Kell on 19 minutit, üle kolme ja selawi saatekülaliseks on täna härra Edgar Savisaar. Me võtame vastu veel telefoni küsimusi Kunikel siiani ja siis viimasel tunnil üritame neid ka järjepanu vastata. Ja mõningad küsimused loomulikult tulevad vastamiseks ka jutu käigus. Kuid siiski telefon 44 kaks kaks kaks ootab küsimusi härra Edgar Savisaarele kuni kella neljani ja kui me esimeses tunnis tegime selgeks, et üks põhjusi, miks härra Savisaar on Slovi saatekülaliseks, on see, et nädala pärast viis aastat tagasi on nagu täht Eestimaa laul on saanud nii vanaks siis kas ei ole tekkinud mõtet? Seda viit aastat võiks ju ka mingil määral tähistada seal siiski ümmargune arv. Ma usun, et meil on nüüd see aeg kätte jõudnud, kus mitmeid selliseid viis aastat tagasi toimunud sündmusi tuleks tähistada kevadel me püüdsime natuke seda kolmeteistkümnendat aprilli meelde tuletada rahvarinde idee väljakuulutamist nüüd sügisel tuleb järjest üksteise veel Eestimaa laul, siis tuleb teine oktoober rahva kongress, siis tuleb 16. november konstitutsioonikriis ja Eesti suveräänsusdeklaratsiooni väljakuulutamine, vot need kolm tähtpäeva peaks kindlasti. Peaks kindlasti neid meelde tuletama, sest on ikkagi väga palju inimesi, kes on nendega seotud ja nendel päevadel on toimunud midagi olulist meie iseseisvumisel ja meie eneseotsustamise võime taastumisel. No muidugi ei ole ka mingi saladus, praeguse võimu juures on piisavalt inimesi, kes nendest tähtpäevadest midagi teada ei taha ja, ja seetõttu võib-olla ka nende tähistamine rohkem on olnud opositsioonirida. Igatahes, kui me möödunud aastal Kuueteistkümnendal november ümbril tuletasime meelde seda suveräänsusdeklaratsiooni, siis kohal oli küll ja Vaino väljas ja kohal olid mitmed tolleaegsed mehed, aga ega praegusest juhtkonnast keegi küll oma nägu sellel üritusel ei näidanud, aga ma usun niimoodi, et on niisuguseid poliitilisi organisatsioone, kes selle tähistumis enda peale võtavad, isegi siis, kui ametlik valitsus ei soovi. Ja siis ma sain aru, et midagi võib ikkagi toimuda. Ma usun, et vähemalt 16. novembri puhul küll. Mis puutub Eestimaa laulu, siis ma loodan, et kui siin meile raadio, televisioon natuke appi tulevad, siis, siis me suudame ka seda meelde tuletada. Jah, ja eks tänane saade ka mingil määral siiski seda ju meelde tuletab, kuigi on ka olnud selliseid kahtlaseid kahtlevaid arvamusi, noh, mis mõttega nüüd viis aastat hiljem rääkida sellest, mis oli viis aastat tagasi, sest päris selge on see, et kui me nüüd püüaksime kokku, siis sellist massi me lauluväljakule ei saa ja see kõik enam ei ole üldse selline nagu viis aastat tagasi. Loomulikult me sellist massi ei saaks lauluväljakule sellepärast et see eesmärk, mille nimel see rahvahulk lauluväljakule kogunes, see on saavutatud, tähendab meie, me oleme iseseisvaks vabariigiks muutunud. Teine eesmärk on paljude jaoks jällegi kaugele lõkke lükkunud, mida me tahtsime saavutada, see on küsimus sellest muidugi paljud inimesed ei tulnud niivõrd Iseseisvusaate nimel, nad tulid ka selle nimel tahtsid paremini elada, Nad tahtsid demokraatiat Eestimaale ja ma usun, et kunagi tulevad niisugused ajad, kus tuleb rahvast kui hakata koguma ka selle nimel, et säilitada demokraatiat, säilitada kodanikuvabadusi, mis meil on. Sest on ju mitmeid märke selle kohta, et ikkagi osadele meie poliitikutest ei peened hästi. Aga, ja ma ei tee neist illusioon, et ma arvan, selle lauluväljaku täis rahvast uuesti kokku tulema, ka inimesi tuleb kindlasti, näiteks kui praegu ikkagi Tallinnas teha üks korralik üürnike kokkutulek võiks rääkida teile väga pikalt sellest, kuidas üürnike õigused on praegu Eestis ahistatud siis ma usun, et tuleks ikka suur rahvahulk kokku. Siin on üks küsimus, mis haakub selle eel eelmise teemaga olevat öelnud oma eelmises tunnis välja selle, et nagu Eesti vabariik peab alles tulema tagasi, kus ta siis praegu on, küsib anne Laidra