Tere tulemast õhtule, ega amet leiba küsi. Täna on koos hella ja õrnaameti esindajad. Täna on koos need, kelle kätes on meie laste tulevik väga noorest east alates. Täna on teie õhtu austatud lasteaednikud. Lasteaiatädid pidu pidama hakkavad siis tavaliselt laulavad ja tantsivad ja mängivad nendele ikka lapsed. Ärme siis täna ka seda traditsiooni rikku. Ja palume väikesi esinejaid. Kas te varem ka niisugusel küünlavalgel laulnud olete? Laulsin äng. Ihkama mineval tuttavaks, kuidas nimed on, ja keelteaineid märgi. Mida te nüüd tänase õhtu alguseks, tädide te võiksite soovida, mis te arvate? Ella? Ja nii palju õnne korraga. Niisiis, täna on koos need, kes aastakümneid lapsi kasvatanud vabariigi teenelise õpetajad kui ka need, kes sellel ajal on alles esimesi viis aastat, kuid peavad. Täna oleme koos Tallinna 130 seitsmendas laste päeva kodus, mis asub mustamäel? Kahelt poolt paistab Mustamäe loodus, mis on küll väga puude Laine, kuid siin on nähtavasti seda kõige rohkem tavaliselt paar sõna selle ettevõtte või asutuse juhilt, kus meie õhtu toimub. Niisiis palun tuulike taba. Mitu meest teie majas töötab? Ainult eks terviseametit tema veerime allukesepp, ikkagi mehi on tarvis ka just nende mehaanikatööde peale kõige rohkem. Kas mehed ei ole kippunud aga nii põlisele naistealale nagu lastekasvataja? Paistab küll, et sellel alal esialgu nemad ei ole veel oma sammu seadnud, võib olla küll mõned üksikud, ma tean instituudi ajast, et on olnud, igal kurss, oli ikka üks poiss, aga ei, lasteaias ma ei ole kohanud, ilmselt on nad leidnud endale mingisuguse teise samaväärse töö siis peale lõpetamist. Meil on siin noor pere ja igas mõttes on hästi noor, on meie maa ja rahvas võiks välja pakkuda meie kasvatajate keskmise vanuse, 29. Siin on siiski jah, rohkem niisuguseid tõsisema staažiga kui meie majas ja võib-olla mina ise olen siin vist küll kõige väiksema staažiga praegu. Kui seda personali vaadata, kes siia kokku on tulnud? Kes on teie maja kõige noorem inimene, kes siin majas näiteks oma päevi veedab? Kõige noorem on meil praegu üheksakuune sõimerühmas kes siin mängib ja, ja püüab oma esimesi samme ritta seada. Mõlemad poisid ja tüdrukud ikka tüdrukud küll poistele alla ei anna, mõnikord võib isegi vastupidist märgata. Kellega küll rohkem tegemist tuleb teha emadega või lisadega? Ikka Temadiga, nemad on nagu lastele natukene siiski lähemal kui isad. Aga on ka väga selliseid isasid, kes käivad sagedamini lasteaias, kui emad. Tuleb igasuguseid juhuseid ette. Mina kui pedagoog peaksin siiski hindama vanemaid võrdväärselt, aga eks muidugi emad on ikkagi natukene kõrgemal positsioonil laste silmis kui isad. Tavaliselt ütlesite pedagoog, aga noor naine? Vot minul on sellele küsimusele raske öelda, sest ma ise abielus ei ole, jalakesi mul ka ei ole ja mul ei ole nagu praktikat. Lihtsalt no võib-olla mina hindaksin ikka ema rohkem, sest ma olen ise ka naissoost ja võib-olla sellepärast Nüüd seevastu põrmugi tõele. Naised oma sookaaslaste vastu on õelamad, kui näiteks mees. Suhtes, et ma ei tea, kas nüüd meeste hulgas on niisugust saadet tehtud ja kuidas nemad on meid hinnanud, aga mina ikka tõstaksin naise küll esile, nad on ikka vapramad, minu meelest küll. Väga puhtalt naiskõrekonises toredat suurt maja üleval, tegemist on palju. Ega puudus ei ole siiani küll tulnud ja saame hakkama. Kustil king kõige rohkem pigistab praegu? Ei tea, kas ma tohin seda siin. Kui see pidupäeva saade on, siis võib-olla rikume mõnel majandusmehel tuju ära, järsku ma jätan ütlemata rikkumisi? Siin kindlasti mees, eks ole. Ma usun küll, et siis. Ma arvan, et, et ykskõik, külalised juba märkasite maja kipub natukene lagunema, vajab väga remonti, aga nagu uus maja jah, neli aastat vana, et ikkagi tahaks natukene üle käia juba värviga, et võib-olla siis ikka see majandusmure on kõige suurem mure. Lastega saame hakkama, aitäh. Palju edu ja õnne, tänan. Ametiõhtul me räägime siis ametirõõmudest, ameti saladustest, pisuke ametivalust, sest kus siis sellest pääseb. Ja täna on siis jutuaineks lasteaednik lapsed ja naine, mängime ka ametimängu. Igal ameti õhtul on ka meie poolt külaline. Nendes ametites, kus on ülekaalus naised, esineb