Tere õhtust, kell sai koos eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Iirlased ütlesid referendumil Lissaboni leppele ei. Välisminister Urmas Paet nimetas otsust kahetsusväärseks ja kinnitas, et kindlasti ei tähenda lepingu tagasilükkamine Iirimaal Euroopa Liidu töö peatamist. Teise juuli keskpaigast on türgi eestlastele viisavaba, teatas täna Tallinnas Türgi välisminister Ali Baba Chan. Eesti ja Türgi mõlemad poolsete suhete ja koostöö arenko äärmiselt rahul. Kinnitati kahe maa välisministrite läbirääkimistel. Tammsaare vargamäe lõunalaval esietendub täna õhtul vargamäe vabariik, mis põhineb tõe ja õiguse kolmandal osal. Sellega algab teatri maraton tagasi vargamäele. Võrumaa suurematel teedel avati 25 silti, mis tähistavad vana Võrumaa kultuuripiirkonda. Loodetakse omavalitsuste suuremat kultuurikoostööd. Tänasest suve lõpuni on maarjamäe lossipargis näha Eesti kunstiakadeemia tudengite Vabaduse monumendid. Minevikuskulptuuridest otsima. Kunstiteostele tuleks läheneda vaba südamega, ütles kunstiakadeemia rektor Signe Kivi näituse avamisel. Leedu seim kavatseb Venemaalt ja Saksamaalt nõuda kahjutasu Leedu okupeerimise eest. Ro annab võimu Kosovos üle Euroopa liidule hoolimata Venemaa vastuseisust ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool hoovihma. Puhub lõunakaare tuul ja sooja tuleb 16 kuni 20 kraadi. Iirlased, kes moodustavad Euroopa Liidu riikide rahvaarvust alla ühe protsendi, kukutasid Euroopa Liitu reformima Lissaboni leppe referendumil läbi. Euroopa valitsustel ei ole plaani B-Mall. Mälberg küsis välisminister Urmas Paetilt, mis olukorras me nüüd oleme? Olukord on see, et on olemas terve rida probleeme, terve rida eesmärke, mille saavutamiseks Lissaboni leping välja töötati. Aga lahendust enam ei ole. See kõik puudutab nii Euroopa Liidu konkurentsivõimet, Euroopa liidu sisemise tegutsemise efektiivsust. See võib mõju avaldada ka Euroopa Liidu edasise laienemise protsessi tempokusele. Nii et esmaspäeval kogunevad korraliselt Euroopa Liidu välisministrid ja neljapäeval reedel Euroopa ülemkogule riigipead ja valitsusjuhid ja, ja noh, eks siis ka kõik riigid annavad oma esialgsed kommentaarid ja hinnangud, kuidas siis tänasest olukorrast edasi liikuda. Iiri valitsus on öelnud, et seekord uut referendumit ei korraldata, nagu siis tehti Nizza leppe asjus 2001. Mis tablini võimalikud käigud üldse olla võiksid? Neid teoreetilisi lähenemisi tegelikult on olemas, aga ma ei tahaks nendest Enn spekuleerida, kui ei ole kuulnud neid iiri enda kommentaare. Selliseid õiguslikke küsimusi varasemast ajaloost Euroopa liidus on ka lahendatud näiteks nii, et kõik lepingud alati ei ole kõigile ja korraga laienenud. Mis puudutab referendumi nii-öelda uuesti tegemist, siis mäletatavasti Prantsusmaal ja Holland ütlesid referendumil ei põhiseaduslikule leppele ja neid keegi ei survestanud referendumeid uuesti tegema, nii et noh, selles kontekstis ma arvan, et ka surve Iirimaale teha midagi uuesti ei oleks väga kohane. Miks iirlased, kes on üks euromeelsem rahvas ja euroliidust väga palju võitnud, miks nemad referendum ei leia, ütlesid, mis see põhjus võiks olla? Ma arvan, et küsimus on inimeste informeerituses ja selles, kas ja kui palju siis tegelikult on suudetud ühiskonda kohale viia seda, millega see Lissaboni leping siis täpselt oleks pidanud tegelema, millised on probleemid, millele otsiti lahendust, et paraku ka Iirimaal referendum eelsesca Haanjas kõlas päris