Rakverest. Ei, Eesti vabariik tuleb tagasi tulemine, see oli ERSP loosung ja ma ei taha seda kuidagi nende käest üle lüüa. Ja teine põhjus tegelikult, miks ma, härra Savisaar teid siia stuudiosse palusin, on see segadus, mis on nüüd ajakirjanduse erastamise erastamisega seotud sest teie avaldus rahva hääle erastamise kohta, see on ilmselt kõigil asjast huvitatutele küllaltki selgelt meeles. Kas te võite täna siia midagi juurde lisada, sest sellest avaldusest on ikkagi juba mõned päevad tagasi. No ma ütleks kõigepealt niimoodi, et mitte minu avaldus ei tekitanud seda segadust, eks ole, see oli ikkagi vastu reaktsiooniseks, jaman, ütleks nõnda, et me aega jälgisime, kuidasmoodi, see rahva hääle erastamine toimuma hakkab. Me olime vait ja vaatasime, kuigi kuuldused olid ju tegelikult üsna ammu ja levisid üsna visaldat, lihtsalt tahetakse Rahva hääles teha praeguse Isamaa propaganda opor, kusjuures see oli ka üsna loogiline, sest tegelikult Isamaa tahtis Rahva hääle pool korrata lihtsalt seda, mida ta aasta varem tahtis raadiot televisiooni puhul teha, kui olid siin küsimused samuti haldusnõukogude loomiseks ja nii edasi. Kui selgus, et tõepoolest nii tahetaksegi teha ja Raphael tahetakse erastada maagile, kelle suhete kohta Ta isamaaga on piisavalt andmeid, siis selle avalduse tegime, et kui see asi kohtusse läheb, siis me saame omalt poolt aidata objektiivse otsuse vastuvõtmisele. Taas on. Muidugi ma tahaks öelda seda, et ega maagi ei tohi üle hinnata. Minu arvates maa ise on suurel määral ikkagi varifirma, kes on nihutatud esiplaanile ja määratud katma teisi ettevõtteid, keda hoitakse valgusest varjus. Minu arvates maak tegelikult EVP panga, et firma, kui Iraagis on juhatuse esimees on Kivimägi ja Marek Strandberg on siis juhatas juhatuse liigist liidrile liige Sizeweebee pangas, millest ju keegi õieti midagi kuulnud ei ole ja ka Eesti ja artiklis sellest ju ei kirjutatud siis selles pangas täpselt samuti. Agu Kivimägi on esimese Marek Strandberg on aseesimees. Tähendab, minu arvates panpank on üsna oluliselt maagi selja taga ja lihtsalt tan varjustada ei ole niivõrd näha. Ainult et nüüd mõni aeg tagasi, kui Eesti pank nõudis kõikidelt pankadelt põhikapitali parandamist, siis EVP pank seda ei soovinud või siis käis talle üle jõu, ma ei tea. Ja nimetas ennast ümber nii et praeguse nimega tan krediidiühistu nimega EVP pank. Et igatahes, kui maagia, Isamaa suhete küsimused seoses rahval erastamisega kohtusse jõuavad siis loomulikult meiepoolsed materjalid ei käsitle seal ainult seda kolme mehe firmat, maag vaid käsitlevad ikkagi kogu seda avalike ja varjatud ettevõttete b kelle kaudu Isamad praegu toidetakse ja kes on rahva hääle ülesostmise. Aga ja kindlasti me tahame, et sellisel juhul annaks tunnistusi mitte ainult Strandberg ja Kivimägi, vaid seal on veel mitmeid inimesi, kes asjaga seotud on, kellel nii mõndagi huvitavat rääkida. Ka, mis mind häirisid selle otsuse juures kaks asja, üks on ikkagi see, kuidas inimestele näkku valetatakse, näiteks ma lugesin seda avaldust. Erastamisagentuuris ei ole ühtegi sammu, poliitikut, on neid olnud varem ja nüüd on veel rohkem, sest paar päeva tagasi nimetati Erastamisagentuuri direktoriks Väino Sarnet, kes on isamaa tuntud poliitik, oli nende nimekirjas valimistel, oli nende põllumajandusministrikandidaat ja ja ajab selgelt Isama poliitikat. Või näiteks kui räägitakse seda, et ärge muretsege, et rahva hääl ka uue omaniku ajal jääb erapooletuks ja sõltumatuks. Vabandage, kui me sinna kõrvale kuuleme, et peatoimetajaks saab Kalle Muuli. Me kõik teame, et Kalle Muuli ei ole ajakirjanik, ta on poliitiline propagandist niisama trummilööja ja ta lööb väga hästi oma trummi, seda peab tema auks ütlema. Ainult et ma arvan, et on üsna vähe inimesi, kellel on nii palju fantaasiat, et nad kujutavad, kuidas Muuli hakkab andma objektiivset, sõltumatu informatsiooni, ta ei anna seda, sest ta