Raadioga. Ja veel viimased 50 minutit saatesse laviin, kus stuudiokülaliseks on härra Edgar Savisaar. Ja kui me lõpetasime eelmise tunni sellise väitega, et ega see riigi juhtimine, poliitika tegemine nii väga otsene ei olegi, et ilmselt on olemas ka jõud, mis seda suudavad mõjutada siis me lubasime tunni alguses sellele väitele ka tõestuse leida. Ja ma mõtlen küll, et praegu on niisugune tugev parteidevastane kampaania ja kõik on õige, tõepoolest seda lehmakauplemist on palju. Siin ei ole midagi võimalik vaielda, aga minu meelest ikkagi sellel on, parteidel on üks pluss, see on nimelt see, et nad on avalikkuse kontrolli all. Valija saab valimiste kaudu neid kiita või karistada, kas hääletada nende poolt või mitte. Ja nüüd ma küsiks, et kui ei ole parteide kaudu tehtavat poliitikat kustkohalt, siis seda poliitikat tehakse. Mina väidan, et sellisel juhul seda tehakse tavaliselt kas pankade kaudu või tootjate liit Dude kaudu või mingite korporatsioonide kaudu ja see ei ole siis kuidagi tegelikult selle tavalise inimese kontrolli all. Ja ma väidan, et meil tegelikult poliitika ongi parteide käest suures osas läinud ja põhilisi poliitilisi otsuseid teevad mitte parteid. Nemad sebivad pealispinnal ja kaklevad omavahel ja vaadake, rahvusvaheliselt on olemas üks niisugune väljend poliitikutega poliitiku kohta, pupe lokk. Teiste sõnadega, need on niisugused poliitikud, kes väga head tavaliselt näevad välja, aga hea seadmisega ja oskavad hästi püüda inimeste hääli. Aga kes tegelikult ise on ikkagi rahandusringkondade rahameeste poolt mõjutatavad, juhitavad ja kinnimakstavad. Ja ma arvan, et meil on tegelikult samasugune olukord, kusjuures olgem ausad, ega poliitiku võimalused olla iseseisev, muutuvad järjest väiksemaks, sellepärast et poliitika läheb üha kallimaks. Kui näiteks võrrelda möödunud aasta valimiskampaaniat ja selle aasta oma, siis ma pakuks välja, et hinnad on ikka mitukümmend protsenti või isegi seal kordades tõusnud, koguva tähendab, kõik on aru saanud või firmad on aru saanud, et poliitika Pealt võib teenida. See tähendab seda, et tegelikult ju. Kui poliitik tahab, et tema hääl oleks kuulda, siis ta paratamatult peab maksma, ta peab ka raadios maksma reklaamiminutitest televisioonis veel palju rohkem ja reklaammaterjalid, kõik see maksab, eks ole, rahvakogunemiste organiseerimine järelikult ta paratamatult peab olema seotud, et majandusringkondadega ja mulle näib, et me hakkamegi jõudma sinna maalin maale, kus Eestis ei ole enam poliitikute võim, vaid tegelikult on ikka rahameeste võim ja, ja poliitikat niivõrd ei teosta. Poliitilised juhid, kuivõrd seda aetakse praegu ikka pankadega kaudu ja ma võin tuua selle kohta päris mitmeid mõtlemapanevaid näiteid. Võtame kas või selle, kuidas meil panga pankrotid on olnud. Meil on olnud viis suurt panga pankrot. Esimene oli Tartu kommertspank, ainult enne seda pudenes selle küljest ära üks osakond, millest sai Hansapank ja need mehed elavad praegu väga edukalt ja väga jõukalt, eks ole. Edasi, teine oli jublybee. Samuti kukkus kokku pankrot, sellest tekkis lüüa, said kliendid lüüa, said osanikud. Aga me teame, Aporfiirjas rajab praegu koosi banke väljaspool Eestit. Asi järgmine, Revaalia pank liikus väga kiiresti pankroti suunas, aga me teame, et aga palun skandaali, üks pea nõuandjaid. Edasi järgmine otepää pank, aga me teame, et selle panga üks initsiaatoreid ja kes sealt ka laenlasid, kõige rohkem oli sander, Raidal elab väga hästi, tõmbusin parteisid praegu edasi, järgmine Lääne-Eesti pank, me teame, et üks selle loojaid juh tähele plaanis on praegu valitsuskoalitsiooni majanduspoliitika üks liidreid elab ka väga hästi ja on sees vist päris mitmete Eesti pankade ja majandusorganisatsioonide juhatustes. Teiste sõnadega, ma tahan öelda seda, et lüüa saavad kliendid ja lüüa saavad nende pankade osanikud. Aga on inimesi, kes on nende pankrottide pealt päris ilusti rikastunud. Kahjuks meil seal ja ma nimetatakse pankrotte kriminaalpankrotideks praegu vähemalt osasid nendeks. Aga retsepte nende vastu meie riigis praegu ei ole. Või teine näide, see on see kurikuulus Klausi näid. Vaat see oli see näide, kui ühele sisuliselt ühe mehe firmale koos, mille eesotsas oli üks kõigele tundmatu ärimees, minu meelest tema nimi oli vist Peterson. Järsku sai Tartu kommertspangast Eesti kütused tagatisega suurele tänu kuskil 125 miljonit krooni. No kuulge, me võime nii Kaarepere kui Riho silla kohta arvata mida tahes, aga kumbki neist ei loll inimene. Ja kumbki neist ei oleks andnud niisugust laenu ühele väikesele ärimehele täiesti tundmatu ühemehe firma eesotsast, on selge, et selle Klausi ja pidid olema väga suured majanduslikud jõud, kes selle laenu pealt ka lõikasid tegelast praegu kõik vaikivad. Ja ma võiks tuua veel rida niisuguseid näiteid majandusotsuste kohta, mis minu arvates ei ole tehtud mitte poliitikute poolt vaid tegelikult ikka asioon hakanud eestes dikteerima juba rahamäed. Nojah, siis ta ka seal avasaates on olnud juttu sellest, et näiteks kõige