Tere hommikust, kell on 11 minutit. 10 läbi on laupäev, 27. jaanuar ja sellel kenal Härmas talvehommikul on stuudio vangistuses, ütleme siis nii. Margit Kilumets. Ma loodan, et mind kuulavad kõik need, kes eelistavad värske õhuteraapiale pikatoimelist nädalalõpu hommikukohvi ja ma pakun teile kohvi kõrvale ühe teema mis viimasel ajal on väga erinevates sõprus ja seltskondades kõneaineks olnud. Ja see teema on Eestimaa mõisad. Nende, endised praegused ja võimalikud peremehed ja visioon sellest, mis võiks neist olla saanud 10 15 aasta pärast. Kes tahab selle jutu kõrvale pilti vaadata sellel soovil? Ja ma soojalt minna Tallinnas rahvusraamatukokku ja meie kohaliku mõisaarmastaja Ants heina üles pandud suurejoonelisele näitusele mis ei ole küll võib-olla optimistlik, aga, aga ta on vähemalt objektiivne. No ja nüüd veel tänasest saatest. Ma luban teid tutvustada kolme äärmiselt erineva värske mõisa omanikuga kelle ellusuhtumine, stiilia mõtlemine, On tõesti kardinaalselt erinevad, mis on siis omakorda tõestus selle kohta, et mõisa soetamiseks tänapäeval ei pea tingimata olema nii või naasugune inimene ja arvatavasti ei õnnestu neil värsketel mõisaomanikel tekitada ka mingit. Neid ühendavad klubi, sest nad on tõesti, nad on tõesti lihtsalt eri maailmadest pärit. Ja. Võin veel öelda seda, et need intervjuud ei räägi ainult mõisatest, ma loodan, et saate nendest inimestest ka üht-teist muud teada, nii et mina olen üritanud, et teha neist sellised täisväärtuslikud, persooniintervjuud. See on olnud nüüd pikk ja segane sissejuhatus tänasele saatele, aga alustame ühe temaatilise lauluga. Niisiis, Eestimaa ja tema mõisat aastal 1996 ja ma eeldan, et paljud teist vajavad mingisugust tutvustust või sissejuhatust sellesse teemasse ja selle palusin ma teha ühel inimesel, kes minust selles asjanduses palju targem, seal riigi muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm. No ma tean, et muinsus, seal on toad probleemi, aga umbes sellel ohuskaalal, millisesse kohta Eestimaa mõisad võiks asetada nad kuskil keskel või nad väga traagilisel punktil või läheb neil suhteliselt hästi? No ma arvan, et tegelikult, kui võtta objekti liikide kaupa, siis taluehituste kõrval vast mõisad on kõige rohkem ohus ja ja mitte esimest korda sellel sajandil, seda võiks öelda. Tegelikult on tegemist ju kolmanda ohulainega, mis arvata võib, et on nüüd kõige-kõige traagilisem, sellepärast et kui varasemad ohud olid suhteliselt sujuvad ja, ja mingit kompensatsioonimehhanismid olid olemas ühe või teise asja ärajäämisel, siis praegu seda küll kuskil näha ei ole. Nimetame kõigepealt siis 19. aasta maareformi siis pärast kolhooside tekkimist ja kolmandana võib nüüd öelda just sedasama, et kolhooside ja maal olnud ühismajandite ja kõige muu lagunemist, millega kadus ära enamuse mõisate omanik. Paljudes Eestimaal mõis on, ütleme ka igaks juhuks ära, et ma ei usu, et kuulaja eriti hästi informeeritud on. Tähendab selle sajandi alguses ütleme just maareformi käigus neid loeti üle, oli 1000 1140. Kui nüüd teostati seitsmendate aastate lõpule kaheksandate aastate alguses kunstiteadlase Helmi hüpruse juhendamisel ja ja kunstiteadlaste Ants heina Juhan Maiste kaastegevusel mõisate uut imentaliseerimist, siis tegelikult oli säilinud Nendest mõisatest kuskil 500 millest 200-st võib rääkida. Nad olid terviklikuna säilinud, sest et ülejäänud olid niimoodi, et igas mõisast midagi oli, aga terviklikke komplekse enam sellisel kujul ei olnud. Praegu just on raamatukogus väljas suhteliselt