Tere päevast, head kuulajad, MINA OLEN Ülle Karu ja täna on meil 28. aprill. Kui me kohtame aastate või aastakümnete mõnd vana tuttavat, siis mõnikord ikka imestame, kui vanaks toon jäänud. Sest ega meie ise ju ei vanane juttu eriti. Samas mõne inimese puhul oleksid aastat nagu seisma jäänud. Minagi kohtasin hiljuti üht endist kolleegi. No mis teha, lokid olid küll kadunud, aga muidu oli mees sama tore ja vaimukas nagu noorpõlves. Tema jälle ütles mulle. Ma näen oma vanuse kohta hea välja, et nooruses olin ma mõjunud kuidagi vanemana, aga nüüd jälle nooremana nähes minu vist nõutud nägu üritas seda viga parandada, öeldes, et mõned inimesed pididki paarkümmend aastat enam-vähem ühesugused välja nägema. Noorena siis vanemad ja, ja vanemana jälle nooremad. Nii ma ei teadnudki, kas rõõmustada selle üle, et ma nüüd näen noorem välja või kurvastada selle üle, et noorena nägin ma vanem välja. Aga see selleks? Eelmise laupäeva veetsin ma Pärnus seenior lauluvõistlusel ja see oli üks ütlemata tore, südamlik ja elamuslik. Lausa uskumatu, kui palju on meil ilusa häälega musikaalseid inimesi, kel keeruliste aegade tõttu pole lihtsalt olnud võimalik laulmist õppida. Aga kes sellele vaatamata on eluaeg laulda tahtnud ja teevad seda edasi ja laulavad praegugi seenior lauluvõistlusest kuulajatega meie tänases saates. Nojah, aga kui me siin räägime vanusest kui Öeldi, et laulma hakkab võistluse vanim esineja, siis kujutasin ette, et lavale tuleb kahe kepiga tädikene. Aga võta näpust. Lavale ilmus väikest kasvu särav mustapäine daam, jalas kõrge kontsaga kingad, seljas lõhikuga seelik. Mina mõtlesin küll, et ma olen valesti kuulnud. Alustame tänast saadet, ühe kena päikeselaulu. Laulab Helgi Sallo. Nüüd räägib Tõnis direldeile sellest, millest tänases saates juttu tuleb. Uuringufirma Saar Poll juhi sotsioloog Andrus Saarega jätkame juttu elukestvast õppest ja elukestvast tööst. Kui nooremad inimesed kurdavad, et vanemad inimesed võtavad nende eest töö ära, siis tegelikult see pole nii. Vanemaid kogemustega inimesi on vaja töökohtadele, mis noorte jaoks pole eriti atraktiivsed. Räägime innovaatilisest koduhooldusteenusest. Praegu on saartel käimas pilootprojekt, virtu projekt, kus eakatega suheldakse teleriekraani teel. Eakas on oma kodus ning teleriekraani taga on samal ajal hooldustöötaja, kes näeb mitu hooldatavad. Stuudios on Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel ja virtu projektijuht Anneli rasu. Kas ja kuidas asi toimib, räägib programmis osalev pensionär, luule Saar, Kärdlast. Krista taim käis Kristiine päevakeskuses. Teeme ülevaate Pärnus toimunud harrastussolistide võistulaulmisest seeniorlaul 2012. Ajame juttu vanemas vanusegrupis võitjaks tulnud Rudolf Ernesaksaga vanima osavõtt jah, 80 kolmeaastase Aleksandra järvega ja kõigil kuuel võistlusel osalenud maid oma mehega. Tänases saates räägime sotsioloog Andrus Saarega teemal elukestev õpe ja elukestev töö, kas inimesed on ise selleks valmis või on see ikkagi nii uus asi meie jaoks? Seal ma arvan, see uus asi ei ole noh, eelkõige nende inimeste vaatevinklist vaadates, kes töötavad välisfirmades seal pühendatakse päris palju tähelepanu täiendõppele igasugustele kursustele. Paljude jaoks ei ole see iseenesest loomulik ja paljud arvavadki, et mu amet käes, mul läheb kõik hästi ja milles probleem, kui ma olen teinud uuringuid selle elukestva õppeasjus, siis ma olen vaata imestunult ühte asja. Need inimesed, kes tegelikult vajaksid ümberõpet, uut õpet, uusi teadmisi. Nende hulgas on kõige vähem neid inimesi, kes tunnetavad vajadust, et nad peaksid midagi õppima. Nad peaksid ise muutuma. Uuringud näitavad seda, et kui inimesed ei saa pärast töökoha kaotamist aasta jooksul lisatööd rääkinud sellest, kui kaks aastat nad ei ole saanud tööd siis nad on tegelikult kui töötaja kaotanud oma iga kvalifikatsiooni ja, ja nad ei saagi sisuliselt tööd. Ja elukestev õpe, arusaam sellest, et, et sa ise vastutad oma karjääri eest oma teadmiste eest. Noh, see on sedavõrd väärt idee, mille peaksid ikkagi inimesed omaks võtma. Praegu on räägitud ka sellest küll pensionieas inimeste kohta, et meil on päris palju igasuguseid, väga toredaid klubisid on ka väärikate ülikoolid, kus inimesed saavad ennast arendada, aga on öeldud just seda, et see on rohkem selline meelelahutustõsi, ta on inimestele väga hea inimene, saab kodust välja, inimesel on hea tuju, on arsti juures väiksemad järjekorrad, aga et kas nendest on ka