meessolist. Nii on ka siis täna. Teile pakuvad külakosti kaks vabariigi teenelist kunstnikku Voldemar Kuslap ja Peeter Saul. Nii kord. Veegagano. Ja. Kõik see polnud. Õnn, miks uraan paali? Et naine Ei. No. Kui nüüd on tulnud Külmustaks. Siis geen nukralt soo. Ma olen Ja näiga. Kemikaali. Ja nüüd on käes teie kord. Kuidas te ise iseennast iseloomustate, kes siis on lasteaednik, kuidas teie temast aru saate? Lasteaednik, või lasteasutuse töötaja peab olema fenomen. Ta peab oskama kõiki, ta peab oskama olla näitleja, ta peab oskama olla kunstnik. Ta peab olema hea ema, hea kasvataja ja võib-olla teinekord asendama isegi isa. Nii et loputama peab oskama ta igal igal ajal igal all momendil ja oma olukorrast välja tulema igate moodi ja muidugi huvitavaks peab oskama oma elu teha nii tööl. Kodus ja puhkehetkel. Aitäh. Mina arvan peale kõigepealt lasteaia juhataja olema üks diplomaat. Temal on vaja läbi saada lastevanematega, küll isade-emadega, küll lastega vähemustega ja kõige rohkem alamate tahab, et inimesed majas seisaksid tööd teeksid võib-olla, et me oleme ennast kiitnudki ülearu juba. Aga ühte ma ütlen, et me peame ikka, oleme head ja halvad ja julged ja ja see on ikka väga õige, mida seltsimees Krieger ütles, et suured diplomaadi, nii et me saaksime väga hästi oma töökaaslastega läbi ja siis meil on ikka VÄGA tarvis olla. Isegi näitleja osa tuleb meil siin kasutada sageli. Meeleldi, ja võib-olla nemad oleksid ehk veel püsivamad ja ja võib-olla nad ei puuduks ja ei oleks neid aastaseid puhkuseid, sest mina isiklikult ütlema, et kui minul meie majal olid senini iga nelja nurga peal, olid kurepesad. Nüüd on aga juhtunud juba asi nii kaugele läinud, et juba maja keskelgi on. Ja siis, ja siis ma olengi hakanud nüüd juba mõtlema, ei tea, kuidas seda kaadriküsimust lahendada ja ja tõepoolest, see on väga tore ettepanek, kui, kui mehed ometi võtaksid. Mõistuse pähe ja ja asuksid ka laste kasvatamise juurde tõsiselt. Ma arvan seda, et need inimesed, kes on selle selle raske ja, ja siiski väga tänuliku töö valinud, et nad kindlasti on väga õnnelikud inimesed ja nagu meil praktika näitab kasvõi meie suurepärase pedagoogilise kooli direktori leida koka näol poolest need inimesed jäävad alati nooreks, nii nagu tena tema täna meie keskel on, siis minu meelest ma loodan, et mehe kasvatajad kallast vaat ehk ei vanane ja kõik võtavad temast eeskuju, kes tema käe all on õppinud ja omadele ette valmis see saanud kasvõi tülitada neid sõnu. Ma praegu olen juba pensionär. Kuid kuna see noor pensionär, kuna see töö on nii haarav, teate ja ma olen eluaeg seda teinud südamega, siis mul on väga raske ta pensionile jääda, vaatamata oma eale. Ja sellepärast töötame veel edasi ja olen ülirõõmus, et meie kasvandikud nii tublid on. Kui nad on oma tööd töödelda näitanud endid lasteasutustes, tõesti rõõm on ükskõik, kuhu lasteasutusse sisse ka ei läheks. Kõik see pakub meile rõõmu, et meie töö on olnud viljaks. Mis hoiab inimest kinni, siin. Armastus, laske vastu ja oma elukutse vast see on nii haarav, et seda ei saa kuidagi maha jätta. Lasteasutuste töötajatel on muidugi raskuseks see, et kõik see nende aeg nii palju, kui teda on, kaob juurde ja siis kodused abikaasad kindlasti need tihtipealegi nurisevad, et nende jaoks jääb vähe aega. Ja muidugi see on tõsi, sellepärast et juba naine töötades lasteasutuses, ta muudab selle endale koduks ja koduks number üks ja siis jääb perekonna jaoks jääb seda ajaraasukest väga vähe. Ja kui üldse lasteaiatöötaja on, perekonnainimene tapab ja sellele ette mõtlema ja oskuslikult valima omale abiga Sa käid seal siis nagu öelda majapidamine tugevam ja peamine pool. Ja eks ta veel tegelikult veel niimoodi, et kasvatajate mehed peavad väga palju kasvatajate töödest kodustest töödest osa võtma, kõik need puutööd ja asjad, mis on, eks ikka sokutatakse oma abikaasadega kaela ja näiteks meie sõidame veel suvel Käsmu, siis meie kasvatajad tulevad koos abikaasadega sinna sellepärast et seal on vaja juba ahju kütta, juba on vaja puud riita laduda ja saagida jäljed. Mehed, meeste tööd on kohe meie oma kasvatajate meestele kõik ära jaotatud, nii et nad on lihtsalt oma abi oma abikaasade