haruldane ja suurejooneline Ants heinanäitus Eestimaa hüljatud mõisatest. Ma usun, et te olete seal juba käinud. No paar sõna kommentaariks äkki. Ja ma olen seal korduvalt käinud, esiteks käisin näitas oma selle täna oli meeldiv võimalus. Või kuidas seda öelda, kas meil ju mure on kergem siis kui ta on jagatud, olime riigikogu kultuurikomisjoniga seda näitust vaatamas ja pärast toimus ka kuppelsaalis väike arutelu selle teema ümber. Tegelikult jah, ühtepidi on eksponeeritud seal kõik ilus kaunidus mille kohta öeldakse ka jubedalt ilusa ilusalt, jube teistpidi on, see näitab see, kuidas üks mälest liik Eestimaalt on, on kadumas ja, ja praegu ei ole näha ühtegi maapealset võimu, mis suudaks seda seda Testruktsiooni pidurdada. Kas te ikka veel loodate riigilt mõisate jaoks raha saada või on see lootus nüüd lõplikult maha maetud või, või on siiski mingid salafondid, mis igal aastal korraks või mingiks selliseks piiratud hulgaks avanevad? Tseeritud küsimus, millele vastata on äärmiselt raske ja me seda ka täna arutasime, selge on see, et riik peab nüüd paika panema need prioriteedid ka mõisate osas mitte ainult kirikute ja koolide ja vallamajade osas, vaid ka mõisate osas. Aga siis suudab üleval pidada, eelkõige peaksid olema need mõisad, mis on riigi valduses või millel üldse omanikku ei ole. Ainult et noh, praegu kindlaks teha, kus omanik on või ei ole, see on väga raske, sest et kui ka omanikuks vald, siis tegelikult on tegemist maalse omanikuga. Vallad on sama vaesed kui kogu riik ja ühiskond kokku. Nii et. Ma arvan, praegu tuleb ikkagi väga tõsiselt teha üks pingerida ja ma arvan, et üks paarikümne mõis osas kindlasti riik peab õla alla panema, et sinna, kuhu laevaga on koondatud kultuurivarad, mis teatavasti vahepealsete aastate Homsi Lungi, kui sakslased lahkusid 39. aastal selle käigus praktiliselt hävis uuesti on koondatud eelkõige siis ma mõtlen neid lahema mõisaid, unikaalseid siis veel Rägavere, võib-olla veel paar mõisad ja siis no nende nendele lisaks siis mõningaid väga unikaalseid näiteid, kus on säilinud hulgaliselt lae või seinamaalinguid või midagi taolist veel juurde. Kas mõni mõis on konkreetselt praegu riigi oma eestri oma? No Eesti riigi oma, kui see nii-öelda siis sisuliselt on üks ainukene mõis, õigemini noh, et nimetaksime kaks mõisa. Eelkõige, ma mõtlen praegu Rägaveret, mille valitsusse sisuliselt Eduard Vilde kolhoosi nii-öelda järeltulijate või või endiste omanike järeltulijate käest ära ostis ja maakonnavalitsusele hallata andis. Ja ma julgeksin öelda, et riigimõis on ka Eesti panga omanduses olev Maardu mõis. Tähendab, on ministeriaalseid või ametkondlikud mõisad terve rida mõisaid allub keskkonnaministeeriumile terve rida mõisaid, alluv majandusministeeriumi ja need on endised, et noh, jäänukid mõningatest ühiskondlikest või majandusorganisatsioonidest, mis olid mingid ministeeriumide haldusalas ja seal sellest tulenevalt on nad jäänud veel praegu edasi. Aga nende arv järjest muudkui väheneb. Ja nüüd tulebki teha siis inventuurid, mida siis tõesti Ta, mida mida ära anda, kui ära anda, siis kellele ära anda. Aga kõige tähtsam on see, et selle protsessi lõpptulemuseks peaks olema konkreetne peremees, mis mitte ainult ei ole omanik oma õigustega, vaid ka oma kohustustega, et ta siis hakkaks ka mõisate eest hoolt kandma. Ei küsiks riigi käest raha, et ma, ma teeksin küll, kui mul oleks, vaid ei küsiks enam raha, vaid teeks ja noh, varasemad aastad on siiski näidanud väga paljude mõisate puhul piisab ikkagi initsiatiivist