Tere päevast, lugupeetud kuulajad, kell on 15 ja neli minutit. Algab saade, kuuspakk. Tänane teema on meil tegelikult väga aktuaalne teema. Me räägime täna joogiveest. Ja joogivesi on maailmas ka praegu teema number üks. Nii et ei ole sugugi tähtis, mida ja kuidas, millist vett me joome, sellele tuleb tähelepanu pöörata, see ei ole vähetähtis. Ja tänane saatekülaline on sõitnud kohale Viljandist. Tere tulemast, Jaak Jaagu. Kõigile. Kohe me ütleme enne, kui me asjast kõnelema hakkame. Ka tänase Kuusbacki mängu võitja auhinna, nimelt kuus küsimust on ikka saates. Ja seekord on neid ette valmistanud Jaak Jaagu ise. Õnnelik, kes vastab küsimusele ja õigesti ja talle naeratab loosiõnn, ehk siis saate lõpus visatud päring saab endale niisuguse suurepärase raamatunägu lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia. See on siis praktiline käsiraamat, kuidas endale lemmiklooma valida ja kuidas seda hooldada. Selle entsüklopeedia on andnud välja kirjastus Varrak. Nõnda et siis joogivesi, meie tänane teema ja alustame. Kõigepealt räägime Jaak Jaagu natuke teist umbes 10 aastat tagasi lõpetasite Te Tartu riikliku ülikooli keemia-füüsikateaduskonna ja teil oli võimalus eriprogrammi alusel spetsialiseeruda keskkonna keemiale. Siis tõepoolest, pigem küll Tartu Ülikooli 91. aastal ja oli siis võimalik tänu nii tudengite initsiatiivile kui ka õppejõudude heale tahtele õppida siis eriprogrammiga, keskkonnakeemiat. Ja tänase päevani on mul hea meel meenutada ühte oma kodukandi inimest õppejõudu Aksel kooritsat, kes on nüüd küll oma teed läinud, aga ta on ka mitmete raamatute autor ja väga tõsiselt noorte tulevaste keemikutega tegelenud. Mehed, need olid kuus noort inimest, kes tollal said vähemalt Tartu ülikoolist esimesena keskkonnakeemiku diplomi. Jah, ja näiteks võib siin tuua härra Jüri Ruudu, kes on tõsiselt arenenud maod Eestis tervisekaitselaboreid ja olnud pikka aega nende laboratooriumite juhataja. Manfred pukk on näiteks praegu aktiivne ja tegutsev Saaremaal laborijuhina ja veel paljud teised, kes siis on erinevates valdkondades väga aktiivselt tegutsenud ja kaasa arvatud siis mina, kes siis kodukoha patrioodina on Viljandis püüdnud joogiveeküsimustega kõik need aastad siin tegeleda olles siis tööl küll tervisekaitsetalituse kohapealses osakonnas kui Viljandi veevärgis ja nüüd siis eraettevõtjana Vahepeal oli teil õnnega taas ennast täiendada, see oli Taanimaa, kuhu teid saadeti. Ja peamine eesmärk oli siis koolitada välja asjatundjaid. Nad tuleksid Eestisse ja seda teavet siin levitaksid. Tõepoolest, 95. aastal Eesti e-värgi juhtide initsiatiivil ja siis Põhjamaade ja Taani abil saadeti kaheksa läbinud konkursi läbinud inimest silke pargi linna Taanimaal veekeskusesse õppima, siis kuidas inimestele toimetada kätte hea kvaliteediga vett ja see kestis kuu aega. Ja meile räägiti põhjalikult, alates geoloogiast kuni lõpuks välja selleni, kuidas torusid paigaldada ja kuidas siis organiseerida üldse veevärki. Me räägime täna veest. Me räägime vee keemiast, mikrobioloogiast, see on temaatika, mis võib kätte minna väga keeruliseks. Aga tuletame meelde, et tegemist on ju populaarteadusliku saatega ja me üritame kõnelda nii lihtsalt lahti seletavalt kui vähegi võimalik. Nagu juba ütlesime, joogivesi on maailmas teema number üks No minu arvates kindlasti ja ilmselt ka paljude arvates, sest kui nüüd kasutada siis moodsaid vahendeid ja siis internetti kui vastavatesse otsingusüsteemidesse toksida siis märksõnana ja vesi näiteks siis on ka siinsamas Eestimaal ja Eestimaa erinevatest serveritest võimalik leida väga palju informatsiooni vee kohta. Ja loomulikult on ka väga palju kirjandust ja väga paljudes riikides tegutsetakse veeküsimustes väga aktiivselt ja jõuliselt kõikidel tasanditel, nii riigi kui ka eratasanditel. Kes kõige rohkem hädas on üliarenenud riigid? Tundub, et häda on mitmesugust, on siis nii need üliarenenud riigid, kes on hädas just inimese tekitatud reoainete ja mürkkemikaalidega ja teiselt poolt jällegi need väga vähearenenud