praktilist kasu olnud, et inimesel on kohe mõjunud see nii hästi? Ta on saanud selliseid teadmisi, mis võimaldavad tal tööle minna uuesti. Ma rääkisin ikate Ülikooli Pärnu juhataja Mari Suurväli, aga tema ütles, et jah, neid on, neid on veel vähe, paar-kolm tükki, kes on saanud sealt tõesti ka praktilist kasu. Jah, ega inimesed ei lähe nendesse ringidesse koolidesse, nad ei lähe õppivaid kuulama huvitavaid asju nad tahavad teada saada, mis maailmas nad on, elamud, eelkõige need kursused, mille tulemusel inimene saab selliseid teadmisi, et ta saaks ka kuskil tööd teha. Need peaksid olema siiski teist laadi. Kas neid üldse on meil väga vähe? Vist on vanematele inimestele? Ma ei ole selle valdkonna spetsialist, aga ei ole kuulnud. Tuleme siis nüüd teisele poole, kes siis annaksid vanematele inimestele tööd, kas meie tööandjad on valmis, ei saa sundida ühtegi tööandjat võtma tööle 60 seitsmekümneaastast inimest, kui tal on 40., et kolmekümneseid ukse taga. Jah, see on päevselge küsimus. Me peame mõtestama oma tööd mõnevõrra ümber, me ei saa nõuda vanemalt inimeselt nende funktsioonide täitmist, mida neljakümneselt loomulikult vaatan ka oma töö juures selgelt, kui mul peaks konkureerima seitsmekümneaastane või seal 40 kolmekümneaastane on noh, teatud tööde puhul, mis väga erialast tõsist ettevalmistust ma panin tõesti nooremana, sest ma tean, et ta nagu jõuab rohkem ta eluga rohkem kursis. Võib olla laiem silmaring vanasti erialaselt. Aga teiselt poolt on, on palju neid töid, mida teevad just eakamad inimesed ja, ja märksa paremini kui noored inimesed, kes on väga kärsitud. Näiteks ütleme meiegi töös on nii, et kõige paremaid intreerijad on vaieldamatult Ta vanemad inimesed, nende korrektsus, täpsus, usaldusväärsus, ausus. Intreerija parim oskus ei ole mitte rääkimisoskus. Aidan kuulamisoskus, aga tähendab inimesed oskavad luua kontakti ja nendele võika loota. Kohusetundlikud Alginud ja oma ametis pole just vaadanud seda, et kaua aega ma olen tegelikult hoidnud kõrvale noortest Intureerijatest. Sellepärast et On olnud juhtumeid, kus seesama intreerija võtab, täidab ise ankeedid ära see on suur vale. See vale. Jah, aga ma olen kaotanud aega, usaldusväärsust ja nii edasi ja nii edasi. Jälle seesama koht, et tööandjad ja ka need võtjadeks pääst nagu mõtestama lahti pisut laiemas perspektiivis. Kellele, mis kohad sobivad, millise koormusega. Olen täitsa veendunud, et seda tüüpi töökohti, mis sobiksid vanematel inimestel on, on märksa rohkem, kui neid praegu tegelikult on. Ei pea ju kõik vanad inimesed, mine valvuriks kuskil seal kar, kui väga hea haridusega inimesed lõpetad kuskil valvurina. Nii vanemad inimesed oleksid nõus töötama ka mõned tööandjad võib-olla oleksid nõus võtma see tõsi, neil on see tülikas, kes siis nagu viiks neid kokku, sest et tööandjad no keegi ei saa täiesti kohustada, nagu me rääkisime ka siin peaks riik ikkagi appi tulema natuke tööandjale. Kui meil oleks teine ministeeriumide struktuur siis meil kindlasti oleks olemas tööministeerium. Soomes on olemas tööministeerium ja siis tegeleb nende probleemidega. Meil jääks tegevus sotsiaalministeeriumi vahele, see tähendab seda, et sellega ei tegele praktilised kihki. Ja kui me räägime elukestvast öös, siis olgem ausad, Eesti maainimene, kui ta on praegu 80 90 on ikka terve elu tööd teinud küll ja kes veel maal elavad, teevad siiamaani tööd. Nii et siin tekib see küsimus, et mis, mis töötajale siis veel juurde ja kaela panna hoiab ka lapselapsi ja. Noh, me peame üldse ümber mõtestama ka selle töö mõista, kui sa siin ütlesid, et lastelaste hoidmine see on töö ja see peab olema sotsiaalselt aktsepteeritud töö, ei ole ka mingit põhjust arvata seda, et inimene peab tööd rügama, kuni kirstu nii ei pea. Inimene on teeninud ikkagi ta puhkuse ära, rääkisid, et saaks ükskord teha seda, mida ta on eluaeg tahtnud teha ja, ja tsa enne surma hankeid rohkem teadmisi selle kohta, millises suurepärases maailmas otsa elanud. Aitäh Andrus Saar. Tänases saates räägime sellest, mida uut on ees ootamas koduhoolduses. Üks selliseid uusi asju on virtu projekt. Ma kutsusin stuudiosse viltu projektijuhi Anneli rasu ja Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Piheli, räägime siis, mis asi on virtu projekt ja kellele see mõeldud. Ta on viltu, projekt on mõeldud eakatele inimestele, eelkõige neile, kellel on liikumisraskused ja seetõttu nad ei saa suhelda omaealistega nii palju, võib-olla kui nad tahaksid. Eestis