ja, ja pealehakkamisest ja muidugi ka rahast. Kui palju mõisaid on endisele omanikule tagasi läinud, On teil aimu? Formaalselt on läinud tagasi ainult kaks mõisate, võiks nimetata kuulsaks, et Põhja-Eesti mõisate siin Kuusalu kihelkonnast Kolga mõisad, mis läks tagasi Stenbocki telesest, nemad ei kuulunud mitte vaatajalandi mineku alla, nad olid osaliselt juba Rootsi kodanikud, osa oli ka Eesti kodanikke selles suguvõsas. Ja neil oli ka täieõiguslik alus neid seda mõisat tagasi nõuda ja see Jaan von Stenbockile tagastatud kaks aastat tagasi. Ja teine mõis on Kalvi mõis, mis kuulus tackelbergide kuulslast hakkenbergide suguvõsale, mis on ka nüüd taastatud. Tähendab, omandiõigus on taastatud sellele ja praegu otsitakse sinna on valminud ka selle korrastamisprojekt hotelliks ja ümbruse heakorrastamine. Sellega kaasneks nii, et praegu otsitakse tegelikku majanduslikku äriprogrammi kogu seda mõisat ära majandada, sest üks asi on anda tagasi. Aga teiseks on ka see, et mõis on ikka selline üksus, mis peab majandama. Kas riigi muinsuskaitseametil on ülevaade sellest kui palju ja kellele on vallavalitsused mõisu müünud, kas üldse Eestimaal keegi teab seda statistikat praegu täpselt? Ma kardan, et seda esiteks kaudselt muidugi see suurusjärk ei ole väga suur, see on kuskil üks 30 ümber, aga, aga mis faasis üks või teine asi on, sest teatavasti ka see müügiprotsess, selle kinnistamine, nad mõis peaks olema kinnisvara, mitte ainult, et on hoone, vaid ta peaks olema ka kogu selle juurde kuuluva maa ja kõige muuga, tähendab, see protsess on nii pikk, et praegu öelda, kas need on nüüd 25 või 35, seda ma küll ei julge öelda, suurusjärk on kuskil 30 ja võiks nimetada siin ütleme pilgud, Kaiut siis ka hõredat, siis Virumaalt, neeruti ja Porkunit ja, ja võib-olla veel noh, need siis juba eelnimetatud kaks mõisat, et nii nii Kalvi kui ka kui ka Kolga ja, ja, ja veel tagastatud mul tuli meelde on tagastatud Edise mõis kindral Tõnissoni poegadele, kes on kahjuks küll juba ainult selles eas, et nad ei suuda selle mõisaga õieti midagi peale hakkavad. Ta, ja otsivad praegu võimalust, et sellega keegi teine hakkaks tegelema. Kas teilt põhimõtteliselt huvitab see, kas mõisa ostab eraisik ostab firma või huvitatud ainult see, mida ta teile mõisaga peale hakkab? Tähendab muinsuskaitseseadus ei tee absoluutselt mitte mingisugust vahet omanike vahel, olgu siis tegemist riik, kohaliku omavalitsus, juriidiline isik, ühiskondlik organisatsioon või eraisik. Meid huvitab see, et olekski konkreetne omanik, ühesõnaga oleks partner, kellega suhelda ja elu on näidanud, et, et kõige parem peremees on ikkagi eraette võtma. Aga ma kujutan ette, et ka need inimesed, kes on nüüd mõisad endale ostnud ja suure riski kaela võtnud võib-olla kõik nendest kahe aasta pärast enam ei ole, nende mõisate omanikud on juba edasi müünud, aga see, see on täiesti normaalne lähe. Et lõpuks ikkagi settib välja see tegelik omanik, kellel on olemas võimalused, kellele samas konkreetsed kas siis äriideed või, või ka kasumit, kasumit mittetaotlevad ideed, aga vähemalt ideed, mis võimaldavad mõisal normaalselt edasi eksisteerimist ja elamist. Kas te kinnitate minu sellist salainformatsiooni või lükkate ümber, et Eestimaal on praegu üks proua, kes on astunud juba viis mõisa? Nimesid ei nimetaks aga ja no ma ei tea, kas nüüd just viis, aga kolm kindlasti, nii et ja minu meelest ei ole see mitte halb tähendab kui inimesel on vabu vahendeid, siis. Ma arvan, et Eestimaal ja kõikides noortes riikides vabade vahendite