naiste töö, nagu ühiskondlikud tegijad veel seal kaasas. Sest abikaasa küsib, et aga kas sul tuleb kodu meelde? Tuleb küll, aga mul lihtsalt ei jää aega üle, ma ei saa ennem tulla lastest ära, kui pime on käes juba ja kõik on läinud, siis ma tean, et ma võin tulla koju ja kodus noh, siis oli nii väsinud. Kuidas kodus siis on, kes keda kodus kasvatab? Abikaasa vahest tuletan meelde, et sa oled ju pedagooge. Aga ma ütlesin, et aga kodus ma enam ei taha olla. Valesid sina ja peres on küll jah, niimoodi, et isa autoriteet on pojale väga suur ja ja tema on see põhiline kasvataja, ma tõesti võid seda siin mikrofoni ees ütlemata jätta talveks. Kas lapsed on, on teile ka midagi õpetanud? Ma lihtsalt tunnis kohe küsin nende käest, et nüüd olen mina teile õpetanud uusi laule ja tantse, et aga teeme nüüd ühe tantsuesiselt ja siis on seda inspiratsiooni nende poolt üsna üsna palju kohe ja saab mõnedes tantsudes palju asju kasutada ja nad teevad meeleldi seda. Ja tore on ka see, et suures, kas siin saab teha niisugusi, kontserte, üksteisele rühmade vahelise esinemisi ja muidu nad kohtuvad ainult õues ja sedagi mänguväljakul, kus nad 11 näevad ikka seal 200 meetri kauguselt. Saalid on suured. Mustamäel on muidugi suured, olete suured saalid, ennem olid väiksed, siis oli ruumikitsikus suur ja meeste abi. Musklikasvatajana võin öelda, saan alati kasutada uuel aastal, siis nääripeod ja ilma siis närvalateleks. Kas te lastele aga esinenud ka ise, olete? Oleme küll esinenud kasvatajad, on tantsinud ja on laulnud lastele ja ja on olnud ka luuletust, ekslemist. Lapsed kõige parema meelega vastu võtavad, kui kui tädid tantsivad või laulavad. Saavad ja kui kasvatatud nende nendele vastu olnud nii toredad ja kui nad on rõõmu saanud ja laste elu toonuses sõltub just kasvatajast. Kui kasvatan heatujuline, siis on ka lastel on hoopis teine meeleolu. Kasvataja annabki nagu selle emotsioonide orkessatsiooni, millest olenebki, kas laps tunneb vennaslasteaias hästi ja koduselt või mitte. Ma olen väga õnnelik inimene, väga paljude muredega inimene, ma ei tea, kui hästi mosrääkijana välja tuleb sest meie lasteasutuses on praegu kapitaalremondis. Olen. Majandusküsimustes just remondiküsimustes tundub, et ma olen nii targaks saanud, et mõnigi maja varitsuse insenerikoht võiks minu pärast muret tunda. Marimaks kipun sinna. Aga siiski see pedagoogitöö on nii palju südamelähedasem, et seda muidugi ei juhtu. Ja õnnelik olema sellepärast et ma sain korteri. Kui ta hommikul tööle tulete halva tujuga kas siis lapsed saavad väga palju? Ei, ma ei vala oma viha töötajatega laste peale välja, seda kommet mul ei ole. Võib-olla Ma lühidalt ütleksin teile, lõpliku vastuse ma pikalt ei armasta rääkida, ma kirjutasin siin üles. Magus maitseb lapse musi, palett paitab lapse pihk. Ega amet leiba küsi, hea laps on meie siht. Ma olen töötanud kasvataja hulga, Sten ja ma olen töötanud kasvatajatega vaatajane ja ja nüüd ma töötan aednikuna 40 aastat, töötasin pedagoogilisel alal, aga kogu aeg ja niisugune tunne ikka, et ma olin väga rumal ja et ma ei kõlba nagu sellel alalkasvatajad ja ma tundsin, et üks hea kasvataja peab väga palju teadme, ta peab teadma loodusest palju, sa pead teadma tehnilistest asjadest palju, sest kuni viieaastane lapsed arenevad ja hirmus kiiresti ja nad tahavad kõike kõiketeadev ja kogu aeg, ma püüdsin siis ka ennast ikka täiendada, aga ikka oli selline tunne, et ega ma ikka sellele alale hästi veel ei kõlba. Siis ma läksin kasvatajale. Ja ega te ka kerge ei olnud. Seal oli jälle see häda, et amet nõudis, nii et ma lähen ja pean neid õpetama. Aeg on alati vähe, siis tundus ikka nii, et sa pead nüüd rehke, mis veel võiks teha, vaatad, et kasvataja töötab väga hästi, aga sa ikka otsid, et mis nüüd seal veel võiks leida, mis peaks teisiti olema ja siis hakkadki rääkima sellest, et vot tehke nüüd veel seda ja seda ja seda. Aga siis meenub üks juhus, kus üks juhataja oli oma kutsealal ja ta oli väga palju oma asutuses ära teinud, kui ta sinna asus. Ja, ja ma selle pilguga kõik nägin, et on palju tehtud, aga need vahetasin, et ta on kindlasti suurte huvidega inimene. Ta nüüd veel võiks teha ja räägin, et vot seda võiks teha