime koos programmijuhi Katrin väljaga Tartu laulupeomuuseumis ringi. Saame teada, mida seal veel näidatakse ja mida muuseumis üldse veel tehakse ja natuke teeme jutuga kummitustest, mida vanas majas ikka kuulda võib. Läheme mööda treppi, nüüd siis kolmandale korrusele. Oma kahe korruse saal on tegelikult selline korrussaal salong ja köök ja fuajee, see on selline korrus täiesti eraldi. Aga väljast, mida me müürime tegelikult välja, teeme siin ka näitusi, korraldame siin igasuguseid vastuvõtte, anname ka müürile seda pinda. Meil on siin väga palju koolitusi, pulmi, juubeleid, konverentse, seminare, nii et selles mõttes on selline väike lisaraha teenimise koht. No väga tore on pulmi pidada laulupeol. Ja mis meil on ja väga ilus leht, Lamborghini isegi õitsev ja nii ja nüüd me oleme jõudnud siis kolmandale korrusele, kus istuvad Lydia Koidula, papa Jansen. Jannseni paremal käel on tema proua proua Jannsen ja vasakul käel on Liidia õde. Jevgeni Nemad on siin meil platsi võtnud esialgse, kui muuseum avati, siis raha pudeli meil teise kolmanda korruse suures saalis. Ja nende kõrval oli selline dekoratsioon, mis kujutas etendust Saaremaa onupoeg. Aga hiljem, kui oli neli aastat, sai juba muuseum avatud, siis otsustati ekspositsioonides täiendada, kuna teater ei koosnenud 33 aastat mitte ainult Koidula tegemistest, vaid siin oli ka palju muid koidule, tegelikult ainult kolm esimest aastat ja nemad on siin nii-öelda nüüd sissejuhatuseks tekitavad lastel elevust alati ja siin sellessamas fuajees me räägime pisut seltsidest, kuna meie majas on olnud peale Vanemuise seltsi ka ajutise kodu leidnud mitmed muud seltsid, nagu Tartu Eesti põllumeeste selts, Eesti üliõpilaste selts, Eesti Aleksandrikoolikomitee ja Eesti kirjameeste selts. Kui me siin nende nägusi vaatame, siis tegelikult on eestvedajad igal juhul faktilised, ühed samad mehed, enamuses nendesse tegevhurt enamuses on Jansen, mõnes on siis Jakobson ja Kreutzwald päris mitmes, nii et kes oli asjade, see oli asjade ees. Alguses see maja oli niisugune, nagu väiksed ehitati mitmeetapiliselt juurde. 1841 oli see, kui puus suvemaja asemele ehitati siis kahekorruseline klassitsistlik kivimaja, et see fassaad ja see pärineb see sammastega, siis nüüd sellest ajast 60 kuni 68 oli majas Tartu käsitööliste seltsis, et sellest taastuda juba seltside maja. 1969 viis omanik andis selle seltside käsutusse, on niimoodi, et Vanemuise seltsi üüris selle selle Pärnu ehitusmeistrit Georg Rogerilt alguses, kuna ta ise siin ei elanud ja tal ei olnud seda ka vaja, siis ta andis selle üürile, aga kuna Vanemuise selts oli just saanud maha laulupeo korraldamisega seltsi liikmete arv aina kasvas ja nad olid siin suhteliselt lärmakad, sisse Rogeril hakkas süda valutama, et mõtlesin, et äkki nüüd et kas ostate nüüd paarismaja ära või kui annate siis mulle tagasi ja siis vanem, kui seitse, 73. aastal ostis siis selle maja ära 7000 hõberubla eest. Ehk sellest laulupeo korraldamise seal ka väike raha üle jäänud, kahjuks 1009 kolmandal aastal põlesid siis need puidust osad maha, jäi ainult need kivimüürid ja krunt ja selle ostis siis mõned aastad hiljem Tartu lasteaiaselts ja ligi 80 aastat olid hoopiski lasteaed. Kuni siis tuli Tartu lasteteater Tartu teatrilabor vahepealse aja siis suveteater ja 2007 dismuuseum, viis aastat saab meil siis sellel sügisel ja mina olen algusest peale töötanud siin omamisest. No räägime siis ka kummitustest natuke vana maja ikka