kõige paremaks akumuleerimise viis on ikkagi see ja, ja tähendab paigutada seda kinnisvarasse ja mõisad on üks kinnisvara, mille väärtus ühtepidi ajaloos või võib tõusta teistpidi. Arvestada selle majanduslik faktorit võib ka võib ka langeda, nii et risk on olemas, aga aga kinnisvara on kinnisvara ja kui mitte arvestada ainult hoonete vahetust, aga omavad siis kindlasti see on väga õige, väga õige samm oma raha paigutamiseks. Millised on nüüd teie nende uute mõisaomanike edasised suhted, tähendab, kui suur võim on teil nende üle ja milliseid nõudmisi te saate neile ehitada, võib olla näiteks tuleb kellelgi pähe ehitada sinna. No ma ei tea, pilvelõhkuja oma mõisa territooriumile. No seda nüüd ei ole, tähendab esialgu muidugi eelkõige kui toimuvad üldse müügitehingud, siis reeglina neid asju me meid informeeritakse, informeeritakse kahes plaanis, eriti kui on tegemist ministeriaalseid mõisatega või noh, mingi ministeeriumi haldusalas hõisata ka siis ministeerium tavaliselt püsib ja veel täiendavalt küsib ka rahandusministeerium, kuid kas me peame seda otstarbekaks riigivara seisukohal reeglina on muidugi sellega soostume, kuid alati kaasas nendega teatud tingimused. Need on siis niinimetatud eritingimused, mida võib teha, mida ei või teha ja kui nüüd läheb juba konkreetseks ütleme, mõisa korrastamiseks, siis eelkõige muidugi tuleb teha arhitektuuriajaloolised eritingimused, millele järgneb sises kiisk, et vastavalt kas siis tööprojekt ja siis võivad tööd alata. Aga muidugi me oleme praegu teinud väga palju mööndusi, et kui on tegemist noh, ütleme katuste või mingite muude asjade parandamisega seda virna dokumentatsiooni, vaid katust, on eluaeg parandatud ikkagi ilma igavese dokumentatsioonid, ta, mitte et on virn pabereid nurgas ega nendega katust ei lapi, vaid ikkagi katust lapitakse konkreetsete kroonide eest ostetud kividega või muu katusematerjaliga. Kas uus mõisa omanik omab kohustusi selles mõttes, et kui ta oma ülesandega hakkama ei saa näiteks aasta või kahe jooksul, et siis on ta sunnitud selle muide ära müüma. Seaduses muidugi on olemas. Et riigil ja kohalikul omavalitsusel eesostuõigus eelkõige kohalikul omavalitsusel, juhul kui omanik uus või vana omanik seab ohtu mõisa edasise eksisteerimise, aga reeglina need mõisad noh, välja arvatud pilgu, mis tõesti oli ideaalses korras, sest seal oli teatavasti pilgu arenduskeskus sees ja, ja kui see osteti, siis ega ta olukord oli tal olnud, reeglina ostetakse ikkagi väga halvas kehvas seisus olevaid olevaid mõisaid ja selge on see, et muinsuskaitse peab teatud mööndusi ka tegema, kui need oluliselt ei mõjuta Ta hoone välisilmet või ei juhtu hoones sisalduvaid kõrge väärtuslikke kunstiteoseid seinamaalid laenama. Me peame midagi taolist aga tahes või tahtmata, teatud moderniseerimis aga peab ikka kaasa minema ja kui tahetakse keskkütet paigaldada, siis on seda seda võimaldatud, kui tahetakse kanalisatsiooni- või veevärki sisse tuua, siis seda ka muidugi ja lisaks kõik muud uuendused, mis tahes või tahtmata 20. sajandi ja viimasele kümnendile normaalselt võiksid olla. Kas ideaalis näete te tulevikku nii et viie või ütleme, 10 aasta pärast on meil siin Eestimaal mõisat, kus elavad sellised toredad paljulapselised pered ja Bulambusksed põnnid sõidavad jalgrattaga pargis või, või on seal siiski hotell, koolituskeskus, noh, mis iganes tähendab, kas on selliseid mõisas elavaid peresid lausa, kas te tõesti usute, et see nii läheb? Ma seda ei usu, kuigi nüüd viimane meeldiv uudis oli, et Norra