Kell sai 21 ja 15 minutit, Te kuulete pühapäevast meelelahutussaadet. Tänane saade on lindistatud Tallinna linnahallis. Kupli ansambel talong juubelil, mis toimus läinud aasta detsembris. Tere sattumast erakordsele võrreldamatule sündmusele ja tere sattumast haruldasele etendusele. Esimest korda maailmas viimast korda Eestis üksnes täna Tallinna linnahallis. Otseülekannetega Eurovisiooni aasia visiooni aafrika visiooni ei usu. Võite minna kontrollima ja satelliit-TV kaudu Lätti ja Leetu ja ilma igasuguseid juhtmeid kasutamata läbi seinte otse Kuku raadiosse. Lugupeetud daamid ja härrad. Praegu kohe algab Publee ansambli talong viimane esinemine esimese viie aasta sees sest see aeg hakkab ümber saama ja juba homme algab kuues eluaasta. Armsad eesti põliselanikud ehk aborigeenid. Teie laulutraditsioonidele pole midagi vastu panna ja meie pisikesel riigil pole kah kellelgi midagi peale laulu vastu panna. Kõlagu siis aborigeeni hüüje enne pilalaule, kui üks veelkordne ühtekuuluvuse püüje. Hansalang. Airi Allvee Kaiu. Talongi esimene daam viie aasta jooksul kolme lapse emaks võrsunud ja selle tõttu niivõrd hõivatud, et kahjuks ka täna mitte meie hulgas viibiv Margot Peterson aplaus. Peeter Kaljumäe, Pärnu. Ja Peeter Kaber Tallinn. Nii keerulise geograafia peale oleks nõukogude piirivalve küsinud kohe striitilis. No meie saime kokku Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis. See oli ajal, mil põletavaimaks päeva probleemiks ei olnud veel mitte ei talvekütusega ega isegi mitte siin viibivad võõrad väed, vaid fosforiit. Paari nädala elu on neil võib-olla veel ikka? Jah, allegaala korra. Nii nad elamisse heinades mul säravale. Põlevkivioja jäätub mulle ja mu lastelastele, tahad olla Tallinna linna seal, Erki ja vajub harali, uue näoga rahva Harryga. Mulle meeldis vaena säär ära, olime avarii õige sukelpärli. Ristanrei ideoloogia Rehnud kimmel nagu häll. Sauli Brunn pressikonverentsil härra mull-mull laulma ei lähe, Lilliga ise eestist ellusioonelo. Radi hirss. Soolo. Ess. Tatrale. Veres vaiks hääledena põrinal karda läheb haiks. Las las ma loo peal, et seda laulu poliitiliseks veaks. Hirss, eks tatrad on jazz, jazz. Nii hakkas tiksuma kell mis tänaseks viis aastat on saanud. Aga omanikud taolise kell peremeest igatsesime enestele. Sest vabadust ei olnud veel Eesti vabariigil Ki, mitte Kuda, siis meiegi omapäi oleks pidanud hakkama saama. Tol ajal ju kinnitati, et kollektiivis peitub jõud, aga väikese kollektiivi jõud on väeti. Otsisime üles niisuguse uue ja iseäraliku moodustise nagu huumoriühenduse aara, mille loojaks, hingeks ja suunajaks oli tuntud humorist Kalju. Kas tema, muide, korraldaski meile ajakirjandusmajas saalis ühe niisuguse läbi ja ülekuulamise mida millegipärast nimetati Kunstinõukoguks, leiti, et nõu on ja kogu on, aga kunstist jääb väheke puudu, nii umbes nime võrra. Siis kõlaskongija sündis nimi, talong, see sündmus väärisserenaadi üks meie tollase repertuaari serenaadi kandiski pealkirja stalinismi serenaad. Nurgalauas käima juttude vaat-vaat, kes on kuskil sõnavõtust, jäi minu pilgu eest varju. Käekiri hakkab branna, mida ütled? Epana, mina värvin päiksele tehtud tembud külmana sulle varsti rähvarmeerest, ma näitan, mis on diskussioonid, suveräänsed, räägi joonidele, nuge ja veel nappensile. Eile. Et töötajad ei tubli majja madalale reitingule. Tab