ei ole ise sõltumatu inimene. Vot see on üks asi, mis mind selle asja juures häirib ja teine on muidugi asja eetiline külg. Ma tahaksin meelde tuletada ühte vana asja, nimelt 91. aasta suvel oli meie valitsuse väljasõiduistung Tartus ja seal erastasime Postimehe. Kusjuures erastasime selle Kadastikule kalmerale ja kogu nende aktsiaseltsile. Koige meie valitsusele ei olnud tookord vähimatki kahtlust selles suhtes, et see seltskond on meie valitsusega opositsioonis, jääb meie suhtes opositsioonilise, eks see nii ongi läinud. Postimehest on tõepoolest saanud Isamaaleht ja teisiti ei saagi seda asja käsitleda, kui ikkagi Tiit Pruuli käib siit Tallinnast juhatamas Postimehe aktsiaseltsiga koosolekuid ja kui Ivo Rull teine Isamaa tegelane seal tooni annab, siis kuidagi teisiti seda list lehte ju nimetada ei saa. Aga kõike seda me kujutasime ette ka tookord, 91. aasta suvel, meil oli selge, et see leht on valitsuse suhtes opositsiooniline leht. Aga ikkagi kõigest sellest hoolimata me nõustusime, et Postimees müüdaks nende töötajatele, müüdaks ajakirjanikele, sest meie arvame, vaata siis oli niimoodi eetiline. Ja seda sellepärast, et ajalehte ei saa erastada nagu mõnda tehast või vabrikud lihtsalt sellele, kellel on paksem rahakott. Sest ajalehe väärtus see on ikkagi. See on ajakirjanike mõistusse, on ajakirjanike ajud, see ei ole mingid seadmed või või masinad või midagi niisugust. Ja sellega ei saa mitte arvestada, et ajalehe väärtus see on ikkagi tõesti see hallollus, aju, hallollus, kes sinna ajalehte kogunenud on. Ja minu arvates valitsus tegi vea just nimelt sellega, ta hakkas rahva häält erastama samasuguste reeglite järgi, nagu ta erastab, ütleme, tööstusette võtta. Kas ta tegi selle vea teadlikult või mitte teadlikult? Seda ma ei oska öelda või kiirustades või tegi seda kiirustades ja nüüd see praegu Liia Hänni andis selle otsuse juriidilisse ekspertiisi. Minu arvates päriselt, et olukorda ei muuda, sest et juristid ütlevad, et see otsus vastab Eesti vabariigi seadustele vihmugorz ainult. Ma väidan, et need seadused ise on tehtud teise objekti jaoks. Nad ei ole tehtud mitte ajakirjandusse erastamise jaoks. Ja ma väidan, et ajakirjandus üldse press on sedavõrd ikkagi spetsiifiline objekt, teda ei saa erastada samadel põhimõtetel nagu me mõnda tööstusettevõtet erastama. Jah, te nimetasite siin seda, et juhtiv partei vajab hääletoru ja eks ilmselt juhtivad parteid ja ka valitsused on ikkagi erinevatel ajajärkudel püüdnud panna mesikäpa peale nii suurtele lehtedele kui ka raadio ja televisiooni ja te tõite siin näite, et ka isamaa nagu möödunud aastal püüdis nende haldusnõukogude loomisega, kas ma praegu natukene eksin, aga omal ajal ka teie püüdsite midagi taolist teha, kui olite valitsusjuht? Tähendab meie parlamenti ühegi niisuguse eelnõuga ei jõudnud, sellest me valitsuses arutasime mitmesuguseid võimalusi, aga noh, nii räigelt me siiski peale ei läinud ja see oli ka teine aeg, meil olid mõnevõrra teised eesmärgid ikkagi see oli iseseisvuse saavutamise aeg ja minia, et see on meie jaoks aktuaalne küsimus, ütleme siis niimoodi. Aga meile oli kahtlemata tol momendil ka oluline see, et meil oleks võimalus ka valitsuse informatsiooni teadvustada, eks ega see nii lihtne ei olnudki, sellepärast et ma tuletan meelde, Need olid 90. aasta valimised, kui te mäletate 90. aasta kevadistel valimistel enamus juhtivaid ajakirjanikke Eestis oli kogunenud hoopis teise valimisliitu, see oli vabasse Eesti, nad olid seal asutajad ja seetõttu ka suhtumine meie valitsusse ei olnud sugugi ükskõikne. Meil oli pigem probleem, mitte selles, et opositsioon endast rääkida, vaid meil oli pigem probleem selles, et valitsus saaks ka rääkida. Jah, sest et ega see hääletoru omamine, see on ikkagi igale valitsevale jõule väga-väga oluline, sest ma võin teha kui õigeid tegusid, ma võin eksida, kui palju tahes, ikkagi hääletoru on see, mis rahvale