ei ole olnud enne niisugust innovaatilist lahendust ja just selle projekti kaudu me siis proovime leida ja testida seda ideed. Kas meie vanurid on valmis sellist lahendust kasutama hakkama, kas see meeldib neile, milline ta olema peaks, seda saab siis täiendada projekti käigus ja see on ainult saartel. See tuleneb sellest, et Kesk-Läänemere programm rahastab väga kindlat piirkonda ja teised Eesti piirkonnad ei ole nagu abikõlbulikud. Sellepärast on see programm eelkõige saartel. Ja kui nüüd selgub, et ta tõesti on saartel väga edukas, seda vajatakse ka teistes piirkondades siis me võiksime teises etapis juba laieneda kas või üle-eestiliselt või siis vastavalt sellele, kuidas huvi on. Mis siis on eaka inimese kodus või mis sinna pannakse. Eaka inimese koju installeeritakse selline seade, mis tundub natuke televiisori sarnane. Tegelikult on tegemist arvamus, et iga, mis on spetsiaalselt kohandatud, kus on väga lihtne kasutajaliides, paistavad mõned suured nupud telefoniraamat, saatekava kõik on ekraani peal, kõik on ekraani peal, mis, mis tarvilik ja käima käita mehaanilisest nupust. Et seal midagi väga õppima ei pea. Pudel on selge, pealkiri, mida see asi peaks tähendama, mis sealt alt avaneb. Nonii, eakas inimene võtab selle siis ette, vajutab nupule. Mida ta sellega teha saab, kellega suhelda? Ta saab suhelda sotsiaaltöötajaga, ta saab oma igapäevaseid vajadusi näiteks teatada enda hooldajale. Sisuliselt võiks öelda, et on tegemist videokõne, väga palju olulisem funktsioon on rühmategevustes osalemine, on siis kindlad ajad määratud kindla sisulised tegevused, kus eakad võivad mitmekesi sisse helistada, sinna videoruumi ja siis teisel pool on keegi tegevusjuhendaja või huvitav külaline. See seade võimaldab korraga üheksa kasutada Ajaliinil olekut, nad on nähtavad. Sotsiaal hooldaja näeb siis ka, mida see eakas inimene kodus teeb. Üks võimalus seda seadet kasutada ongi näiteks kontrollida, kuidas igapäevane rohu võtmine toimub. Sest on kliente, kes peavad võtma mitu korda päevas rohtu, unustavad ära, unustavad ära ja siis käibki niimoodi, et teatud kindlal kellaajal sotsiaaltöötaja helistab kliendile ja siis tema silma all võetakse Sarohisisse. Hommikul lülitab eakas inimene nupu sisse ja see on päev otsa, on siis seesse see nüüd oleneb, kuidas keegi suhtub elektritarbimisse. Seade iseenesest läheb nii-öelda magamise režiimi nagu tänapäevased arvutit ikka. Niipea kui ekraani sõrmega pisut torgata, siis ta ärkab jälle üles, on kohe kasutusvalmis. Sisulise poole pealt on ikkagi praegu meil nagu välja töötatud, niisugused teatud tegevused näiteks meil on kaks korda nädalas on selline tervistav hommikvõimlemine siis on viktoriin ja need on ära jagatud, nii et nad põhimõtteliselt toimuvad kogu aeg kindlatel aegadel. Kes tahavad ühineda, sellega need ühinevad, kes ei taha, ta ei pea kogu aeg ühinema ja siis samamoodi on niisugused põnevad külalised või mingid teemad, mida arutletakse. Ja need teemad, mis üles tulevad, need tegelikult ka inimesed ise ütlevad, nad avaldavad soovi, mille vastu neil on huvi ja hästi palju muidugi terviseteemasid ja, ja ka üldkultuurilisi. Selle seadme teraapiline mõju ongi see, et kui inimesel ei ole suhtlusvõimalust, et tal siis suhtlusvõimalus taas on, kui paljudel inimestel seda praegu testitakse? Hetkel seda testitakse ligi 20-l kliendi, aga meil on plaan veel selle kevade jooksul laiali Ta, ja me loodame oma kliendibaasi kasvatada vähemalt 40 inimeseni. Ja kui kaua see testimine toimub, et millal see tegelikult toimima hakkab. Projekt lõpeb ära järgmise aasta suvel, me tegelikult saame mõõta aasta jooksul seda toimet natukene kindlasti on ka see, et millise mudeli järgi täpselt Eesti inimene seda tahab, et on küll olemas Soome kogemus ja Rootsi kogemus, kus midagi sarnast on tehtud, aga olgem ikkagi ausad, Eesti inimesed on natuke teised. Kas selle kaudu inimene saab ka näiteks arstilt nõu küsida? Neid kõne tund on hästi palju tervise teemadel. Tartu arst on, nagu öeldakse, meie mõistes stuudios ja inimesed küsivad tema käest just meil osa sellest projektist on tegelikult perearsti teenuse virtuaalselt. Ta vastuvõttude korraldamine Ruhnu saarel ja ongi kokkuleppe, kuna Ruhnu perearst tegelikult füüsiliselt asub Kuressaare linnas, siis üks seade on Ruhnus ja teine on Kuressaare perearstikeskuses oma ise kinnitada, et need virtuaalsed vastuvõttudel väga nobedalt läheks, sellepärast et inimesed ikka võõrastavad, kuid