Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on kaheksanda mai Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Riigikohus püüdis tänasel istungil õiguskantslerit, ministreid ja ekspert ära kuulates veenduda selles, kas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepe on Eesti vabariigi põhiseadusega kooskõlas või mitte. Riigi kohta otsast võib oodata kõige varem jaanipäevaks. SEB värske majandusprognoos lubab Eestile tänavu vaid pooleteiseprotsendist majanduskasvu. Meie suurim probleem on püsiv inflatsioon tänavu neli, tuleval aastal viis protsenti ja tööpuudus, mis on muuhulgas põhjustatud kasvavast väljer Nendest Tallinnas maarjamäel mälestati teises maailmasõjas langenuid sõja lõppemisest Euroopas möödub täna 67 aastat. Kokku tulnud rõhutasid, et toonaseid sündmusi ei tohi unustada, sest muidu võivad need tulevikus korduda. Nargenfestival 2012 algab esimesel juunil kreegi päevadega Haapsalus ja lõpeb 11. septembril Tallinna Jaani kirikus Arvo Pärdi sünnipäeva kontserdiga. Üks põhisündmusi on juulikuine. Suvelavastus naissaarel Naissaare vabariigi referendum. Toomas Edur toob sel nädalal Rahvusooperis Estonia publiku ette oma lavastajadebüüdi balletikunstnik Modigliani viimastest eluaastatest. Türanni libreto, lavastuse kui ka koreograafia autor. Ukraina lükkas määramata ajaks edasi Kesk ja Ida-Euroopa riigijuhtide tippkohtumise. Siiski sõidavad mõned presidendid nädalavahetusel Kiievisse. Kreekas valitsuse moodustamiseks volitused saanud Alexis Tsipras lubab tühistada kõik Euroopa liidule IMF-ile antud kokkuhoiu lubadused. Ja ilmast. Homme on Eestis kuiv ilm, puhub kagu ja lõunatuul. Õhutemperatuur on pluss 14 kuni pluss 18, rannikul kohati pluss üheksa kuni pluss 12 kraadi. Õiguskantsler Indrek Tederi kinnitusel on Eestile kasulik liituda Euroopa rahaliidu liikmete tarvis loodud Euroopa stabiilsusmehhanismiga, kuid liitumise eel peab olema tagatud, et Eesti riik ei loobu põhiseaduses ettenähtud protseduuridest. Mirko ojakivi käis riigikohtus, kus arutati ESM vastavust Eesti vabariigi põhiseadusele. Tartusse riigikohtusaali oli tänasele istungile kogunenud kolm ministrit, õiguskantsler ja rida eksperte. Nende seisukohtade, õiguslike analüüside ja hinnangute ärakuulamiseks kulus üle kolme tunni. Viimased tund aega istungist kulus riigikohtunike küsimustele ja tegemist oli väga tiheda ristküsitlusega, kus nii mitmedki ministrid ja eksperdid jäid vastuste andmisega jänni. Nii tekkis hetkeks isegi küsimus, kas Eesti kuulumine rahvusvahelise valuutafondi IMF on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ent kui rääkida õiguskantsleri ja valitsuse seisukohtadest, siis ütlesid mõlemad pooled, et Eesti liitumine Euroopa stabiilsusmehhanismiga on mõistlik ja vajalik. Ent kui õiguskantsleri sooviks on see, et Eesti suudaks igal ajahetkel oma kohustuste mahtu kontrollida, siis rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on see võimatu soov. Jürgen Ligi. Tegelikult Eesti on ennast 20 aastat ehitanud just vastupidiselt liitlaste otsimisele koostööle. Me oleme alati teadnud, et sõltume palju rohkem kui suured. Sõltume teistest sõltumatu keskkonnast, seal tulnud koostööst aga väga selgelt on täielikult puudub õigus kantselei majanduslik ekspertiis ja seal on tema suurimad