riigid kes püüavad siis oma vähese sissetulekuga või majandusliku olukorraga hakkama saada ja ikkagi oma riigi kodanikele siis hea kvaliteediga vett anda. Paljudes riikides on ju ka see sõjastrateegiline küsimus või? Ja kindlasti, kui arvestada siin 11. septembripäeva ja, ja need sellega seonduvaid ohtusid, et kus siin on levitatud ümbrikutega ja kõlbakkidega katkupisikuid, siis loomulikult on veevarustussüsteem just see koht, kus peab kõige rohkem vaeva nägema ja teda kaitsma, sest sealtkaudu on tõepoolest võimalik väga hõlpsalt levitada haigustekitajaid inimesteni ja selle tõttu valvas olema. Ja eriti praegu on need riigid, kes on siis teatud konfliktides ja terrorismiohu käes. Kas meil on praegu kaasaegse tehnikaga laboratooriume, milles on neid kvaliteetseid analüüse võimalik teha ja neid saada tulemusi siis ka seletada ja kaitsta? Aastaga on Eestis väga intensiivselt arenenud laboritehnoloogia ja on väga head laborid olemas, nii tervisekaitse- kui veterinaarsüsteeme pidi samuti ka keskkonnalaborid on siin tuntud ja need on rahvusvaheliselt akrediteeritud ja tunnustatud ja sealt tehtavad analüüsid on kindlasti usaldusväärsed. Ja samuti on see aastat andnud väga palju neid inimesi, kes on saanud saanud käia siis erinevates riikides ja tutvuda siis sealse teabega mis puudutab siis v ala tehnoloogiaid ja kindlasti nad kõik nüüd siin rakendavad ennast ja ja ma arvan, et kui vaadata praegu siin Eestimaa peale, siis on rajatud üsna palju veetöötlusjaama juba ja nende linnade elanikud võivad üsna õnnelikud olla, sest nende kraanidest enamus juhtudel voolab ja kvaliteediga vesi. Sellest suvest kehtib meil ka joogiveemäärus. Jah, on siis olemas joogiveemäärus number 82 ja tema praegu siis näeb kõikidele tootjatele ja kasutajatele ette teatud normid ja piirkontsentratsioonid ja sellest tuleb siis lähtuda. Samal ajal on muidugi olemas alguses veel terve rida niukseid mööndusi, et nende veevärkide puhul kus on siis üle 2000 inimese, tuleb oma veevarustuse süsteem korraldada ja vee kvaliteet viia siis selle määrusele vastavaks aastal 2007 ja need, kes siis jäävad, et allapoole seda numbrit kahte tuhandet siis nendel on antud veel pikendust aastani 2013 ja see on siis terve rida näitajaid, need on siis näiteks raud samuti organoletilised näitajad, vee maitse, lõhn, värvus kloriidid ja nii edasi. Mis siis võivad olla nüüd nende etteantud või ettemääratud ajani siis üle normi. Aga peale seda peaks siis juba olema võimalik kõikides asulates ja linnades kraanist kraani juures saada heakvaliteedilise vee, mis siis vastab sellele samale joogiveemäärusele ja seal ettenähtud normidele ja see joogiveemäärus iseenesest on üsna lähedane joogiveedirektiivile, mis Euroopas on nüüd rakendatud ja rakendamisel. Ja neid norme tuleb siis lihtsalt täita. Te ütlesite enne mulle, et viimase 10 aasta jooksul on vee tarbimine Eestis kolm korda vähenenud. See ausalt öeldes üllatas mind. Mis põhjus? Mind see nii väga üllatagi selles mõttes, et et siin on nagu kaks otsa asjal nagu ikka, et ühtepidi on siis kokkuhoid inimesed lihtsalt ei kasuta nii palju vett, samuti on tööstused rajavad oma tehnoloogiad siis nii, et kasutaksid vähem vett ja teistpidi on tulnud väga palju selliseid seadmeid kraane, mis võimaldavad vett säästa. Ja selle tõttu on loomulik, et ka v tarbimine on märgatavalt vähenenud. Aga sellega nüüd teistpidi jällegi kaasneb see probleem, et kui ennem oli suur vee tarbimine veemassid, liikusid torudes et pumbati intensiivselt maa seest siis sama vesi ka teatud lekete ja aukude kaudu kuhugi kadus ja ühtlasi oli suur vee liikumine ja vee kvaliteet, säilis torustik, kus värskem ja parem tunduvalt kauem kui nüüd, et nüüd on siis tekkinud just see probleem, et kuna vett tarbitakse vähem lekkeid ja kontroll veetorustiku üle on, on palju parem ja leket siis jah, selle tõttu on vähem siis ka loomulikult hakkab nüüd see vesi tserkuleerima selles jaotustorustikus ja nüüd, kuna ta seal kauem seisab, siis selle tõttu saavad toimuda igasugused niukesed protsessid korrosioon