palju sellist ebaadekvaatset informatsiooni ja maaliti seinale tonte, mida, mida Lissaboni leping endast üldse ei kujutagi. Sellise esmase vaatluse põhjal jääb mulje, et siiski paljuski oli tegu vähese informeerituse ja sellega, et temapoolsel pinnal usuti erinevaid kuulujutte ja, ja igasuguseid musti stsenaariume. Iirimaa on tegelikult oma põhiseaduse järgi kohustatud panema taolised lepped nagu Lissaboni oma rahvahääletusele. Seda arvestades ei pruugi meil ju kunagi uut reformilepet üldse tullagi, kui üks riik sellele nagu veto paneb. Ta on nagu ma ütlesin, neid asju, nüüd tuleb siin kindlasti siis väga põhjalikult arutada, kuidas sellest tänasest olukorrast välja pääseda, sest fakt on see, et on terve rida probleeme, teeme, mis tänases Euroopa liidus on, mis takistavad Euroopa Liidu ja sealhulgas ka Euroopa Liidu riikide arengut ja konkurentsi muu maailmaga, nii et ma küll ei näe võimalust, et need lihtsalt tuleks käed rippu lasta ja jääda. Ei tea, mida ootama, et kindlasti tuleb mõelda, kuidas sellest olukorrast välja pääseb. Lisame siia, et seni on 18 riiki Lissaboni leppe juba ratifitseerinud. Tallinnas toimusid täna Eesti ja Türgi välisministri läbirääkimised. Kõne all olid nii kahepoolsed suhted kui ka rahvusvahelised teemad, näiteks sündmuste areng Iraagis, Afganistanis ja Küprosel sest NATO-s ja muud. Ministrite pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Eesti välisminister Urmas Paet rõhutas pressikonverentsil, et Türgi on Eestile väga hea koostööpartner nii NATO-s kui teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Samuti arenevad suurepäraselt kahepoolsed suhted. Meie majandussuhted on viimastel aastatel kolmekordistunud, vaata näiteks kaubavahetuse mahtu, samuti on oluliselt kasvanud nende inimeste hulk, kes on turistidena Eestist Türgit külastanud. Ehk kui aastal 2006 oli neid inimesi umbes 16000, siis eelmisel aastal üle 25000. Kui vaadata majanduskoostööd tulevikus, siis kindlasti üks valdkond, mis võiks olla teineteisele huvipakkuv, on koostöö info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, sealhulgas ka üliõpilasvahetus ja kindlasti võiks anda uue impulsi see, kui Eesti, jah ja türgi vahele otse lennuliin avataks. Häid suhteid kinnitas ka Türgi välisminister Alibaba Chan, kes ühtlasi teatas, et juuli keskpaigast saavad eestlased Türki sõita viisavabalt. Me oleme lõpetanud oma juriidilised ettevalmistused, et tühistada viisanõuded Eesti kodanike suhtes. Viisaküsimuse tõstis üles Eesti välisminister ühel meie rahvusvahelisel kohtumisel jadaga jälgis asjade käiku väga hoolega ja täna on, mul on hea meel teatada, et me tegime selle ära. Viisavabadus jõustub juuli keskel, ütles Türgi välisminister. Et Türgi on praegu teatavasti üsna keerulises Euroopa Liiduga läbirääkimiste protsessis, siis rõhutas Urmas Paet Eesti toetust Türgile. Mul on hea meel, et järgmisel nädalal suure tõenäosusega avatakse Türgi liitumiskõnelustele järgmised kaks peatükki. Eesti positsioon teatavasti on olnud see. Kui Türgi täidab kõik vajalikud kriteeriumid ehk Kopenhaageni krit seerumid liitumiseks Euroopa Liiduga, siis see võimalus Türgil liituda peab olema. Eesti peab Türgi Euroopa Liidu liikmelisust tulevikuks kindlasti väga oluliseks aspektiks nii Euroopa kui terviku, julgeoleku ja heaolu arendamise seisukohalt. Jätkamegi sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Margitta, otsmaa. Leedu seimi väliskomisjon võttis vastu otsuse moodustada