valusam konnasilm on ju see metalliäri kused Eestisse metall on aga läbi Eesti läheb ikkagi väga suur osa metallist mis maailmaturule vanametallist tuleb ja küll on püütud seda takistada nii vähivalitsuse ajal kui ka Laari valitsuse ajal ega Savisaare valitsejale. Lihtsalt meie ajal see ei olnud sedavõrd probleemiks, ärge unustage seda, et me olime tol ajal veel liidu koosseisus tegelikult iseseisvusaega, meie valitsus oli kuskil kolme kuu ringis. Ja, ja kuigi need takistuse püüdlused kõik olid olemas, need takistused kõrvaldati mõne aja pärast kusesse ajahetk oli siiski suhteliselt väike. Seal Avi saate üks külalistest ütles, et tema on kohtunud inimesega, kes teatas väga täpselt ja konkreetselt seda, olge rahulikud, nädala pärast võetakse see piirang Metalli väljaveole sest selle taga on väga suured jõud ja väga suured rahad, mis tulevad hoopis mujalt kui Eestist. Ja ja sellepärast ma tahangi öelda, et ei maksa kõike pate poliitikute kaela praegu ajada poliitikud, mõnes mõttes hakkavad Eestis muutuma ka nendeks popedeks, keda tegelikult nöörist tõmmatakse kusagilt hoopis mujalt. Nojah, aga milleks siis poliitik ta on lihtsalt inimene, kes püüdleb parema elu poole, sest mingist ideaalist sellisel juhul rääkida ei saa. Sellisel juhul ei ole tegu mitte ideaalidega, vaid kained ja pragmaatiliste ostan, müün, vahetan suhetega. Ja kui ma nüüd ütleksin, et me ei ole saanud küsimusi härra Savisaarele, siis on seal suisa vale ja üks küsimus toodi lausa trükituna. Ja kuna siin lõpus on raadiokuulaja Tallinnast väitnud, et kui saatejuht, minu küsimus siis olete teie opositsiooni tuhvlialune. Mina võin küll päris rahulikult öelda seda, et härra savisaarega, me oleme varem kohtunud vaid üks või maksimaalselt kaks korda. Ja ma ei ole praegu ei opositsiooni tuhvlialune ega ka Isamaa vaenlane vaid ma olen saatejuht, kes püüab vestelda oma tänase külalisega. Ja kui tänasel külalisel on midagi öelda, siis on ta seda ka öelnud ning mina ei püüa tema suud ja selles suhtes kinni panna. Kuid need, need küsimused Edgar Savisaarele. Kuidas seletate seda akti, et koos madega saite valimisel võrdset hääli? Hakkame, siin on paar küsimust, kas ma arvan, et kõik ette või vastate? Teeme ükshaaval, tähendab me saime madega täiesti võrdselt hääli, aga häälte paigutus oli erinev. Ma sain rohkem hääli Välis-Eestist kui tema ja tema sai rohkem hääli kodu-Eestist kui mina. Aga lõpptulemusena kujunes tõesti paradoksaalselt väljade häälte arv oli täpselt sama. Peaministrina olles näris Madedeid kõikvõimalikel juhtudel, nüüd aga olete kaks suurt sõpra nagu vahepealset närimist ei olekski olnud. Kas te peate koos nagu ka? Ja muidugi me peame koos nõuga. Ja olete sõbrad, ma arvan, et ma kõigi poliitikutega saan hästi läbi, ärge unustage seda, Madaga me koos ikkagi alustasime juba 87. aastal see neil IME ettepanek muidugi oli meil koos ja no ega meid tülli ajada ei ole ka nagu suurt parem ikka, kui me sõbralikult läbi saama. Nojah, aga samal ajal muidugi on ka muutunud lausa legendideks need teie omavahelised pöördumised. Ülemnõukogus, kallis Edgar, kallistid. Made on, eks. Oma keelega mehi Eesti Parlamendis ja ma kadestan teda, mõnes mõttes ma ei sooviks teist korda enam, kui ma olen valitsusjuht, peaksin olema seda, ma ei sooviks endale niisugust meest opositsioonis. Aga koos temaga opositsioonis olla on päris mõnus. Aga muide, kas te teate ka seda, et teie kohta on ise öelnud, et et ideaalsemad opositsionääri kui Edgar Savisaar on väga raske leida? Ei usu, et ma olen päris ideaalne opositsionäär, ma arvan, et ma suudaksin rohkem kasu tuua mõnevõrra loovamas tegevuses opositsioon seal paratamatult kritiseerimine, opositsioon juba asetatud sellisesse rolli. Aga selge on ka päris see, et opositsioonis on kergem olla kui olla, nagu ütleme, tüüri juures närvid kuluvad, mõlemal pool on nii ja selle raadiokuulaja yks enne küsimused edasi. Te käite Venemaal salaja juhtidega kohtumas, sellest eesti rahvale selgitamata, teie sümpaatia idaaladele on silme. Vastupidi, mina käin seal avalikult ja seda kellegi eest varjamata. Ma sellele küsimusele enne jumalast. Nii aga faktid selle kohta, et keegi nagu varjatud Ei, aga ma ei ole nõus selle väitega, et ma käin seal salaja. Teie valitsusvastane kriitika on nii räige ja igal võimalikul juhul te püüate seda teha, et see näib haiglasena. Sellise kriitikaga oma populaarsust ei saavuta. Mis läinud, see läinud teie valitsemise aeg oli jõle, nii ütleb seesama raadiokuulaja. Noh, ma usun niimoodi, et kellele jõle, kellele mitte kahtlemata inimesi, kellele see ei meeldinud. Kas arvate, et Eesti rahvas teid jälle tagasi valib, kui valitakse, siis tuleks täpsemalt uurida, kuidas nii väljapaistvad isikud võrdselt hääli saavad. Kust ja kellelt need hääled tulevad. See on poliitiline prostitutsioon, kui mitte pornograaf. See on juba niimoodi eesti rahva otsustada, kas nad valivad tagasi või mitte. Aga ma tänan selle kirja saatjad kahjuiata siia oma nime ei lisanud ja ma näen, et on selle kirja valmis