räägitakse kummitustest. See on selles mõttes tõesti väga kummaline, eriti alguses, kui see maja avati, istud seal all oma kabinetis siin üleval mitu korrust, tõesti, alguses ma arvasin küttesse koristajaid majas, et siuksed uksed nagu käiksid ja see trepp nagu nahkises ja aga iga kord siis see kohe kuristega ei olnud majas korist alles tuli ja ja siis, ega me väga nendele pole seletust leidnud, ausalt öeldes aga näinud kedagi ei ole. Otseselt kedagi ei ole, me oleme ainult kuulnud jah, näinud ei ole, võib-olla Koidula ja Jannsen käivad, no vot seda variante on meil siin ka pakutada, tekkinud kössi ärkavad ellu meie vahakujud ja patseerivad siin natukene, sest vahest on küll nii, et ma tulen ja siis tal on see kleit kuidagi teistmoodi, kui ta eelmisel päeval oli. Aga noh jah, et siin on nii palju kultuuriinimesi käinud, siin on nii palju toimunud. Noh, see ei saagi olla, et maja oleks hingedest, ma arvan ka, et siin käivad ja vaatavad, et millega me siin ikka tegelema, kas me oleme ka nende väärilised järglased, et me siin toimetada, ütleme ja teeme jah, aga meil ei ole selle vastu mitte midagi, absoluutselt. Me saame väga hästi läbi, vähemasti ei ole meil ühtegi vimkat visanud ega ammugi mitte pahatahtlikud kuidagi meisse suhtunud, nii et saal valmis on siis mõned aastad tagasi, siis räägiks Koidula järgsest perioodist Koidula järeldusi teatritegemise üle, siis teised inimesed, kõigepealt oli see Reinhold sahh, ärge, see oli tegelikult elukutselt hoopiski fotograaf, et mis seal siis on, see on kolmanda korruse saal, mis siis räägib Vanemuise seltsi tegemise perioodist, siingi selline nagu väike teatrisaal, väike lava moodi asi ja see minu soov, et oleksin lavatrumm, koosneks kolmest osast, oleks nii-öelda saal oleks maha ja oleks lavatagune. Ongi lavada. Pere koosneb lavatagusest, siin on meil siis nii-öelda Krimm ja garderoob, eks ole, kus näitlejad ennast valmis sätivad. Vahepeal on siis lava kahe fundus, dekoratsioon, lavameeste instruktsioonid on seal ja siin on kaatri putikat, nagu näete, siin on kellakappe, hiljuti mängisime lastega seitset kitsetalle kella Rapla natuke kannatada saanud, siin on aken ja laste jaoks on tehtud selline muuseumitund väiksematele lastele, et me tuleme siia. Räägi nendele tolleaegsest teatritegemisest, tollele teatavasti tehti teatri flööriga ja kuna need lapsed tulevad siia 45-ks näiteks tunniks ajaks, mina neid ka esimest korda näen, siis ei tule ka mingi muut moodi tegemine eriti välja, et kui mina pean siis olema see su flir, kes on siin näidendi kokku kirjutanud enda hulgast valivad nad siis kostümmeerijad, grimeerijale, lavamehed ja kunstniku, kes kujundab kavalehe, mis ma olen nüüd ette valmistanud. Ja siis me teemegi teateid siin koos niimoodi lõbule alati laialt. Aga suuremate lastega me teeme sellist natukene tõsisemalt teatri ajalukku, vaatavat muuseumitundi. Kas siin päris etendus iga on toimunud ja meie majas toimub absoluutselt algusest avamisest saati toimuvad päris etendused kogu aeg, mitte siin selle kolmanda korruse laval, see on ütleme publiku ja nii ka teatritegijate mõttes on see nii-öelda siin nagu mängulava, aga päris teatrit on meie majas teinud alustada siis Emajõe suveteatris, kes selle traditsiooniga edasi läheb, on siin mänginud nii pargis kui majas saalis, meil on mänginud teater Vanemuine, eelmise aasta suvel mängis siin pargis oma suvelavastust Marjääri. Meil on mänginud ka ühendusraametendusega Eesti