töörühm dokumendi projekti väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on nõuda totalitaarsete režiimide õigusjärgsetelt kompensatsiooni Leedu okupeerimise eest. Väliskomisjoni esimehe Justina Scaroosase sõnul puudutab Venemaad ja Saksamaad. Saksamaa on seni maksnud kompensatsiooni koonduslaagritesse või sunnitööle viidud inimestele. Pea 12000 Leedu elanikku on saanud ühtekokku ligi 17 miljonit eurot. Leedu seim võttis 2000 endale aastal vastu seaduse, Nõukogude Liidu okupatsioonikahjude hüvitamisest on seni kategooriliselt keeldunud selle teema arutamisest. Leedu on kokku arvutanud, et Nõukogude okupatsioonist põhjustatud kahjud võivad küündida 80 miljardi liti nii, kuid tegemist on väga umbkaudse summaga. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon alustas plaaniga viia ÜRO ülesanded Kosovos üle Euroopa liidule. Seda hoolimata Venemaa vastuseisust. Venemaa on ka nõudnud ÜRO juhataja Kosovos vallandamist. Teade tuli vaid mõned päevad pärast seda, kui Kosovo võttis vastu uue põhiseaduse pärast iseseisvuse väljakuulutamist veebruaris. Ta on teatanud, et tema liikmesriigid hakkavad välja treenima Kosovo enda kaitseväge. See on praegu 2500 liikmeline mitmerahvuseline ja vähesel määral relvastatud Kosovo on olnud ÜRO järelevalve all alates 1990.-test aastatest. Hispaanias on vaibumas veokijuhtide streik kõrgete kütusehindade vastu. Hulgimüüjad hakkasid täna taas kaupa saama ja töötehastes normaliseeruma. Streik, millest võttis osa 75000 veokijuhti, algas pühapäev õhtul sotsialistidest. Peaminister lõi Sabbath'i saatis 25000 politseinikku täna kiirteeblokaadi likvideerima töötama soostunud veoautod pääseksid liikuma. Pärast juhtumeid, kus piketeerijaid ründasid mööduda üritanud veokeid, ähvardas ta rakendada nulltolerantsi. Umbkaudu kuus protsenti Hispaania veoautojuhtidest jätkab streiki. Norras möllab viiendat päeva sõjajärgse aja suurim metsatule kahju, mille kustutamiseks võib valitsus olla sunnitud välismaalt abi paluma. Justiitsministeeriumi teatel kontrollitakse, kas teistest Põhjamaadest või mujalt Euroopa Liidust on võimalik saada appi helikoptereid või kustutuslennukeid. Tuleroaks on langenud umbes 2000 hektari suurune ala arendaali linna lähedal. Ajakirjanduse teatel on suid skandunud isegi Taani, mis asub põlengualast 120 kilomeetri kaugusele üle. Meretulekahju puhkes erakordselt kuiva ja kuuma juunikuu tõttu ning selle roaks on langenud mitu suvemaja. Evakueeritud on kümneid inimesi. Ja uuest Eestist Võrumaa suurematel teedel avati 25 siltimist tähistavad vana Võrumaa kultuuripiirkonda. Võrumaal käis Taavi Libe. President Toomas Hendrik Ilves avas täna Valgjärve vallas abis saare külas pidulikult Vana-Võromaa sildi siltidega Vana-Võromaa tähistatud Võrumaal oma ajaloolistes piirides, mille alla kuulub kaheksa kihelkonda Hargla, Karula, Urvaste, Kanepi, Põlva, Räpina, Vastseliina, Rõuge tegu on Võru kultuuripiirkonnaga. Võrukesele räägitakse võru keelt. Kokku pandi ajaloolise Võrumaa suurematele teedele üles 25 silti. President Ilvese sõnul on väga oluline, et kaasaegsete administratiivpiiride kõrval on Võrumaal olemas nüüd ka ajaloolised kultuuri piirid. Eks administratiivsed piirid kujundatakse hoopis teistel alustel ajalooliselt valitud hoopis teistel alustel, kui, kui kultuuriline ühtekuuluvusäsja kadunud Tšingis. Toby man kurti ideed, koht pole oluline, lihtsalt lähen ühest kohast teise, teadmata, kuhu ma lähen. See tekibki, kui inimene ei