Stuudios on Olavi Pihlamägi külaliseks Edgar Savisaar. Juttu tuleb mitte ainult poliitikast, vaid ka malevast, elust ja armastusest. See on saade v reedel. Niisiis tere tulemast, härra Edgar Savisaar saatesse laviin. Kui ma eile teiega esimest korda üle väga pikkade aastate kohtusin ja tundsin huvi, kas te raadio kahte ja seda Viitka kuulate, siis te ütlesite, et see saade on teile väga ebasobival ajal, sest sel ajal inimene teeb tööd. Ja ma arvasin, et see on üsna paljudele ebasobival ajal, sest sellised noh, kahe inimese vestluse saatel nagu rohkem sobivad ikkagi laupäeviti, pühapäeviti ja õhtusel ajal, kui saab istuda seal kas kas siis kodus kuskil natuke hubasemaks, rahulikumalt ennast tunda. Nojah, aga paraku näitab meie kuulajate arvukus seda, et siiski on võimalik ka töö ajal või töö kõrvalt seda kuulata. Ning vähemalt praegu täna on ta ikkagi eetris kella kahest kella viieni ja te leidsite oma küllaltki pingelises ajagraafikus siiski selle aja ja ma olen selle eest tänulik, et te tulite siia saatesse, sest nii nagu seal Avisaates üldiselt on võimalik kuulajatel esitada teile küsimusi, kas te olete nõus vastama kõigile või teha, et näha ka mingi piirang? Noh, ma usun, et kui kõik seni on vastanud kõigile küsimustele, miks ma peaks siis erandiks olla. Jah, aga kõigepealt ma tahaksin esitada küsimuse hoopis kuulajatele ja kuulaja, kes on kuulanud selawi saadet, teab, et väljas kuulaja auhinnale, et üks auhind, mis saab ilmselt lähimate minutite jooksul endale uue omaniku, on Philipsi taskulamp, mis valgustab pimedatel õhtutel väga hästi teed ja ümbrust. Ja selle saab see inimene, kes esimesena vastab õigesti, ära telefonini neli, kolm, neli, kaks, kaks, kaks. Selle põhjuse, miks Edgar Savisaar on täna seal Avistuudios sest see kuulaja, kes nagu saateid kuulanud ja kuulnud ta teab, et päris juhuslikult ei satu siia küll mitte ükski inimene ja eks see Edgar Savisaare sattumine või kutsumine siia saatesse. See ei ole ka ikkagi mitte kaugeltki juhus. Ma arvan, et enamus vastab tõele, sest nähtavasti sellepärast, et valimiskampaania on tulemas. No ütleme ausalt, et kui inimesed kuulsid mu töökaaslased ja sõbrad, et härra Savisaar tuleb saatesse ja siis oli päris mitmesuguseid arvamusi. Ühed ütlesid, et püha taevas, sul on niivõrd kerge, sa pead ainult Savisaarele ütlema, et kella viieks lõpetad ja ta räägib terve saate ise täis. Lähen püüdsin mitte midagi rääkida, teised ütlesid ana, sa võid temaga vaeva näha, vaata, ole ettevaatlik, sest et poliitik on ikkagi poliitik. Ma tahaksin ka oma esimest küsimust alustada sellega, et kas poliitik, kui ta tuleb avalikkuse ette ikka alati valmistab ette. See oleneb. Täiesti poliitikust ma arvan, et on selliseid jumalast pärit andega inimesi, kes üldse kunagi ette ei valmista ja vastupidi. Kui ma õieti mäletan, siis Plotarh s on kirjutanud sellest, et antiik Rooma, mõned poliitikud, ta tõi näiteks see sari valmistasid ette isegi oma vestlused omaenda naisega. Enne koostasid selle kohta konspekti, millest rääkida, nad tuleb arvestada, et olla abielud sellisel tasemel, nad olid ikka poliitilised abielud eeskätt nii, nii et mitte ainult avalikkused tulles valmistatakse ette. Ja ausalt öelda, ma ei tea, kuidas poliitikud seda teevad, sest mina ei pea ennast professionaalseks poliitikuks ja ja mulle see poliitiline mängumaa on üldse natuke võõras, nii et ma ei julge teile öelda, kas ta alati valmistab ette. Mina täna siia tulles valmistasin ette küll, kuna oli teada, millest jutt põhimõtteliselt tuleb need peamised teemad, siis ma otsisin mõningaid vanu konspekte ja märkmeid, et lihtsalt meelde tuletada ja värskendada, sest ega ma ju esimeses nooruses enam ei ole. Oi see natuke rängalt öeldud, et esimeses nooruses ei ole, vaatan, et ei, ongi tulnud, esimene õige vastus, see on Alar Sirel, kes ilmselt Tallinna elanik, kes vastas siis ära, et Edgar Savisaar on seepärast meie selawi saatekülaliseks. Et järgmisel nädalal täitub viis aastat ühest küllaltki tähtsast sündmusest eestimaalaste elus, see on Eestimaa Paulust ja kuna järgmine nädal siiski on varjutatud paraku paavsti külaskäigu eriti veel reedene päev, siis see võib olla täis väga suuri ootamatusi, sest ka raadio kaks lülitub paavsti lainele mitmel korral. Siis seepärast saingi kokkulepe härra savisaarega rääkida sellest viia aasta tagusest üritusest nädal aega varem. Ja kui me sõitsime sind üles nii omavahel vestlesime sellest Eestimaa laulust, siis liftis oli üks meeldiv naisterahvas, kes ohkas. Issand jumal, kas