suurenoosi, 60 admelefon loosi alla. Mida ütlete? Magnetilise külmana sul varsti lähme, ma näitan, mis on diskussioonid, so ära r. Pensile ei lähe, ei lähe, ma veel ei näe. Metsla kässummutatud harmelgastele ütles veeres, venna rikkus on. Täitsa külmal ajal sul varsti lähme. On veel. Kes on diskussioonid suveräänse, räägi valitsusega. Araühenduse ülemjuhatuse soovitusel Tõnu Tepandi juhendamisel, Tiiu Tepandi lava kujundamisel ja ait Ainriksoni aitamisel hakkas valmima esimene nii-öelda õhtut täitevkava, mille sõnumi sõlmis värssidesse Henno Käo. Kava kandis lihtsat ja meeldejäävad pealkirjahali vuli lei. Sellest kogumist esitame teile laulu, mille pealkiri tollal veelgi tobedam tundus. Kodumaa laul kõlab kerge kummardusega Viktor Gurjevi ja Georg Otsa omaaegsele stagnatsiooni omaaegsele viljakale, lavategevusele. Järjekordselt peale jäi oli vastne ENSV kavalvis ja ta kandis endas kolme kanget meest, kes olla reega. Ma loodan, et meil on üle valla ramm. Askus oli kihvt õndsuse ülearu, kes kultuur siiski rohkem kasvu toitev kirja. Ja nüüd ma Igalühel siia miskit maha jäi, vaevalt keegi enam paadi vastas, käi väina Su hallased, päiksekiir paistab Toom ja kergemalt kui vana see on. Sa ei pea olema. Aunipuna tollekesetworje pilliroog on peale kantud auri Poola. Kui me oma kavas siia selle punktini liikusime edasi kronoloogiliselt siis nüüd lubage meil edasi minna geograafiliselt. No võib-olla te olete kuulnud mõned ehk on, Ühendriikide naabruses asub veel üks riik. Olete kuulnud, mis seal? Kodulinnu nimega? Ei tea kana ta. Seal asub ka Olav kop, Villemi kodulinn Clinton. Ja et Kopwillem on oma Kobleedega juba aastakümneid rõõmustanud väga paljusid eestlasi, siis ei ole ka mitte midagi imestada, et meie armusime sellesse žanrissse just nimelt tänu temale. No tahtsime vanahärrale oma lugupidamist avaldada, mistõttu istusime 1990. aastal lennukisse ja käisime Kanadas ära. Vanahärra oli kena ja lahke ja nii lahke koguni, et me võtsime südame rindu ja esitasime sealsele publikule ka ühe kopillemi eneseloo. Muide, Ameerika mandril on selline komme, vahel jätavad inimesed kontserdile tulemata ainult selle tõttu, et pileti hind tundub liiga odav, mistõttu kardetakse pettuda. Mina võin teile kinnitada, et Olav kop Villemit ei ole täna siin üksnes tervislikel põhjustel. Küll aga on mul hea meel teatada teile, et vastuseks meie poolt saadetud kutsele tulla siia juubelile saatis vanahärra meile tervituse. Mis, lubage siinkohal ette lugeda. Lugupeetud kuplee ansambel talong. Tänu kutse eest sünnipäeva kontserdile. Sandi tervise tõttu ei tihka pikemaid reise ette võtta. Küll olen aga mõtteis teiega, 27. detsembril Tallinna linnahallis põu täis häid soove ja härdusest, klimp kurgus. Teie hoolas Kopwillem? Kop Villemi repertuaarist lubage teile ette kanda laul nimega pall. Siis kuis? Oktuur taevas pilvine ja lootusetult ridu koondab eesti rahvas veenianoovel linna kihama lööb hiilgav sügis, ai. Kui vald viis on iludus, Sallongid. Nendes tihavad kõik kauplused ja poed. Tume juuksalistest järsku saanud londi juttude viimaks ainult kleidil lõikene poeg. Tänan, nii on. Kallis mõningaid Yamanni kleidi. Meeleheide, siin nälgimide kuulan paid A. Silmas egaseksus lõid uhked tualetid same läikiv siidhulk, harrane proga, vormida vaatleva olnud kaasati, kuskil lõhkeb parfermeeritud granaat. Keegi ütles, ei ma