mõisa, mis oli nüüd õnnet tul tahtel või õnnet tul õnnetu juhuse kokkusattumisel, et neli-viis aastat tagasi ju praktiliselt oli tööd käisid ja kuni selleni, et uus katusekonstruktsioon oli juba paigaldatud ja Ruberoidisega ei pandud ja siis tööd katkesid, kadus ära investeerija praktiliselt kõik need hävis, sai oktoobrikuus endale ühe omaniku ja just sellise omaniku, kes tahab seal taastada elamisfunktsioon ja eelkõige oma perele. Aga Norra mõis on, on looduslikult muidugi kaunis kohas. Ma kujutan ette, et kui meie laenupoliitika ja ja meie investeeringutele tehtavad soodustused ja maksupoliitika ka eelkõige oleks oleks inimsõbralikum või omanikusõbralikum siis ma kujutan ette, et see oleks reaalne praeguses majandussituatsioonis. Ma ei usu, et eriti noored inimesed, kes nüüd, kellel, kellel punnid on tulemas või juust on just on selgunud, et nemad suudaksid seda teha. Kas see mees, kes Norra mõisa ostis tõlkes ta natuke heas mõttes hull, te olete teda näinud? Ja ta on hull, aga ta ei ole mitte päris Nipernaadi tüüpi inimene on kõrgema haridusega ja just selle kallakuga, mis suudab, kes on tegelenud eluaeg loodusega, tähendab metsamees kes oskab pargist Kanda, kes teab, kuidas tuleb puid maha võtta ja uusi uusi istutada ja kuidas võsa maha raiuda ja õnneks on ta selles eas, kellel on just need need punnid osa põnne tulnud ja kindlasti veel tulemas, kes näeb väga tõsist perspektiivi, on ka selles eas, et ta võib veel paarkümmend aastat tööd rügada ja siis oma seda vilja ka natukene aega nautida. Kunstiga. Kunsti kana. Ega sa pole unustanud, et kunstikannel algab täna kell seitse õhtul kunstiga. Nüüd on kell seitse minutit pool 11 läbi ja mul on au tutvustada novot. Nüüd paigutan sooga nagu kala ja siis pean ütlema, et ma ei saagi tutvustada kahjuks seda meest, keda Jaan Tamm juba mõne sõnaga iseloomustas seda heas mõttes hullu, kes on ära ostnud Norra mõisa, aga nüüd pead sa küll ise põhjendama, miks ma ei tohi ütelda sinu nime, ametikohta ega muid selliseid parameetreid. Mulle on kogu elu meeldinud enne midagi konkreetset valmis teha, siis võib-olla öelda selle kohta, et see on nüüd valmis või veis valmis saanud, need ma enne pigem munexe siis kaugutaks, mitte vastupidi. Ei hakka siin pikalt keerutama, ma küsin kohe ära asja, mille pärast ma sind tegelikult näha tahtsin. Miks sa seda tegid, miks ostsin endale sellise mõisa, millest ei ole kuigi palju järel ja mida ma arvan, mitte ainult Jaan Tamm muinsuskaitseametist, aga, aga ka paljud sinu sõbrad, et mitte öelda lähedased sugulased hullumeelsuseks peavad. Eks ta muidugi hullumeelne on, aga seal ära ostmisel on kolm põhjust minu silmis. Esimene oli see, et nii päevaks, oma elamisest, ilma mille ma ise ehitanud algusest peale olin ja elan praegu Lasnamäel kolmetoalises korteris. Teine on see, et ma olen maalt pärit ja olen kogu aeg tegelikult tahtnud tagasi loodusesse jääda, Tallinnas elamist võtnud kui paratamatust praeguseni. Ja kolmas põhjus on niukene natuke proosaline. Kaks aastat tagasi sügisel käisime perega rõivas puhkusel ja abikaasa, kes on muidu suhteliselt konservatiivne oma elutavade muutmisele kõiges muus ütles ühe jutu käigus seal, et Norra on maa, kus ta tahaks küll elada. Ja nüüd tekkis mul võimalus siinsamas Eestimaal Talle Norra. Ikka ütled valesti, see põhjus ei ole proosaline, see on kõige romantilisem nendest kolmest põhjusest, aga mida sa abikaasa ütles siis, kui sa talle seda seda kohta näitasid? Tähendab ma ise ka natukene ebalesingumad esimest korda sinna esinaga, aga