põhimõtteliselt on võimalik, et Ruhnus kohaldatakse spetsiaalselt tuba, kus inimene saab privaatselt perearstiga videoühenduses olla. Üks selle seadme kasutusvõimalusi on ka suhtlemine oma lähedastega. Tegelikult ongi selle seadme sihtrühm rohkem sellised hõivatud keskealised pereinimesed kellal kusagil kaugel oma vanemad ütleme tavaarvutisse on võimalik installeerida selline programm, mis ühildub viltu tarkvaraga ja sedakaudu on võimalik oma eakale isale või emale helistada. Ja mina ise kasutan näiteks just sellist võimalust. Minu isa on ka viltu klient ja me kasutamegi seda virtud peamiselt ainult sellisel moel, sest minu isa nendest rühma tegevustest väga ei taha osa võtta. Ja üks selline võib-olla vähem teraapiline, aga inimeste jaoks väga vajalik asi on ka see, et kui päevakeskus teeb mingeid üritusi, kas või mingid pensionäride peod või asjad siis kõik Need on ka võimalik sellesse süsteemi üle kanda. Nii et nad saaksid nagu kodus siiski näha, et kuidas, kuidas ja kaaslased oma üritusel toimetavad, millal see siis üldkasutusse võiks tulla? Üldkasutussetulek on seotud vot sellega, et kuivõrd suur klientuur on võimalik sinna taha saada, kogu see lugu on küllaltki kallis, aga eks kunagi olnud ka värviteleviisorid väga kallid ja kunagi olid ka mobiiltelefonid väga kallid, et see on aja küsimus ja arvestades seda, et meil on Euroopas tegemist vananeva elanik konnaga, siis selliste teenuste arendamine on äärmiselt oluline. Ja ka teadusuuringud kinnitavad, et just virtuaalsete teenuste tarbimine pikendab näiteks eluiga ühe kuni viie aasta võrra. Kui see projekt lõpeb, siis need seadmed jäävad kohalikele omavalitsustele. Meie probleemiks on see, et need seadmed üksi ei tööta, vaid selle taga on videokonverentsiteenus, serverid, hooldusmeeskonnad ja praegust. Me kasutame soomlaste välja töötatud lahendust, mis on juba Soome palgataseme tõttu märksa kallim, kui meile Eestisse sobiks. Et kui me suudame analoogse tehnoloogilise lahenduse Eestis juurutada, siis teenus muutub ka mõistlikumaks. Oma hinna poolest. Viirtu projektist rääkisid projektijuht Anneli rasu ja Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel. Aga nüüd kuuleme seda, kuidas virtu projekt on praegu toiminud või toimib. Ja ma ajan juttu luulesaarega, kes elab Hiiumaal, Kärdlas, luule Saar, kuidas te sattusite sinna virtu projektiga? Ja kuidas te nendega suhtlete? Ajame juttu just nagu Skype'is. Seal ei ole mitte midagi. Ja väga ta näitab ja ütleb, et kui sa teed valesti, siis, Kas te näete seda ka, kuidas teised võimlevad? Kas ta on päev otsa teil sees? Kas ta teleka vaatamist segab või kumba te nüüd rohkem vaatate? Kui vana teie olete luulesaar, kui tohib küsida, mina? Nii, kes teil seal teisel pool on? Arsti nõuannet ka saab selle kanali kaudu. Teie jaoks on see selline huvitav asi, praegu. Kas näiteks vanainimesel, kes kodust välja ei saa, kuluks selline asi koju ära, et saab suhelda teistega. Kas teie jääksite selle kasutajaks? Nii aitäh teile, luule Saar, jõudu ja tervist. Luusat. Päike paistab, vot neil ei paista, meil sajab vihma. Jääb teile kõike head, aitäh. Kui. Roolis tuulehäire alla ei mahu. Kätte saanud hoole ei reeda. 300. väike maa ja kõrge. Meie saate järgmise loo autor on Krista taim. Head kuulajad, kutsun teid tänagi Kristiine sotsiaalkeskusesse, et rääkida sellest, millised on võimalused siin Tallinnas, Kristiine linnaosas just eakatele, kuidas oma vaba aega veeta, kuidas suhelda, mis klubid siin koos käivad. Ja minu vestluskaaslaseks on Sirli sumeri noor naine, kes on tegelenud ja töötanud siin sotsiaalkeskuses juba kaks aastat. Tõsi, ameti nimi on küll terviseedendaja, kuid see ei tähenda, et ainult siis füüsilise tervisega tuleks tegeleda, vaid see on märksa laiem amet. Shirley, olge nii kena, rääkige, kui palju teil on neid eakaid inimesi, kes siin Kristiine sotsiaalkeskuses aadressiga sõpruse puiestee viis koos käivad. No päris täpsete arvama ei oskagi teile öelda, aga võin öelda, et palju käib siin otseselt ringides ja neid on kuskil 300 inimese alla. Miks piirnumber meil ette tuleb, sest meie ruumid on väikesed, tegevust jätkuks, tahtjaid oleks, hetkel töötab meil 18 ringi ja lisaks on ka klubid erinevad kuus võimlemist, eks, jooga siis on erinevad tantsud, rahvatants, kaelain, tants, seeniortants, siis on käsitööring, kunstiring, portselanimaal tahame teha uuesti ka nahkehistöö ja kindlasti siidimaal, kus on lausa rohkem osavõtjaid, kui paljud ära kasutada