mõista seda mett. Eile naabri Maali Laigu, Virtsu praam. Täna tuld seda võtta kas või et üle möödas saanud rahvin r ja üks väike, puudan, väike plõks ai. Sukahoidjad o küünarnukk, mis ragdu Kleini Lugaagi. Üks väike väikekontodega lahtile sukahoidjad oi küünarnukk, mis rakendus Kleini lukku. Meestel silutud on harvaks jäänud lokid. Viltuki supp, varru pallijal, peala, varvad külmet lavale mustas Siiri sokkis. Lahtine ööd läheb kangeks tärgeldatud rae. Keegi küsis, kas tõesti naabri kaugust, kuidas inimesi võib muuta. Lihtne pall. Villu poognad nagu mandi Kaagons. Eile mulgamiskas nägu hall, üks väike puusa, näpilja, päike kontanud lõka lahti kaisukahoidjal oi, kui tundsin küünarlummist, rakk nukleini luga. Väike väike lahtine, mõeldud ka hoida, oi kui küünarnukk, mis liinil. Üha paremaks läheb tuju aastaturjalt peksa, sissevõetav naps, lõhub ta sumoidu kurva või dub kuju. Olgu Vals, vingerg, KaPolkad, Rakov jah. Mis maksavad, need madala, vaadab maja. Sõber, ütle, kuidas käis vana viis küllaria liigutav sinna võim Salauluga ja kui oleme ürgElol kombel lõpuni. No ega. Seal lõpuni ja kui juba ummistus solvuda? Kas ikka uskuda, et me Kanadas oleme käinud? Aga meil on tunnistaja, kes kaasas käid ja talle hakkas nii meeldima, et käiku ärat meid teinekord veel. Selle kohta toob ta ide praegu lavale tunnistaja kaasa. Priit Aimla ja Jüri Aarma. Vabandage, kas te ootate ka bussi või? Ja mina tahan ka bussi. Ma ootan ka bussi. Kaua ootame bussi. Senikaua, kui buss tuleb Milla buss ligikaudu tuleb. Kurat, seda teab. Mäe posti peal on kirjas 19 null kaheksa. Kui posti peal on kirjas 19 null kaheksa siis puist tuleb 19 null kaheksa. Eesti Post tema ei valeta. Härraslasele eesti asjaga siin hüppa midagi. Näedsa buss hilineb. Jõudsime 50 aastat valget laeva oodata, jõuame veel viis minutit kollast bussiga oodata. Ma ütlesin, ära hüppa selle, ESC asjaga. Bussi ei ole. Ehkki on juba ammu rohkem kui 19, null kaheksa. Eesti buss, ega Eesti asi ei ole selles süüdi, ma olen kindel, et bussijuht on juut. Juut või eestlane, mul ükspuha, ma ei usu, kumbolid. Ainus, keda ma usun, see on araablane taha hullumisest araablased usaldada. Roosa on sul kodus Araabia kempsupott ja araabia loputuskast roosa. Ja mul on see Valgevene oma. Mul on nii naljakas. Loputuskastet iga tunni aja takka peab käima ämbriga vett peale uhama. Kui mõne tunni jätad vahele, hakkab alt üles ajama. Kui jätad Mare tonni peale kallamataga valt üles vaeva, ma kuulsin küll, mis sa karjud, tagasid mida? Ma küsin, mida hakkab üles ajama? Seda ma ei ole täpselt selgeks suutnud teha. Igatahes saku omas ei ole. Lõhn on ka hoopis teine. Loputuskasti klapp tuleb korda teha. Ma olen kolm korda loputuskasti klapi korda teinud. Kui saad klappi korda, siis enam alt üles ja siis hakkab ülevalt alla ajama. Alguses kempsupõrand märjaks, siis Kalidorsis magamistuppa ange, lõpp ei klapi, meile see eesti asi ei klapi. Ma olen üldse ei ole. Eesti lapsi, on valgevene klapp. Eesti klapp on kõige parem klapp, jääb ainult üle oodata, millal nad seda tootma hakkavad. Kuramuse buss jääb hiljaks. Ei tea, kas ta käib õhtul harvemini kui päeval või. Poiss käib loomulikult õhtul tunduvalt harvemini kui päeval ehkki ega ta syndrina päeval ei käi sagedamini õhtul. Sa oled igapäevane sõitja või? Jah, aga mitte sellel liinil, kas te olete rohkem selle liinimees? Jah, aga