pannud juba enne saadet, sest siin on ka küsimusi milledele mõju tegelikult saates vastasin, aga ma saan sellest inimesest aru ja ma saan temast tõesti aru, ma saan aru, et ta on üks nendest, kes aasta tagasi vaimustunult hääletas Isamaa poolt ja uskus neid loosungeid ja nüüd on kibestunud ja ei ta tõesti midagi kuulda sellest, et tema valik ei olnud päris õnnestunud, nii et ma ei heida sellele inimesele midagi, et miks ka mitte ka niisugused seisukohad on olemas. Aga teie kui poliitikast ja selliseid süüdistada vaid kirju olete elus päris palju saanud või on need väga harvad? Teate toetavaid kirju on ikkagi hoopis rohkem. Minu meelest selliste süüdistuste kõrgaeg oli kusagil 90 üheksakümned teise aasta kevad. Siis neid oli päris palju, aga vahetult pärast valitsuse lahkumist oli väga palju toetusavaldusi ja väga palju tuli neid ka pärast eelmisi valimisi. Kui kas välja tulema see, et Isamaa poliitika ikkagi suure osa inimeste taotlustele vaadetele päriselt ei vasta siis nagu inimesed hakkasid otsima kuskilt mujalt pidepunkti ja toetuspunkti ja siis järsku hakkas kirju jälle tulema. Ja veel mõned küsimused, siis kui me jõuame ka oma teema juurde elust, armastusest ja malevast. Kui te näiteks näete tänava peal, keegi on tunginud kallale Mart Laari seda peksab, kas te lähete ükskõikselt mööda või astute appi? See on päris huvitav küsimus, tegelikult on variante veel, kuidas käituda, aga esiteks Mart Laar minu arvates käib ainult ihukaitsega. Nii et ma ei kujuta hästi seda situatsiooni ette, kuidasmoodi keegi talle tänaval kallale tuleb. Ja teiseks, see oleks juba peaaegu läinud riigikogus kalale. Teate, ma ei ole päris kindel, kumb, kummale oleks peaaegu seal ikkagi tallama läinud, aga noh, hamba peale. Ja teiseks, mul on elus mõned selliseid juhtumeid olnud, kus ma olen appi läinud ja mõned korrad ka selle üle kannatanud, aga aga ma usun, et mu põhimõte on ikka nõrgemale appi minna. Miks läksid härra Savisaare ja proua Lauristini teed lahku? Ma ei arva, et meie teed oleksid lahku läinud. Me oleme lihtsalt kohad vahetanud. Varem oli Lauristin, asespiiker ja mina peaminister. Nüüd olen mina asespiiker, istun täpselt tema toolis ja tema on minister, aga ma ei välista näiteks järgmist valitsust, võib-olla teeb Lauristin ja keda ta siis endale valib? Koostööpartneriteks, eks seda aeg näitab. Milliste Eesti poliitikutega läheksite luurele, millised peaksid olema nende iseloomuomadused või toote ka nimeliselt ära need poliitikud, kellega ta nõus tuurile minema? Tähendab, ma ei armasta üldse luurel käia. Selleks sobivad sellised väiksemad kaaluga ja paindlikumad mehed ja naised, kui mina ei ole luuraja tüüp, ma olen nõus mõnikord minema. Rünnakule, ütleme siis niimoodi ja mõnikord olen ma nõus kaitsma Dagenemist. Aga noored on natuke teist tüüpi mehed. Nojah, siin on ilmselt mõeldud ikkagi luuramise all seda, et millist usaldust ma muidugi sellest kõigest väga hästi aru, aga samal ajal muidugi teile kui poliitikule on ikkagi väga tähtis ka see, milline on informatsioon ja seda paratamatult pead ikka luurata tooma ja ma olen päris kindel, et igal poliitikul on ikka omad luurajad, kes teda informatsiooniga varustada. Kindlasti on see nii, aga see tähendabki seda, et iga poliitik ise ei pea olema luuraja. Seda on muidugi küsimus selle kohta, et olemegi juba jõudnud eriteenistuse juurde. Miks likvideeris Laari valitsus eriteenistuse ja tagandas Tootsi, mis on saanud sama teenistuse töötajast Veiko kullast ja millega on pälvinud Soosiku soosingu Kaitsepolitsei ülem Jüri Pihl? Ega ma ei oska väga nendele küsimustele vastata, minu meelest on oma kohtadelt tagandatud terve rida neid inimesi, kes 90 kuni 92 tegid oma tööd ausalt ja kohusetruult, nende hulgas ka Jaan Toots ja Andrus Öövel ja Kalle Klandorf ja mitmed teised. Eks see oli see platsi puhastamise poliitika, kui võeti vastu otsus, et võtta ametisse ainult neid, kes on isamaale truud ja ustavad ja lojaalsed aga mitte ei valitud inimeste kompetentsuse järgi. Taha taheti teada seda, miks on teie maakond väga vihane praeguse valitsuse vastu, kes on ju ometi antud momendil nii noored. Kas te siis ei tunnistajad omalajal, tee varitsus tehtigi vigu ja kas on teie iseloomu sees selline joon, et kiidate ennast? Millised on suhted teil ka vene valitsusega on sellest ilmselt oli juba natukene. Mitu küsimust koos ja tähendab, ma ütleks niimoodi, et võib-olla üks erinevus meie omaaegse valitsus ja praeguse valitsuse vahel ongi see, et meie tunnistame küll, et meie tegime päris mitmeid vigu. Aga ma ei ole kordagi kohanud, et praegune valitsus tunnistaks, et tema on midagi teinud valesti või milleski eksinud. Minu meelest praeguse valitsuse eripära selles ongi, et ta oma sõnade järgi ei ole teinud mitte ühtegi viga. Kas ei ole aga küsimus ka selles, et teie tagantjärgi saate vigu tunnistada, aga praegu, olles võimul, on väga raske seda tiga tunnistada? Tähendab mõnikord on just nimelt võimul olles majagi oma vigu tunnistada, eriti siis, kui. Kui ees on mingisugune