ei mingeid vastuväiteid, tähendab abikaasal täpselt sama arvamus nagu minulgi, et see on koht, kus võiks see, kus peaks lausa elama. Mis lapsed ütlesid, lastel oli rõõmu laialt sest nad olid harjunud kogu oma lapsepõlvevabalt ringi silkama ja noh, nähes võimalus on uuesti tagasi tulemas. Muidugi mingeid mingeid vastuväiteid sealtpoolt küll ei olnud, ainult niisugune positiivne suundumus ja, ja minu poolt vaadates loodetav tulevane abi asja ülesehitamisel. No mis seisus see koht on, sellest miks sa täpselt selle valisid, ma räägin, võib-olla mõne aja pärast, aga, aga no mis seal, mis seal on? Seal on loodusjaan ümbrusse mis muidugi mind tõmbab, tähendab, kui jahi ja kalameest. Seal on vabadus, seal on seal, et ma näiteks ütleme, kui kõik on valmis, juba elada, saan hommikul välja tulles ei pea nägema mitte kedagi ühtegi naabrid, sest keegi läheb, naaber on poole kilomeetri kaugusel ja Eestis ringi, siis kõigisse mõisasüdametesse on selle ja nõukogude korra ajal ehitatud igasuguseid erinevaid majasid, tähendab ei ole niisugust, noh on täiesti laga igal pool ja no niimoodi nisukest kohta teadlikult elamiseks valida, see oleks minu meelest suur viga. Seal on ainult see mõisa peahoone, mingeid hooneid ei ole, mitte midagi ei ole, kõik on niisugune väga no selge ja lihtne. No kui nüüd ironiseerida, siis ma peaksin küll ütlema, et ega seal seda peahoonet ka vist väga palju ei ole vä. Muideks tähendab selles asi ongi, et seal on, sisuliselt on jäänud järgi ainult kaks korrust kivimüür. Kahjuks. Ja mis edasi saab nendest nööridest? No mis edasi edasi tuleb müüride ehitada, katus peale panna ja mis siis ikka. Ja vähemasti ütleme, väline väline fassaad taastada, see on nagu esimene kõige lähem eesmärk. Mõjub kõige lähem on see saada ehitajate keeles karp kinni ehk katus peale, aknad kinni. Ja no kui sa oled realist, millise aja jooksul sa võiksid, kui kaugele jõuda? Võib-olla ma ei ole realist, aga vähemasti ma olen enda jaoks panen märgi maha, et aastaks 2000 tahaks sees elada. Aga sellel talvel sellel kevadel? Kevade tahaks alustada töödega ja lõpetada sügisel sealkandis, et katus oleks peal. Aga mis puudutab talviste asja, siis tähendab nihukese pargihooldusega, sellega muidugi saab talvel väga suurepäraselt tegeleda, mida me ka juba nii tasapisi alustanud oleme. No nii palju, kui mina sinust tean, ei ole sul selle pargi hooldamisega probleeme, et see on üks asi, mida sa professionaalselt oskad, jah. No ei tea, kuivõrd professionaalselt, aga tähendab see on sisuliselt minu õpitud eriala tõesti ja ja sellega ma olen tegelenud peale ülikooli lõpetamist kohe algusest saadik ja püüdnud õpetada teisi parki kujundama, eks näis, kuidas endale välja tuleb. Ma tean, et Norras on mingi väga keeruline ja just selliseid romantikuid vaimustav. Kanalite ja tiikide süsteem. On see nii, kirjelda natuke seda, seda tähendab ma ei, ma ei tea, et Eestis väga palju niisugust asja oleks. Ma arvan, et need on üldse ühed ilusamad kui noomiti, ühed ilusamad olid kindlasti kõige ilusama allikate süsteem kogu Eestis. See algab sellest, et mõisa kõrval on niisugune allikajärv, kuhu Kirjanduse andmetel jookseb 200 liitrit sekundis värsket allikavett. Sealt jookseb väike kanal, siis kaevatud suurte suurema kanalite süsteemi. Kanalid on taolise ringkanalite süsteemiga ehitatud ja peaga seal suubub lõpuks Norra Ostriku jõkke ja Ostriku jõgi siis suubub lõpuks Põltsamaa jõkke. Nii et see on siis nagu üks Põltsamaa jõeharujõgi, mis saab alguse selle mõisa kõrval asuvast Allike