seda. Osad inimesed on elukogenud ja neil on kõigil oma kindel elukutseoskused, mida võiks ideaalselt jagada teistega. Et on inimene, kes on tulnud siia sotsiaalkeskusesse, on käinud ja temast on hiljem saanud ise õpetaja, ta jagab oma kogemusi teistele. Ja selle kasutamine kaerasellepärast, et meie vahendid on suhteliselt piiratud, inimeste huvid on nii suured ja teha tahtmine on nii suur, et päris mitmed ringijuhendajad töötavad meile täitsa vabatahtlikkuse alusel või siis sellise väikse sümboolse minimaalse tasu eest. Kui tullakse siin oma ettepanekutega entusiasmita käis, siis leitakse ka ise juhendaja ja eestvedaja, minu asi on siis organiseerida, neljas aeg natukene oma õlg alla panna ja läheb jälle lahti. Milliseid on sellised põnevamad algatused nii sellest välja kasvanud, sellest, et inimesed on ise teha tahtnud ja ongi asi laisaks läinud? Viimased on siin. Kirjandusring tuli üks proua ütles, et tema on just hiljuti üksi, on väga kurb ja nukker, aga tema tahaks jagada seda oma teadmist, mis ta teab kirjanike elulugudest ja nende loomingust. Nüüd on see ring meil kolm kuud juba käinud, saavad nad kokku alguses, kord kuus, nüüd juba kaks korda on kutsutud ka kirjanikke siia ringi juhendama ja oma luulet näiteks esitama. Teine väga põnev või väga vahva ring Saimel alguse ühe töötuklubis osalejad ja tahtmisest, kes tegeleb võistlustantsuga. Ta ei ole ise küll enam kõige noorem, aga poolteist aastat oli olnud juba töötu ja osales töötuprojektis, tahtis ennast teostada, et kaasata ka teisi inimesi tegevusse ja korraldas siis sellise seltskonnatantsuringi kus ta sai anda loaga ainult naistel tulla, kellel ei olnud partnerit. Et see oli temal selliseks mõnusaks hüppelauaks, et ta sained meie pärast nüüd kahjuks aga tõesti suureks rõõmuks taas jälle tööle. Et see ring ootab jälle siis uut juhendajat jäi natuke soiku, selle tõttu. Enamuses, kes koos käivad, on naised, on ka eraldi selliseid meesteklubisid või et mis toob nagu eakamad meesterahvad kodust välja. Ja vot on meie mure see, et mehed ei tule kodust välja kuidagi, naised on aktiivsed ja loomulikult, neid on ka rohkem, aga käivad veteranid meie majas käivad töötute klubis, mis teevad töötud meil lusti ja mänguseltsi sinna. Me oleme kaasanud ka meie eakaid mehi, kes oskavad pilli mängida, aga üldiselt on natukene okker. Jah, selle koha pealt on siin plaanid sügiseks küll olemas, et teeme siin oma väärikate meesteklubi, on ka juba eestvedaja meil endast märku andnud, nii et vaatame, mis saab. Vanameeste klubi saab endale paarilisega konkurendi kõrvale või vähemalt sõprusklubi varsti mõte selline oli küll, jah. Kui palju on veel selliseid tegevusi teil siin või ütleme võimalus eakale, kus ta saab soodsama raha eest näiteks juuksurisse või maniküüri on ju palju selliseid teenuseid, mis käivad töötavale inimesele üle jõu, aga eakalis veename aga vaja oleks. Õnneks on meil need teenused olemas. On olemas pediküür, maniküür, juuksur, kosmeetik, need on tõesti sellise mõistliku hinnaga, et ka eakas saab tulla. Ma pean ütlema tõesti seda, et ma vaatan Meie eakaid, siis nad näevad paremad ja värskemad ja ilusamad ja kaunimad ja hoolitsetumad välja, kui me siin ise vahel olemegi. Tähendab, kui võtta, kuidas. Sellega, et eakate omaette olemine, et kui palju on neil võimalusi tõsi, noortega kokku puutuda, kui jätta oma lapselapsed kõrvale, aga et siin keskuses toimuks ka selline põlvkondade vaheline koostöö või kokkusaamine meie majandust. Selles mõttes hästi põnev maja, et kogu eluring on kaetud meie ühes maja osas on laste päevakeskus, kus on siis sellised põhikooli lapsed siis töötut klubi nakkus on siis erinevas generatsioonis inimesi aga rohkem keskikka kalduvaid ja siis meie eakad koos saab tehtud üritusi, suuremat tähtpäevad peame koos, olisin eelmine Nädal ka lõimumise mõttes ka vanalinna hariduskolleegiumi laste kunstinäituse avamine, kus nad siis tõid laste tööd siia meie majja ja nende esinemisega sai kontsert või näitus avatud, aga samamoodi teevad siis oma näitusi meie eakad ja koos teeme kevadlaata kindlasti lasteaia Eakate kunstitöödest ja nii see elu meil siin käib. Linnaosades on ka sotsiaalkeskused olemas, kus on eakate omanud, kuidas nendega läbisaamine on ja kui paljude sedasi korraldate kokkusaamisi või ühisüritusi. On ikka on ikka, neid üritusi, said hiljuti kokku Nõmme ja meie seeniortantsijad, jalatantsijad kohe-kohe, varsti on tulemas üks kohtumine saue tantsijatega. Tantsijad