vana pole selgitust, mis tegelikult mitte juhtunud, nii nagu me tahame näidata. Ütles, et vot see on kaks asja, üks on see, et tõepoolest me saaksime oma informatsiooni levitada, teine asi on informatsiooni monopol Isamaal praegu minu arvates informatsiooni levik, ütleme seal ja neile soodsa informatsiooni levitamisel probleeme ei ole. Nende mõju all on täielikult Postimees nende mõju all mitmeid teisi häälekandjaid võiks öelda niimoodi, et võib-olla rahva hääl on üks niisuguseid lehti, kes on ajanud võrdlemisi isepäiste sõltumatut poliitikat ja tõepoolest hoidnud, et ennast võrdsel kaugusel nii valitsuskoalitsioonist kui ka opositsioonist. Ja meil on pigem mure pärast, et et selle kaudu püütakse just saavutada informatsiooni monopoli. Aga ega ma vist ei mäleta, aga valesti ka härra Savisaar oli mitmete ajakirjandusprojektide juures seitse päeva ja ka praegune elupilt, ka need on ikkagi käivitunud teie ideest. Ja muidugi nii üks kui teine elupilt, see on praegu kommertsprojekt loomulikult tal on ka omad maailmavaatelised seisukohad ja ta läheb päris hästi. Järgmisel nädalal peaks välja tulema selle neljas number, ma ei saa küll teha niisugust reklaami nagu essa magneetegijat, on magneedi aeg. No ma ütleks niimoodi, elupildiaeg on juba mõnda aega, sest nii palju kui meile informatsiooni on, tema müük läheb ikkagi kõige paremini. Ja ma arvan, et ta on tõsiseltvõetav kvaliteet. Ajakiri, kelle lugejot on vaat just need inimesed, kes tahavad näha mitte ainult poliitikat Eestis, vaid kes tahavad näha niisugust normaalset seltsielu, see on seltsielu. Ajakirjanik. Aga mis on saanud seitsmest päevast seitse päeva praegu? Suvepuhkusel, aga ma võin teile kinnitada, et ta ei ole kusagile kadunud ja kahtlemata enne valimisi ta tuleb välja. Vaat siin ongi sellised nagu spekulatsioonid, et seitse päeva on läinud hingusele ja põhjus, miks ta hingusele läks, on see, et ta oli liiga verine, liiga leppimatu sellega, mis praegu meie vabariigis toimub. Et tegelikult rahvas hoopis arvab teisiti. Kui vaadata avaliku arvamuse küsitlusi viimase küsitluse järgi valitsuskoalitsiooni põhipartei Isamaa populaarsus oli kusagil kaheksa protsenti vist noh, selle ringis ma ei tea Euroopas ühtegi teist valitsusparteid, kellel oleks nii madal reiting, et mulle tundub, et rahvas ei arva teisiti. Aga mis puutub seitsmesse päeva, siis seitse päeva oli puhas poliitika lehte seal oli tema tugevus, sest ühtegi teist poliitika, vest Eestis ei ole. Aga seitse päeva see oli ka tema, kus sellepärast, et inimene ei ela ainult poliitikast ja mida aeg edasi, seda vähem tahetakse ennast poliitikaga siduda. See on seesama kemplemise fenomen, millest teiegi rääkisid, et eelmise tunni jooksul. Selles mõttes on täiesti loogiline, et tal oli väike lugejaskond ja muidugi üks asi, mida me praegu kaalume, me kaalume seda, missuguse, missuguse siis ta siis jätkab, ütleme siis niimoodi, on võimalik, et me jätame, ta leiab ta jätkab oma tegevust just nimelt sellise puhta poliitikalehena, väikesed iraažilisena aga just nende jaoks, kes keskpoliitikast saavad ühtemoodi aru, tähendab, et ta konsulteerib neid inimesi, kes on keskpoliitika veendunud poolehoidjad. On olemas ka teine võimalus, et me püüame ta temasse just poliitikaga kõrval ka teisi valdkondi rohkem mahutada. See on see, mille üle me isegi praegu vaidlema Jah, aga samal ajal on ikkagi ka minul meeles see, et Edgar Savisaar on olnud väga edukas publitsist. Kas ta ei tahaks pöörduda täielikult ajakirjanduse teel, et jätta see riigitöö ja riigikogu töö, kus seda ja teist sest selles vallas on samuti väga head näitaja toonud, meenutan ma õigesti, et siin on olnud Smuuli preemiaga pärjatud mees ja Tuglase preemiaga pärjatud mees. No, ega ma ei ole ju balletiga kokku laulatatud ja Ma sageli imestan neid, kes räägivad, kuidas nad lapsest saadik on võidelnud Eesti iseseisvuse eest olnud kõvad poliitikud. Ma küll ei