möödalaskmist. Ka Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles, et majanduslikult ja rahanduslikult on Eesti kuulumine ESM-i kui mitte ainuvõimalik, siis vajalik. Madis Müller. Just Eesti seisukohast vaadates, et me jääme teatud otsustusprotsessidest Euroopas selle sellise asja tulemusena kõrvale, selle tulemusena vähenevad ka otseselt otsene kasumisse. Eesti saab liikmelisusest euroliiduga. SMI eesmärk on tulevikus olla just peamine kriisiolukorras valitsustele võimaliku rahastamise pakkumise abimehhanismid tänaseks rahvusvaheliselt. Et ülemaailmset IMF aga Euroopa kontekstis tulevikus ESM-i roll saab olema väga oluline. Teisisõnu, ESM-ist eemale jäädes ei aita meie kedagi ja hädas olles ei pruugi ka meid teised euroala riigid aidata. Selles viimases on ka õiguskantsler veendunud. Ent Tederi sõnul on küsimus selles, et mille üle saab ja peab Eesti riigi parlament otsustama, mille üle aga mitte. Tegelikult seal terve Euroopa probleem, et võim libiseb üha rohkem täitevvõimu kätte etniliselt ja praktiliselt peaks ikkagi olema, et rahvas parlamendi kaudu otsustab olulised küsimused ja mis siis veel ei ole oluline küsimus, kui 1,3 miljardit, et me otsustame ja igasuguseid, tunduvalt väiksema kaaluga asju parlamendis. Mirko Ojakivi, Tartu. SEB analüütik Ruta Arumäe tutvustas täna kevadist põhjariikide majandusprognoosi. Margitta otsmaa teeb ülevaate SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul on praegu peamine sõnum, et maailma majandus on sel kevadel hoogu kaotanud. Kasv ei ole enam jätkusuutlik ja võib isegi tagasi pöörduda. Euroopa keskpanga pakutud suured laenud pankadele hakkavad hajuma, sest need aitasid vaid aega võita ega lahendanud tegelikke probleeme. Nad andsid hingamisaega ja vältsid krediidi kokkukukkumist kui taludeks olevat struktuursed probleemid jäävad ikkagi püsima. Nendeks probleemideks on põhiliselt siis väga erinev konkurentsivõime Euroopa riikide hulgas. Saksamaa on väga tugev ja Lõuna-Euroopa riikide konkurentsivõime on väga tugevalt kannatada saanud. Küsimuseni sellest, et kuidas neid niivõrd erinevaid majandus ühises eurotsoonis ühise mütsi all hoida. Arumäe sõnul algab eurokriisis uus vaatus, mille peaosas on Hispaania. Lühikese aja jooksul on hispaania probleemid süvenenud, eelarve defitsiit oli oluliselt suurem kui oodatud. Uus faas on uuesti kiirelt suurenevas tööpuuduses ja kinnisvarahinnad samas jätkuvad langevad sellistes tingimustes. Hispaania pangandussektori jõuab väga kiirelt kriisi, mida ei suudeta enam sisemaiselt hallata ja ilmselt on vajalik abipakett Euroopa tulemüürivahenditest ja IMF-i vahenditest. Hispaania on vaid üks näide Euroopa probleemidest tervikuna, sest Euroopa vajab struktuurseid reforme. Eelkõige sotsiaalsüsteemi kärpimiseks tähendab märgatavat elukvaliteedi langust ja sügavalt majanduslangust. Kui muutusi ei saa teha kärpimise kaudu, tuleb seda teha maksutõusude kaudu. Püksirihma pingutamise piir hakkab kätte jõudma, ütles Arumäe. Eurotsoone libises eelmise aasta neljandas kvartalis majanduslangusesse ja langus jätkub ka sel aastal. Prognoosime, et sel aastal eurotsoon kokku kukub miinus 0,6 protsenti ja see kas ei ole siiski ise jätkusuutlik, vaid see vajab üha jätkuvaid simulatsioone. Meile lähedastes Rootsis ja Soomes ootab SEB nõrka majanduskasvu