harva. Mis te siis tulite? Mololi siia lähedale poodi asja? Meie lähedal sai kempsupaber otsa. Teie jutt kisub rohkem ikka kogu aeg nagu kemmergu peale. Kust kisub sinna pigistab? No võib-olla et pikapeale Laarib ära Ma ei saanud hästi aru mitte kempsu juures. Poes juhtus. Ütlesin, et kempsupaber sai otsa, tulin siia vaatama, vaat selles ärge süüdistage ja asja vaid oma poodi meie juures poes on nii ja olukord seal on kogu aeg saada seda kempsupaberit moodsat kitsast kõhulahtisuse vastu. Kitsas kempsupaber ja paneb kõhu kinni mis on millegiga immutatud või? No loomulikult, kas ma seal tal on ju teisel pool liini kord. Aa, ma tean, mis see on, see Anakla akna kleepimise riba. Et tuult läbi ei laseks. Ma võin öelda, et tuult peab teine väga hästi, kin oled proovinud? Akna peal? Ei ole. Kuramuse buss ei tule. Ei tea, kas jäi parki magama või Eesti poisse ja mitte kunagi parki magama, sellepärast et valvas Barcully valvur rajab ta hommikul üles, kus tal on parem redutada, kui veab rahvast mööda linna ringi. Nüüd magab iga mees seal, kus saab. Ma käisin hiljuti oma autod parklasse viimas. Valvur magas, ajasin üles. Küsisin, mis parkimine maksab. Ta ütles kolm rutsi, see oli veel rublade ajal. Küsisin, mis siis saab, kui sa edasi magad ja mu auto ära varastatakse, tead, mis ta ütles? Siis saad oma kolm rutsi tagasi. Mis siin naljakat on? Sellepärast käitegi bussiga andsite kolmeka eestama auto ära. No see võis olla rublatsoonis, nüüd, kus me oleme jõudnud juba krooni aegadesse, on hoopis teine olukord. Juba vaadates hindade järgi, ma üks päev uurisin, üks parklas 10 krooni, 10 sealse hurda pildiga. See on teine asi. Valvur magab, koer valvab. Ei tea, kas kroonide ajal on vargusi vähem ka või? Varguste probleem mind absoluutselt ei huvita, sest et minul kodus vargad ei käi. Miks mul on trepikoda nii prussakaid täis, nagu inimene jalaga astub, on verine jälg järel. Mitte ükski varas ei tahetast mõrtsubki, jälg järjeleheks. Naiivne inimene, varase käi trepikoja kaudu, ta tuleb rõdult. Ja ilmaaegu tuleb Polav rõdu kohal metallist kardinapuu, kuhu ma lasen 220 volti sisse, kes tuleb, see sureb. Naiivne inimene. Varas on tavaliselt nii lühike mees nagu. Muidu ta läheks korvpalli mängima, ta pea julatavasta kardinapuud minu pärast mängigu, mida tema mängib. Mul on lühikesed peale ka mõeldud, mul on ülevalt metallist kardinapuu pealt lastud need plekist ribad alla. Lähen hommikul tööle 220 volti sisse. Tulen õhtul koju tagasi, 220 volti välja. Üks päev unustasin välja võtmata. Naine hakkab minema rõdule. Koos sa lähed, kardinal voldid sees. Tema pahandama, mis voldid hommikut riiki sind ei kuulanud, läks. Ei, päriselt ei jäänud, sest et pääses ainult ehmatusega väikese sokiga, nii et ma ei hakanud seletavaga, milles asi on? Ma ütlesin, et ise oled süüdi, hommikut riikisid, nüüd oli jääk elekter sees. Ei klapi meil sees vesi, elekter ja sellega nii palju volte sees, et mõne naise siruli näiteks. Ega see ei ole Eesti elektrisüü, Eesti elekter on maailma üks paremaid elektrit ainult tan veel väheke aktsendiga. Lihtsalt sel päeval Narva energeetikud tegid hoiatamise streigialasid 220 voldi asemel 20 volti, üksnes sisse ei klapi. Ma räägin, ei klapi, meel seest asi näeb, seal on kirjas 19 null kaheksa, minu kella järgi on 19, null kaheksa juba ammu minevik. Teil on äkki vene Kell. Kurat, mul on