poliitiline käänab või nihe, tähendab, kui sa pead hakkama ajama mõnevõrra teist juttu. Kui sa seni oled ajanud, jah, võib-olla Tõnis eksisid või olukord on lihtsalt muutunud, on teistsugune. Aga siis sa pead, kas seda inimestele ütlema, et jah, on tõesti nädal aega tagasi, rääkisin üht, aga nüüd ma pean rääkima nendel ja nendel põhjustel teisiti. Aga praeguste meeste häda ongi selles, et nad räägivad täna täpselt vastupidist sellele, mida nad rääkisid kaks nädalat tagasi ja ei tee teist nägugi. Tähendab sõnade söömine on liiga tavaliseks. Öeldakse, et poliitika on kompromisside kunst ilmselt selle vastu mitte keegi ei saa. Milline kompromiss oleks see, mida härra Savisaar peaks parimaks eesti rahvale? Kompromiss näiteks Laari ja Savisaare pooldajate vahel? Kompromiss on huvide tasakaalustamine, tegelikult paljudes küsimustes praegu huvisid ei tasakaalustatud. Oleks siis see tähendaks, et sellisel juhul see peaks olema kompromiss väliskapitali ja kodumaise kapitali vahel, sest meie leiame, et praegune valitsus toetab põhiliselt kompratoorsed, kapitali ja väliskapitali. Meie toetame kodumaist kapitali, me leiame, et kodumaise kapitali huvid ei ole esindatud. Oleks kompromiss endiste omanike ja näiteks praeguste üürnike vahel. Mul on Sindi kaasas mitmed kirja, tema võiks rääkida, mis olukorras on praegu üürnikud. Me leiame, et praegune valitsus lähtub ainult endiste omanike huvidest, unustades ära, et ka ülejäänud inimesed on, et ülejäänud inimestel on oma sihid ja taotlused, see tähendab, see kompromiss ei peaks olema ju sugugi mitte Savisaare Laari kompromiss, see peab olema nende erinevate inimgruppide huvide kompromiss, et nende huvid oleks tasandid alustatud. Paraku praegune valitsus on seni näidanud ennast ainult teatud väikeste gruppide huvide kaitsmine. Kui me rääkisime härra Taageperast ja temast presidendikandidaadina, siis ajalugu on muidugi näidanud seda, et neetud välisnoh, ütleme, välis maalased, kes pöörduvad tagasi Eestimaale olen või Lätimaale või Leedumaale. Et nendega reaalsus siiski oma regioonis ei ole sedavõrd suurt, et nad saaksid häälteenamuse, sest kõik balti riigid on ju tegelikult presidendivalimistel toonud oma kohalikele kõrvale ka välismaalased. Aga nad kõik on saanud ka lüüa. Ma praegu olukorras, kus meie valitsuses on välisministrid, kuidas te suhtute välisministritest, mida ma mõtleks välisminister, vaid väliseestlased, kes on meil, Eesti valitsused? Taagepera siin on erandiks sellepärast, et kuu-kahega tema reiting tõusis seal ühelt kahelt protsendilt tõusus kusagil 20 protsendini, nii et tegelikult ta suutis ennast kodueestlastele teha mõistetavaks omaduseks küll. Aga ma väidan näiteks, et kui praegu toimuksid uued valimised, siis ilmselt Taagepera käsi enam nii hästi ei käiks valimiskampaanias, sõltumata sellest mulle tundub, et lugupeetud Hain Rebas on kõvasti ikkagi väliseestlaste mainet aidanud alla viia siin praegu ja olgem ausad, kui praegu rahva hulgas ringi sõita, siis väliseestlaste suhtumine ei ole ju hea. Millest on kahju? Sellepärast et nende hulgas on ju nii nagu meie kodu Eestiski väga mitmesuguseid inimesi ja igasse ministrite ministressegi tuleb suhtuda erinevalt. Näiteks ma arvan, Arvo niittenberg on üks selline minister, kes veel või mitmes Eesti valitsuses tööd teha ja ja kellest on Eestile kasu olnud. Samal ajal ma arvan, Jaan Manitski, kui ta oli siin minister, sugugi mitte Eesti huvide eest ei olnud siin väljas, palju tuli mõningate Rootsi firma huvide eest ja nii edasi, tähendab, kaasinimesse tuleb ikkagi suhtuda individuaalselt, mitte lähtudes nüüd ainult sellest, et kas ta on väliseestlane või ei olda kodujastest. Üks väga suur hulk küsimusi on tulnud pensionäridelt, kuidas toimiksid teie, kui oleksite jälle liider selle vaeste armeega, kelle nimi on pensionärid? Hakkaksite pensionäridele maksma ja neid küsimusi on tõesti mitmeid-mitmeid-mitmeid. See muidugi näitab, et väide, et tööinimesel ei ole aega kuulata päeval sellist pikka tookšõud ilmselt peab ka paika, sest pensionärid on väga aktiivsed küsijad ja ilmselt kõige valusam probleem. Nendele on ikkagi see pension, mis on häbematult väike, selleks. Tulla ots otsaga kokku. Ma alustaksin tegelikult sellest, et ma tühistaks selle Iisraeli relvaostutehingu ja kulutaksin 150 miljonit dollarit pensionäride pensioni tõstmiseks. Aga selleks, et teatud osas hüvitada need hoiused, mis ikkagi rahareformiga ja inflatsiooniga kaotsi läksid. Jah, aga vaadake, selle relvaostuga on nüüd nii ja naasuguseid arvamusi, aga samal ajal oli Edgar Savisaar see mees, kes ikkagi pani aluse meie piirikaitsele ja oleme ausad, ikkagi väga palju raha eraldas selleks, et see armee oleks meil täiustada. Ja aga me ei teinud seda pensionäride arvel, kui te võrdlete, kui palju oli siis pension suhtes, ütleme, keskmise palgaga siis te näete, et vahe oli siin üsna väike. Praegu aga pensionikeskuse palgavahekord, et vahe on suurusjärgus juba. Tähendab me, ma olen endiselt sellisel arvamusel, et muidugi riigikaitse, eriti