ja seda ja siis hakkan ära minema, ta küsib korraga, et aga noh, kuidas missugune mulje teil üldiseid jäi? Ma ütlesin, no üldised ja muidugi väga hea mulje. Aga tulin siis hõre, mõtlesin, aga miks ta nii küsis? Tähendab ma olin ainult otsinud ja näidanud seda, mis ta võiks veel teha, aga sellest, mis ta oli teinud juba ära selle eest ma polnud nagu rääkinud, aga iga inimene väiksest lapsest peale kuni kuni pensionärideni välja tähendab, igaüks tahab kuulda rohkem head, kui need õpetussõnu. Kelle all seda parema meelega töötada, kas mehe või või naise juhtimise all? Mehe juhtimisel, miks mehed on vahest objektiivsemad ja nad võib-olla ei nii naistejuttu ja nii-öelda platsi, nii palju ma olen töötanud, enne kui ma lasteaias töötasin, töötasin asutuses, kus olid peaaegu ainult mehed. Ja kuidagi nii ka väga sõbralik kollektiiv oli, mingisuguseid arusaamatusi ei esinenud, sellepärast ma mõtlen, et meesülemusega on hea töötada. Ma helistasin siiski naist, sest minul, mees, juhti pole kunagi olnud. Ma palun, et Tartu riikliku ülikooli filosoofia pedagoog Eerika Rehe ütleb, miks siis on nii, et iluideaaliks on sajandeid loetud naist. Nähtavasti on looduses nii olnud, et naine on ikkagi looduses kõige kaunim õis ja kunst kindlasti tahtes siis väljendada seda ilu on ajastute jooksul nii või teisiti naise ilu esile toonud. Me vist ei kohtagi ühtegi ajastut, kus ei ole suhtumine teatud naise ideaalis kunstis väljendunud, olgu kujutavas kunstis või poeesias või muusikas ja loomulikult kunsti, ma ei kujuta üldse ette teisiti üldse inimese ideaali, kehasta Miseta ja daatuseta ilu poole ja nähtavasti naine on midagi looduse poolt juba sellist, et et ka kunstnik temast ammutab oma loomingus seda, mida ta siis tahab seal edasi anda. Siin on muidugi kaks aspekti, ega siis naine ainult päriselt ei mõjuta kunstiloomet vaid naine juba kogu oma olemusega oma eluülesannetega, oma sotsiaalse seisundiga ja kohaga mehe elus on äärmiselt vajalik kunstiloomeks. Nii et suured kunstiteosed on just tänu kaunitele naistele saanud teoks, seda me fakti ei saa salata. Seda muidugi moment isaga ainult hinnata. Vahel teoreetikud on nii väitnud, et noh, et ainult naise, niisugune väline ilu ja ja võib-olla seksuaalne asend ühiskonnas, et see mõjutab kunstiloomet. See siiski nii maksimumi ei ole, aga fakt on see, et ka väga-väga tähtis roll on muidugi just naisel kui niisugusel ühiskondlikul olendil kunstiloomingule. Ja mitte ainult kunstiloomingule, vaid üldse, üldse näiteks ilma naisteta ei saaks järgnevat põlve kasvatada, millest meil tänagi. Jah, tõepoolest see on noh, niisugune üks põhiprobleeme ja mida loetakse filosoofide hulgas niisuguseks probleemiks, mida ei ole üldse vaja lahata, sest looduses on kõik dialektiline ja naine ja mees on ka dialektilise noh, niisuguse seaduspärasuse kaks vastandlikku külge ja ükskõik kui palju meie mehe sarjast, ükskõik kui palju naisi kiidaks, sarjaks neid ikka me jääme olema ja see on paratamatus juba. Aga fakt on see, et naiste sotsiaalne funktsioon on aeg-ajalt muidugi olnud erinev ja, ja tänapäeval me tahaksime muidugi näha naist väga aktiivsena ja vabana, sotsioloogid on uurinud naise ajakava, siis tuleb välja, naine on hoopis väiksema nii vaba ajabilansiga, eriti kui tal on perekond ja, ja kui ta tahab veel oma erialatööd teha. Aga muide pigem silmas seda, et iga ühiskonda me saame hinnata selle järgi, kuivõrd palju omavad selle ühiskonna liikmed vaba aega, sellele juhtis omal ajal noor Marx tähelepanu. Ta ütles nii et igasugust ühiskonda me võime hinnata just selle järgi, kuidas inimesed omavad vaba aega, aga siin küsimus sellest, aga kui palju meil on seda vaba aega näiteks minul isiklikult ma ei tea, mis asi on vaba aeg. Sellepärast, et et mul on ka pere ja, ja tööd on vaja teha ja Jäämees ja just mees eriti. Sest kahjuks on minu meelest natukene nii liikuva oma elukutsega ta kinomees, nii et ma ei saa teda üldse koduseks nii olendiks sihukse taltsutada ja meiega järel seal niisugune kuldne reegel, et et meil on üks tark inimene ja see on meie mees meie kodus, niiet võtkem õpetus endale see väike pedagoogiline kõvadus. Ega see ei tähenda mees nüüd kõige targem on, aga naine