julgeks, võiks öelda, et mul oleks lapsest saadik selline riigipööramise instinkti juures olnud. Ma arvan, et ikkagi poliitikahuvi, kes siis, kui oli reaalselt võimalik poliitikaga tegelema hakata? Mitte varem ja eks ma tulin nagu koguse põlvkond poliitikasse ikkagi teatud missioonitundega ja. Ja kui me tunneme, et meiega ülesanne on täidetud, siis muidugi ei ole meil poliitikas enam midagi teha, paljud nendest, kes tulid minuga koos, oli see valk või põldroos või keegi kolmas, nad ongi poliitikast lahkunud. Võib-olla ainus, mis tagasi hoiab, on teatud vastutus. Sest meie ikkagi ju olime need, kes need protsessid siin käima panid. Ja loomulikult me vastutame ka inimeste ees selle eest, kuhu suunda pöörduvad, mis siis, et meie ei ole praegu otsustajad, meie ei ole praegu võimu juures. Aga teatud vastutus on meil paratamatult ja võib-olla see on ka osa meid hoidnud poliitikas. Üldiselt me oleme jagunenud nagu kolme gruppi, kui rääkida nendest 88. aasta tulijatest osas juba lahkunud poliitikast. Osadest on saanud poliitiliselt professionaalne maalid, näiteks minu meelest Lauristin, ütleme, Raig veel mitmed on puhtalt professionaalid poliitikas. Ja niimoodi on kuskil kahe vahel käiguvad siia-sinnapoole. Ma olen mitu korda ka seda välja öelnud, et ma ei ole kindel, kui kaua maa poliitikas veel edasi jätkan ja ja nii see tõepoolest ongi. Maalin välistatud. Pärast seda võib saada minu põhiliseks tegevusalaks ajakirjandus, miks mitte? Selge see, aga te omal ajal nagu alustasite, siis rahvarinne oli see, kes ühendas endas praktiliselt kõik inimesed, kes tahtsid muutusi. No ma tooksin sellise väljendi või võrdluse, et kuigi te olite omal ajal ka jalgpalliliidu president, te olite nagu selle suure jalgpallikomando kapten, kusjuures nüüd sellest komandost on ju väga palju ikkagi neid inimesi, kes ei mängi mitte võõrastav taevasse, vaid mängivad nagu teie väravasse tagasi. No ei ole ju see teadmata, et hallast ja ERM ja nad kõik on ju kunagi ikkagi puudunud, kuulunud rahvarindesse, aga minagi hoopis nagu teise värava mängijad samal ajal teie kui kapten, mis tunne teil praegu on kude nende mängu jälgida? No kõigepealt ma ei arva, et ma oleksin rohkem kapten 88. aasta sündmuste juures, kui oli seda Lauristin või valk või Rein Veidemann või keegi kolmas, neljas eks me kõik olime seal kaptenid, meid oli ikka terve, terve suur seltskond. Teine asi. Me andsime endale ikkagi ka siis algusest peale aru sellest, et vot niisugune massiliikumine saab olla ainult ajutine. Ja kui te vaatate rahvarindeprogrammi, siis selle lõpuread just nimelt niisugused ongi. Ja siis annab rahvarinne omavalitused oma funktsioonid üle nendele uutele poliitilistele parteidele uutele jõududele, kes sünnivad, et need parteid sünnivad, selles ei olnud kahtlust. See, et nad hakkavad omavahel konkureerima. Kadri, ma selles ei olnud ka kahtlust, see, et need, kes hiljem tulevad, et nende võimalus vahele jääda on ikkagi oma eelkäijate kriitika kaudu ja mida kõvemini neid kritiseerida, seda paremini sa ise silma paistad, eks ole, see oli ka selge. Nii et selles mõttes see on olnud loomulik protsess, aga noh, olgem ausad muidugi peetiliselt seda kõike võimalik ette näha, aga praktiliselt seda kõike läbi elada muidugi on mõnevõrra keerulisem, ma ei soovitaks seda eriti. Ja ma isegi tahtsin küsida, et kuidas need praktikas see välja kujuneb. Endine võitluskaaslane on praegu teie vaenlane, noh, ütleme mitte nüüd kõige otsesemas mõttes, aga ikkagi vaenlane, kuidas teie kui inimene suudab sellest üle olla või peab olema poliitik lihtsalt niivõrd tugeva ja paksu nahaga, et ta nagu sellele ei pööra mingisugust tähelepanu? Kõigepealt. Et mina ei nimeta küll kedagi oma vaenlasteks võib-olla keegi mind peab enda vaenlaseks, aga noh, see on siis tema õnnetus juba? Jah, muidugi, mul on poliitilisi vastaseid, aga mitte rohkem ja poliitilisi vastaseid on alati võimalik veenda, nendega