tõesti juba viis aastat tagasi? Kas teile tundub, härra Savisaar, et see viis aastat on olnud igavik või tundub see teile, et ta oleks ikkagi olnud nagu alles eile? Nagu üks päev see viis aastat on läinud ikka niivõrd imelise kiirusega, et. Võib-olla võiks öelda, et see oli nagu tund aega tagasi. Aga vahepeal on ikka väga palju muutunud ja juhtunud ka. Vahepeal on väga palju muutunud ja juhtunud ja aga aeg on läinud niimoodi, et me oleme ühest küljest juba piisavalt kaugel sellest, mis viis aastat tagasi oli. Aga teiselt poolt me oleme ikka veel küllalt lähedal ja ega me ei suuda neid sündmusi ja inimesi ja protsesse, kõike seda, mis toimus. Ega meeste ritta panna veel ei suuda. Sest see oli aeg, kui rahvas oli vaimustuses, see oli selline rahvavaimustuse aeg, uued juhid, uus vabaduse tunnetus, kõik see, mida täna võib-olla natukene on isegi raske seletada, kui sa parasjagu seda ise ei mäleta ja ise seda läbi elanud ei ole. Jah, ta oli ju niisugune erutuse aeg, ma ütleks niimoodi, et kas teeme seekord ära või ei tee ära, sest et kõigil oli samal ajal ka silme ees nii Ungari 56 kui ka eriti Tšehhoslovakkia 68, mille varjus ja me kõik oleme kasvanud. Nii et see oli niisugune erutuse aeg ja ega praegu tundub küll tagantjärele, et kõik läks nii, nagu ta minema pidigi. Ainult et jah, kuigi impeeriumi lagunemist võib pidada küll paratamatuseks, aga see, et ta juhtus just siis, millal ta juhtus ja see, et selle käigus siiski impeerium ei suutnud, ütleme samas provintsis korda jalule seada, mille poole ju mitu korda peeti. Seda ei teadnud meist keegi ette, kuidas kõik läheb ja ma ütleks niimoodi, et ta ei olnud sellise uhke NATO-s aeg, et me oleme nüüd juba väitnud Aitalisel erutus aeg, et kas me suudame seekord vabaks saada või sooda. Aga härra Savisaar, ilmselt kuulub teie kõnepruuki selline väljend mustad stsenaariumid. Kas aastal 88, viis aastat tagasi olid teil ka omad musta stsenaariumid nägemusest, kui see asi kõik poleks läinud nii nagu ta läks, mis oleks siis saanud? Võib-olla rohkem neid musti, Maarjamäe oli meil ütleme kuskil 90 ja eriti 91 jaanuaris ja augustis. Mis puutub 88-ga Ta aasta aastasse, siis, siis me olime ju ise ka võrdlemisi rohelised ja me muidugi nägime selliseid võimalikke ebasoodsaid pöörakuid ega meil väga suuri illusioone, et kõik läheb hästi, neid illusioone meil ei olnud, mul tuleb meelde see, et kuidas see oli nüüd 88 peale kuueteistkümnendat numbrit ja kui oli siis kohtumine Moskvas, kus rahvarinde poolt olime meie koos Lauristini ja pääseniga ja me läksime esimest korda Moskva kremlisse esimest korda selle valitsuse Tšaikaga ja ma mäletan, kuidas Marju mulle ütles, et noh, et järgmine kord sõidame juba sinna Butalka vanglasse ja hoopis teistsuguse masinaga tähendab, olid muidugi ka need meeleolud. Te vist ilmselt praegu neid kõige mustemaid värve ajaloost, mis teil nagu siiski nagu kusagil ajusopis oli praegu esile, nagu ei tahaks tulla tuua, et mis see kõige jubedam mõte oli sel ajal, kui oleks läinud päris nagu öeldakse, ebaõnnestunud kõik see, mis 88. aastal toimus Oli ju mitmeid variante, alates sellest, et kasutatakse sõjavägesid, teiseks me teadsime, et ikkagi julgeoleku komitee luuras meie järele oli mitmeid võimalusi meie lõhki ajamiseks oli võimalus siinsete venelaste ärakasutamiseks. Kõik need võimalused olid olemas, samas, aga noh, mis meid aitas, muidugi aitas, meie endi ühtsus aitas tegelikult rahva toetus, see oli peamine, mis aitas, aitas see, et mujal liidus läks samuti asi käest ära ja lihtsalt meile ei suudetud nii palju tähelepanu pöörata. Aitas see, et ikkagi kohalike venelaste hulgas oli piisavalt palju lojaalseid ja meile kaasatundvaid inimesi, kes ei lasknud ka sealtpoolt üles keerata liiga neid impeeriumimeelseid meeleolusid. Nii et oli ka mitmeid õnnelikke juhuseid, juhuseid, mis meile kaasaitest Et inimene, kes on harjunud väga tugevalt vaatama ette tulevikku, sest see on mõlema määral seotud ka teie erialaga kas te oskasite siis aastal 88, näha juba ette, et Eesti vabariik aastal 93 on vaat sellises olukorras nagu ta praegu on? Ei, ma ei julge öelda, et ma oleksin oskand seda kõike ette näha. Tähendab, mida ma tol ajal muidugi suutsin ette näha, oli see impeerium tõepoolest laguneb kas ta laguneb väiksemate või suuremate vaevade ja kuidas Eestis sellest asjast välja tuleb, selles suhtes meil mingit kindlust ei olnud. Meie põhimine, hirm oli muidugi selles, et see lagunemise ja Eesti iseseisvumise protsess saab olema nii aeglane ja vaevaline, et rahvas väsib ära, et rahvas läheb sisemiselt omavahel lõhki, läheb tülli, enne kui me iseseisvuse kätte saavutama ja sellega kaob üldse sotsiaalne ja poliitiline baas iseseisvuse ütlemiseks. See oli tõsine oht ja selles mõttes me püüdsime protsesse ka kogu aja tagant tõugata ja muidugi me lootsime, et 93.