on rohkem kokku saanud, rahvatantsurühm läheb jälle võimlejatega, nii et et meil on endal siin päris mitu rühma ja need võimlejad, kes meil võimlevad tavaliselt käivad ka teistes ringides. Kõigil on nagu avatud, meie need ringid. Oskate mulle öelda, kes on teie klubis kõige vanemad liikmed või kui vana on teil siin kõige sellisem, aktiivsem? No eelmine aasta oli minul õnn 90. sünnipäeval käia meie ühel võimlemise juhendaja proual, kes küll sellest sügisest jättis nüüd juhendamise. Aga ta käib meil ikkagi edasi, et 90 aastat sai tähist, arvas, et nüüd võiks keegi noorem tulla. Aga teil nagu siin vanusepiiranguid ei ole või säetud mingeid tingimusi, et kes võivad tulla eieieiei kõigil, kellel on tahtmist hulga ainult uksest sisse ja vaatame, mis saame teha teiega. Aga kuidas on nii, et kui eakas inimene tuleb, ta ütleks, et tahaks tulla nüüd googele ja midagi tegema, ise veel päris täpselt ei tea siis kuidas te talle soovitate või mille järgi otsustate, mis talle võiks huvi pakkuda. Eks ikka siis istume maha ja mõtleme siis, et mis võiks need tegevused olla. Meie ringi plaanid on olemas, vahel on see, et mingi tegevus huvitab, eriti val on see, et mingi aeg huvitab, eriti kui ta üksi kodus on, näiteks, et siis vaatame selle järgi ikkagi igale inimesele eraldi. Mingit programmi kellelegi peale ei panda. Ei ole, nii et olen nüüd pean läbi tegema. Ei, ei, aga see on küll. Kes juba ringi läheb, et seda ringi liikmed ise nõuavad, et kui sa juba tuled, sa pead kohal käima, et ei ole nii, et täna tulid homme ei viitsi. Sa pead ennast kokku võtma, sa pead uksest välja tulema ja tegelikult eks ta nii on, et kui sa juba siin alad on hästi vahva, kui ma juba teie silmis Näen sära, kes te olete noor inimene ja tegeleta nende puutute iga päev eakamate inimeste kokku, siis mida on ema nagu teile õpetanud või kuidas pannud elu hindama ümber, hindama kas või, või kasson? No on ikka, ma ei olnud kunagi mõelnud selle peale, et mis on siis, kui ma saan vanaks. Nüüd, kui ma iga päev näen neid inimesi oma ümbergi, siis ma ei mõtle kunagi, kui vanad nad on. Aeg-ajalt ütlevad oma vanust, siis ma täitsa nagu võpatas, sest ma pole kunagi tunnetanud seda, et nad on eakad. Ma suhtlen nendega ikkagi nagu tegusate rõõmsate optimistlike inimestega. Ma lihtsalt näen, et sellest hetkest ma ei karda enam vananeda. See on väga mõnus aeg. Aitäh teile selle sumeri Kristiine sotsiaalkeskuse tervisele. Kristiine sotsiaalkeskuses käis Krista taim. Nii laulis harrastussolistide võistulaulmisel seeniorlaul 2012 vanemas vanuserühmas 50 kuni 65 aastased esikoha saanud Allan Laur. Seeniorlauluvõistlus ise toimus juba kuuendat korda ja ikka Pärnus tervise kultuurikeskuses käisin ka mina seal kohal ja sain tõesti suure elamuse. Mõned killud tegusast pealelõunast ja õhtul poolikust Pärnus, toon nüüd teieni Ki. Aleksandri järve on seeniorlauluvõistluste, tohib öelda, et vanim osavõtja, kas te ütlete kohana, Te, olete 83 ja see, kuidas Alexandra järve esines, see oli vapustav. Erakordselt ilus, nooruslik daam ilmus lavale, järsku öeldakse, et kõige vanem nii kaua laulnud olete Alexandra, ikka lapsest saadik juba, aga ma olen teise Raido õpilane olnud, nüüd üle 30 aasta natukene laulja, elukutset ei valinud, tahtsin küll, aga majanduslik olukord ei lubanud. Pidin hoopis kooli ja tööle minema, sellepärast et meil ei olnud enam koduga, kõik põles maha ja 44. aastal elu oli raske ja pidin hakkama kolm inimest toitma. 15 aastasena olin, minul on rahandustehnikumiharidus ja siis kõrgkool ka, nii et mul on kaks eriala laulsite ikka kogu aeg ja kogu aeg olen laulnud Märt hundi saatel ja Ilmar Talvik oli kunagi saatja ja nüüd on Benno Markusid. Haide. Kas teie arvates on selline lauluvõistlus üldse tore asi, peavad inimesed võistlema või võivad niisama laulda ja kindlasti peavad võistlema, niisama ei ole midagi, ainult et mina enam küll žürii ette ei taha laulda küll jah. Aga žürii sõna juba ütleb midagi ja ajab vooluga, ma nagu ei taha minna enam kaasamist, tänapäevalaulud on nii, et kuigi hakkama saaksin, aga mulle need meeldivad, ühesõnaga voodilised lood, tuleb esinemisi ette, kõnnitee, selline energia ja rõõm, eks see tuleb kõik laulust või olete, tegi selline rõõmus inimene, ma olengi, jah, ma olengi niisugune elu ei ole ju kerge olnud, ei ole olnud ja kurtmine ka ei aita, ei mitte. Laul võidab palju. Laul annab energiat, laul annab elu edasi. Suur aitäh teile, Aleksandria järve ja palju jõudu ja