peab olema võimalik astuda dialoogi, nendega peab vaidlema. Aga mitte enam. Aga Ma kunagi me proovisime analüüsida koos paari sõbraga, et tegelikult, mis seltskond see on kestnud väga veriselt peale tulev ja rusikas püsti, kogu aeg käib ja sõimab, räägime siis otse. Neid ei ole palju, see annaks kuskil 50 inimest mitte rohkem. Ja ma ütleks niimoodi, et laias laastus nendest üks, kümmekond inimest on sellised poliitikuks ümber kasvanud endised ajakirjanikud siis paarkümmend on jah neid, keda võib nimetada, kes teavad, et neil on minuga mingisugused arved poliitiliselt. Ja siis veel üks paarkümmend on niisuguseid puhtalt psühhopaadi tunnustega inimesi, kellele ütleme reaalse poliitilise olukorra puhul lihtsalt pressist sõna ei antaks. Aga see seltskond on üsna väike, korduvad ju tegelikult ühed ja samad nimed pressis ja kui vaadata avaliku arvamuse küsitlusi ka, see ju väga peale ei lähe. Neil tehti sel kevadel viimane niisugune suur küsitlus, oli see laarsus, küsitlus, eks ole, kus oli kuskil 70 80 poliitikad ja poliitikud ja ma mäletan, et seal oli mul kusagil 40 protsenti eestlastest, leidis, et ma olen sobiv nende huvisid esindama ja kaitsma asunud, öelda seda on üsna palju. Ja ma olen päris rahul ühe niisuguse asjaga, et. Nagu see küsitlus näitas, minu suhtes on üsna vähe ükskõikseks. Ahah, nii et see ükskõiksus poliitikule kõige valusam pole, kas vastane või ole pooldaja, aga. Ma arvan küll sellepärast, et ükskõikne see tähendab ju seda, et sellest inimeste arvata mitte midagi kas on või ei ole. Ma ei tea, kas see on valus. Aga ma arvan, et seda peaks nagu läbi elama. Nojah, aga samal ajal on veel valusam, veel ebameeldivam on see, võtate hommikul ajalehe lahti vaadata, mida jälle savisaarest on kirjutatud, millega teda taas loobitakse, kuidas inimlikult te suudate sellest üle olla või on tal tekkinud ikaga selliseid nõrkusemomente, et lööte kõigele käega, ah milleks elu on ju ainult üks kord. Teate, see mõnikord teeb ju muidugi nalja ka, kui aus olla, sellepärast et ega need otsesed ründajad ju oma sellise erilise mõtteselgusega ei hiilga ja ma tean täpselt, et mulle tuletatakse kõigepealt meelde 100 525 grammi leiba, eks ole, ja siis tuletatakse meelde minu venesõbralikkust ja nüüd ka sagedasi Moskvas käike. Ja no mis siis veel, mis need põhilised on? Aga muidu näiteks Moskvas käigud, see on tõepoolest teema, mida ma tahtsin ka puudutada. Miks siis Savisaar, käisin tihti praegu Moskvas. No ma alustaksin sellest, et ma muidugi Helsingis olen sel aastal rohkem käinud kui Moskvas. Moskva ärritab millegi ja millegipärast Moskva ärritab. Minu meelest ei ole võimalik normaalset poliitikat ajada ilma isiklike kontaktide, ükskõik, kas sa selle inimesega, kellega sa kontakteerunud oled lähedastel positsioonidel või vastupidi, sa oled täiesti vastandlike positsioonidelt temaga, aga kontaktid peavad olema. Ja minu arvates praeguse valitsuse ja presidendi nõrk külg on see, et niisuguseid kontakte ei ole pikka aega olnud, sest eriti meie idanaabriga ma tean, nende kontaktide raames on võimalik läbi rääkida ja selgeks rääkida paljud asjad, paljud asjad, mitte niimoodi, et välisministeeriumid pöörduvad ainult üksteise poole avaldustega. Nii et ma arvan, et neid Moskva kõike peaks olema tegelikult märksa sagedamini. Vaadake, mulle on tõepoolest sellist venesõbralikkust ette heidetud, aga eks see tuleb ka sellest, et mul ei ole illusioone, ma saan väga hästi aru, kus kohas me sellel planeedil asume ja ma sain aru, et me teist kohta oma rahvale ja riigile kuidagimoodi ei saanud ja me ei saa Austraaliasse ennast ümber paigutada ja ja ma arvan, et ma nendest poliitikutest, kes süüdistavad mind liigses venesõbralikkusest erinen ainult ühe omaduse poolest. Nimelt ma tahaksin ikkagi elada oma elu rahulikult siinsamas Eestimaal ja selle rahva keskel, kus ma olen. Loodan, et mõnigi nendest poliitikutest, kes praegu on väga korras