tea, kust ta pärit on ja kus need ajaloolise kultuurilised piirid on võimalik nüüd need administratiivpiire veel teie arvates nihutada nende vanade kultuuripiiride järgi sõltub tegelikult inimeste enda tahtest, mida nad tahavad. Varem on Eestis siltidega tähistatud ajaloolise Mulgimaa ja Setomaa piirida sildid. Ülespanemise eestvedaja Kaido Kama sõnul on Võrumaal Mulgimaa ja Setumaa essee puudus, et omavalitsused ei tee vana kultuuri säilitamiseks koostööd. Kuigi võrukesed on olnud mõndapidi kogu selle reaalsuse kultuuri asjaajamisel ja arendamisel nagu esirinnas, siis nüüd selle sildi projektiga läksid mulgid setud meilt eest ära. Ja millega me oleme ka selgelt mulkide sattudest maha jäänud, on see, et setudele mulkidel tugineb see seto ja mulgi asjaajamine suurelt jaolt omavalitsus, aga vanal Võrumaal on omavalitsused seni kultuurikoostööd suuremat teinud ei ole. Tegelikult oli sildi projekt esimene selline projekt, kus olid haaratud asjaga kaasa, erin erinevad omavalitsused erinevatest tänapäevastest maakondadest vana Võrumaa piirides. Pakkusin välja idee, ma ei tea, kas sellest ideest kunagi midagi tuleb või ei tule, aga pakkusin välja idee, et kuna niikuinii on vaja luua üks uus organisatsioon, mis hakkab edaspidi korraldama Uma Pido, et miks ei võiks organisatsioon olla ja selle selle organisatsiooni asutajad, liikmed, loojad, vana Võrumaa, kõik omavalitsused. Taavi Libe Tartu stuudio Veel napilt tund ja teatrimaraton tagasi vargamäel on alanud Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse lavaversioonide läbimängimine algab täna romaani kolmanda osa maailma esiettekandega sest kolmandat osa eesti teatrilavadel varem mängitud ei ole, jätkab Olev Kenk. 1905. aastal Venemaal puhkenud revolutsioonist mõjutatud sündmustel põhineva etenduse lavastas Tallinna linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen, kes ütles, et eileõhtune peaproov oli suurem õnnestumine, kui ta oskas ehk loota. Kelle lugu on etendus vargamäe vabariik? Raske öelda, aga see ei ole kindlasti mitte ainult ühe võõra inimese arenemise või teatud elukogemuse võrra rikkamaks saamise lugu, noh, ütleme siis Indreku Indrek faasi või see ei ole ka Kristi ainult seal lugu vargamäe mari, see on ka Andrese lugu ehk isa äkki saan ühe ajastu lugu ja ma usun, kui vaataja seda etendust vaatab, ega ta kogu aeg ei mõtle sellele, et see tegevus toimub 1905. aastal ta mingil hetkel unustab selle täiesti ära ja mingil hetkel tuletatakse talle seda väga teravalt meelde. Elmo Nüganen lisab, et mõnigi osatäitja on teda tublisti üllatanud, kuid nimedest rääkima ta ei soostu. Eile õhtul peaproovis käinud Järvamaa inimesed kinnitavad, et sündinud on tõeline teatrisündmus. Ühe osatäitjana märgiti ära Aarne Üksküla, pidades silmas tema mängitud Pearu võimast lõpumonoloogi. Ma enda meelest ei ole ju väga Pearu tüüpi, ma ei mängi seda Sikenbergi, eks ole, ma mängin Peeerruti, eks inimene loob ikka oma Pearu, ainukene eeskuju, mis mul nagu oli ammustest aegadest oli, kui ma nägin esimest korda Beard, kes Johannes Kaljale mängis. Kõik hilisemad Pearud ei ole nagu olnud nii põnevad ja huvitavad nagu lihannes kaljule. Pearu Muraka episoodiline roll võimaldab Aarne Üksküla etendust ka kõrvalt jälgida. Ma alguses ei saanud aru, et kuidas tehakse neid linnast seene, sest suur osa kolmandast toimub ju linnas ja, ja väga see on siin väga ilusti välja tulnud. Et eile ma vaatasin vaimustusega kõrval väga huvitavat Kuu aja jooksul mängitakse Vargamäe kolmel laval ja kukenoosi viljakuivatis ühtekokku 29 etendust. 