energiat ja rõõmu ja et nad peaksid eeskujuks olema nii paljudele inimestele. Aitäh teile. Maidu maamees on võtnud osa kõikidest seenior laulukonkurssidest. Mis teid selle juures paelub? Mind paelub see muusika, mil paelub su muusik, sest mul on lapsest saadik tahtnud laulda, tähendab ja eriti nüüd, kui oled juba pensionär ja tead noh, seda tööd nagu eriti nii suurt enam pole ja siis see vaba aeg peabki kuuluma laulmisele, rohkemgi laulmisele. Kavade laulad, olete lapsest saadik, koolis juba hakkas, ma olen setomaa mees, tähendab Mikitamäe koolis seal käinud, said lauldud kõvasti küll seal trio oli ja siis eriti karjast sai käidud koos teise lasteaias ikka paluti Maidu laulad laule, seal hakkas laulupistik peal elukutse, ma olen neli, kaheksast bussijuht on, kui ma sõitsin ekskursiooni näiteks, siis eriti soomlasteks palusetajad, laula ikka, tead meile midagi Saaremaa valsi näiteks siis ikka buss väga palju laulnud, laulaksin võinud saada. Oleks tahtnud küll, aga kolhoosiaeg oli elule vaenem, tulime siia Lavassaare elama ja siin ei olnud niisugust võimalust lauljaks saada. Ja siis ma tahtsin, juhata trammi võeti vastu ja ma käisin seal, rammis härra proovilja suries, laulsin ära laulu ja siis pakuti seal, ma ei tea, kas 120 rubla kuupalku oli oma bussi peal 70 juba ja, ja no ei saa niimoodi ja praegu, mis te välja olete praegu ma laulan seitsme koha peal, laulan kahest sõjamesse, koordis, laulan Mihkel meeskurs juba kolm, viis aastas, ansambel Kirmases laulab, laulusolisti laulab veel vahetpidamata laulate siis üks neli korda nädalas on proovita, niimoodi tahate ikka võistelda ka seenior, laulan ikka tahan jah, kõige viimaseks pole kunagi jäänud, mis kõige parem kohta, kõige parem koht oli siin kaks aastat tagasi mulle seal teises kohas vabariigis. Kuidas see seeniorlaul aastate jooksul muutunud on? Nõudlus on suuremad ja žürii on ka natuke rangem juba, nii et ühesõnaga lauldasi võistluse, tulla tööd tegema klaverisaatja korral töötajaga, ma tulen välja selliseid, kes seal mitu aastat käinud on küll jah, siin oli isegi kes on kolm-neli aastat käinud, isegi tulevad, teretavad, tunnen ära, aga, aga uusi peale küll. Võrreldes eelmise aastaga, Maadon tugemasse konkus läinud. Head laulu, töö teile, aitäh teile. Tulemust. Seesama juttu ühega lauljatest, Rudolf Ernesaks, kuidas tundub, kuidas teil läks täna? Mulle tundub, et üle ootuste hästi finaali ja ma arvan, et ma fenol laulsin ka päris korralikult. Li paikades ei oskaks laulda, see oli väga ilus, kui tavade laulnud olete laul maksma siis kui vähegi sõrad selgeks said. Mul lapsest peast ei olnud tahtmist laulda, ei olnud kodu, kes oleks mind suunanud või no koolis pidi pandi laule laulma, jah. Aga maks laulma kuskil 36 aastast olles hakkasin laulukooris laulma. Enne seda laulsin ainult iseendale. Seltskonna öeldi, et kuule, et saaks ikka õppimina laulmist õppima ja, aga ma ei tea, mul ei olnud tahtest. Esimene kood oli Eesti Energia meeskoor ja järgmine koor oli sõprusühinguga kammerkoor. Selle riigi indeks oli Valdo Ratasepp seal küllaltki heal tasemel koor ja seal ma laulsin. Aga võib-olla kõige prestiišikaks pean ma laulmist meesansambli Cicero sest seal tegi hääleseadest Raimond alaga ja sellest oli väga palju kasu olla ei ole rohkem laulnud kui meesansamblis vanaisat, noorest peast mõõdukagma, sõjaväe, seal sõjaväes, siis Patti. Tantsuõhtuid ja siis väikse eskaagaasva laulsid vene inimestele. Muljed Eesti laulul ka. Me käisime ringkonnaülevaatusel, seal sattus olema päris hea akordionist, see kuulis minul laulmisse, ütlesid sa laulad nagu Georg Ots. Hakkame koos, aga seal ei olnud aega oma oma teha. Oleme kohtunud temaga ja seal see oligi võib-olla kõige pikem periood, kus ma solistina laulsin noorest peast. Vanas eas. Siin on ma esimest korda. Aga siis ma kuulsin, et Leonhard, kelle võitis selle ja eelmise aasta konkursi, et tema võitis ja ma kuulsin, kuidas laulab siis mul tekkiski mõte, et ma võiksin konkurentsi pakkuda. Aga esimesel päeval ma närveerisin päris päris tugevasti, järsku lähevad sõnad meelest ära. Meeldejääv ja väga emotsionaalne kogemus, igatahes. Tulete järgmine aasta jälle, eks muidugi pole tahtmine olla, aga kuidas tervis on ja ega sa ei tea kunagi ette. Te olete siis need kuus? Laulan vana isada meesansamblis, eks see laulmine seal võib-olla hoiab toonust ja häält ka korras, sest häälega on ikka niimoodi, et iga päev peab ikka laulma ja mina laulan väga palju laule hommikust