peab oskama välja pakkuda selle, et mees on tõepoolest tark, aga samal ajal naine kavalusega suudab seda tarkust siis mõjutada. Mehed ikka omas suures tarkuses tahavad kõike teha ja ja. Ühesõnaga, mehed tahavad, eks iseendaga rahul olla, aga sellega säästame ka oma närve, las nad olla rahul ja peavadki olema rahul. Aitäh ma pakuksin välja kompromissi, ühesõnaga me peame vastastikku elu tegema üksteisele nii talutavaks, kui see võimalik on. Ja kindlasti naise kohast sõltub siin väga palju, kuidas ta suhtub oma mehesse ja ja muidugi mehes siin oleneb väga palju alati konkreetne situatsioon, ega siin ei saa mingisugust reeglite esitada, aga ma ütleksin ausalt öelda, naine peab ikka diplomaatia kaval olema mulle öeldise sõna just ette. Just kuidas ta aednik ja muide mul tuleb meelde, et ma küll töötani topis nii vanema astme inimestega üliõpilastega, aga mina olen ka lasteaednik kunagi olnud. Sellepärast et ma kunagi muusikakoolis õppisin Viljandis, siis noh, peale sõda ei olnud majanduslikud olud nii eriti moodsad oli ikka ikka igas peres jäi vist materiaalselt nappuseid kätte ja mina siis keskkooli suvevaheti, käisin lasteaias paar kuud tööl muusikakasvatajana ja mul on päris konkreetne ettekujutus sellest Est, muidugi tänapäeval on see lasteaedniku töö hoopis noh, nii teistsuguseks muutunud, nii laiali artelisemaks, aga no see sisuline moment, see lastele lähenemine ja nendesse ilu armastami, mis õpetamine ja niisugused momendid, need ju jäävad ikka alati. Nii et ma tunnen ennast nende probleemide hulgas, mis siin praegu tõstatakse päris koduselt. Aitäh ja tuleb vist öelda ka seda, et eks aasta-aastalt lähe ju lapsed targemaks, sest ma ei ole näinud veel ühte laste vanemad, kes ütleks, et tema laps pole kui mitte Keenias, siis kõige targem teiste hulgas. Aga nüüd juttude kogumiseks pass palume, et meie tehnilised kunstnikud jätkavad, palun. Ja. Meelis kõlane. Oli kaunis. Leetma siin. Loone. Ilusamini nimi ta. Muna. Mõningad aastad tagasi Zapatis toimunud rahvusvahelisel laulude ja lauljate võistlusel saavutas Poola helilooja seeveni laul kodu, mis mul on auhinnalise kolmanda koha. Järgnevalt laulangi teile selle laulu Juurde v? Siiniverdama andke lastele. Ja kui. Aga k-d? Siin Elaitama teade langeb seega. Läru käeder veel kui. Ja ka leiba, kui päike tõuseb, ka ei, kaaneid omaga. X. Aga? Siin r tavapärastena. Ja. Minni. Ja kas releega, kui päike tõuseb? Ja kas ta kui päike tõttega? Harri Tarva ja Kalju kassilaul meeletu rüütel Soli Reigila. Kuulamata. Kordus kordus. Kordus küll. Taas korduks. Oli. Mul o otsas. Keegi ei jaksa, ma jäin, kurat ei jaksa oma jäin, rott ei jaksa. Võima saatodeerunud meeste diivani. Kordus. Meie ameti õhtu jätkub, võib olla igaüks, mõtleb välja mõne episoodi, oma tööst ja elust, mis on seotud lastega naisega üldse. Ega ta siis ka mees Sarimata jätta. Mitte midagi, aga ma võin teil seda ütelda, mis lapsed teavad, teavad väga palju siin kunagi, need lapsed on juba lõpetajad keskkoolis keskkooli viimases klassis lõbusaid killukesi laste suust. Kasvataja küsib lapsed, kas mitu päeva võid järgemööda vihma sadada? Pärast ütleb ei või? On vahepeal? Tõnu ütleb tähtsalt, seemis keerutab, müriseb ja ise alla tuleb, on helikopter. Ta kujutleb tädi, momendil on kaks saba, lont on see ees saba ja päris saba taga sabamati, ütleb tädi, mulle on täna sünnipäev. Tädi küsib. Kui vanaks siis säid? Mati ütleb? Ei saanudki vanaks, olin ikka niisama noor, kui enne. Juskui oleks, tüdrukul ei ole sammatik minu taimi, kui ta nelja aastane, ütles ta niimoodi oli suvel maal ja ja siis nägi, kui isa luiskas vikatit ja hakkas niitma ja tal tuli siis niisugune mõte, ütleb isale isa, terite vanaema, näpud ka ära. Siis vanaema saab põrandalt, puhusid üles võtta. Lapsel tükis tekkis siis mõte, nägid, tervitatakse, vanaemal on nii kohmakad näpudi kuidagi seal purusid maast üles terit ära. Näiteks üks laps küsib niimoodi, see on minu enda lapsele kai, kui ta viieaastane, muidu ma märgin juurtega, kui vanad nad kõik on. Pealkiri, mis tarkuse ajalehes kõike leidub, kai küsib oma emalt ema, mis kasvataja täna hommikul lasteaias on, kas kasvataja raudseks või kasvataja taimi. Ema ütleb ei, mina