jalast. Oled sa looma näinud seal Norra lähedal, ma tean, et sa oled kirglik jahi- ja kalamees või kalakest on seal midagi sellist, mis mis peale selle, et seal on tore elada peale selle Velsinud, ligitõmbav. Ma arvan, et kui kevadel saab ehitatud selle allikajärve peale korralik tamm ja vesi üks meetri võrra üles paisutatud, siis sügisel peaks, elamus oli, Boworellid sees. Ja humala tegemisse puutub, siis noh, ma arvan, üks üks loomarikkamaid kante, see on ja sügise alles mõni kuu tagasi lastega koos nägime mõisa õue peal praktiliselt hunti. Nii et noh, ise võite arvata, kui palju looma siis seal liikumas. Mismoodi sa neid töid endale ette kujutad, tähendab see on võimatu, et sa üksinda jõuaksid seda teha. Aga sa võtad Tallinnast mingid oma sõbrad, seda seda mõisa üles ehitama või on sul plaanis kohalikke mehi palgata või? Sõbrad võivad muidugi tulla talgutele, vot see on üks, üks võimalus, aga, aga tegelikult peab ikkagi tegema suure ja tõsise tööjõuga seda. Ma arvan, et sellega seoses saab üks kümmekond kohalikku meest kindlasti tööd. Vähemasti ehitustööde ajaks ja ja siin metsa metsamehed, mõned saavad talvisel perioodil tööd, nii et see on täiesti loomulik. Ma püüan muidugi ise ise seal olla nii palju kui võimalik, aga, aga noh, alati sellist ajaliselt ei lange, kokku. Soovid ja võimalused. No nagu sa juba kuulsid, hoiab muinsuskaitseamet ja ilmselt ka kohalik vallavalitsus, hoiab sul siiski kõvasti silma peal, tähendab, milliseid nõudmisi nad sulle esitasid ja milliseid sa oled valmis täitma? Ütleme muinsuskaitseameti poole pealt on sisuliselt ainult üks niisugune tõsine nõudmine, see on nõudmine, et see säiliks hoone välisfassaad, see, millise funktsiooni hoone sisemus ma valin, see jäeti nüüd oma otsustada ja neil polnud midagi selle vastu, et seda oma koduks rajada. Ja ma omalt poolt muidugi ütlesin selle sadamaga pean park näiteks võiks jääda täiesti üldkasutatavaks, et seal mingit suletud tsooni nüüd sellega seoses ei saabu, et siit maalt hakkab piir ja siit edasi tulla keegi ei tohi, tähendab, see ei ole minu eesmärk kunagi olnud. Nii et ei karda seda, et sa nüüd vastuollu lähed, mingit jama ametimeestega. Ei karda ja äratammega kohtades mul veeres lausa kivi südamelt, ma mõtlesin, et kes need kurjad onud, mis nad nüüd võivad tahtma hakata, minust aga, aga vastupidise ja ta nagu üle oodatu väga meeldivaks ja ma olen. Ma olen kindel selles, et tähendab meil seal mingeid konflikte sellel pinnal küll ei tohiks tekkida. Kas sa ostsid mõisa ilma maata ainult ümbritseva pargiga või kuidas? Alguses oli kohalikule omavalitsusele on umbes selline tahtmine küll, aga noh, see sai üsna kiirelt selgeks tehtud, et tähendab Kesk-Eestisse tulla kahte korrust kivimüüre ostma ilma maata selleks noh siis ta natuke rumalamad inimesi otsima, veel hullem, kui sina lähed. Jah, selleks peab tõesti see hullem kui nii, et ei, see asi lahenes, tähendab nii nagu nii, nagu ta peaks lahenema ja seal on ikkagi maa. Kaheksa minuti pärast 11 ja minu kõrval istub mister x Norra mõisaomanike. Räägime nüüd ära selle loo või õigupoolest selle loo põhjuse, võtame selle ennem. Ütle, miks nii paljud juba minu sõprade hulgast on sellise unistus oma pilguga lakke vaadanud ja mõelnud, et kui saaks küll ostaks Norra mõisa ja just nimelt selle kui suurt rolli mängib selle asja juures näiteks nimi, et ta on näiteks hulga ligi tõmbavam kui, kui Palmse või Vihula või mõni teine, no on ju kuidagi selline eksootiline ja mõjub hästi, kui sa ütled, et mul on Norra mõis. On küll