asi, mis oli väga vapustava etenduse, mis sobis siia Tartusse, mis rääkis Tartusse laulupeole minekust. Rääkimata rahvateatritest, loomulikult need käivad meil absoluutselt regulaarse, praktiliselt iga kuu vähemalt üks trupp, seisan, on ikkagi jäetud lastele ja isetegemiseks neetud lastele isetegemiseks, aga ka inimestele, kes tulevad üksinda muuseumisse, üksikkülastajad ekraanil jookseb meil video, mis tutvustab nii-öelda seda Koidula järku, esimest jookseb pidevalt see video ja siis kõiki nendes muudes materjalides seinte, siit on võimalik siis välja lugeda, et kuidas see hilisem teatri tegemine välja nägi. Rõhuasetus on siin, te võite küsida, et miks siin on mingi tisleri õmblusmasinad ja tisleritööriistade kingsepp tööriistad ja et lapsed reisivad pressraud ja, ja lutipudeli jah, et, et miks need siin on ekspositsiooni koostaja rõhub sellele, et see näitlemine oli nende nii-öelda õhtune tegevus. Et päeval oli neil kõigil oma päevane töö, kes oli poodnik, kes oli rätsep, kes oli tisler, see hoidja, et neil kõigil oli oma töö ja see õhtune elu, mida nad elasid, see oli nii-öelda isegi natukene võib-olla salajane, eriti naistel, oojaa, ased kasutasid varjunime ja näitlemine oli täiesti alguses isegi ei lubatud üldse naisi lavale. Aga kui need lõpuks lubati, siis need üksikud julged naised nagu seesama omaalia Konsasin näiteks. Nemad olid ikka pisut nagu, nagu põlatud muude inimeste nii-öelda poolt. Ema läks lapsega ikka teisele poole teed kudega tänaval vastu tuli ikka sama poole pealegi kõlvaltki käia üldse, niiet siin on meil väga väheseks originaal asju, aga need on kõik ajastutruud. Üks originaal asi muid Amalie Konsa puudritoose krimmi kärbse on päriselt omale Konsale kuulunud. Siin võib neli kuni kuus tundi, mine olenevalt huvist. Nii et inimesed jah, et ütleme, me peame tagasi tulema, me ei saanudki kõike vaadata, siin tõelised nöörsaapad, tänapäevane öö sappa tehakse niimoodi kõrvale tehakse ju lukk, et keegi ei viitsi neidu nöörida, aga neid on ikka kõik tollest ajast, nii et 1870 ja edasi 70 80 sinnakanti, nii et täiesti vanad asjad siin jah, kõik, kui me nüüd oleme, siin ekspositsioon ei vaadanud, aga mis siin muuseumis veel toimub, näiteringid, aga viska juba mingit laulu, koorisin organiseeri. Pool tundi tagasi lõppes meil laste näitestuudio, mis alustas meil tööd sel sügisel. Mõtlesime, et aga miks mitte ei võiks teatri sünnimajas olla nii-öelda oma näitetutt, päike väikestest inimestest. Ka minu enda kõige noorem võsuke osaleks selles hea meelega sellest tööst ja võib-olla juba lähiajal on võimalik neil üles astuda, hetkel käib vanapagana Kaval-Antsu loopimine, siis meil on selle aasta jaanuarist on meil ka segakoor. Laulupeomuuseumil võiks ikkagi olla laulukoor veel laulda ust Vanemuise seltsi omal ajal siia majja tuli nende ju seltsi põhitegevus oli koorilaulmine juba aprilli lõpus meie oma maja ühel üritusel meil siin juba ka nii-öelda teeme debüüdi, siis meil on veel sõnakunstiring, lavakõne luuletuste lugeda, mine teksti esitamine ka, nendel on juba juunikuuseks esinemisväljund, nii et nad sinna lihtsalt harjutavad. Asutasime selle tarbeks ka laulupeomuuseumi seltsi, kes siis tegelikult tegeleb kõikide nende lisaasjadega, mis meil siin toimuvad. Nii et siin ei käi ringi ainult kummitused, vaid väga palju inimesi kogu aeg majas. Lisaks kulutuste jah, ja Vanemuise selts resideerib meil siin majas samuti siiamaani ja teeb kaks korda saalis oma kõnekoosoleku