-ks aastaks me iseseisvad olema, aga üks asi on lootus. Teine asi on selline tõsiteaduslik prognoos. Nüüd mis puutub sellesse, et me oleme niisuguses olukorras, nagu me olema teatega, selles olukorras midagi väga imelikku ka ei ole. Kui te võtate näiteks Eesti ajala, võtate meie esimese iseseisvumise, siis pärast seda toimusid täpselt samasugused protsessid. Täpselt samasugune majanduskriis nagu praegu toimus samasugune lehmakauplemine poliitikas. Täpselt niisamuti lükati kõrvale need inimesed, kes olid iseseisvusvõitluses olnud, et asja eesotsas täpselt samuti toimus niisugune poliitiline ja sotsiaalne killustumine, kõik see on juba olnud ja seda oli võimalik seda ette näha. Tähendab kujutada ette, et see ühtsus jääb nüüd meil kogu ajaks ja me jäämegi üksteisel käest kinni hoidma. Nii naiivsed me ei olnud, ma olen seda arvanud. Aga samal ajal mida ma pean tunnistama, et tema, kui seda Eestimaa laulu veel meelde tuletada, siis eks ta muidugi oli ilus ja ta ikkagi konsolideerida rahvast ikkagi kolmandik rahvast saada lauluväljakule kokku. Selleks, et kuulata seda Heinz valguvannet, et üks kord me võidame niikuinii, mis läks ikkagi Eesti ajalukku sellest momendist? Kui seda meelde tuletada, seda siis. Ega ma ei olnud ka ju varem sellisele rahvahulgale kunagi kõnelnud otse ja ilmselt ka vist rohkem ei tulegi niisugusele hulgale kõnelda, aga, aga see on ikka omaette elama. Jaanus, kuidas iga sõna sulle vastu kajab, kuidas sa tunned, tunned neid meeleolusid, need on muide selle 300000 meeleolud on üsna hästi sinna üles tunda ja sa tajud, mis sõna läheb peale, mis võetakse vastu ja ja vastupidi, mis mitte, tähendab korragi. Tahaksin siin valmistada, teile võivad sellise meeldiva üllatuse, et me võime kuulata teie esinemist väikeste kärbetega, sest ta oli ajaliselt suhteliselt pikk just nimelt sellest 11 10.-lt septembrid. Septembrist aastast 88, kui Eestimaa laul oli lauluväljakul. Pärisorjuse ajal rääkisid baltisakslased, et eestlane on jou, laisk ja targes tai saavad ise oma asjadega hakkama ja vajab seepärast tingimata teiste tsiviliseeritud rahvaste hoolt ning juhtimist. Niisugune jutt oli mõeldud selleks, et mitte anda eestlastele õigust ise otsustada. Sama tagamõte on ka neil, kes praegu heidavad meile ette ülemääraseid nõudmisi, kuna tulemuste eest me ju vastutust ei kandvat. Kuid on olemas kahte liiki vastutust. Üks on aateline vastutus, mille võib kokku võtta küsimuses, mida olen mina teinud oma rahva heaks. Ja see vastutus toob kaasa palju unetuid, öid. Teistsugune on ametniku vastutus, mis sisaldub küsimuses, mida olen ma teinud, et poleks pahandusi ja et ma võiksin täna öösel rahulikult magada. Aateline vastutus on julge ja tulevikku püüdev. Ametniku vastutus aga on ühe päeva meremehe arglik muretsemine, millega meil ei ole midagi ühist. IKKA VEEL. Ikka veel kestab usalduskriis. Seda on püütud ka tõlgendada kui poliitiliselt kogenematu rahva vajadust ennast pidevalt vastandada ühele või teisele isikule kogemuste puudumise üle. Ta ei saa. Ajalugu on meile kogemusi ohtralt jaganud. Kuid mida peavad ütlema inimesed või mitme viimase aasta jooksul ikka jälle tõdeme, et terve hulk juhtivtöötajaid on nagu ulakat poisid, kellel tuleb pidevalt silm peal hoida. Nii kui seda ei tee. Nii kui seda ei tee, saavad jälle millegagi hakkama. Kus siis peaks tulema, see usaldus? Kutsutakse üles kannatlikkusele. Aga meie oleme niigi olnud kannatlikud ja paljuski just meie kannatlikkusel on püsinud tasakaal ühiskonnas. Meid on manitsetud ja korrale kutsutud, aga meie oleme ikka oma teed käinud jonnakalt, visalt sihiteadlikult. Meis püütakse äratada kaastunnet nende juhtide suhtes, kes on kaotanud rahva usalduse. Palutakse anda neile veel võimalusi näidata end oma tööga. Aga me oleme juba näinud nende tööd ja tegusid. Usalduskriis lõppeb alles sellel päeval, kui Eesti NSVs toimuvad vabad ja ausad üldvalimised. Kui toimuvad sellised valimised, kus valimisvõitlusse lähevad mitmed kandidaadid, kelle hulgast inimesed saavad valida enesele kõige meelepärasemad alles pärast selliseid valimisi saab tõsiselt rääkida ühinemisest ja üksmeelest. Ühineda saab nende juhtida ümber ja selle platvormi alusel, millel on rahva