piiriteenistuse, politsei, ma ei arva, et meil oleks vaja niisugust suurt võimsat armeedia temale niisugust modernset relvastust, aga piirikaitse ja politsei on iseasi, nendel on seda muidugi vaja ja rohkem, kui neile praegu eraldatakse. Tegelikult ka politsei saab praegu väga vähe raha võrreldes sellega, mis tal vaja oleks. Nii, aga me ei teeks seda mitte pensionäride arvelt, sest vaadake mina loosung on vastupidine mark Laarile Mart Laar ütleb, eks ole, meie aitame neid, kes ennast ise aitavad, neid aitab ka riik, ütleks vastupidi, need, kes ennast ise aitavad, neid riigil ei olegi ja aidata, nemad saavad ise hakkama. Aga riik peab aitama noori ja vanureid, tähendab neid, kes ise ei ole täies tööjõus, kes hakkavad tulevikus tööd tegema või siis need, kes on oma töö teinud. Jah, mõni võib küll süüdistada, et see töö ei olnud õige lipu all ja see oli nõukogude riigis ja meie ei kanna vastutust Nõukogude riigi kohustuste eest. Seda on muide öelnud teie enda endine kolleeg härra Sinisaar, kui ma nüüd talle liiga ei tee. Minu meelest oli seesama, kes ütles seda kõnepuldist riigikogu, kus aga see ei ole nii, kui me praegu näiteks otsustasime, et me endistele omanike omanikele taastama ja need sõjakahjud, mida Venemaa ja või Nõukogude Liit ja Saksamaa tegid, kusjuures me teeme seda tegelikult ju maksumaksja arvelt me teeme meie kõigi arvelt sõda, siis vabandage mind samamoodi, me peame kindlustama normaalse äraelamise nendele inimestele, kes 50 aastat seda eestlust siin kodumaal siin Eestimaal on alles hoidnud. Ja see, mis me praegu teeme, pensionäridega, see on häbiasi. On ilmselt selline probleem, mis ei lahene niipea ja ma inimesena tunnen muidugi siiralt kaasa proua Lauristin, kellel on tegelikult nagu see koorem antud vedada. Kas me võiksime minna natukene lõbusamate teemade juurde meenutada näiteks seda, et ka Edgar Savisaar on kunagi olnud väga, väga ja natukene minna lapsepõlvemaadele uitama, sest poliitikast oleme lõviosa oma saatest rääkinud ja nüüd saate lõpuosa kasutame ikka nüüd selleks, mida ka välja lubatud elust, armastusest, malevast ja kõigist muust. Teie kasvamine erinevates Eesti piirkondadesse sündisite Harjumaal, aga põhiliselt nagu noorus oli hoopis Lõuna-Eestis ja siis nagu Tartu ümbrus praegu Tallinn. Aga tegelikult oli, asi on ikka nii, et ma lähen, lõunaeesti poiss oma päritolult ja Harjumaal olen sündinud, see märge minu passis lihtsalt ja varjab seda, et ma olen vangilaagris sündinud, see ei ole mingi saladus. Aga siiski tol ajal ka passidesse seda ei kirjutatud, kirjutati lihtsalt, et harjunud maania Harko külas ja see oligi kõik. On pärit, ma olen muidugi Lõuna-Eestist ja tegelikult Tallinnasse tulin Tallinnasse, ma tulin 70.-te aastate keskel jah. Siis kui mul oli ülikool lõpetatud ja maalin kooliõpetaja ja samal ajal mul oli tõsine himu tegeleda filosoofiaga ja siis mehel päeval ma helistasin Lembit, valditalisin filosoofiasektori juhataja tema kodus ukse tagauksekella ja ütles, et ma olen maapoiss sealt Põlva rajoonist ja kuidas ma saaksin teil aspirandiks tulla. Niimoodi algas nagu minema. Tallinna periood. Aga kas ma võiksin korraks tulla tagasi Tartu perioodi juurde minule või muide päris suur üllatus see, kui ma sain teada, et tegelikult ei ole Tartu Ülikooli lõpetanud päevases osakonnas vaid hoopis kaugõppes. Miks selline elukäik? Teile vajalik? Koli tähendab, siin on mitmeid põhjusi, kõigepealt ma läksin tööle juba 16 aastaselt ja sel ajal, kui ma õppisin ülikoolis, sel ajal ma töötasin töötasin ajaloo keskarhiivis Tartus, ma olin arhivaar seal ja samal ajal õppisin ülikoolis. Ma tegin ülikooli ära natuke kiiremini kui see oli ette nähtud ja kaugõppes oli niimoodi lihtsam üle minna ühelt kursuselt teisele, aga no muidugi olid materiaalsed põhjused. Kas on õige see, mida räägivad teiega ühel ajal ülikoolis õppinud inimesed et härra savisaarel oli mingi väike konflikt oma diplomitöö juhendajaga diplomi kaitsmisel? Diplomitöö juhendajaga mul küll mingit konflikti ei olnud. Tähendab, minu diplomitööga olid lood niisugused, et ülikoolis. Üheks põhiliseks õppejõuks, kellega ma kontakteerusime, oli Herbert Ligi. Diplomitöö ma ei teinud, aga mitte ajaloo peale. Ma tegin selle prognoosimise dünaamika ja metodoloogia, küsimusi või midagi niisugust, on poolfilosoofiline prognoosimise meetodid, kuidas need meetodid on välja kujunenud kujunenud infitseerimine, prognooside tõenäosuse kontroll enne seda, kui nad realiseeruvad. Jaga prognoosimise ajalugu. Paragrahv kümmekond lehekülge sellest oli siis käsitles ka prognoosimise ajalugu. Utopist Raadil, moorus, Campanella'st, Itaaliast ja niisugused mehed ja siis me otsisime, et kes võiks olla selle ametlik juhendaja, sest töö oli tegelikult juba valmis. Ja Ligil tuli niisugune idee, et kuna seal nutab Bism, kuna see on keskaeg, et pakume selle välja Mällile. Seetõttu möll saigi minu juhendajaks, aga ma ei ole üldse kindel, kas ta seda tööd kunagi lugenud on, sellepärast et ma kohtusin temaga vist ühel korral enne selle