ja üritusi ja Emajõe suveteater asetseb samamoodi meie maja kolmandal korrusel allüürnik, kuna eelmine, üle-eelmine aastal mängisid siin pargis väga toredat lasteetendust lolla, see oli Lydia Koidula lapsepõlvest ja oli mõeldud siis nooremale koolieale ja see võeti väga hästi vastu. Nagu paljude teistegi muuseumide puhul, ei ole ka laulupeomuuseum lihtsalt, kus vaadatakse, eksponaat käiakse ringi, mida võib ka teha. Jah, nii palju, kui ma siin nüüd jõuame, kogu muuseum koosneme kolmest inimesest, tegelikult see on siis mina, kes ma siin tegelen kõikide nende programmidega, siin lastega haridusprogrammidega ja giidindusega ja kuraator, kes tegeleb sisulise töö eksponaatide vastuvõtmise, nende nii-öelda kataloogiseerimise ja näituste koostamisega ja siis administraator, kes avab ja sulgeb ekspositsioonid, suhtleb klientidega ja pileteid ja vastavalt muuseumi poest asju, mis seal alles jõudu ja aitäh, Katrin väljanägemiseni. Tänases saates on meil ka lugu Narvast ja kuulame, kus käis Jüri Nikolajev. Narva eakate liit käib koos igal neljapäeval liidu ruumid asuvad kohaliku Aleksandri koguduse majas. Kõrvuti Eesti Seltsi ja represseeritute ühendusega. Iganädalastest koosviibimisest võtab osa kuni 40 inimest, koos tähistatakse sünnipäevi, kohtutakse huvitavate inimestega, tegutseb rahvatantsuring, tavaliselt kaetakse laud ja arutletakse maailmas toimuvat. Kaheksandal märtsil oli neljapäevane koosolek tavalisest vast elavamgi linna streikisid õpetajad. Eakate liit tähistas naistepäeva. Liidu eesruumis mikrofoni nähes tulid inimesed kohe ise toimuvat selgitama. See on meil selleks, et vanamutti teil pole kuskil käia, siis iga neljapäev tuleme siia Etioopiasse, tass kohvi ja räägime omavahel juttu. Meil ei ole Narvas vanadel kuskile minna. Naised ja mehed, kellel on sünnipäev, siis kingitakse lilli, juuakse kohvi, igaüks toob omale kaasa kohvikõrvast, ega meile keegi midagi ei osta, meto veise, kas ta mingit asjalikku juttu Kralite ainult tantsite? Ei, ikka räägime vahest asjalikku juttu ka, räägime siin, kuidas keegi vene keelt oskab ja miks me vene keelt räägin, Eestimaal ikka tahaks, et õpiks nemad ka natukene eesti keelt meiega rääkima ja vot niisugust juttu me räägime, ka. Poliitiline jutt juba ei ole see mingisugune poliitiline juhtkond, ei ole. Me ei ole me kõigiga rahul ja Mul on äkki Eesti rahva ees. Meie tulime peale sõda siia 20 kopika eest tegime tööd, me ei läinud streikima, nüüd inimesed saavad 700 krooni 100 eurot ja lähevad streikima, häbi. Olgu, neil peab veel ütlema, et Narva ratas on ikka üks õige rahvas. ÜKS PÄEV. Teatavasti streikisid Narva õpetajaid vaid ühe päeva aga kõrvalruumis peab juba koosolekut. Narva ei hakata liidu juhatus. Juhatuse kauaaegne esimees Helga Michelson räägib, millest Narva eakate liit alguse sai. See oli siis, kui vabariigis moodustati pensionärid ühenduste liit ja siis meie moodustasime Narvas ka selle organisatsiooni ja meid oli alguses 84 inimest ja praegu meie liikmete arv 407 aga oli vahepeal juba 1000. Aga kuna meie inimesed on kõik vanad, jäävad iga aastaga vanemaks, millegipärast nooremaks ei lähe. Ja meie keskmine vanus on praegu siin juba 80 aastat ja teie loal maas olen juba 85. Siin on need, kes soovivad käia, meil on see jututuba ja me käime iga neljapäeval koos, peale selle, meil on ekskursioonid tervisepäevad, me sõidame iga partal üks kord kas Laagnalle või kusagile mujale kus on rohkem selline ühiskondlik organisatsioon, mis