usaldusmeil, pole kaua oodata. Ülemnõukogu valimiste päevaks saab selgeks, kas oleme me suutnud viia selle riigi demokraatia teele või siis jäävad reformid paljudeks aastateks vinduma olles kaotanud pettunud rahvahulkade toetuse. Me ei jää ootama valimiste päeva nagu saatuse kingitust, seda enam, et saatus pole eesti rahvale seni veel midagi kinkinud. Saatusele seame me vastu oma visaduse ja Jonjakuse igaüks eraldi ja kogu rahvas tervikuna. On meie asi on rahvarindeasi, et vabad valimised saaksid ükskord ka teoks ja praegused juhid olgu nad kadriorust Toompealt või Lenini puiesteel, kui nad on demokraadid, siis peavad nad kaasa aitama niisugustele valimistele, sest igaüks, kes tahab olla tõeline liider, peab seda rahvale kõigepealt tõestama. Eesti rahvas on varemgi julgenud soovida võimatut või seda, mida paljude poolt on võimatuks peetud. Esimene kord oli see 120 aastat tagasi, mil peaaegu keegi ei uskunud eesti rahva ärkamist. Aga sellest hoolimata suutsime saada kultuurrahvaks. Teine kord oli 70 aastat tagasi, kui maailmas keegi ei uskunud meie omariikluse sündi. Aga see ikkagi sündis. Nüüd on käes kolmas kord ja jälle on kõhklejaid, kes arvavad, et latt on asetatud liiga kõrgele. Aga ega varemgi ole meile mitte ühtegi asja niisama kätte antud. Kõik on tulnud tugevas vastasseisus. Ja see, mida me oleme oma ajaloos saavutanud, seda on andnud meile lisatöö ja sellele on kaasa aidanud meie juhid, kui nad pole nõrgaks osutunud. Ning kui ma räägin sellest, et praegu on vaja rahvusliku ühtsuse valitsust, kes suudaks esindada kõigi põhiliste sotsiaalsete jõudude huve. Eestimaa. Kui ma räägin sellest, et ametnike valitsuse asemele on vaja rahvavalitsust siis näen ma selle valitsuse esmase ülesandena nimel soodsate tingimuste loomist sellisteks valimisteks, kus rahvas saaks lõpuks väljendada oma tahet kus me saaks ükskord ja lõplikult ületada usalduskriisi ning üheskoos ühel meelel ja ühel maal panna toime meie rahva ajaloos. Kolmanda ime. Nonii see oli siis helimälestus viis aastat tagasi toimunud üritusest Eestimaal laul ja ma vaatasin, et härra Edgar Savisaare näos oli selline meeldiv muheluse, sest annaks jumal igale juhile taolisi hetki. Sest mamistavad Taavi ei eksi, kui ma ütlen, et see oli üks emotsionaalsemaid hetki üldse teie juhikarjääri jooksul. Ja ta oli muidugi väga ilus hetk ja sellel õhtul esines mitu inimest, kellest ma väga lugu pean kadunud Heino mandri ja haige Ernesaks tuli veel lõpus dirigeerima. Rass luges seal katkend ühest Pätsi kõnest, ma mäletan. Aga noh, see on üks pilt asjast näiteks kaks, kaks aastat hiljem või rohkem kui kaks tegelikult 92. aasta septembris kooli Vabaduse laul, siis ma läksin, et sinna taha rahva hulka viimastesse ridadesse ja vaatasin, kuidas see asi sealt välja näeb ja mida inimesed seal tundsid. Ja ma ütlen, ei olnud selline ülev ja ilus hetk, mitte ainult nendele, kes seal ees poodiumil olid, vaid ta minu meelest oli ikkagi kõigile nendele inimestele selline ühtekuuluvustunde väljendus. Aga miks ma, miks ma muhelasin, majandus on ka sellepärast, et üsna mitmed asjad selles kõnes tundusid mulle praegugi üsna aktuaalsed ja justkui sobivad tänasesse päeva. Aga tegelikult, kui ma tookord rääkisin, siis eks ma rääkisin ikkagi seda, mida inimesed mõtlesid ja mida nad taotlesid ja ja mida nad tahtsid, et neile räägitaks. Vaat selleks võib olla erinevadki omavahel poliitikud ja kunstnikud. Poliitikute luuletajad tähendab, poliitik peab rääkima seda, et inimesel tekiks sama efekt. Et kui ta kuulab, siis tal tekiks niisugune mõte, et ja see ongi just see, mida ma olen mõelnud ja mida minagi tahan. Luuletaja, vastupidi, temal peab tekkima selline efekte, ta kirjutab niisuguseid asju, mida kunagi keegi veel ei ole mõelnud, et ta unikaalne, esmane, selles mõttes poliitike kunstnik omavahel erinevad, aga mina rääkisin seal põhiliselt kolmest kolmest asjast. Üks oli vabade valimiste küsimus. Kord lootsime, et vabad valimised toimuvad ikkagi 88. aasta lõpus Eestis. Ja eks meile ka valges majas tookord niimoodi anti, selles suhtes lootust. See nende vabade valimistega õnnestus kaks aastat veel venitada 88 kuni 90. See oli muidugi Eestimaa Kommunistliku partei viimane suur võit, mille nad arvutasid, sellepärast et rahva meeleolud 90 olid juba teised kui 88. Me, millest ma seal rääkisin, see oli nüüd siis kolm imet, millega eesti rahvas on hakkama saanud oma ajaloo vältel, sest inimesi oli ja innustada ikkagi sellele selles usus, et nad ise saavad hakkama, et me suudame ise