ei tea, kust mina seda tean. Kai ütleb õpetlikud, sa loed, ajaleht, eks vaata sealt ometi järele. Ma juhtisin täna siia väga juhuslikult, sest mul keegi ei ütle, et üldse, mis siin on. Ja ega siis te olete juhuslikult küll, kui te ise kasvatada lapsi ja ja, ja lasteaednikest. Üldse aimu ka, mis siin olnud ja. Juba see tulek oli igavene tegemine. Ja tõsi, maalinud tööl lastega mani õues koe Kännu Kuke peatus, kehtivin tolle siit maha tulla ja otsida üles 137.. Mina siin käinud ei ole, igatahes hakkasin lasteaiad otsima, lõpuks leidsin kätte, vaatan ette, siit jookseb üks niisugune igavene saba, jookseb üles, küsinud kasvataja käest. Et mis siin lahti on, et mingisugune referaat õhtu on siin hoopis tead või, või mingisugused, kui teete, kas siis muidugi kästud meil neid laste ütlemisi kaasa võtta ja tulen üles, saatan, armas aeg. Kõik pidulik küünlad laual, kõik tähtsad isikud koos ja leed ukse pealt, aga mina ei olnud ette valmistunud, aga teised kõik räägivad nii ilusti ja ütlevad midagi, mida te nuusmas üles kirjutanud. Missugused Juku ütlemised TV-s? Mul on neid nii palju, ma olen juba 13 aastat neid kogunud, siis ma tean, terve kotitäis kaasas. Lapsed on väga targad, praeguse aja lapsed on väga targad, seda ma pean küll ütlema. Niisuguseid küsimusi esitavad, et igal juhul ei oska alati vastata, ma ütlen mõnikord niimoodi, et ma lähen koju, lapsed, ma ei teagi seda, ma vaatan entsüklopeediast järele ehk mõnest targast raamatust. Silja, palun. Mul tuli meelde, justkui te küsisite episoodi oma elust, et mul tuli meelde üks episood võõra mehega. Täna õhtul ta kõigile võõras ei ole, see on nimelt Voldemar Kuslap-ist. Sepisood. Meie peres on, on tema olnud lastele nagu sümpaatia. Mul on meeles, kui mu vanem poeg oli nelja aastane, ta kuulas televiisorist ja vaatas, siis ta ikka küsis ema, miks Voldemar Kuslap ei ole minu isa. Oskuste vastu ma tegin talle selgeks, et õiges perekonnas on üks isa ja meil on olemas aga sellegipoolest, nii mitmed korrad ta ikka seda kordas, et mina tahaksin, et ta oleks minu isa ka, tähendab, oma isale lisaks ja hiljem selgus niisugune tore tõsiasi, et tema tõeline isa on täpselt sama vana, samal päeval sündinud kui Voldemar Kuslap. Võib-olla väikene hingesugulus. Kas te olete ise sellega väga rahul? Ja ta meeldib ka mulle tähendab tema laul. Oma lapsest tema kangesti tahtis õppida vene keelt rääkima, kui tema oli kolmeaastane ja siis meil olid siuksed kurepesajutud seal, kus tema ikka tullu talled, kurepesas ja siis ütleb üks kord minule niimoodi, et aga ema, miks mind ei võetud vene kurepesast poleks osanud siis vene keelt. Näiteks oli kunagi mul rühmas kasvatajana töötades väga fantaasiarikas poiss Taniveri Peep Nad elasid nõmme jaama lähedal ja lasteaeda Kadriorus sõitsime karantiin nõmmelt. Ühel päeval, kui nad jälle meeletult emaga tormasid rongi peale rongi panid nõksatas liikuma, siis üks vanem naine ütles täitsa tõsiselt sellele emale nagu riiugad. No kas te esimest korda sõidate elektrirongiga, nii viimasel minutil lapsega peale jooksete? Emma muidugi tuli tundis ennast süüdi, jäi piinlikkusest vait, aga Peep lahendas olukorra ja tädime, sõidame täna esimest päeva. Ja tõesti esimest päeva iga päev me sõidame helikopteriga. Kõik ümberringi plahvatasid naerma, ema punastas ja tädi vihastas. Ja selle beebi pärast tuli mure, kui ta kooli läheb, kas ikka õpetaja oskab seda Peepu sellise fantaasiarikkana võtta, võib-olla solvub, sest tema ütlemised olid tihti niisugused, et kohe natukene mõtlemist ta sulle nyyd ütles. Nüüd ma mäletan siin oma pojast, kuidas sai kolme aastaseks, siis enne nääre oli tal just sünnipäev. Ja ta sai ketsid kingitud. Ja sai talle selgeks tehtud, et nendega võid sa hakata treenima, jooksmist, harjutama kiiresti. Ja kui siis nääripühade läksime, otsustasime kogu perega minna võidu väljakule näärikuuske vaatama, siis äkki märkame abikaasaga, poeg paneb hoolega ketse jalga. Tõnis, kuhu sa nende kitsedega lähed, talvel aga ütlesid, et me läheme võidu väljakule, ma pean seal võidu jooksma. Ja täitsa andis selgeks teha, et see siiski on hoopis midagi muud, see võidu väljak, sest kolmeaastane mustamäe laps puutus võidu väljakul ka väga