töö kaitsmist. Aga mida ma pean ütlema, töö kaitsmine, see oli ülikooli aulas ja see oli jah, võrdlemisi kärarikkas, sest oponendiks oli mulle üks noor parteiajaloolane Eesti põllumajanduse akadeemiast. Tema millegipärast arvas, et ta võib selle töö ikka niimoodi päris korralikult ära lammutada. No mina olin ka noor tulipea ja ma ei saanud sellist asja kuidagi nii jätta, kui ma olin saanud tema ratsensioonid kätte, siis ma valmistasin ette üsna sellise põhjaliku kaitsekõne, kus ma võib-olla ka mõned asjad ütlesin liiga otse välja. Ma arvan sellest retseptsioonist. Nii, ja selle tulemus oli see, et mulle tõesti diplomi eest pandi hea ja nagu üks komisjoni liikmetest seal väljendas, et ma nagu natuke liiga liiga läksin peale sellele oponendile need jutti andmete juhenduste topordadest. Jah, aga muidugi NIMI, Linnart Mäll oli tõepoolest ka selles loos ikkagi sees, mis mulle räägiti. Te siiamaani suhtlete või on ainult see suhe sellest kaugest hämarast ajast. Tähendab, mina ei ole temaga suhelnud ja ma ei ole üldse nõus kaduma praeguse poliitikaga millegipärast tema Reali meelde tuletanud seda, et tema oli minu juhendaja ja õppejõud ja nii edasi ja kirjutanud mulle ka asju, millest ma midagi ei tea, aga no need on juba tema ettekujutused asjade kohta. Aga keda te võiksite nimetada, siis nendest õppejõududest, kes on tegelikult teile midagi andnud kaasa elu pagasiks? No ma alustaksin muidugi juba tegelikult ikkagi koolist peale minu enda, sellesama Vastse-Kuuste kooli õpetajate hulgas oli mitmeid inimesi, ka kooli tolleaegne direktor, karu ja ja teised, kes mulle üsna palju andsid ja edasi Dust rääkida. Esimene ülikooli õppejõud, kellega ma kokku puutusin, Hillar Palamets. Ja noh, praegu võib küll öelda, et tema õpetamises oli niisuguseid keskkooli õpetuse elemente ja aga ta on ikkagi võrratu metoodik ja tema teab, kuidas lektor, kuidas õpetaja peab töötama. Aga nüüd, kui rääkida juba nädala õpetamisest, siis muidugi Tõnu Luik, kelle ärgitusel Mõldsa filosoofia seltsi tulin, läksin ja sealt juba Lembit Baltini. Jõudsin. Herbert Ligi, Jaan konks, mitmed teised Klaassen ajal õppejõudude hulgas oli tol ajal ikkagi väga tugevaid isiksusi, kelle käest olime. Aga ma ei nimetaks Linnart Mälli, andku ta mulle andeks, aga temale ikka puhtal kujul sellel idateemale ja budismile pühendanud ja mul ei ole kunagi mingit huvi selle temaatika vastu olnud. Ja kas nüüd see periood ülikool sai läbi? Sellest nagu pidigi välja kasvama see see aeg, millest tegelikult mina teadvustasin endale, et on olemas selline mees nagu Edgar Savisaar ja ilmselt esimesed kokkupuuted, kuigi need ei olnud noh, niivõrd personaalselt me ilmselt kuskil koridorides või maleva kokkutulekutel saime kokku, aga noh, ma, mina teadsin, kes on Edgar Savisaar, Stali õmmi populaarne komissar ja mul ei olnud kaugeltki aimu, kas Edgar Savisaar teadis, kes oli Olavi pihla Ongi selle, no mina teadsin varem Olavi pihlamäe, sellepärast et 69, kui hakkasid tulema need teie raadiosaated ja raadio keskööprogrammi tegelikult need ju läksid, mis ma olin sellel ma olin siis üheksateistaastane ja need läksid ikka väga tugevalt peale ja ja nad jäid meelde, nii et mina teadsin muidugi seda varem. Aga no ülikooliperiood oli ju ka omamoodi keeruline periood. Ma arvan, et ma olen elus mitmeid niisuguseid valikuid teinud. Ja see, et ma jõudsin sinna randa välja, kuhu ma jõudnud olen. Noh, ma ei tea, palju selles oli juhuslikkust ja palju selles oli niisugust sihipärasust, sest tegelikult on ju nii, et enne ülikooli meil põhihuvid olid ikkagi ajalugu, teater, kunst, edasi Ülikooli ajal meie suguvõsast mitmeid arste tulnud mitmeid arste, Johan Savisaar oli Tartus olemas ja eks minu vanemad Camula rääkisid, et oleks millegi tõsise jamaga tegelema hakata, nii et ma olin vahepeal sellises seisundis, kus ma peaaegu oleksin keeranud meditsiini poole ennast ja ma isegi juba võtsin dokumendid ajaloost välja ja viisin arstiteadusse sisse. Aga siis vahepeal oli veel mõningaid niisuguseid lugusid, kus ma siis ikkagi otsustasin jääda ajaloo peale. Ja võib-olla saaliks otsustavam käänak. Tähendab, vahepeal oli üks niisugune lugu, kus ma oleks peaaegu tulnud Tallinnasse seal just nimelt kuskil 70, nähtavasti peale esimest kursust oleks peaaegu tulnud siia lavakunstikateedrisse konservatooriumi. Oo jaa, see on tõeline üllatus, sest et Savisaar kirjutab, see ei ole nüüd. Muidugi mitte uudis, aga Savisaar näitlejana ja. Ei, see oli tõsine asi ja huvitav on see, et ma sain siia sisse ka. See oli vist 70. aasta. Sügisel võeti vastand poisse, sest poiss oli puudu ja ma mäletan, et mind oli ukse taga kuskil seal üks, 70 minu tulek oli näiteks väga palju oli. Minu tulek oli väga juhuslik, sest ma olin lugenud seda ajalehte kuskil seal Pärnu rannas. Ja see oli just see moment, kui ma nagu heitlesin endas, kas jääd ajalukku või minna meditsiini ja ja siis ma tegin nagu kolmanda valiku ja ma tulingi siia ära. Ma tegin need katsed läbi, ma kuus poisse võeti vastu, ma sain ka sisse. See on