otsustada ja meta tahame ise otsustada, sest ega sellest Duste kõhklemist oli ju väga palju. Ja minu meelest sa iseotsustamise loosungi iseseisvuse loosung ei ole ju praegu ka kuhugi kadunud, sest me peame seda iseseisvust hoidma mitte ida, vaid ka lääne poolt. Täpselt samamoodi me peame ikkagi tegema nii, et põhimõttelised otsused oleksid siin Eestis ja me ise saaksime neid vastu võtta. Kuidas on täiesti aktuaalne? Kolm nimelt Eesti rahva ajaloos esimene ime, see, et me rahvusena ärkasime. Ja kui me olime maarahvas, räime, see, et meie riik tekkis Ajal, mil väga paljud rahvad meie ümber julgenud veel oma vabariigist mõeldagi. Kolmas ime see, meil jälle olemas tulevikus oma riik. Nii, need on täiesti kolm nimed ja see oligi põhiloosung, millega sai seal peale mindud. Muidugi. Sellel septembri üritusel oli palju telgitaguseid. Ma mäletan Suhetas valge majaga kompartei keskkomitee, aga näiteks ma mäletan, kuidas tolleaegne valge maja juhtkond no igapäevaselt püüdis meile selgeks teha, et see üritus saab olla üritus ainult siis, kui väljas seal igal juhul sõna saab ja kõneleb. Austan väga sügavalt välja sealt, aga see ei olnud komperteeritusse, oli rahvarindeüritus ja aga see, kuidas ma ei tea, kas ta ise üldse sellest teadlik oligi, kuidas kogu tema ringkond töötas selle nimel, et väljas peab seal kõnelema. Mul tuli see asi meelde nüüd, 20. augustil või õigemini enne seda, kui praegune peaminister kahjuks nädal aega tema lähikond igapäevaselt käis rääkimas, et peaminister väljendab tahet, et tema peab igal juhul 20. augustikivi esinemisel sõna- saama. Jällegi meil ei olnud midagi selle vastu, aga meil olid kutsutud ikkagi sinna kõnelema need inimesed, kes 92. aasta 20. augustiga seotud olid, kes tol ajal olid selle asja juures, see tema ei olnud siin midagi teha. Nii, see ajalugu on kord juba. Nii et eks ma vahelasin nende paralleelide pärast, mis mul meelde tulid, kui ma kuulasin praegused Jah, aga see kõik oli ilus, see kõik oli viis aastat tagasi ja nukraks teeb see, et see ilusam algus on tänaseks viis aastat hiljem mitte päris kujunenud selleks, mida ilmselt nii poliitikategijad kui ka võib-olla laiemasse pinnase rahvas nii väga igatses, sest juba varemat rääkisite sellest, et võivad tekkida need erakondlikud Kistlemised. Praegu ma ütleksin meie poliitikakaart on ju selles mõttes erakordselt huvitav, et need kisklusi etaplusi on sedavõrd palju, et sa pead olema lausa päev päeva kõrvalt tund tunni kõrvalt järgnev jälgima, kes, kuidas kellega, mida teeb, kuidas koalitsioon ennast koos hoiab, kuidas opositsioon käitub. Kas see kõik kuulub härra Savisaar majanduse poliitika juurde või on see lapse haigus, mis mõne aja pärast läheb üle normaalse poliitika juurde ei kuulu, aga ma arvan. Ühe riigi sünni juurde ta kuulub üsna paratamatult. Ma võiks vastata praegu lihtsalt poliitikuna jama, päriselt selle väitega, et toimub üks suur kemplemine ja et me ütleme, opositsioon vaidleb kõigele vastu, mis valitsuskoalitsioon esitab ja nii edasi. Ma päriselt sellega nõus ei ole, sest ma võiks vastu küsida, et kas me pidime siis koos olema, kui Rumessen passid kehtestati, kuigi taotlesime küsitluste järgi kolmveerand rahvast on nende vastu. Kas me pidime siis vaidlema olema, kui Andrus Öövel maha võeti, kuigi me peame teda pädevaks juhiks omal kohal, kas me pidime siis vait olema, kui otsustati maad hakata müüma välismaalastele niisuguses olukorras, kus näiteks eestlane eestlasele maad müüa või osta ei saa? Meie teiega omavahel maad osta-müüa ei saa. Kui teil on mõni soomlasest sõber, siis tema käest tema karjutles saate küll müüa, seda edasi ei saanud vait olla siis kui otsustati, et meie maksumaksja maksab endistele omanikele kinni Saksamaa ja Venemaa poolt tekitatud sõjakahjud teise maailmasõja ajal ja nii edasi. Need on põhimõttelised küsimused, ei ole lihtsalt kemplemine ja igalühel meist on oma valijad ja minu valijad selliste asjadega nõus maalinud. Esimesel septembril olin Lääne-Virumaal mudelis seal inimeste vastuvõtt ja ma sealses raadios vastasin küsimustele. Mina täidan oma valijate tahet, loomulikult ma seisan vastu niisugustele asjadele, millega minu valijad pärite päri ei ole või vähemalt suur osa nendest päri ei ole. Ja see, et see väljapoole näib kemplemisena, noh, siin ei ole mitte midagi parata. Teine variant on, et me oleksime vait ja laseksime seda kõike sündida, mis ei ole ka päris õige. Jah, aga vanal stagnaajal oli üks päris omapärane. Noh, ütleme komme, komme selline, et kui peaminister võeti