on ajaveetmise klubi. Ei, no see on ikkagi niisugune ühiskondlik, sellepärast meil ühtegi tasulist töötajat ei ole. Meil on üheksaliikmeline juhatus, kes käib koos iga neljapäeval ja igal neljapäeval jutt meil on niimoodi käivad kohvi joomas, ajavad juttu, küsivad, kuidas tervis on. Me püüame niimoodi, et igal neljapäeval, kui meil inimesed siia kokku tulevad, et nendele mingisugust informatsiooni anname. Täna näiteks Valentina Kisnel rääkis, kuidas ta oli presidendi vastuvõtul, kuidas ta sattus, miks ta sattus, kuna ta töötab meie muuseumis lihtsalt valvurina ja arstid on käinud meil. Kas mõni poliitika teie tegevuse vastu huvi tunneb enne valimisi kasvõi? No loomulikult meil on käinud esinemas siin Keskerakonnast, rohelistest Reformierakonnast, peaminister on ka meid vastanud, väga tore, kohtumine oli peaministriga, ta oli väga kena, lubas, et printsi meil ei vähendata ja esimesest aprillist pannakse meile 4,4 protsenti juurde. Me oleme muidugi tänulikud meie loosungitega välja ei lähe. Ja Meil on arusaamatu, kuidas sellega tegelevad õpetajad ja energeetikud. Suuremas toas on aga juba kaetud laud. Laua kõrval kõgutavad naerda peotujus, daamid, kes on kohe ka nõus selgitama, mis neid eakate liidu kokku saamistele meelitab. Suhtlemise vajadus vahel sõimu valitsusse vahel kiida müüja kargama kaerajaani, vana inimene peab liikumaski palju, räägime anekdoote ja meie kohtumised on alati uhitavariety ja laulame ja tantsime ja, ja minul on spetsiaalselt selline märkmik, märkmik kuumamärgina ja mis teemal meil oli kohtumine igal juhul, meil on siin lõbus, meile annab väga palju, kui me niimoodi saame suhelda, see esiteks me oleme siin, suhtleme oma emakeeles juba, see annab midagi, meil on siin enamus venelasi ka, aga ikka rohkem, muidu istuks kodus ja oleksime Ädise ja, aga siin me ikka natuke liigutab ennast ja, ja tuju tõsta ja, ja eestluse hoidja ka sinna panin, noori tuleb neid ka juurde ja ma vaatasin möödunud kord, kui sealgi kivi juures käisime ja siis oli üks noormees piirivalveohvitser oma väikese pojaga ja nii meeldiv kohe ja eestimaalt tulnud mees 10 aastat olles seltsis on jõgesid, selts on ka selles majas melooriga vähe ruumi, siin tantsimiseks. Väike ruum. Vaatamata ruumi nappusele on Narva eakate liidule sel aastal kavas korraldada ka suurem üritus, kuhu oodatakse külalisi teistest linnadest, räägib liidu esimees Helga Michelson. Kui meil on veel üks niisugune vabariiklik üritus kolme linna, Rakvere, Kohtla-Järve ja Narva ja tänavaaastaga, Jõhvi pensionärid kokkutulek ja me oleme iga aasta olnud kellegi juures ja nüüd see aasta on meie kord ja 29. mail me ootamegi endale külla Rakvere pensionäre. Kohtla-Järve pensionäre soovivad ühineda meiega ka Narva pensionäride liidu inimesed. Rääkisin inimestega inimestele väga meeldib siin koos olla ja laulda, tantsida, kohvi juua, maailmaasju arutada. Kas teil muresid ka on? Muresi on väga palju ja peamine mure on kindlasti haiged. Aga me saame hakkama, ega see pole peamine jutt, et raha on rahaga, saame hakkama. Kuidas sõjakate liidu tegevus, abielu muutus, aega enam ei ole. Kui ma läksin pensile, siis ma mõtlesin, et mul on aega, küll ma nüüd loen, tegelen aiatööga ja nüüd ei ole üldse aega, sellepärast et iga neljapäeval veab seenika koos käima, muretsema, et oleks laual midagi ja et oleks. Võiks ju samas olla lihtsalt kodus ja lugeda ajalehte käia aiamaal ja miks me just niimoodi? Ma arvan, et ma ei, mina ei