klaasitäis, käib rusikas püsti, et küll mõnedele venelastele näitame tegelikult ikkagi pärast vene karva esimest määratuste Liidub Stockholmi laeva peale, et jätkata siis vabadusvõitlust teisel pool balti merd. Vot selles mõttes ma olen täiesti teist meelt. Me jõudsime natukene presidendi teema juurde, te nimetasite, president Meri aga omal ajal, õigemini mitte omal ajal, vaid see oli pisut üle aasta aega aastaajad tagasi. Kui oli suur presidendi võitlus, siis nagu põhiliselt kaalukausi peal olid kaks meest. Härra Rüütel ja härra Meri. Ja härra Savisaar tõi sinna kolmanda arvestatava figuuri, härra Taagepera kes siiski küllaltki tugevalt ilmselt kallutas neid kaalukausse, sest oleme ausad, Lagle Parek ikkagi väga tõeliselt ja tõsiseltvõetav presidendikandidaat omal ajal ei olnud ja siin on ka üks küsimustunud tarina naisterahvad, et kastet praegu olete veel ka rahul sellega, et omal ajal te suutsite kaalukaussi Taagepera kandidatuuriga siiski küllaltki ilmselt meri poole kallutada ja mis suhted Taagepera aga veel tänaval. Ja kas üldse on suhteid? Ma ütleks niimoodi, et. Ma ei tea, kui palju me seda kaalukaussi kallutasime, aga Rein Taagepera oli tõesti rahvarinde valimisliidu presidendikandidaat ja me tegime kõik, mis võimalik selleks, et temast oleks saanud Eesti vabariigi president. Ma arvan, et temast oleks saanud väga hea president. Nüüd kui need kolm presidendikandidaati, president, kui neid vaadata, siis tegelikult ma olen nende kõigiga praegu. Päris heas vahekorras Arnold Rüütliga me oleme koos konsultatiiv ja koostöönõukogus, mis 12 poliitikut. Leid selleks, et oma vaateid kooskõlastada ja ühiselt läbi arutada selliseid päevapoliitika. Jaga strateegia küsimusi. Lennart Meriga tunneme teineteist märksa varasemast ajast. Teed olid ju see, kes suutsime eripoliitikas oma nõudeid. No me koos tulime poliitikasse, ütleme niimoodi ja me ka praegu aeg-ajalt konsulteerimine kui vaja. Mis puutub Rein Taageperas, siis minu sümpaatia tema vastu on muutumatu ja, ja tõepoolest pärast tema Ameerikast tagasi tulekut, kui ta läks Tartusse, ma ei ole temaga kohtunud, aga varemgi nii olnud, et ma vahepeal ei ole üks aasta kohtunud ja siis on jälle mingi tihedam periood, kus me koostööd teeme ja ma millegipärast arvan, et neid perioode tuleb meil veel. Nii et nendest neljast presidendikandidaadist võib-olla Lagle Karepa rääkida, mul on kõige vähem suhteid, kuigi ma pean ausalt ütlema, et selge vahepeal ma saatsin kirja ja seejärel ka helistasin Parekkele ja tegin ettepaneku, et me saaksime kokku ja räägiksime tervet rida asju ja Lagle Parek oli sellega nõus. Aga siis see kohtumine jäi ära ja nagu mulle teatati, tema partei olevat siin veto peale pannud. Aga noh, see on ka niisugune. Narva on ajutine nähtus. Mille pärast seda Taagepera küsimust ka hea meelega küsisin, sest väga palju on tulnud sellist juttu, et Savisaare Taagepera on kapitaalselt tülis, omavahel ühtegi sõna ei räägi. Millest need jututajaid üldse tekkida, poliitikute puhul, kas keegi näeb pealt või, või on see lihtsalt rahvat fantaasia või on see juba harjumus, et kui kaks inimest kõrvuti seisavad, siis nad ei või olla mitte sõbraliku suhetes vaid on ilmselt vaenlased. Ma ütleks niimoodi, et poliitikud tegelikult saavad omavahel märksa paremini läbi, kui see väljapoole paistab. Kuidagi ei suudeta aru saada, et miks ma made kas saan normaalselt läbi või miks ma kallasega Saina millegipärast oodatakse, et me kõik nagu peaksime kogu aeg tülitsema ja kogu aeg üksteise suhtes olema vaenulikult meelestatud või jah, me kritiseerime, kui vaja, 11 mina olen võimeline Laariga ka normaalselt läbi saama ja ma ütlen, aga ta ei ole lihtsalt see aasta aega tundnud selle järgi vajadust, et me võiksime omavahel kontakteeruda. Jah, aga see on see poliitika, mida arvatakse, et noh, inimesed ainult omavahel peavadki nagu kiskuma kaklema, et muidu nagu poliitika üldse ei toimi, et see