21. ja 22. juunil toimub Albu maile aga midagi sellist, mis jääb Eesti teatriajalukku. Peaaegu kogu ööpäeva kestva teatrimaratoni käigus mängitakse järjepannu Tammsaare suurteose kõik lavaversioonid. Olev Kenk paidest. Tänasest suve lõpuni on maarjamäe lossipargis Eesti kunstiakadeemia tudengite Vabaduse monumentide näitus. Marta Grauberg käis avamisel. Maarjamäel avatud noorte skulptorite näituse idee tuli Eesti ajaloomuuseumilt ning Vabaduse monumendid on osa muuseumi näitusest. Iseolemise tahe 90 aastat Eesti vabariiki. Seega noortele anti teema kätte ja kahe nädala jooksul kujundasid nad kas klaasist-kivist, kipsist, metallist või mistahes materjalist oma nägemuse vabadusest. Näiteks teise kursuse skulptuuritudeng Kristin Orav on uhke valge postamendi otsa pannud siidi riietatud pronksist Tšiwaua. Minu töö räägib loomadest sellest vabadusest, mida inimene kasutab loomade puhul, ta ei ole enam vaba loom vaid ta on lihtsalt aksessuaar linnapildis, kui ma näen, et koer on riidesse pandud, kui ma näen, oleneb riidesse pandud sellepärast, et tal on külm vaid sellepärast, et ta näeks ilus välja, siis siis minul tekib küll niisugune tunne, et see ei ole vabadus. Väga paljude siinolevate tööde puhul on ikkagi rohkem roniat kui sellist, et Me oleme vabadusest, rõõmsameelsust või sellist on nagu vähem liist. Reanski esimesel kursusel rääkis oma tööst iseolemise vabadus. Kuju istub puu otsas, tal on vaade merele enam-vähem. Võib-olla kus sa tahad meelde, mulle meeldib puu otsas istuda, ka metallkujul on võimalik puu otsas istuda. Talle see vabadus. Minevikku skulptuuridest otsima ei pea, kunstiteostele tuleks läheneda vaba südamega, ütles avamisel kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. Ma rõhutaks, et tegemist on kaasaegse kunstiga ja lähenege nendele objektidele lahtise ja vaba südamega. Võimalik, et ei ole vaja otsida märksõnu ja kujundeid minevikus. Need on noored inimesed ja nad on püüdnud siis paari nädala jooksul meie ette visuaalselt tuua oma nägemust vabadusest ja see on olnud lai. Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna juhataja professor Villu Jaanisoo sõnul on vabadus igaühe vabadus. Noortel skulptorite läheb tema sõnul Eestis järjest paremini. Tahavad olla vaba, siis olen vaba, et ega seda ei saa piirata ega anda ega raha võtta. Kuidas üldse eesti noortel skulptuuri kunstnikel läheb, meil on, mina arvan, et läheb jõle hästi või hakkab minema õudselt hästi, sest et seda uut skulptorite põlvkonda ju praktiliselt ei ole. Tegelikult ei ole üldse, et mõned inimesed lõpetasid seal aastal, said magistrikraadi ja, ja enne neid on 10 15 aastane auk muuseumid ja galeriid, nad on ju suures näljas, et nad satuvad just praegu Eestis sellisesse olukorda, kus enam-vähem kõik, mis nad teevad, on õudselt hea ja oodatud. Ja tuletame meelde, et homme, 14. juunil on leinapäev ja leinapäeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid leinalipuna. Soovitavalt võiksid Eesti lippu heisata ka kõik elu-äri- ja büroohooned. Ja ilmateade. Eeloleval ööl sajab Eestis saartel hoovihma, puhub valdavalt kagutuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on öösel neli kuni 11 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab, hoovihmasaju tõenäosus on suurem Lääne ja Lõuna-Eestist ja kohati võib olla ka äikest. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.