noh, olgu ta seal siis keemiline, füüsikaline või kontaktkorrosioon, erinevad korrosiooniliigid või ka bioloogiline korrus ja siis need kõik mõjutavad seda vee kvaliteeti ja loomulikult see põhjustab seda, et märgatavalt nii silmaga ja siis ka lõhna ega maitseomaduste poolest see vee kvaliteet halveneb. Mis siis on võimalik nüüd kraanist saada. Ja omakorda suurendab see vajadus teha pidevat järelkontrolli järelvalvet. Ja tegelikult ongi lausa niisugune kohustuslik hüüdlause, et peamine on siis v värginduse puhul ikkagi hooldamine, kõike tuleb hooldada, kontrollida selle jaoks on ka vajalikud siis need laboratoorsed, analüüsid. Samuti on vaja luua siis vastav süsteem, et, et veevärgist töötavad inimesed, kõik täpselt täidaksid oma ülesanded ja oleks täpselt ka vastutus jaotatud ja samal ajal ka need, kes siis on omal oma kaevu omanikud omavad endal kas siis oma maa peal kaevu ka nendel on nüüd vastutus ikkagi aeg-ajalt kaevus oleva vee kvaliteeti kontrollida ja kui on reostus, siis muidugi tuleb pöörduda vajalike ametiasutuste poole, kes siis aitavad probleeme lahendada või annavad nõu, kuidas siis sellest reostusest vabaneb. Ja teie firma on üks neist, kes pakub teenust. Ja praegu tõepoolest, siis vähemalt Lõuna-Eestis teatud maakondades püüame tegutseda nii, et anda nõu. Ja samal ajal on olemas siis ka vahendid seadmed, millega saab siis kohapeal vee kvaliteeti määrata v analüüse teha ja on ta siis nõu inimesele, et, et mis ta võiks ette võtta. Et tõesti tänapäeval. On muidugi areng olnud väga kiire igasuguste selliste desinfitseerivat ainete osas ja, ja tõepoolest siis, ka kaubanduses on need ka hõlpsalt kättesaadavad. Et on võimalik omal käel siis vältida vee reostumist, põhjavee reostumist. Kas jõuab ritta kannast või mitte, sellest me jõuame ka veel rääkida, aga kuivõrd v-alast informatsiooni saame me kõige kiiremini ja kõige rohkem internetist siis puudutabki meie esimene küsimus just arvutit. Paljud inimesed kasutavad oma igapäevases töös personaalarvutit ja meie küsime, mitu liitrit vett kulub ühe arvuti tootmiseks. Kuus, 410 613 on telefoninumber, millele ootame siis õigeid vastaseid ja küsimus, mitu liitrit vett kulub ühe arvuti tootmiseks. Öelge veel, et nii keskeltläbi. Anname võib-olla mingisuguse võimalusega eksida, aga vaatame kõigepealt, missugune siis esimene vastus tuleb missugustesse suuruse ühikutes. See jääb nõnda kuus, 410 613. Ja kas on liinil esimene helistaja, tere. Tere. Pakun 100 kuni 200 liitrit. Kuivendusnäitas vale vastus järgmine. Helistaja palun Alo ja 1,3 tonni. Ühest äärmusest teise. Mida pakute teie? Kas peame tegema väikese vihje? No ma arvan, et võiks küsida siis ikkagi pluss miinusega 2000 liitrit. Nõnda järgmine vastaja. Jah, tegelikult on see õige vastus 12000 liitrit, aga kes on see õige vastaja? Vello Tartust. Aitäh teile, Vello. 12000 liitrit on siis keskeltläbi see. Tõepoolest, niimoodi on siis võimalik Interneti otsingusüsteemide kaudu leida siis seda vastust, mida siis pakutakse välja ja ilmselt on siis need arvutitootjad selle täpselt ära mõõtnud. Aga võib-olla on ka aeg juba edasi läinud ja siis ka arvutitootmisele võib kuluda rohkem ja suuremaid koguseid. Me räägime sellest, et joogivesi on teema number üks, aga tegelikult see teema on ju päris pika ajalooga teema. Näiteks Euroopa mastaabis, millel on hakatud siis üldse vee töötlemist tegema. See on kõikide asjade alguseks siis ikkagi teadmiste kogunemine ja olemasolu. Loomulikult võiksime alustada vanast Hiinast ja Roomast. Aga nüüd niisugune kaasaegne vee töötlemine on siis alguse saanud, noh, võime niimoodi öelda ümmarguselt aastal 1850 ja seda just sel põhjusel, et selleks ajaks ja oi, sel ajal siis arenesid mitmesugused teadusalad füüsika, keemia ja mikrobioloogia näiteks. Ja siis juba osati seletada neid erinevaid nähtusi, mis eelnevatel aegadel tundus isegi hirmutavana kõik need haigused, katkud katkupuhangut, düsenteeria, et see hakkas siis tasapisi juba teadlastele selgeks saama ja need põhjused olid siis juba nii-öelda teaduskeeles