vähe eelnevalt kokku. Ja võib-olla siis veel sellest, kuidas oma lapsele oma isa on kõige ilusam ja targem. Paar nädalat tagasi tuli televisioonisaade, kus isal tuli esineda, meie siis istusime kodus tugitoolis ja vaatasime. Mina muidugi kuulasin, millest isa räägib. Ja saate lõpus ütles poeg. Ema, nii paks meie isaga ei ole, sul lihtsalt on televiisor laiaks keeratud. Eks niisugune tore lugu oli meil naabri maja juhatajaga. Me kevadeti palume EKG, laste vanemaid appi ja nad on alati väga niisugused abivalmid ja, ja toredad ja sõbralikud ja, ja Narva juhataja möödunud kevadel helistab, et küll te olete ikka need isad väga hästi välja koolitanud, et teie isad käivad juba meil kah abiks aknaid pesemas. Ja mille niimoodi ette, eks meie lapse isa Tal oli meelest ära läinud, kus lasteaiast laps käima. Aknad ilusasti naabri majas puhtaks ja me peame väikest arvestust ka nende vanemate kohta, kes meil abistavate siis kui oli siis lõpuks arvestuse pidamine ja hakati suurimad, et noh, et missuguse lapse isa, te olete ikka märgima mal ära tuli välja, et ei, ta ei käigi seal, käib hoopis kõrvalmajas. Muidugi eheq, sealt oldi väga rõõmsad, et näed, et aitasime kenasti kõik need rühma aknad puhtaks pesta ja pärast seesama isa tuli aitas meie majas ka veel. Ja huvitav on see, et isadega juhtub tõesti nagu rohkem kummalisemaid asju. Emad jah, ei unusta oma laste sünniaegu ega nimesid ei aja segamini. Kui isa tuleb last esimest korda lasteaeda tooma ja siis juhataja võtab ikka tavaliselt need dokumendid vastu ja kui juhataja nende dokumentide järgi kirjutavaid küsib isa käest, et noh, et vaat, siin on Malle või Priit, et tema sünniaeg ja kui neid on rohkem kui kaks, siis ikka väga tihti isad ajavad segamini ja siis nad puhastavad ja siis meil on väga piinlik ja ja ütlevad ikka tihtipeale valesti. Aga emadega. Ma ei mäleta, et nemad ikkagi, kas neid on kaks või kolm või viis või ikkagi emad väga kindlalt teavad. Lapsi on sellepärast ka ikkagi, et nemad on ikkagi nende lastega nagu kogu aeg ja isad on vist ainult nii pühapäeviti noh, rohkem. Võimalik küll, et mõnes peres ka hirmutamiseks. Aga ikkagi nad on nii rohkem jah, pühapäeviti ja siis siis kui on vaja jalutama minna ja. Siin on nii palju räägitud praegu kasvatamisest ja kasvatajad. Ma olen ise ka eluaeg olnud kasvataja juba varsti 40 aastat kasvanud taia. Aga paar päeva tagasi keeras üks väike laps, kõik mu tõekspidamised pea peale, sest mina arvasin kogu aeg, et mina kasvatamist Äike. Riin tuleb minu juurde, küsib, kas saata ja kas sina kasvatad mind. Ma vastan ja mina kasvatan sind. Aga kasvataja, kas Maasik sai kasvagi, kui sa mind ei taba? Ja nüüd ma leian, et tuleb küsimärgi alla, päris seaduse kasvatamine ja mis veel võib olla niisugustele tarkadele tähtsatele ametimeestele, ma ütleksin, korrald võib-olla oleks natukene ka see meie tööinimese elu, et siiski mees peaks olema see, kes tegeleb rohkem. No nende ühiskondlikult tähtsamate küsimustega siin on terve rida küll küll ametiühinguülesandeid ja, ja siin rahvasaadikute töö, aga ma pean ütlema oma praktikas, et kui, kui inimene tuleb näiteks minu juurde oma murega ta tahab last kas aeda paigutada, siis esimene tal on ikkagi see, ta loeb kõigepealt üles näppu peale, et vaat tal on viis, kuus ühiskondlikku kohustust nagu töö juures peale pandud. Vaat see ei ole nagu päris õige, siis naine on see, kes peaks olema siiski natuke rohkem vaba sellest ühiskondlikust tööst. Kui ta oma töö teeb ütleme seal kas tehases-vabrikus oma seitse-kaheksa tundi, siis sellest tal peaks piisama, võib-olla üks ühiskondlik amet, aga siis mehi ikka palun arvestada rohkem selle, selle tähtsa ja riigi juhtimise nende kõige muude probleemide peale. Et siis saaks naist nagu rohkem perekonnale. Mis te annate siis nüüd päris riigi juhtimise otsad kõik meeste kätte. Täna on hea võimalus sellest rääkida, võib-olla nii pealsed pärast, ma lihtsalt soovitan, et seal läks lihtsalt meie meie laste tuleviku huvides väga vajalik ja võib-olla tõesti siis nii mõnigi mõnigi tehase direktor või või seal seal partorg mõtleb nagu rohkem täiesti edaspidi, et kas nüüd panna siis naine või, või mõni meeshing siis üht või teist tööd tegema? Nüüd