omaette pikk jutt, see oli väga põnev, mida me seal lavastama ja tegema pidime ja ma sain sel päeval tuttavaks Voldemar Panso oga. Koos ühe teise poisiga saatsime ta koju peale. Seda päeva ja mulle jääb eluks ajaks meelde see lause, mis ta mulle ütles, et tegelikult ideed on need, mis maksavad. Sellepärast et ma arvan, et tegelikult miks ma läbi läksin, mitte et ma oleks olnud mingisugune hea näitleja, aga ma arvan, et ma suutsin paari asja lavastada, näidata ennast just nimelt, et ma suudan lavastada seal nii. Muide, selle lavastuse kohta ongi see, et oleme nüüd ausad ikkagi ka Eestimaa laul, mida me täna nagu tähistame viie aasta möödumist sellest, see on ikkagi lavastus, aga leke, tänaseks on saanud Savisaare lavastused õmmis, need on see talvepalee vallutamine, see on, kui ma õieti mäletan, Jeesus Kristus, superstaaril lavastamine omal ajal, mis tegelikult oleks peaaegu normaalsele inimesele võinud maksta elu, sest tuua mingisugune usu oper õpilasmaleva kokkutulekul lavale. Ja praegu on need mitmed inimesed rääkinud, et nemad mäletavad ka Jüriöö ülestõusule rahastamist, aga selle kohta härra Savisaar ise on väitnud, et nagu ei tulegi meelde Aitäh no neid lavastusi on olnud ju päris mitmeid ja ma arvan, et sellist suurte rahvahulkade organiseerimise kogemus, selle ma sain muidugi malevast ja ja ma ei välistaks, et kui ma tookord näiteks oleksin ikkagi selle teatride valinud. Tookord oli niimoodi, et kuna mul dokument ei olnud, siis anti mulle selline variant, et ma peaks paari päeva jooksul need ette valmistama, siis ma sõitsin koju. Mu isa ema olid veel elus. Nad leidsid, et poeg, kuidas siis ikka nii kaugele kodunt ära ja sul on Tartus ja kõik pooleli ja nima jätsingi sellesse pooleli. Vot see oligi selline käänaku, seal oleks võinud hoopis teises suunas pöörata ja võib-olla ma istuksin hoopis seal teie koha peal. Oleksin. Kus ma olen kindel, et ei minu koha peal sobita, aga ma olen absoluutselt kindel selles, et mina teie koha peal ja kindlasti ei sobi ja mul pole kunagi olnud mitte mingit kõige väiksematki unistus, selleks et ma peaksin minema poliitikasse, sest ütlen ausalt, esimesed rünnakut, need räpased rünnakud viiksid minu küll küllaltki tugevused tugevasse depressiooni ja sealt nüüd välja tulla. Ma ei tea. Esimesed viisid minu ka, aga hiljem harjusin ära, nahk muutus ikka paksemaks. Ühest küljest nahk muutus paksemaks, aga teisest küljest, mul on analüütik, ma püüdsin hakata nagu iseendast aru saama, miks seda tehakse ja kes on need inimesed, kes seda teevad ja ja kui asjade põhjustest ja olemusest aru saanud, siis on neid kergem taluda. Nii aga ma pakkusin praegu kuulata teile ühe mälestuse sellest ajast, Teie olite õmmi komissar ehk teise sõnaga juhtisite seda taidluse rida oli üks laul, mis ilmselt peaks teile ka hinge minema. Ja sel ajal, kui see laul mängib, valime välja selle kõige parema küsimuse nende küsimuste hulgast, mis on saabunud. Ja see oli siis meenutus õmmi aegadest, härra Savisaar, äkki ajaloolasena, kellel on, peab olema väga hea mälu, mäletab kar aasta 77 on absoluutselt õige vähemalt lindi karri pere nii kirjutatud, aga see on ka ainuke informatsioon. Ma ei tea, mis rühm, ma ei tea, mis koht, ma ei tea mitte midagi. Laulus rohkemat tähendab selle laulu autoriks on Toivo Lipstok, kes ma ei tea, kas ta praegu peaks ka töötama. No ta on meie endine kolleeg, kes teeb kaastööd Nii ja see olinud maleva teine suur lauluvõistlusele lõppkontsert, mis oli Tallinna lauluväljakul, see muide on minu elus esimene selline suurüritus, mille ma olen Tallinna lauluväljakul teinud. Ja see laul, mis praegu kõlas, oli selle lauluvõistluse signatuur või avalaul. Muidugi ma ütlen ausalt, et ma ei ole seda vahepeal kuskil kuulnud. Seda linti ka ei olnud, nii et malev on ikka minu noorus ja maleva annaks ilusamaid asju, mis mu elus olnud on. Ja ma arvan, et, Et võimul seda malevat ei oleks olnud, oleks ta pidanud vist välja mõtlema. Õnneks selle olid teised mehed enne mind juba käima pannud. Teema, mida me lubasime oma saatesse ravi arutada, on armastus. Millal armus esimest korda väike Edgar Savisaar ja nimesid ma ei küsigi, sest et see on juba rahva huvi, kes see siis oli? Väike Edgar Savisaar. Ma ei tea, kas tema ongi armunud, sellepärast et väike Edgar Savisaar on minu poeg. Ta on praegu Saaremaal ja kuna teie raadiol on kombeks tervitusi saata, siis ma saadan kalale praegu tervitusi reo külla Saaremaal, aga kui jutt on nüüd, siis sellest suurest Edgar Savisaarest, kes kunagi oli väike just Pagan, seda teab. Aga mul endal muidugi on kõigega. Mul on meeles üks seiklus kusagil kuuendast-seitsmendast klassist, ma olin tõesti ühte oma. Klassiõde, või oli ta aasta noorem või ma olin ikka päris ära armunud, ega tema seda ei tea tänase päevani. Aga mul on meeles, et tema kodu oli jää just ja selleks, et need kuidagi sinna asja teha, et näidata on niimoodi. Siis ma käisin seal kala püüdmas, kusjuures ma ei ole elusalt kalamees ja mul ei olnud seal ongi otsas ka mingit ussi, ma ei mäleta, kas