seletatud. Nüüd kindlasti ka Tartu ülikool on siin vaja ära mainida, et seal on mitmeid tuntud teadlasi olnud, kes on teinud siis uuringuid. Nii maailmatasemel lausa ja uurinud siis just mulda ja vett. Ja. Ka need veevarustussüsteemid ja õigemini linnad alustanud veevarustust, varustussüsteemide väljaehitamist, just siis nende teadmiste alusel, mida siis teadlased on osanud linnajuhtidele inseneridele seletada. Ja nii võib tegelikult öelda, et niisugune Euroopa mõistes ja tänapäevases mõistes isegi veetöötlusjaamast Ta on alguse saanud siis 1900 et enamus Euroopas suuremaid veetöötlusjaamu on, on siis, kas siis enne seda natuke aega või peale seda rajatud. Ja sealt on siis juba üsna suur ja pikk kogemus mis on siis läbi katsetus ja eksitust tänapäevani välja. Need tänapäeval võib siis juba vaadata väga erinevaid veetöötlusmeetodeid ja loomulikult on siin kaasa aidanud siis tehnoloogia areng, areng, uute materjalide kasutuselevõtmine ka samuti arvutialane areng, mis võimaldab siis teha väga täpseid arvutusi. Et siis juba ette ennustada, mismoodi e kvaliteet võib muutuda, küll siis maa sügavuses, küll veetorustikus. Või siis mida võib põhjustada inimorganismis. Nii et me võime siis rääkida ka juba hügieeni arengust. Kindla peale on hügieeni, eks lahutamatult olus osasid siis just ka veetemaatika. Et linnade puhul on loomulikult siis oluline just see, et inimesed saaksid ja kvaliteedi ka vee ja samal ajal, et siis kasutatud vesi ka saaks korrektselt ära juhitud et ei satuks kohtadesse, kus siis võiksid võiksid need veed sattuda kuidagi uuesti kasutusse põhjustada siis haigusi vees olevat haigustekitajad võiksid põhjustada haigusi. Ja aeg esitada teine küsimus. Tulemegi siis oma küsimusega tagasi Eestisse. On teada, et Tartu veevärk avati pidulikult 1929. aasta novembris. Aga meie küsime, mis aastal valmis Viljandi linna veevärk. Mis ajani paksuke? Kuigi jah, 33 oli ka. Ükskõik mis sajand ikka vale vastus. Nõnda et siis, mis aastal valmis Viljandi linna veevärk? Aastaarvul palume aastaarvu. Mis aastal valmis Viljandi linna veevärk? Kassani julgeid pakkujaid, palun? Halo ja kas ta ei olnud mitte 1931. Võime vist vihjena öelda, et kui Tartus avati veevärk 29. aastal, siis Viljandis tihti seda parem. Kuulame teid, 1908, vöök. 1922. See tuli juba natuke lähemale õigele aastaarvule. Ehk saab keegi päris täpselt pihta? 1924. Sajandi lõpule lähemale algusele tähendab just nimelt ja palun teid 1925. Ja järgmine helistaja 1920. Kuuleme teid. See arv oli ka juba kõlanud, aga ütleme, et te olete valel teel, kes te pakute üle 20? Oh, jumal tänatud, kes te olete, kust helistatud? Jah, olen Aarne tallinlane, selt Sõrvest. Kena aitäh teile 1911 on täpne, vastas, eks ole. Tõepoolest, 20. novembril 1911 siis lasti esitorudesse ja juhiti linna tarbijateni. Millal valmis sai selline asi Tallinnas? Siis nüüd kaasaegne veevärk valmis Tallinnas 1927 aga muidugi veevärk kui oli Tallinnas tunduvalt varem ja siis kasutati lausa vee juhtimiseks puust torusid. Aga räägime siis nüüd lähemalt sellest, mis nendes torudes voolab sellest samast joogiveest mida joogivesi üldse sisaldab ja mis teeb veest joogivee. Kõigepealt on oluline just see, mis meile homse lõhna ja maitsmise ja meeltega tajutav. Ja joogivesi peab siis olema selline et ta on karastav, hea maitsega ja ei oma ebameeldivat lõhna. Ja. Lõhna tegitateks võivad siis olla vees lahustunud gaasid ja kindlasti üks ebameeldiva õhad põhjustaja võib olla väävelvesinik, mida siis on ja teataks ja tuntaks mädamuna lõhna all. Ja see on loomulikult, et siis paljud veevärkide puhul probleem kes kasutavad põhjavett, kus põhjavees ei ole lahustunud hapniku ja selle tõttu on lausa paljud riigid pannud oma standardites normidesse sellise punkti. Töödeldud vee sees peaks olema vähemalt viis milligrammi liitrile lahustunud hapniku ja mõnel juhul siis ka lihtsalt protsendina vähemalt 50 protsenti. Kui vesi on nüüd töödeldud, et siis tavaliselt on see ka tagatud ja Eestimaal on terve rida siis veevärki kes ongi rajanud