umbes 0,7 protsendi võrra. Samuti on nõrk kasv ka Baltimaades. Samal ajal tugevamaks teeb Baltimaid see, et, et me oleme juba läbinud selle kohanemistsükli, mis Euroopal ees seisab. Me oleme parandanud konkurentsivõimet väga tugevasti ja väga kiire aja jooksul. Meie jooksevkonto defitsiit on kadunud, ei ole enam nii haavatav. Eesti probleemid on püsiv inflatsioon tänavu neli protsenti, tuleval aastal viis ja tööpuudus, mis muuhulgas on põhjustatud kasvavast väljer Nendest. Lootus on aga, et kuna USA majandus taastub praegu kiiremini, tõmbab see endaga kaasa ka ülejäänud majandused. Eesti majanduskasvuks prognoosib SEB tänavu poolteist protsenti, aga see on kõige tagasihoidlikum prognoos, rõhutas Ruta Arumäe. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Uku Toom. Kreekas valitsuse moodustamiseks mandaadi saanud vasakpoolse Syriza partei juht Alexis Tsipras ütles, et uus valitsus peaks lükkama tagasi kõik Euroopa Liidu ja IMF-i laenulepinguga kehtestatud kokkuhoiumeetmed ühtsuse kohta. Otsus on tühistanud laenuleppe ning Euroopa liidule IMF-ile antud lubadused, ütles Tsipras oma teleesinemises. 37 aastane Tsipras sai volitused valitsuse moodustamiseks pärast seda, kui valimistel enim hääli saanud konservatiivne Uus Demokraatia valitsuse moodustamisest loobus lubas moodustada teiste vasakerakondadega kokkuhoiuvastase koalitsioonid ning tühistada laenuandjate nõutud tööseadused. Ukraina lükkas määramata ajaks sedasi nädalavahetuseks Jaltas plaanitud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisel. Põhjuseks mitmete Euroopa riigijuhtide boikott seoses inimõiguste rikkumisega Ukrainas. Selle üheks näitajaks on seitsmeks aastaks vangi mõistetud endise peaministri Julija Tõmošenko kohtlemine vangistuses. Otsuse tippkohtumisele mitte sõita. Ta on teinud Austria-Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Horvaatia, Tšehhi, Eesti Taarja ja Ungari liidrid. Hoolimata Kiievi otsusest tippkohtumine edasi lükata, sõidab Leedu president Dalia Grybauskaitė reedel Ukrainasse. Presidendi nõunik ütles BNS-ile, et hetkel plaanitakse Ukrainas viie riigipea kohtumist, mis ei toimu Jaltas. Tema sõnul ohtub Grybauskaitė Harkovis vangistuses viibiva ekspeaministri Julia Tõmošenko. Ka Ukrainasse peaksid veel saabuma ka Poola, Slovakkia ja Moldova president. Viie riigijuhi kohtumise toimumispaik olevat veel täpsustamisel, kuid ilmselt on see Kiievis. Vene Riigiduuma kiitis häälteenamusega heaks ekspresident Dmitri Medvedjevi peaministriks määramise Medvedjevi kandidatuuri poolt hääletasid ühtse Venemaa reaaldemokraatliku partei fraktsioonid vastu kommunistid ning õiglase Venemaa fraktsioon. Dmitri Medvedjev ütles, et kavatseb kabineti koosseisu 70 kuni 80 protsendi ulatuses välja vahetada. Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu Likudi partei jõudis täna paremtsentristliku Kadima ka kokkuleppele koalitsioonivalitsuse moodustamises, millega hoitakse ära ennetähtaegsete valimiste korraldamine. Kokkuleppe, millega loodaks Iisraeli kõigi aegade suurim koalitsioon, tulebki Nessetis hääletusele veel tänase päeva jooksul. Uuel koalitsioonil oleks 120 kohalises parlamendis 94 kohta. Täna möödub 67 aastat teise maailmasõja lõppemisest Euroopas ka Tallinnas, maarjamäel mälestati langenuid. Indrek Kiisler