maha, siis eelmine peaminister reeglina jäi järgmisele peaministrile nõunikuks. Noh, ütleme viimastel aegadel seda nagu kasutatud pole. Aga millist nõu härra Savisaar annaks, kui ta oleks praegu näiteks härra Laari nõunik, kuigi ma tean, et vahepeal on olnud peaministri peaministrina ka härra Vähi No esiteks nõunikuks olemine. Ega see on päris hea mõte iseenesest, härra Laar ei ole selle aja jooksul mitte ühtegi korda minuga rääkinud. Me oleme küll tervitanud 11 viisakalt. Aga, aga ma annaksin vist nõu. Kui ta küsiks kahes asjas. Esimene asi on see, et ma ei lubaks nii palju. Jäi see koju, ei looks sellega niisuguseid asju, Tõid lootusi, mis hiljem mitte kuidagi ei täitu, aga inimestel jäävad ju need lubadused meelde. Kahjuks küll jah, jah. Leiame. Ja teine asi on see, et ma ikkagi otsustamisse tooksin rohkem oidu ja rohkem inimesi ei ole ju mingi saladus. Toompeal nimetatakse seda Isamaa poliitbürooks tegelikult otsuseid teeb kuskil noh, viis inimest, umbes ütleme, Hallaste, Laar, NUT loik parooli ja võib-olla veel keegi nende lähikonnast ja hiljem siis parlamendienamusega ja valitsusega. Koalitsiooninõukogu lihtsalt lüüakse neile otsustele stamp peale, tähendab olgu need mehed kui targad tahes, seda on liiga vähe. Seda on liiga vähe. Ta näha kõikjal ja teist ja kolmandat järku tagajärgi, mis nendest otsustest võivad tulla, see tähendab, see oleks teine nagu oma otsustamisse tõmbaksin kaasa palju rohkem inimesi. Aga see lubaduste ja lootuste küsimus, see on muidugi eriline küsimus, sest et. Mul tuleb meelde, kuidas ma kuu aega tagasi lugesin peaministri kirjutist selle kohta, et meil majandus on tõusujoones areneb, nüüd ma vaatasin paar nädalat tagasi Eesti Ekspressis ilmusid väga kujukad graafikud selle kohta, kuidas tegelikult praegu inimeste, mis toimub inimeste elatustase tasemega ja seal oli 10 tulugruppi välja toodud ja ainult sellel kõige esimesel tulugrupil läheb praegu paremini, läheb praegu hästi ja läheb elu paremaks veel samal ajal ja see tulu krõps on ühiskonnas kuskil kolm-neli-viis protsenti, mitte rohkem samal ajal kõik ülejäänud Toogrupid teisest alates kukuvad praegu allapoole. Tähendab kogu see ühiskonna osa, mida me nimetame keskklassiks, hoiab kramplikult oma küüntega kinni sellest elatustasemest, mis talle anda ei taha, allapoole kukkuda, aga ta järjest kukub ja kukub selle vaeste hulka. Ja rääkida sellises olukorras, et meil läheb asi järjest paremini. Inimesed ei ususõda. Või teine näide. Ma otsisin siin tänaseks kohtumiseks, ma leidsin mitu viimasel ajal valitsustegelastega peaministri poolt välja toodud niisugust väidet, et meil kuritegevusega asjad lähevad paremaks selles mõttes, et valitsus nagu järjest rohkem kontrollib olukorda igaüks, kes vaatab enda ümber, ta ka ei usu seda. Või kolmas näide, mul tuleb meelde, kui me tõime välja selle Kaitsepolitsei määruse telefonikõnede pealtkuulamise ja kirjade avamise kohta ja ütlesime, et see on põhiseadusevastane, siis teatate meile ei, kõik on täiesti kooskõlas pihku, on okei, et just niisuguseid määruseid tulebki vastavat. Need on nii õiguskantsler kui ka riigipeakohtunik, kohtu esimees on teatanud, et tõepoolest, need, see määrus on põhiseadusega vastuolus ja ma võin teile öelda, et järgmisel riigikogu istungil hakatakse arutama kuidasmoodi seda asja siis parandada. Eks ole, või näiteks kas või selline näide, kui me teatasime, et isamaal on plaanis võtta endale täiendavaid ministrikohti ja et enne valimisi võidakse veel mõned mehed ja naised välja vahetada, siis valitsus andis terve rea avalikke väiteid. Ma usun, kuulajaid mäletavad neid, et midagi niisugust ei juhtu. Kannik ütles, et meile piisab praegustest ministritest talitest nädal aega hiljem nad võtsid endale ka kaitseministri portfelli. Tähendab sellised asjad mis tahes valitsuse puhul ei mõju hästi, Nad kõigutavad ikkagi nii valitsuse prestiiži kui ka Eesti riigi prestiiži üldse, tähendab ma juhiksin tähelepanu niisutades. Jah, aga te nimetasite, et nagu Isamaa valitsuse puhul võtab vastu otsuseid poliitbüroo, aga te ilmselt teate väga hästi ka seda, et omal ajal, kui Edgar Savisaar oli peaminister, süüdistati teid niukses rängas autoritaarsuse ainuisikulises. Ma mõtlen niimoodi, et paljud need süüdistajad on tänapäevaks oma vaateid mõnevõrra korrigeerinud, kui nad on näinud kõnel on olnud, millega võrrelda. Kas see, et aja loolane on peaminister, on see hea või halb märk, sest meil on nüüd praegu ka peaministrit olnud, nii et kas ajaloolased või siis tehnikainsenerid. Või