diaga, esimene asi, pale internetti sisse ja siis tuubest. Georg näiteks. Rudolf Ernesaksaga ajasin juttu sel ajal, kui žürii oma tööd tegi ja siis selguski, et Rudolf Ernesaksa vanema vanusegrupi, see on siis 60 kuueaastased ja vanemad võitja Rudolf Ernesaks, nagu kuulsite, on 76 aastane, nii et nagu öeldakse, kunagi pole hilja. Ja mis nimesse puutub, siis tõepoolest Rudolf Ernesaksa, meie lauluisa, Gustav Ernesaksaga küll üsna kaugelt, aga ikkagi sugulased. Žürii liige Helin kapten, kuidas Holi konkurssi Ward seeniorlaul 2012 konkurss oli väga kena. Tahaksin öelda seda, et selline üritus on igati teretulnud ja kui nii palju inimesi tulevad siia laulma, nad laulavad puhtasse raames, nad on selle tõttu terved ja värsked. Ja sellises vanuses inimestele on võib-olla üldse üritusi vähem. Aga et selline asi, et siin on nii suur haavatud ja näha nende inimeste tahet ja soovi ja tõesti selline puhtast hingest laulmine, see on väga meeldiv. Mida te hindate? Väga raske on hinnata, ma kujutan ette. No ikkagi me hindame seda, mis alati hinnatakse just selle inimese mõju ja tema isikupära ja et millise emotsiooni ta jätab ja ja millise mulje ta jätab? Nagu natuke viltu läheb? See ei tähenda midagi sellises kohas viltu minekul, suhteline asi. Otseselt viltu läheb igal inimesel, aga ükski inimene kunagi peale konkursi ütlevad, mul kõik läks hästi aga mõned asjad ei paista välja või on varjatud mingi tugevama küljega, nii et ikkagi terviklik mõju inimese juures määrab kogu tema, tema, oled tema, tema tema silmapilk, tema hääle looduslik värv, tema tahe, tema oskused. Olete rahul võitjatega? Jah, meil olid ikkagi küllaltki lähedased. Žürii oli üksmeelne ja peaksite konkurss jätkuma kindlasti jaoks ja ta jätkab, tõenäosus, sest inimesed on huvitatud ja ja selline asi Eestis ja pakkuda inimestele, selline võimalus on väga-väga oluline. Rääkis žürii liige, Eesti Muusikaakadeemia professor pianist-kontsertmeister Helin kapten. Žüriisse kuulusid veel dirigent Erki Pehk, laulja vokaalpedagoog Malle raid. Žürii tööd juhtis Toomas Cutter. Toomas Cutter järjekordne seenior lauluvõistlus on läbi, kuidas olete rahul? Väga olen rahul, rahast tuli palju, juba see saabus esimesse vooru sedavõrd palju lindistusi. Ja raske oli valida, sest üks asi on ikkagi helikandja ja kui inimene tuleb kohale konkursile, siis ütleme, tema hääl, esituslaad, võistlus sellest helikandjast kardinaalselt erinev, täiesti teistsugune. Siin on sealt ka arenguruumi, et kuidas seda asja edaspidi korraldada, edaspidi teha. Aga rahul, sest jällegi see meeleolu on olnud positiivne ja, ja inimesed on oma annus energiat kätte saanud ja ja me oleme ka väga rahul, sest tegelikult see ei ole mitte ainult nende rõõm, vaid ka meie rõõmsas, aga endal ka see 50. verstapost kaugel ei ole ka tore on vaadata, kui inimesed valmistavad ette ja teevad ennast kauniks ja tulevad välja, üldsegi julgevad laulda ja esineda. Selleks on vaja väga võimaste suurt hinge seda kõike teha. Mina saan sellest üritusest ise väga suure annuse positiivsust, jõudu mulle lihtsalt. Padrun sülitas kord, vastus on vajalik, siis on tõesti vaimustav vaadata ja see näitab, et inimesel on see elujõud ja soov olla ja teha väga tugev sees ja on eeskujuks, sest nii mõnigi linnades on langenud depressiooni või masendusse, võiks tulla meie seinal laulule kas või publikuks. No näiteks tänane võitja Rudolf Ernesaks ütles, et tema kuulis eelmine aasta Leonhard kellet tahtis temaga võistelda kuuliste. Ta ütles, et ma võin ka ju laulda. Täpselt nii see oligi ja siis ta saatis kusjuures läbi internet MP3-failides saatis oma lindistasid, nad olid suurepärased ja väga hea, kui see informatsioon ka sõda pidi läheb. Järelikult see asi on ennast õigustanud. Rääkis seenior, laulukonkursi korraldaja Toomas Cutter, aga nüüd kuuleme, kuidas laulab tänavuse võistluse vanema vanusegrupi võitja Rudolf Ernesaks. Videvikutoimetus annab teada tehnilistel põhjustel, kolmandal mail. Ajaleht ei ilmu. Järgmine lehenumber jõuab lugejateni 10. mail. Järgmine väärikate kinohommik on teisipäeval, esimesel mail kell 11 kinos Artis näidatakse prantsuse romantiliste ekraanilugu õrnad tunded, milles peaosa mängib Hoodri Tatu. Filmi juhatab sisse üllatuskülaline. Meie tänane päevade saade hakkab lõpule jõudma. Saate kordus on pühapäeva südaööl ja kel võimalus, saab saadet kuulata ka internetist. Tänase saate tegid Maristomba Krista taim, Ülle Karu ja Tõnis direl Kuulmiseni nädala pärast.