vahendab. Tuulisele maarjamäenõlvale oli kogunenud sadakond toonaste sündmuste tunnistajad. Enamik neist olid sunnitud sõdima. Saksa mundris. Tseremoonia käigus asetati pärjad kõikidele haua tähistele, sõltumata sellest, millisel poolel võideldi. Eesti vabadusvõitlejate liidu esimees Gunnar laev ütles, et eesti meeste võitlust Eesti iseseisvuse tegeliku taastamise nimel tatud sageli teiseks vabadussõjaks. Kuid selle meenutuseks on meil püstitatud vaid mõni üksik mälestusmärk. Kõikjal veteranide endi initsiatiivil mitmel juhul riigi ja omavalitsuste tugeva vastuseisu tingimustes. Meenutagem Pärnu-Lihula samba lugu, mis lõppes samba ümberpaigutamisega muuseumisse. Neid mehi kutsus Vello võitlusesse punaarmee vastu Eesti vabariigi valitsusjuht presidendi ülesannetest ja 1009.-ks 91. aastal taastati Eesti vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Niisiis ainet mõtlemiseks. Riigikogu liige, ajaloolane Tõnis Lukas tõi näite 1944. aasta verisest lahingust Porkuni juures, kus lahinguväljal kohtusid punaarmees ja natsi-Saksa poolel võidelnud eestlased. Viimastele sakslased aga relvi ei jätnud. Puna mägedes olevad eestlased pigem selle asemel, et katsuda oma rahvuskaaslasi hoida. Pigem aitasid selle alanduse süvendamisele kaasa Porkuni soni palju mehi, kes läksid tapale nagu loomad ja see on selle sõja eelmise sõja tegelik nägu Eesti rahva jaoks eesti rahvas kisti lõhki teiste suuremate võimude poolt. Selle aasta veebruaris võttis riigikogu vastu seaduse, millega tunnustati kõiki Eesti kodanikke, kes võitlesid okupatsioonivägede vastu. Kuigi see sõnastus võib tunduda meie vabadusvõitlejate jaoks veidi lahjana on see siiski riigikogu terminoloogiat kasutades igati JOKK. Juriidiliselt on kõik korras. See tähendab, et Eesti vabariik on kõige kõrgemal tasemel meid vabadusvõitlejaid tunnustanud. Parem hilja kui üldse mitte. Täna tutvustati huvilistele esimesel juunil algava Nargen festivali kava ja esinejaid, jätkab Mall Mälberg. Nargenfestival toimub nagu ikka, merele võimalikult lähedal ja kavas on nagu alati eesti autorite uudisloomingut. Kama, raamid on kreegi päevad Haapsalus ja Pärdi päevad Tallinnas. Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Haapsalus toome välja vendade kreekida vahekorra naabreid, nimelt puhkpillimuusika harrastajad. Kreekkisi mängis trombooni ja ka tema vend oli vabariigi esimese kaitseväe puhkpilliorkestri dirigent ja nüüd mängib seda muusikat ja kaitseväe orkester. Ja lisaks neile on haapsalu kooridega üks esiettekanne ka saarlase laulja kaanon, mis väga ilus lugu. Juuli möödub meil teatriga Naissaare vabariigi referendum etendust tehes ja sügisel oleme Arvo Pärdi päevadega lõpetamas festivali aga enne Arvo Pärdi päevi tema õpetaja Heino Elleri sünnipäevakontserdid. Tema keelpillimuusika tuleb ettekandele temast. Nii on Arvo Pärdi päevade lõpus saate nautima ühte Soome väga toredat tantsuteatrit. Eri juuli, nagu Tõnu Kaljuste ütles, kuulub teatrile. Tegemist on Urmas Lennuki näidendiga Naissaare vabariigi referendum mis põhineb tõestisündinud 1900 seitsmeteistkümnenda aasta lõpust. Loo moto on kõik maailma ajaloolised sündmused ja isikud esinevad kaks korda esimest korda tragöödia ana ja teist korda farsina. Urmas lennuk peab loos kõige tähtsamaks inimesi. Inimlikud väärtused ja