peaks olema seal mingi muu võimalus, sest on nagu öeldud, et hea, kui tehnikainimene ta on kahe jalaga peale ajaloolane, see on selle puhul hea, et ta teab, ajalugu on sealt võtta õppust, sest ajalugu on õpetlik ja üks liik inimesi, juristid, need lihtsalt on väga avara mõistusega ja teavad kõiki seadusi. Tähendab iga loolase haridusest muidugi ei piisa selleks, et olla peaminister, sellest ma sain üsna kiiresti aru ja tegelikult ikka väga palju tuleb juurde õppida. Aga noh, Ma tuletaksin lihtsalt meelde, et enne seda, kui minust sai valitsuse juht ma olin olnud kuus aastat kohaliku vaimu, kas tegijaid siin Tallinna mererajooni täitevkomitee aseesimees ja tegelesin just majandusküsimustega plaani komisjon siis maalin kusagil kolm aastat, ma olin plaanikomitees tants paja juures, juhtisin seal perspektiivplaneerimise ja tootlike jõudude paigutus osakondades, on ka majandus ja siis maalin Mainoris teadusdirektor veel kusagil aasta, tähendab, ma olin selleks ajaks omandanud kogemused ikka juhtimisest kõigil kolmel tasandil, nii kohaliku võimu tasandil, nii ütleme ministeeriumi ametkonna tasandil kui ka siis ette võtta Ta või firma tasandil ja see ilmselt mind päästis ja see tegi sellise sisseelamise ikkagi lihtsamaks. Kui ma oleksin läinud sinna ainult ajaloolase haridusega, siis. Ma arvan, et tulemused oleks olnud teised. Rahvas võivad natuke lihtsustatult, võtab opositsiooni ja koalitsiooni koalitsiooni nagu suhet, opositsioon püüab koalitsiooni nagu lõhki rebida, et siis asjad hakkavad teistmoodi käima. Asi nagu muutub. Kas praegusel opositsioonil on ka selline eesmärk? See on lihtne, liiga lihtsustatud lähenemine, seal on rahvas niimoodi rahvaliistud, meie eesmärk on ikkagi tegelikult kaitsta oma valijate huvisid. Ega meie võimalusi selleks ju väga palju ei ole, sellepärast et me oleme vähemuses. Kuna meie ei saa oma häältega ühtegi otsust pöörata, siis mis võimalused meil on? Esiteks me võime teha rohkemgi ära, me võime püüda selgitada. Me võime avalikkust ja ajakirjanik ja kultuuritegelasi püüda. Neid veenda tegelikult ikkagi õigus on meie poolel ja oleks vaja toetada, sest sellest sõltub nende eneste edaspidine käekäik. Ja loomulikult püüame veenda ka neid inimesi, kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni. Meie tegelikult ei ole huvitatud niisugustest väga jäikadest vahedest valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel. Pigem see on ikkagi Isamaa, kes on huvitatud, et see hääletusmasin töötaks ilma tõrgeteta ja kõik hääletaks täpselt nii, nagu ette öeldakse, nagu kästakse. Ja siis nad tahavad hoida seda jäika piiri. Meie oleme huvitatud, tekiksid vot niisugused grupid, nagu oli see puruvanakeste grupp ja lossiklubi oli jäävad. Praegu oli niisugune 10 poliitiku initsiatiiv põhiseaduse kaitseks. Et niisugused asjad on, see on väga hea, sest ütleme, toetame seda, et oleks fraktsioonide sees sõnavabadus ja fraktsioonide vahel oleks niisugune koostöö vabadus olemas. See on väga tähtis, sest vastasel juhul meil tekib Parlamendis lihtsalt sellised omaette sektid, kus igaüks ajab oma asja ja keegi ei püüagi üksteisest aru saada. Jah, aga siia peale võib kohe küsida, et mis see siis kõik aitab, kui opositsioon teeb kära ja nagunii ikkagi 51 häält on 51 häält ja sellega läheb see asi kõik läbi, mis aitab. Ega ta väga palju ei aita, mõningatel juhtudel meil on õnnestunud muidugi ka valitsuskoalitsioon inimestele asju selgeks teha. Mul tuleb meelde, et näiteks kui oli see välismaalaste seadust, et sotsiaaldemokraadid kirjutasid koos meiega heale avaldusele alla ja, ja ka seekord seal 10 poliitiku hulgas olid mitmed valitsuskoalitsiooni inimesed. Ta aitab sedavõrd temaga siiski me püüame informeerida avalikkust sellest, mis tegelikult toimub ja et on olemas ka alternatiiv, et on olemas teistsugune seisukoht. Sest paraku valitsuskoalitsioon püüab asja ehitada niimoodi, et on ainult üks ja õige, ainus arvamus ja kõik see, mis kõik teistsugused arvamused on kurjast. Jah, sest on olemas isegi üks selline nägemuse väga piltlik nägemus, et koalitsioonijõud on just nimelt selles, et on koalitsioon ja kui teda hakatakse lõhestama, siis see inimene, kes tahab koalitsioonist lahkuda, hakkab mõtlema. Ta on ikkagi praegu nagu selle suure supipoti lähedal, ta saab seal siiski natukene lusikaga endale ammutada. Päris niukseid rasvaseid palasid ta ilmselt ei saa. Aga kui ta nüüd hoopis sellest lahkub, siis see ukse juures lõdisev opositsioon tuleb ja mine tea, kas ta annab selle eest ka