ole väga niisugune koduistuja olnud kogu elu ja ma olen kogu oma elu pühendanud rohkem ühiskonna teenindamisele ja selle eest on vabariigi valitsus ja president austanud mind Punase Risti ordeniga. Neljanda järgu Aastatega on Helga Mihkelsoni juhitud eakate liidust saanud tore kooskäimise koht ja vaatamata sellele, et Narva eakate liidul ametlikku laula, ansamblit pole, kõlavad laulud Vabaduse tänava majas igal neljapäeval. Päevateele Jüri Nikolajev Narva. Eakamad inimesed, sealhulgas mõistagi videviku lugejad, teavad, et praegu kestab veel igakevadine paastuaeg pealkirja all Kaspaastuga terveks, rikkaks ja ilusaks, arutleb Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder selle üle, miks eelneb ülestõusmispühadele suur paast. Ajakirjanik Imbi Eletski on kohtunud Eestimaa rahvaste ühenduse juhatuse esimehe Timorsi Fullen. Iga selgub, et Ühendus koondab praegu rohkem kui kolmekümmet liikmesorganisatsiooni korraldatavatest, kultuuri, seltskondlikke üritustest ning lõimumisest Eesti ühiskonda. Ta pakub Jetski kirjutisi mõndagi huviväärset. Mai Treial tutvustab oma ala tõelise entusiasti Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja aine meelsase tööd. Ühtlasi selgub, millised on põhisuundumused Vooremaa sotsiaalelus. Asse Soomets arutleb juhtkirjas eakad Te koha üle ühiskonnas, sealhulgas ka tööturul. Betti Alveri muuseumi direktor Toomas Muru tutvustab oma muuseumi tegevust nii Betti Alveri, Alo Mattiiseni kui ka Jõgeva raudtee linna ajalooga seotud ainese kogumisel ning üle vabariigiliste kultuuriürituste korraldamisel. Lõpuks meenutab toimetused videviku ajakirjanikutasse soomütsi ning Ants Tamme kutsuvad Jõgeva rahvas neljapäeval, 22. märtsil kell 12 Jaama tänav kolm p. Betti Alveri muuseumisaali, kus tutvustatakse lähemalt ajalehe tegemist ning oodatakse infot kohalikust kultuuri ja sotsiaalelust. Kohtumisel osalevad endine riigikogu liige Mai Treial, maavanem Viktors veatašev, Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar. Järgmine väärikate kinohommik on teisipäeval, 20. märtsil kell 11 kinos Artis näidatakse filmi Hellavee, mis räägib Eesti-Soome näitekirjanikust ärinaisest ja poliitikust Hella voolia eest. Külaline on kirjanik Maimu Berg, kes räägi filmi prototüübist. Meie tänane päevade saade hakkabki lõpule jõudma. Saate kordus on pühapäeva südaööl ja kel võimalus, saab saadet kuulata ka internetist. Tänase saate tegid Maristomba Ülle Karu, Jüri Nikolajev ja Tõniste Irel. Ja tänase saate lõpul kõlab üks luuletus, mis jällegi arvan suurele osale meie kuulajaid. Tuttav on, aga küsin siiski, kelle luuletus ja kes loeb. Telefon kuus üks, üks neli, kaks kuus kuus. Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meeles oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusa lõhnaga Mirdike ilusas kaljuorus ei või õitseda kaunisti? Kas siis meie maa keel, mis, kui tasa ojak oma ilu tundmata heinamaa läbi sinise taeva kullasest tules, rahugan jookslemas ehka toreda häälega oma rammu tundmata taeva müristamisega, kui meri on hüüdmas kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taevatähed maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda. Siis ma laulan sind ööse, kuningas, kuu, kes sa pilvede sülest ta, nii kui pungasta Lillike lõbusa valge palgega üles tõuseb taeva all. Kust tulised tähed maha on langemas sinu eest, musta pimeda uju sisse. Nõnda, inimeste vaim oled, sa ujus ujumas, kui su mõte on otsimas jumalat tähtede Alta.