jah, tähendab siin mulle see nimi on alati meeldinud. Kuigi noh, oma eelneva tööd arvestades tähendab ma olen käinud läbi 15-st maakonnast 13 maakonna mõisad ja, ja inventeerinud sisuliselt mõisaparkide võõrpuuliike jäiti just käimata ka Viljandi ja praegune Järva maakond. Varem ma kahjuks ei teadnud norra olemasolust üldse midagi. Aga kas sa juba tol ajal, kui sa seda invent, mis oli inventeerimist teostasid, kas ameti siis juba mõtlesid, et ühel päeval sa saad mõisa omanikuks? Oh ei tähendab, see ei tulnud siis üldse mõttessegi veel tol ajal tol ajal olnud majanduslikud võimalused teised ja ja oli ka oma korralik kodu olemas. Vaatasin niisama unistaja helesinise pilguga, et mis on kenam ja mis vähem kena. Ja muidugi jaa, iga tähendab mõisapargiülevaatuse ajal sai vähemasti oma välimärkmikusse ühe reaga kirja pandud ka tollane mõisahoonete seisneb juba tegelikult siis ma vaatasin küll juba selle pilguga, et millised ühe või teise mõisahooned ja, ja mõise olukord välja näevad. Ja kuidas sa siis selle norra leidsid oma suure armastuse? Ma juhtusin lugema, tähendab noh, iga asi on niisugune, noh, natu-natuke saatuslik, võib-olla juhtisin pärast kõiki oma neid sündmusi lugema Ants heina kirjutist sellest mõisatest ja, ja just tühjalt seisvatest mõisatest, mida Eestimaal on praegu tõesti hästi palju. Ja ühena oli seal pildid ka norra mõisast ja lugu Norra mõisa kurvast saatusest ja ilmselt läks mööda vist kaks päeva, siis ma koputasin kohaliku vallavalitsuse ukse peale ja palusin näidata endale seda norra mõise. Midagi on muidugi väga lahkesti tehti ja kui nägid, siis. Kui nägin, siis siis vaimustasin. Ja hakkasin siis ka teistele ääri-veeri rääkima, tähendab Ma mõtlen teistele oma oma pereliikmetele kõigepealt lastele ja kõigepealt näitasingi lastele ja siis alles abikaasal. Ja ennem seda ei sidunud sind Järva maakonnaga mitte miski. Võiks nii öelda küll, et noh, nii palju sidusat, et seesama Tallinn-Tartu maantee läbib Järva maakonda ja, ja peaaegu iga kord läbisõidul majandusele ainult trahvi saanud politsei. Nii palju on mind sidunud tõesti järve. Need usinad, ma tean seda ka. Aga päritolu poolest oleksid sa võinud mõisa osta vist hoopis mujalt Eestimaa kantidest, jah. Päritolu poolest ja ma olen ise pärit Võrumaalt. Aga üks, üks muidugi asi, mida, mida võiks siia lisada veel, tähendab? Muidugi huvitab ka see, et elukoht oleks suhteliselt Eesti keskmist, siis oleks nisuke üsna ühepikkune tee igale poole punkti liikumiseks tulevikus. Praegu siiski Tallinn on täiesti ühes vabariigi otsas ja ja palju asjaajamist on, ütleme näiteks teises vabariigi otsas, siis need maad on päris pikad. Selle tunni lõpetuseks. Tähendab mina saan väga hästi aru, et inimene tahta Tallinnast ära jätta võib tahta suhteliselt romantiliste kaunist ja üksildast elamiskohta kuskil maal, aga sa oleksid ju võinud osta valmis mugava korraliku maa ja talumaja ükskõik millises Eestimaa punktis. No milleks need kaks? Ma ei tea, mis, mitte isegi jah, kaks korrust kivimüüri seal Eestimaa südames, tähendab, miks sa mõne mugavama variandi peale ei läinud? Tähendab seda kohta nähes seda hoonet nähes mul lihtsalt kahju, et siin piisaks minna veel mööda aasta või kaks ja seda hoonet ei ole enam olemas. Nii et see on noh, täiesti tagumine aeg selle asja kordategemiseks. Ja ehk tähendab siiski õnnestub see hoone ja see koht päästa elule veel tagasi. Ja sinu sellistesse helesinistesse kindlam meelsetesse silmadesse vaadates võime öelda, et ega see lihtne maamaja vist sind ei rahuldaks ka.