jaapani kell, mis marki juhtub olema? Motiiv siit diisel tsitiivsem kuulge, sitad, Endel on seitse tundi ajavahe. Kui me selle järgi käime, me peame siin tükk aega konutama, enne kui ta tuleb. Ja eesti keel on kõige parem Kell kahju ainult, et meil ei toodeta just ja sinna maale eladki, nagu nõukogude ajal punaste prussakate koos. No see, mis ma teile trepikoja kohta ütlesin, see oli ainult õrn sissejuhatus. Mahe, Hubert, tüürsoo, kui te näeksite, mis mul köögis on nagu elav laip mis laip, mis laip, oleks need laibad, ma pühiks kokku, vaip, prussakate 20 sentimeetrit kõrge, muudkui õõtsuvad, roomavad välismaal on väga häid prussaka tõrjumise vahendeid müüa. Hoidis on küll, kahju, et minu prussakaid välismaal ei ole käinud. Ei tea, kas nad ei ole välispassi saanud või ei ole nii palju raha, mission ei tea, aga näed sinna maale elati nagu vene ajal punast. Siis ma räägin, ega ma ikka nii vabatahtlikult ka ei elama, käin teisi, teinekord tihlavossiga ikka hirmutamas, aga väga raskem pihta saada. Sitasti, sihid? Ei ma siin päris täpselt, aga nii kui ma köögis tule põlema panen, nad ju punuvad sinna põrandapragudesse ja nad on veel väiksemat kasvu kui mina, ma ei saa järele. Paned tuli kustu ja tulistada siis. Üleeile panin, noh. Läksin nii, hoogulasin kolm ballooni järjest tühjaks. Noh, hommikul maa must, ma ütlen. Noh, selles mõttes mustet, roomlased edasi, aga muste värvik mingiks musta, eks. Ma ajasin pimedas balloonid segi, lasin tihlavossi asemel neile kraesse tava, musta emailvärvi. Hommik oli naine viha pärast roheline. No ma tahtsin asja natuke parandada, et vähemalt saaks taldrikud ja kapid õiget värvi, lasin valge emailvärviga üle taldrikutele mõjus kappidele mõjus. Prussakate kästi peale jäid kirjud, nüüd lasevad mööda köögipõrandat ringi nagu musta-valgekirju friisi tõugu lehmakari ainult selle vahega ei ammu ja piima ka ei anna. Seda viga annab parandada. Prussakaid hakkaksid piima andma, vähe. Lahustiga saab selle värvi maha, jälle lahustiga saab, sellepärast ma siia äärelinna poodi tulingi. Lahustu otsas. Võtsin lohutuseks siis sinist emailvärvi. Müütan sellega kah üle ja siis ütlen pärast naisele, et kunstiline taotlus, kui see ka hästi peale ei hakka, et prussakaid oliks trikoloori värvi ei klapi meil seest easy, näed sa sellest kuramuse putšist on juba üle pooleteise aasta möödas, aga bussiliiklus on ikka omadega. Mis Sepotsija puutub purgis oioi puutub küll, kes teile ütles, et täna üldse buss tulema peabki? Seal on kirjas, ise ütlesid, Eesti Post ei valeta, 19 null kaheksa, aga seal ei ole öeldud, et täna 19 null kaheksa ei pruugi üldse tähendada kellaaega, vaid see on just putsi. Kuupäev 19 august. Võib-olla üks kord aastas käivad putši aastapäeva puhul. Ootame kaheksa kuud edasi ja siis sõidame tagasi või vastupidi. Ma kardan, siin lõhnab millegi muu järgi. Mille järgi sind lõhnab. See summa ei tähenda mitte sugugi kellaaega ega kuupäeva. Mis see on? See on bussipileti uus hind eesti kroonides. 19 null 800 seal siis vahetuskursi järgi ligi 200 rutsi ja praegu üle 600 russi või, või rohkem. Kuna see 19 null 80908 võib-olla see on bussileiutamise aasta hoopis. Kas te ootate veel bussile? Ei, selle summa eest ma lähen jala. Mina eelistaksin ka jalgsi, ma pole tükk aega nii nii kiiresti nihukest summat teeninud. Üks reisija ootab veel, lastel läheb püksivarastele.