veetöötlusjaamad, kus kõigepealt vesi aereeritakse ja seejärel juhitakse läbi filtrite ja tavaliselt Saireemi Aireerimine, siis toimub niimoodi, et veel v Kylie'l lastakse teatud kõrguselt alla kukkuda. Et see ja see on just selle mõttega, et vesi rikastuks hapnikuga. Ja samal ajal, kui see vesi on siis juba rikastunud hapnikuga hakkavad vee sees toimuma mitmesugused keemilised protsessid ja siis näiteks vees lahustunud ühendid, nagu kahevalentne raud, mangaan on siin olgu märkusena öeldud, et enamus juhtudel vesi siis lõhub soolad kisub nii-öelda lahti joonideks ja vee sees on siis olemas nii-öelda need anni joonid kati. Nii. Ja nüüd samuti on siis terve rida ühendid sellised, mis kuna tõhuga reageerivad hoopistükkis settivat veesiast, et välja ja näiteks ka see kahevalentne raud siis Oksodeerides puutudes õhuhapnikku kokku, settib siis hoopis Raudoksiidina välja ja see püütakse siis nendest liivafiltritest kinni. Väga paljudes maakodudes juuakse kaevuvett. Kaevud on umbes 15 20 meetri sügavused, sealt saab veel hapnikurikast vett. Tõepoolest, siin on katsetega kindlaks tehtud, et et selline Ütleme, 10 15 meetrine kaev veel võib siis sellist vett sisalduda, kus on lahustunud hapniku, pealegi kaeve jaotatakse siis salvkaevudeks ja puurkaevudeks. Salvkaevud on tavaliselt sellised, mis puutuvad õhuhapnikuga vahetult kokku, seal on paigaldatud siis rakett ja ja see kaevu põhjas olev vesi teatud osas. Siis saab ka hapnikuga rikastuda. Samal ajal need puurkaevud, mis on mõeldud sügavatest veehorisonti test v hankimiseks on siis Monteldatud seal spetsiaalne toru ja see vesi tuleb suurest sügavusest ja tavaliselt on seal kõik need Oksodeerimis protsessid, mis on siis hapniku osalusel toimunud, need on, kõik on nii-öelda lõpuni jõudnud või hapnik on mineraalainetes ära kasutatud ja seal lihtsalt enam hapnikku ei leidu selle asemel siis tuju on toimunud seal mitmesugused geokeemilised protsessid, mille tagajärjeks võib-olla see, et hoopis vee sees on lahustunud olekus näiteks lämmastikgaas ja siis süsihappegaas, no see sõltub sellest pinnasest nendest mineraalidest, noh, Eestis siis settekivimitest. Ja loomulikult võib ka seal olla näiteks väävelvesinik, mis ei pruugi olla sugugi gaasina seal, aita siis on ka niimodi Joonseks joonilisteks Joonseks ühendiskistud ja ta siis võib nüüd juba tarbija juures põhjustada ebameeldivusi, kui veetemperatuur näiteks muutub Paljudes kodudes tuleb kraanist lausa roostest vett. Selles on liiga palju rauda selles vees. Paljudes kodudes on üsna tõsine probleem ja ja iga kord ei saa öelda, et see on looduslik. Et on palju näiteid sellest, kus puurkaevude Veeanalüüsid näitavad, et rauda on puurkaevuvees 0,050 koma kaks milligrammi liitrile. Ja kui nüüd on see vesi välja pumbatud juhitud jaotusvõrku, siis me võime seal juba hakata erinevates punktides mõõtma ja näha, kuidas pidevalt lisandub vette lahustunud rauda. Nüüd seal võib raua sisaldus tõusta kaks kuni kolm korda, on näiteid, kus näiteks puurkaevuvees on 0,2 milligrammi liitrile, aga juba seal tarbija juures on, on üks kuni kaks milligrammi liitrile kahevalentse rauda ja nüüd paljudel juhtudel on sellised veevarustused nii ehitatud, et otse maalses pumbata, vesi satub siis jaotusvõrku. See õhuga kokku puutume, toimub seal tarbija juures, ta keerab kraani lahti, laseb oma kas siis klaasi või mingisugusesse kodusesse kodumasinasse ja näed, et toimub vee värvuse muutumine või siis pesule tulevad mingisugused imelikud täpid ja plekid peale ja see on just on seotud sellega, et seal nüüd toimub siis õhuhapniku reageerimine rauaga ja tekibki see raudoksiid, mis siis on silmaga nähtav, kui pruun plekk või siis muudab vee pruunikas häguseks. Selles küll ei räägita, aga päris avalikult ja, ja palju, et liigne raua sisaldus tegelikult on tervisele vägagi ohtlik. Ta nimelt kahjustab vereloomet. Noh, kas nii saab päris nüüd öelda siin on tehtud muidugi loomkatsete jaa, jaa jaa. Ja siis erinevates nurkades toimunut uuringute alusel kindlaks, et tõesti küllaltki suur anorgaanilise