ongi see edasiviiv jõud, nimelt need omavahelised väga halvad suhted. Siin tuleb eristada Kaksesse poliitiliselt mõtted ja poliitiline diskussioon, poliitiline võitlus ja teiselt poolt isiklikud suhted. Sest et ikkagi, kui selline poliitiline võitlus läheb üle isiklike suhete valda, siis ei tule demokraatias selles riigis enam mitte midagi välja. Ja seni jumal tänatud, mulle tundub, et me oleme suutnud need kaks asja enam-vähem lahus hoida. Arvata mõned, ütleme Petlemi taolised figuurid, aga üldiselt poliitikud ikkagi püüavad mitte väga isiklikuks minna. Siin oli ka küsimus ja ilmselt see huvitav raadiokuulajad väga. Kas näeb Edgar Savisaar enda kambaki poliitikas, kuigi ta praegu ei ole? Ma, ma arvan, et siin mõeldakse selle all, kas näed, Edgar Savisaar ennast taas peaministritoolil? No ma olengi poliitikas tagasi ja ma olen seal olnud juba päris mitmeid lasteaed ja täna pigem on juttu olnud sellest, et võib-olla kunagi peaks nagu poliitikaga hüvasti jätma. Ja mis puutub sellesse, et näha ennast peaministri toolil, siis see tähendaks muidugi teistsugust jõudude paigutust, kui ta praegu riigikogus on ja ma küsiks küsija käest vastu, et kas uued valimised on juba välja kuulutatud vä? Nii see, et omal ajal peaministrina olite häbematult noor, käis väga paljudele inimestele vastu mõistust, sest küpse poliitiku iga Brežnevi algas 60-st eluaastast, aga teie olite isegi alla 40, kas praegu ei ole natukene valus vaadata, et riigivõim on tegelikult veel nooremate meeste käes? No kõigepealt. Reigime ja riigivõim ei ole veel nooremate meeste käes, sellepärast et me oleme nagu kogu aeg pidanud seda arvestust valitsuse keskmise vanuse kohta. Igatahes selle momendini, kui nii rebasele läks, oli meie valitsuse keskmine keskmiselt vanuselt Me olime noorem kui praegune Laari valitsus. Mõelge selle peale, et ka meil oli mitmeid 30 kaheaastase inimesi seal valitsus ja nii edasi. Nüüd rebaseäraminekuga keskkonnavanustel natuke langes. Ei usu, et nad on ka praegu kõige noorem valitsus, seal on lihtsalt nende endi loodud imidž, et nemad on kõige nooremad, kõige paremad ja tublimad. Aga jah, me olime päris noored, aga meil oli üks teine omadus, oli veel valitsus, me olime ka kõige haritum valitsus, ma usun. Mis on Eesti vabariigis olnud. Meil oli ikkagi valitsuse koosseisust ligi pool oli professoreid, akadeemikuid, teaduste doktoreid ja kandidaate. Ma ei ole kindel, millal meil järgmine sedavõrd haritud valitsus tuleb, nagu, nagu see valitsus oli. Ja seda haridust muidugi oli ka väga vaja, sellepärast et probleemid, mille kallale asusime, olid ju täiesti unikaalsed. Me ei nii-öelda niimoodi, et me oleksime olnud väga ette valmistatud selleks riigimehetööks ja ja see varasem hariduspagas luges palju, kas me suutsime paindlikult reageerida või mitte. Härra Savisaar, ma teen sellise ettepaneku, et kui nüüd seal midagi poliitikast on öelda, siis ütleme selle minuti kahe jooksul ära, sest teine tund saatesse lavi hakkab ümber saama ja selle viimase tunni peaksime pühendama sellele, mida ka reklaamis välja lubasime elule ja armastusele ja malevale, sest nendest asjadest pole üldse rääkinud. Nad ilmselt peaks ikkagi järgmise tunni algul veel käsitleme ühte niisugust asja nagu ütleme varjatud poliitikat, sest me oleme Kogaja lähtunud sellest praegu poliitikud ongi need, kes teevad poliitikat. Väidan praegu, et vastupidi poliitika läheb järjest rohkem ära poliitikute käest ja läheb järjest rohkem ära poliitiliste parteide käest. Et toimub selline parteide sebimine ja kemplemine pealispinnal mingite kolmandajärguliste küsimuste üle. Väidan, et põhiküsimuste lahendamisel parteide osa jääb praegu järjest nõrgemaks, aga see ongi üks teema, millest peaks eraldi rääkima. No ilmselt seda väidet hakkame tõestama, siis pärast kella neljasid uudiseid ja veel viimased minutid võtab telefon neli kolm neli kaks kaks kaks vastu küsimusi härra Savisaarele.