see, kuidas inimesed mingite asjade nimel neid siis kas minetavad või neid hakkavad tunnetama, et eks ma ikka inimesi armastan ja. Lavastaja Hendrik Toompere juunior näeb loos ka enne kõiki inimesi ja ütleb, et lugu peaks olema väga tuttav nendele, kes näiteks mingit projekti käima lükkavad. Mis toimub siis nagu sel juhul nii-öelda nagu selle meeskonna sees, millised on tegelikult inimeste nii-öelda huvid ja kavatsused, mida välja öeldakse, mida välja ei öelda, loodetakse saada neid positsioone endale, mida varjatakse ja nii edasi tähendab ta selline mitmekihiline ja huvitav mäng, seda enam, et tegemist on mitte kõige suuremate aju hiinlastega, nii et nalja saab seal nagu suhteliselt palju. Selline teatud inimlik saamatus ja mitte kompetentsus on nii üldlevinud meie meile nii kõigile nimetatud tuttav, et sellepärast see lugu mulle meeldib. Kõik, kes etendusele lähevad, saavad referendumist osa võtta. Referendumi küsimus on, kas toetate Naissaare eraldumist Eesti Vabariigist ja Naissaare vabariigi väljakuulutamist. Reedel esietendub rahvusooperis Estonia Toomas Eduri ballett Tauno Aintsi muusikale. Modigliani neetud kunstnik Margitta otsmaa käis peaproovis. Modigliani neetud kunstnik on Toomas Eduri lavastajadebüüt. Rahvusooper Estonia laval. Ama Theo Modigliani oli 20. sajandi kuulsamaid boheemlaslik kunstnikke. Temast räägitakse legende, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood ja rivaalitsemine, Picassoga, rohke alkohol ja narkootikumid. Kõik see on pakkunud rohkelt ainest. Lavastaja Toomas Eduri sõnul avastas ta Modigliani enese jaoks juba lapsepõlves kunstiraamatuid lehitsedes ja nüüd sattusid lavastusmeeskonda inimesed, kellele Modigliani kunstnikuna väga meeldib. Ballett jutustab Modigliani viimastest eluaastatest. Temaatiline need ei tee ainult roosades paikades ballekte muinasjutusammude draamat, ansambleid tõsiseid lavastusi teha. Läbinisti teie enda ballett, libreto, lavastus, muusika juures, olete kaasa rääkinud lavakujunduse juures? Jah, täpselt nagu enda laps. Kuidas kogu trupp sellega kaasa tuli? Mõned kohad olid päris libedalt läksid, ütleme mõnikord hea oli, et inimesed ei saanud aru, võib-olla mis sünnib eriti võib-olla massistseenidega. Muusika sellele balletile kirjutas Tauno Hints, kes siiani on tuntud pigem levi või popmuusikuna ja harib noori Tallinna muusikakeskkoolis teooria ja ajaloo alal. See muusika sündis väga tihedas koostöös tooma sõduriga. Me alustasime libreto eelsel ajal mõtet üllatusega, et milline see muusika võiks olla minu meelest. Maailm võiks olla toomas avas mulle oma nägemust sellest, kuidas tema tunnetab end seal oma muusika, lavalise tegevuse, niisugust ülesehitust ja kujundlikkust ja seal kindlasti ei ole teadlik ajastu, mis või, või instrumentatsioones. Aga kindlasti puuduvad sealt ka niisugused taotluslikult muusikalised eksperimendid uuenduste näol. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis sajuta ilm, paiguti võib olla udu. Puhub idakaare tuul üks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kuus, maapinnal paiguti miinus kaks kraadi. Homme päeval on ka kuiv ilm, puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss 14 kuni pluss 18, rannikul kohati pluss üheksa kuni pluss 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.