raua kogus ei mõju organismile hästi, on koormav ja arstid nimetavad seda siis lihtsalt täiendavalt stressiks kemostressiks, mis võib soodustada siis teatud krooniliste haiguste väljakujunemist ja lihtsalt nõrgemate organismid nõrgem inimene võib siis haigestuda. On ka näiteid, kus ikka üle nelja milligrammi liitrile näiteks raua sisaldus siis võib loomadel põhjustada teatud tervisehäireid nii-öelda, et tähistada maks kahjustada näiteks maksu- ja et siis maksan sellise tõsise koormuse kandja organismis ja loomulikult võib siis põhjustada ka selliseid maksaga seotud tervisehäireid. Ühes tervisehäirest on ka kolmas küsimus põhjustatud Nitraadid põhjustavad methemoglobiin meenia teket, see on siis niisugune haigus, kus nahk ja limaskestad lähevad siniseks. Ja eriti ohtlik on see väikelastele. Me küsime, kuidas sellist väikelaste tervisehäiret nimetatakse rahvusvaheliselt. Kas ütlete inglise keeles või ütlete eesti keeles. Kuulame teid. Ei olegi Tagemist liinil hetkel, aga nüüd. Kuulame neid halle ja palun sinine peedi. Tubli laps, kus sa helistad, kes sa oled? Tallinnast nii-öelda Aili, kust sa teadsid seda? Vanaisa ütles. Ütle siis vanaisal, aitäh edasi, see on tõepoolest kas bluubeibis või sinise beebid, aitäh sulle helistamast. Tõepoolest, siis nitraadi rohkus põhjavees võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid ja praegune joogiveemäärus ja ka Euroopas leviv eurodirektiiv näeb siis ette, et üle 50 milligrammi liitris e sees. Kui on nitraati siis põhjustab tervisehäireid ja tagajärjeks on siis Niisugune nähtus, kus meto methemoglobiin on Oksodeeritud, emo piiniksis ja ja milles siis kolmevalentne raud on juba blokeeritud ja ei saa hapnikku transportida ja organism jääb lihtsalt hapnikunälga. Veelgi Jaak inimesed on ju püüdnud ka ise seda vett puhastada, mida nad joovad ja päris levinud on ju ka need Britta kannud. Aga teisalt räägitakse jälle, et pole needki nii päris ohutud, tuleb lihtsalt teada oma vee koostist või on siin jälle natukene sellist liigset ohutunne. No ohutunne on muidugi alati tervitatav, peab ikkagi ettevaatlik olema. Aga tõepoolest On palju selliseid koduseid ja poodides pakutavaid veetöötlusseadmeid mille kasutamise puhul muidugi on mõistlik eelnevalt mõne teadja käest järgi küsida, et kas nad ikkagi sobivad. Ja tõepoolest see Brita on paljudel juhtudel toimib ja töötab väga edukalt näiteks võib-olla Soomes, kui tahad otse järvest võtta, et endale toidu valmistamiseks ja siis lased juhid läbi selle Brita kannu filtri. Samal ajal näiteks Lõuna-Eestis Võib-olla aint ühe-kahe korra saabki sealt vett läbi juhtida ja siis ta enam ei tööta ja Brita kannu. Puhul see sõltub siis sellest, et Lõuna-Eesti põhjavesi on lihtsalt teise koostis. Kui seal ei ole antud asulas näiteks vett töödeldud siis tõesti see, millest ma ennem rääkisin, sedasama väävelvesinik põhjustab siis seda, et brit kanus oleva filtri materjali peale, kuhu siis on hõbedajoone kantud, siis tekivad lihtsalt hõbesulfiidid ja see Britta kann enam ei tööta. Vesi sama must misel viigris on süsi, on seal aktiviseerida. Siseeritud süsi ja, ja noh, muidugi. Need on välja töötatud igasugusteks erinevateks juhtumiteks, aga jah, paljudel juhtudel on siis kasutatakse aktiviseeritud sütt mis siis võimaldab näiteks v, sest kõrvaldada pestitsiide, näiteks ja humiinaineid orgaanilisi aineid. Ja siis hõbedajoone kantakse sinna selle jaoks, et siis oleks ka needsamad õpeta, joonid on siis kaotan küllaltki tõhusa toimega mitmesugustele mikroorganismidele, et need joonitsis, neid takistavad nende elutegevust. Võib-olla on siis tark vett keeta? Ja, ja paljudel juhtudel on see kindlasti soovitatav, sest on katseliselt kindlaks tehtud, et vähemalt viis kuni 10 minutit vett keetes siis mikroorganismid ka. Seal hävinevad rakud lagunevad kalgendump seal rakkudes olev sees rakuained ja enamus bakterid ja mikroorganisme ei ela seda keetmist üle. Aga bakterid ja mikroorganism on ju ka meil tarvis meie organismil, nii et ega see päris igapäevane joogivesi vist olla ei