midagi väärtuslikku, mille nimel tasus koalitsioonist lahkuda. Kindlasti on inimesi, kes ka niimoodi mõtlevad. Aga päriselt seda ei välista, selliste. Ma ma ei, ma ei välista üldse, ma ütlen, et on inimesi, kes ka niimoodi mõtlevad, aga on ka kindlasti palju teistsuguseid motiive, sest iga inimene nagu kosmos ütleme niimoodi. Jah, kas teie ülesandeks on olnud ka mõningate inimeste ülemeelitamine ja nagu ma olen ikkagi enam-vähem arvet pidanud ega vist eriti pole õnnestunud? Ma mulle üldse ei meeldi see, need väljendit paadi vahetamine ja ülemeelitamine ja mulle tundub, et need ka sellised noh, lihtsustatud arusaamised sellest, mis parlamendis tegelikult toimub, muidugi algul see, mis Rein, Helme ja veel mõned tegid see rändrüütlit, et lugu seal niisugust ülemeelitamise momenti oli küll, aga ma arvan, et nüüd on see asi tasakaalustunud ja ausalt öelda ühe, kahe või kolme inimese nihkumine ühes või teises suunas, ega see midagi suurt ei muuda. Nii et minu meelest praegu vähemalt opositsioon küll on niisugusest üle meelitamisest loobunud, kui seda üldse kunagi on olnud ja ma ei näe ka valitsuskoalitsiooni poolt seda suuresti. Samal ajal muidugi on olemas reaalne diferentseerumine ka Parlamendi sees see, et võivad tekkida uued saadikugruppi, C tasa võib kuulutada ennast sõltumatuteks ja see on päris normaalne asi ja, ja see Parlamendis on ka niisuguseid inimesi, kes saavad väga hästi aru, et see on nende elus ainuke kord, kus nad ikka sinna parlamenti satuvad ja niigi nad sattusid sinna võib-olla tänu õnnelikule juhusele või tänu sellele, et keegi Matti Päts või keegi, kes neli, viis mandaati sai, lihtsalt nad ei toomepuu või keegi kaasa võttis ja no muidugi, sellistele inimestele on ikkagi eluküsimus hoida seda valitsust ja hoida seda parlament, et jumala pärast ei toimuks mingeid ennetähtaegseid valimisi, sest siis nad lihtsalt kaotavad oma koha. Ja kuigi kuigi on ju väidetud, et need inimesed võiksid mujal kuskil teenida palju rohkem kui Parlamendis, ma päriselt seda ei usu, ma arvan, et päris mitmete inimeste jaoks, see on ikka tipp, mida nad laseb, õiglased või haiglaselt saavutanud on ja eks nad sellest muidugi kinni hoiavad. Mis puutub minu arvamust, siis mina niisugustes ennetähtaegsetest valimistest midagi kohutavat ei näe, ma mõtlen niimoodi, et praegu meil on suurte muudatuste aeg praegu võim väga kiiresti, Hirdub rahvast ära, väga kiiresti võõrandatakse, Toompeal on omad mängud. Ega seal alatest ei tajuta, mis inimeste hulgas mõeldakse või millised meeleolud on ja kuidas need muutuvad. Arvatakse, et inimesed mõtlevad samamoodi, nagu nad mõtlesid, ütleme aasta tagasi, otsige mind, valiti sellele kohale, aga vahepeal on kümned tuuled inimeste peadest läbi käinud. Ja ma kujutan ette, et vot sellistel muudatuste perioodil oleks täiesti loomulik teha valimised kusagil iga paari aasta järel. Ega ma ei arva, et me järgmistel või ülejärgmiste valimistega saame suurt Saaremaa koosseisu, aga ma usun, et iga koosseisu muuta tusega tuleb parlamenti kusagil kümmekond niisugust inimest, kellest saavad tõepoolest professionaalsed poliitikud ja keda võib usaldada ja kes jäävad poliitikas ja teiselt poolt iga niisugus ümber valimisega kuskil kümmekond vajub kõrvale. Neid, kes kas ise on pettunud poliitikas või kelles pettutakse ja toimub selline loomulik rotatsioon ja kusagil üks viite valimistega tegelikult Eestisse lekteerub välja niisugune normaalne poliitiline seltskond. Kas te oskate nüüd öelda arvu, kui palju on teie arvates praeguses riigikogus professionaalseid poliitikuid? Suurusjärk. Ja ega mul ei ole mingeid mõõdupuid, kuidas seda arvu mõõta, aga ma kujutan ette, et kui küsida, et kas te olete professionaalne poliitik, ütleme praeguse parlamendiliikmete käest ma arvan, et kusagil kolmandik ütleme, üks 30 vastaks sellele jah. Ja ma arvan, et sellest kolmandikust omakorda üks kolmandik ei eksiks. Aitäh kell on nelja ja poole minuti pärast kolm, siis on kella kolmesajad, uudised pärast kella kolmeseid, uudiseid me jätkame, Edgar savisaarega. Tuletan meelde telefon. Raadio kahes neli kolm neli kaks kaks kaks ootab küsimusi härra Savisaarele ja kõige parem küsimuse saab auhinnaks Philipsi seinakella. Raadio kaks kõikjal üle Eesti Tallinnas sagedustel 101,6 ja 69,3 megahertsi, Pärnus 102,3 ja 71,2, Võrus 103,2 ja 71,3, Tartus ja Valgjärvel 71,3, Saare ja Hiiumaal 72,2 ning Kohtla-Nõmmel 71,1 megahertsi. Uudised ja intervjuud, muusika meelelahutussügisest kavaga raadio kaks nüüd ja edaspidi kõikjal üle Eesti.