aga, lugupeetud lasteaednikud, palun tähelepanu algab meie ametimäng ametiga mängus. Me võistleme väikestele auhindadele. Nendeks on seekord teile väga tuttavad. Jaa, meeldivad mänguasjad. Iga laukanud moodustab võistkonna, igal võistkonnal peab olema nimi, missugused on ettepanekud zürii moodustamiseks. Niisiis Juta toomingas. Mare Mare Peil ja Eva lootsar. Esimene ülesanne kui mitu last, poissi ja tüdrukut sünnib Nõukogude liidus igas minutis. Teine ülesanne Eesti NSV-s loetakse meeste keskmiseks eluajaks praegu 66 aastat. Kui kõrge on naiste keskmine eluiga ja kolmas ülesanne loogia, palun paari-kolme salmine värssama ameti, see tähendab kas lasteaedniku laste või naise teemal. Siin kuulame ära ainult kolmandat ülesannet. Esimese ja teise ülesanded kirjutati paberile ja toote siia Zürisse nii kaua, aga kuni teie nuputate improviseerib. Peeter Saul. Lugupeetavad, naised, lasteaednikud, palun nüüd tähelepanu. Teie mõtlemisaeg on täis ja asume kolmanda ülesande ärakuulamisele. Palun, kes on teie hulgast kõige julgem võistkond? Alustage palun võistkond Eeva võistkond teeb kaasa ja tahan, et kõik tekstid kaasneb lasteaednikud, ei ole võimelised ühe koha peal nii kaua istuma nagu täna. Nii et palun kõik püsti ja teete seda, mida mina teile laulan. Muide, kuulajatele kommenteerimiseks, et kõik, kes täna siin sellest toredast saalis koos on, kus küünlad mõnusalt põlevad istuvad õige pisikestel toolidel ja väga väikeste laudade taga. Lasteaednik tõusele võimlema. Juuni ilmi. Kõverzeday. Praegu esimene võistkond, lelu mängu, mille pealkiri on, kes on kõige kiirem. Siin on tegelased, on puuni, ehk siis on auto ja viimaks rakett, hobune, kappadi, kappadi, lasen traavi, vean vankrit, rege saani 1000 nelja torman teel, kes on minust kiirem, veel. Hobusest ma palju parem pärale sind viima, varem hobu väsib, ninaga sõidan, nii et tolm on taga. Liitmine, Arrakett kõige tähtsam. Platect ütleb mina, kõige kiirem olen, sõidan seal, kus õhku pole enam kaugel, pole aeg siis võimas õhulaev. Kuule, veenusele sõidab kaugused kõik ära, võidab. Järgmine võistkond, palun, nüüd on tegemist küll naiskooriga. Esineb võistkond, tirts. Ei. Ta oli nii ka tra ja nooreid kiire. Lüüriline poeem ja võistkond. Diplomaadid lasteaednik, andekas ja virk, iga päev ta tööl, kui nirk tunneb rõõmu laulust lustist, jaga väiksest erksast kunstist. Kõige populaarsem lastelaul üldse ja männid on kükita ja siia juurde kuulub ka võimlemine ja lauljad, palun, kõik saavad kaasa teha võistkond vastlakuklite. Žürii teeb teatavaks meie ametimängu tulemused. Kõik võistkonnad lahendasid kolmanda küsimuse väga hästi. Mitu last, poissi ja tüdrukut sünnib Nõukogude liidus igas minutis. Ja see oli esimene ülesanne teile. Vastus on üheksa ja teine ülesanne oli, kui kõrge on naise keskmine eluiga. 74, on õige vastus küsimus tipa tapale. Naised on igavesti noored, aga keskmine eluiga sõltub abikaasast. Keskmine. See oli teie vastus. Kas kõige parem abikaasa naise keskmist eluiga üle 72 aasta tõsta ei suuda. Ma olen nii vähestega sellel alal, ma ei julge midagi. Ega ma arvan, et kui mehed hästi püüavad Kindlasti suudavad seda, aitäh, mehed on rohkem püüdnud, nii et keskmiselt tuleb jah. Tulemused tulemuseks alle-le võistkond Eeva JÄÄB. Diplomaadid jagavad esimest kohta. See on hästi kena siis ikka laste kasuks, ikka lastega, palju õnne, Ma tänan. Ütleme seda uhkem siis hulk hulk mänguasju. Teisele kohale tulid lelu ja tirtsud. Palun. Kolmandat kohta jagavad tipa-tapa ja vastlakukkel. Aitäh teile ja palju-palju õnne võitjatele. Taotlejaid ei ole. Ja kõikidele võitjatele, see tähendab teile, laulab Voldemar Kuslap. Muusikalis mees La Manchast tongi hote etteaste, laul. Vööle. Oya. Rikka. Ma olen Ka teinud vaid. Entaale kindlaks. Ei ta vetsu. Ei. Ole. Aare. Meie ameti õhtu hakkab lõppema. Suur-suur tänu teile, kes ei põlanud ära vaeva tulemas ja mustamäele siia sellesse saali. Suur-suur aitäh võõrustajatele 137. laste päevakodu perele. Suur aitäh haridusosakondadele ja inspektoritele. Ja kõikidele nendele, kes tänast õhtut nii meeldivalt sisustada aitasid. Loodan aga teiega veel kord kohtuda, seepärast. Tere tulemast õhtule. Ega amet leiba küsi.