saa, seal keedetud esi. Noh, joogivee puhul on ikkagi parem, kui seal ei oleks eriti erinevaid mikroorganisme, olgu nad siis haigustekitaja, no vot nii nagu arstid räägivad või siis mitte haigusi tekitavad v struktuuri muuta. Keetmisel muutub v strukt struktuuri. Paljud teadlased ja arstid ütlevad, et noh, et lõpmatuseni ei ole mõistlik keedetud vett juua. Et siiski on soovitav aeg-ajalt juua ka vett, mis ei ole keedetud ja see on lihtsalt on organismile omasem. Ja muidugi siin on ja ka mujal maailmas levinud kampaaniat, kus siis soovitatakse pudelivett, mis on kas siis kuskil kõrgmäestikus villitud ja hangitud vesi, mis on siis pudelitesse pandud või siis on lausa kodumaised firmad, kes siis toodavad pudeleid, et mis on siin kohapealsetest Eesti allikatest näiteks võetud sisaldusega. Mille poolest erineb see pudelisse aetud allikavesi sellest veest, mille ma ise allikast võtan? Siin on nende erinevus küll olemas, sest need firmad, kes tegelevad vee tootmise ja vee villimisega ja need ikkagi enamus juhtudel töötlevad seda vett. Kui nad seda vett ei keeda, vaid nad juhivad siis läbi spetsiaalsete membraanide ja spetsiaalsete seadmete, kus siis seotud mikroorganismid lihtsalt siis eraldaks, nad teevad lihtsalt sinna membraani taha ja sealt roni pooridesse surutakse siis vesi läbi ja see vesi siis on politsei ja kvaliteetsem ja hiilitakse pudelitesse. Aeg küsida, neljas küsimus. Küsimeeste arvu mitu põhjaveekompleksi eristatakse vastavalt aluspinnase EKioloogilisele ehitusele. Mitu põhjaveekompleksi eristatakse vastavalt aluspinnase geoloogilisel ehitusele kuuleme teid. Ega ei olnud ka väga kaugel täpsust, vastusest kuuleme teid. Kes sa oled, helistate kasvades aitäh teile. See läks päris kähku, võrreldes teiste vastuste saamisega. Tõepoolest, see on üllatav. Tundub, et Eestimaa geoloogid on väga tõhusat tööd teinud, oma teadvusele propageerinud. Ja tõepoolest siis neid on kokku kuus. On siis v kihid? Mis siis jaotavad nii et on siis katernaarsetest setete on ülemdevoni, lubjakivide teemani, liivakivide siluri ja ordoviitsiumi, lubjakivide ja kambriumi-vendi liivakivide ning Crystalse aluskivimi, mitte lõhedes olevat veed. Et neid on siis kokku kuus ja need omakorda siis jagunevad veel 14-ks põhjaveehorisondis. Ma saan aru, et sellest põhjaveekompleksist sõltub selle vee kvaliteet, maitse. Keemiline koostis on erinevates põhjaveehorisont sides erinev ja, ja teatud valemite ja skeemide alusel võib üsna kergelt, et isegi öelda, kus ja ja millisest veehorisondist parajasti see vesi tuleb. Ja see on võimalik, sest nende keemiliste analüüside alusel ja hüdrogeoloogiliste teadmiste alusel kindlalt välja öelda Need kuus on siis üldlevinud. Ja ja neid on Eestis jah levinud, et see viimane, no see loetelu siis ülevalt alla ja see kristalne aluskivim näiteks Viljandis siis on 500 meetri juures 505 500 meetri sügavuses on siis kiht. Kas meile sarnaseid maid on ka meie lähedal selle põhjaveekompleksi järgi vaadatuna? Noh, siin muidugi need skeptilised kivimid läbivad üsna pikalt Euroopa poole ja aga, aga loomulikult noh, selle küsimuse mõte on, on ka vihje sellele, et tõepoolest et just Taanimaale omal ajal viidi meid õppima sellepärast, et seal kasutusel olevad veekihi kihid ja kas vee kvaliteet on üsna sarnane siin Eesti oludes. Ja selle tõttu taanlastel oli, mida õpetada samal ajal muidugi, kui Soome poole vaadata, siis on seal ka teatud analoogseid situatsioone aga valdavalt muidugi graniit ja, ja, ja jõed ja järved ja veeülemised, veekihid siis on kas siis liiva või, või siis on lausa ütleme graniidipinnal, et et selles mõttes on seal erinevused ja ka probleemid teised, kui meil. Nõnda vaatan kellale, et saate lõpuni ei olegi enam väga palju aega jäänud, meil alles kaks küsimust esitamata, nii et siis viies küsimus. Küsin veel arvu, mitu mahuprotsenti sisaldub hapnikku lihtainena õhus. Mitu protsenti mahuprotsenti just nimelt sisaldab hapnikku lihtainena õhus. Ja öelge siis see protsent, kuulame teid. Ei midagi, ei kedagi. Nimetage siis protsent