konkski oli igatahes ühtegi kala ja ma ei püüdnud, aga hommikul tema, istusin seal jõe ääres niimoodi. Püüdsin kala ja vaatasite tüdrukut. Nojah, vähemalt seda maja, kus ta elas, ütleme. Kas te muidu teate, et see fakt oli mulle teada, et ma oleks selle nagunii välja käinud, kui teise poleks rääkinud? Võib-olla ma olen kuskil varem ka rääkinud, te olete rääkinud seda väga väikeses seltskonnas, aga sellest seltskonnast see jutt jõudis minuni, sest ajakirjanik on üks suur kõrv, mis imab endasse informatsiooni, et seda õigel ajal siis välja paisata. Tõepoolest, teda on kunagi ka räägitud, aga mitte vähemalt avalikkuse eest. Kuigi avalikkuses on praegu küllaltki kuum teema. Kõik see, mis puutub Edgar Savisaarde ja naistesse küll teid ikka süüdistatakse ühe teisega kolmanda küll neljandaga, ise Edgar Savisaar selle peale. Nii et selles suhtes nagu nõrk inimene, et ei suuda vastu panna, kui on kena naine. Miks on tark inimene, see ongi tugevus, arvan, et see ongi minu tugevus ja tõesti, mulle meeldivad naised ka poliitikas, muide ma ei ole üldse nõus sellega nendega, kes räägivad, et poliitikasse on ainult meeste mängumaa ja ja ma olen päris uhke selle üle, et minu kolleegide hulgas, kellega ma koostööd teen ja päris lähedaste võitluskaaslaste hulgas on olnud ju palju naisi alguse Marju Lauristin. Sotsioloogina või, või olgu see Liina Tõnisson majandusteadlasena või olgu see vilja Laanaru psühholoogina ja nii edasi. Jah, tõepoolest, igaüks neist pärast on läinud kuskil oma parteisse või ütleme, Lauristin läks sotsiaaldemokraatide hulka. Laanaru läks rajaliste hulkena, Tõnisson põhimõtteline parteitu, aga mulle tundub, et me ikkagi mõtleme endiselt ühes suunas ja naistega on hea koos töötada, sest palju rohkem kohusetunnet neil on mõnikord ja intuitsioon ja mis on ka tähtis, naised on kompromissideks palju rohkem valmis. Pisiasjades vaat siin on see vahemeestega, tähendab mehed sageli omavahelises vaidlemistes vaidlustes takerduvad niivõrd pisiasjad ei saa edasi, nad ei saagi suurte asjadeni jõuagi kunagisest natukene. Naised on väga põhimõttelised sellistes suurtes asjades väga pisiasjadest palju kompromissialdis emad ja nendega on seetõttu palju kergem koos töötada. Jah, aga ikkagi seesama küsimuse Edgar Savisaar ja teda ümbritsevad naised, sest meie kollane press väga hea meelega kirjutab taas Savisaart, kellelgi Kaneti tehakse järeldusi, kuidas need järeldused on mõjunud teie abikaasale? Tead. Ega minu abikaasa ei arva, et ta oleks nüüd suure avaliku elu tegelane, ega talle ei meeldi, kui temast väga palju räägitakse. Kollase pressi sirvimist võib muidugi ju teha ja mõnikord on päris huvitav lugeda, mida sinu kohta kõike kirjutatakse, aga ma arvan täpselt niisamuti, nagu minagi suhtun nendesse asjadesse. Ma enne seda meie saadet rääkisin nendega ja. Mu tütar muide ütles mulle selle peale, et vaata, et sa võid seal saates ära ei kompromiteerinud ahnii Maria ja ma küsisin, et kuidas siis, no kui sa hakkad rääkima, jälle ma klaverit mänginud niimoodi ja ja luuletusi kirjutan, et see ei ole üldse popp tegelikult ja, ja siis ta mõtles, natuke ütles, ah, et ehetega meie omad, sest nagunii keegi seda saadet ei kuula. Nii noortest nano aga meie saate lõpuni on aega kaks minutit ja selle kahe minuti jooksul. Need viimased sõnad, mida härra Savisaar tahab ja see lavi saate kuulajale öelda. No ma usun niimoodi, et võib-olla olid mõned inimesed, keda, kes väga ei pettunud praegu selles saates ja selles kohtumises minuga. Eks me praegu ikkagi lihtsalt natuke siit ja sealt nurgast rääkisime neid asju mulle endale meeldib palju üldisemalt peale minna, aga see võtaks ka hoopis rohkem aega ja nii et ärge pahaks pange, kuid ei saanud sellest saatest seda, mida te tahtsite Savisaare kohta, aga ma loodan, et ma sain mõne mõtte teile edasi öelda, millist tasuks edasi mõelda. Ja see, et Savisaar ei ole veel täna poliitikast lahkunud, see on ka fakt, kaugele sellest. Nii et võitlus jätkub ja ma oskaksin öelda praegu ainult siia juurde, seda et ega ma tegelikult kartsin teiega kohtumist väga, sest et kõik on ära hoiatanud, et savisaarega on ikka väga raske rääkida, kuigi see kolm tundi mulle tundub, et möödus vähemalt minu jaoks ladusalt ja mingit suurt hirmu selle hirmsa koletise eest, keda ma olen maalitud ette, Edgar Savisaar ei tundnud ja kes need valivad neid koletisi, aga need ilmselt on need inimesed, kes teiega ta ei ole nagu võib-olla elus kõige paremini hakkama saanud, on tundnud seda autoritaarsed juhti, seda võimsat Edgar Savisaart ilmselt nendel on mingisugune pelgus Edgar Savisaare eest ja ma ütlen, et meil on tegelikult ikkagi oleme ausad. See esimene niisugune suurem kohtumine, ma ei ole teie tutvusringkonna liige ja tutvusringkonda ei kuulu. See on muide esimene inimene olete teie, kes alates, kes sinna ei kuulu. Nii aitäh teile, härra Savisaar, sellest, et võtsite vastu kutse tulla saatesse sel Avi ja nii nagu igale inimesele soovin teile inimliku edu õnne. Armastus, aitäh ja kutsuge teinekordki.