arv, kuulame teid? Vähevõitu pakkusite vähevõitu. Järgmine helistaja Tegelikult. Loeme teie vastase õigeks, sest tegelikult peaks juba Rooma ja said õigel ajal targal raamatul õige koha lahti teha. Kes olete, kust helistate Andreas Rakverest, aitäh, Andres, teile. Ja tõepoolest, miks me nüüd, kui me kõneleme veest hoopistükkis küsime mahuprotsenti hapniku mahuprotsendi õhus? No tõepoolest, siin juba eelnevatest juttudest saime aru, et just seal õhuhapnikul on väga tähtis roll täita ja nagu ma siin ka mainisin, et kui siis vesi puutub õhuga kokku ja milles nagu siis põhinebki tänapäevase veetöötluse mõte paljudes veetöötlusjaamades ongi see siis vett rikastada just selle õhuhapnikuga mis siis toob esile kõik need head vee omadused ja on siis ka ja niisugune korrosiooni vältimise vahend, ent just torustikus. Et kui seal vesi saab teatud kiirusega liikuda ja kui seal on siis vajalikul määral mineraale ja ei ole neid igasuguseid agressiivseid, et kaassiis need torud ja vee juhtimiseks kasutatavad materjalid säilivad tunduvalt kauem ja see on nii nende metalltorude puhul kui ka plastiktorude puhul ühel juhul me siis rääkisime korrosioonist, aga teisel juhul räägime siis materjali vananemisest. See on siis plastiktorude puhul ja, ja, ja loomulikult, aga kodumajapidamise kodumajapidamises kasutatavad seadmed ei tööta just eriti kõrgetel temperatuuridel. Ja võib-olla see hapnikuprobleem on ainult siis niisugustes katlamajas vaadates probleemne, kus on väga kõrged temperatuurid ja siis muidugi hapnik põhjustada ka korrosiooni. Meie küsimusi säraga viimase tänase küsimuse Kui kõrgelt peaks veejuga langema, et vesi küllastuks õhuhapnikuga siis kui kõrge see veejuga peaks olema, mitu meetrit? Kuulame teid? Esimene aasta ei õnnestunud, kuulame järgmist. Just öeldi ju. 10 meetrit on vale vastus. Kui kõrge peaks olema see veejuga vesi juba õhuhapnikuga? Küllastuks 25 meetrit. 10 meetrit on juba kolm korda pakutud, 10 meetrit on vale vastus, ärge rohkem enam öelge 10 meetrit ja tegelikult on neid meetreid vähem. Kuulame teid. Kus te, kulla, inimesed üldse kuulete, mis me räägime, neid on vähem kui 10 meetrit. Te olete Jaak, väga rasked küsimused välja nuputanud, võiks korraks nõnda, mida hakata teie? Nõnda kuulame järgmist helistajat, vagun kolm meetrit. No peaaegu juba oli peaaegu juba. Ja teid kuulame nüüd Kes olete, kust helistate Viive Tallinnast nõmmelt? Aitäh teile, Viive, palun. Meil on ei peagi jäänud kõigest kaks pool minutit aega. Kas tõesti kaks meetrit on siis nüüd piisav kõrgus, et vesi küllastuks? Kümnekraadise temperatuuri juures seisuse järgi kahe meetri kõrguselt alla langev veekile küllastub siis hapnikuga ja see on siis 11 milligrammi liitrile. Aga Eestimaal on nüüd rajatud üsna palju veetöötlusjaamu. On mitmeid asulaid ja paljud suured linnad, siis need veetöötlusjaamad endale juba saanud ja nad on kindlasti õnnelikud, seal elavad inimesed Viljandis aga alles valmistatakse veetöötlusjaama ehitamiseks ja pidulik nurgakivi panemine on siis 26. septembril ja see ei ole kindlasti veel paljud hea vee kvaliteedi eest võitlejatele. Nüüd, et see viimane tähtpäev kindlasti on see kuju, veetöötlusjaam saab valmis ja, ja ka inimesed siis juba kraanista vett kätte saada, et me kõik oleme põnevusesse, ootame, kunas siis Viljandi linn saab puhta joogile? Ja nüüd ma palun jaak, visake palun täringud ja vaatame, mis number tuleb. Kolmandana vastas meie saates. Kui ma nüüd õigesti nime mäletan, Daily Tallinnast see lapsehääl, kellele vanaisa ütles nii et raamat läheb absoluutselt õigetesse kätesse. Lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia on nüüd sinu oma ja me võtame sinuga ühendust. Kuidas sa selle raamatu kätte saad, selle on välja pannud. Saate kuuspakk auhinnana. Kirjastus Varrak. Aitäh kõikidele kuulajatele. See oli tänane Kuuspakk. Me rääkisime veest ja ma tänan ka teid, Jaak Jaagu, kes te tulite Viljandist pühapäevasel päeval siia. Aitäh, ja aitäh kõigile, kes saadet kuulasid. Täname veelkord, Saadet juhtis täna Terje Soots.