Kell on kaheksa minutit, 11 läbi, on laupäev, 27. jaanuar ja te kuulate Café eduvat ja kes ei kuulnud mingil põhjusel meie saate eelmist tundi, sellele teadmiseks, et jutt käib täna mõisatest ja eriti nendest inimestest, kes on viimasel ajal eestimaal omale mõisa ostnud ja mul on külas üks äärmiselt meeldivus mõisa omanik, kes ostis endale Norra mõisa, mida nii paljud Eestimaal on endale igatsenud ja tahtnud, aga, aga nüüd tekkis mul tahtmine mängida üks lõiguke teise tänase külalise intervjuust. See on Pirgu mõisaproua Ruth-Kaja Pekk intervjuust ja tema kirjeldab oma nägemust sellest, kelle kätte ja miks peaksid Eestimaa mõisad minema. Mõlemit moodi on hea kõige tähtsam printsiip oleks see, et inimene, kes selle mõisa ostab, on siiski piisavalt eetiline, et oskaks ja hinnata ja, ja ekspluateerida kui kunsti ja kultuuriväärtust. Et ta seda seal noh, hoiaks korras ja ilusana ja ja ma siiski arvan, et päris tähtis on, et, et ikkagi ta oleks avatud. Noh, kas siis tõesti nagu meie puhul on ta mingite kursuste ja bankettide ja vastuvõttude ja, ja pulmade näol inimestele avatud või siis nad leiaks mõne muu vormi. Siiski ei arva, et oleks tore, kui nüüd keegi elab oma mõisas kui umbes oma suvilas ja ehitab suure müüri ümber ja ainult ise seal on. Et nad ikkagi on noh, alati olnud eesti kultuuris mingi osa omanud ja las nad siis olla sellisena edasi, ma mõtlen nii, aga noh, see on lihtsalt minu niisugune kaemus. No ja milline on sinu kaemus, ma saan aru, et täpselt vastupidine. Ma ei tea, kas sellest kõrget müüri kavatses sinna ehitada, aga mida üksildasena ja mida rohkem omaette sa saad seal olla, seda parem. Jah. Nagu ma oma eelmises jutus ütlesin, et okei, et jääb oma kasutusse, tähendab see hoone, aga parkija ümbrus on, jääks ikkagi kõigile kasutada ja ja teistpidi ma vaidleks eelkõnelejale vastu selles mõttes, et kumb siis on parem, kas see, kui ütleme, 100 mõisat lähema viia aasta jooksul muutuvad rusuhunnikuks või nendest 50 satuvad erakätesse, kes tahavad sinna oma oma tulevase kodu rajada ja sellega päästetakse need hooned ära. Ja sa ikkagi arvad, et on veel selliseid pööraseid peale sinu, kes tahavad Mõisa üles ehitada selleks, et seal ise elada. Oi, kindlasti on. Tähendab, tegelikult on ju kõigi kõigi meie juured pärit maalt, mitte linnastest. Linn on suhteliselt inimvaenulik, seda teame me kõik ja, ja väga paljud energiliselt ilmselt igatsevad tagasi tagasi seda võimalust elada eraldatuses, elada omaette nii täpselt nagu ise soovivad. Aga nostalgiaks jääbki enamasti? Jah, aga, aga siis võib-olla on esimene põhjus on see, et majanduslik taust ei luba, tähendab kõigile, see on päris selge ja nii ta on ja aga kindlasti nostalgiaks jääb, nagu sa ütlesid. Palju sinu majanduslik taust ette näeb. Raha, mida sa kavatsed norra mõisasse paigutada, oled sa teinud umbkaudseid kalkulatsioone, palju ta vajab, selleks, et muutuda elamiskõlbulikuks. No ma arvan, et raha ta vajab kogu minu elu ja ilmselt ka minu järglaste Elujal, aga niisugune esialgne kava või plaan, mis mulle paistab, et üsna reaalne võiks olla kusagil suurusjärgus kuni 25 miljonit Eesti krooni. Siis sa võiksid sellega rahul olla, sinu lapsedki võiksid seal rahulikult elada ja muidugi. No ütle, kui palju see Norrasse kolimine aastal 2000, siis ma kujutan ette, võiks see toimuda. Kui palju see sinu elu muudab sisulises mõttes? Tähendab näiteks sinu naise ja sinu laste elu. Et uus ümbrus, uued sõbrad, uued tuttavad lapsed peavad minema ilmselt teistesse koolidesse raeKoeru kooli, aga miks ka mitte, ütleme nii. Tähendab, ma olen ise väiksest maakoolist pärit ja, ja ma tegelikult maakoolimaa kooliharidust hindan üle kõige, sest seal suudeti sinuga tegeleda personaalselt ja ja, ja ma olen jäänud selle ajani selle juurde, tähendab maakoolihariduspõhi on ilmselt parem kui suure, 30 35. klassikomplektiga linna kooliharidust. Ja mis sa oma arstiharidusega prouaga siis peale hakkad, teed temast Virtina ja paned sinna mõisa kinni ja et oleks alati ilusti riides ja kolmekäigulised lõunad. Oh ei, sugugi mitte, ta ei ole üldse seda tüüpi inimene ja ta ikkagi tööle hakkab edasi käima ja tänapäeva autode ajal ei ole minu meelest mingi probleem, kas töökoht on kaks kilomeetrit või 25 kilomeetrit kaugusel. Lubasin raadiokuulajale persooniintervjuud, nüüd sa pead vähemalt ümmarguselt ütlema. Millega sa praegu tegeled, tähendab, mis on see amet või professioon, mida sa pead? Ja nii palju, kui ma olen aru saanud, mismoodi sind tuleb Eestimaa eri nurkadest taga ajada, on su elustiil üsna närviline ja täna siin, homme seal. Suhteliselt kui nädala jooksul välja arvatud nädalavahetuse päevad ühe suudad kodus olla, siis on juba palju olnud. Nii et see mõis võiks ka olla mingi selline eesmärk, et võib-olla sa 10 aasta pärast kohtuda oma naisega tihemini kui üks kord nädalas. Tundub sedasi ja vähemalt seda kogu aeg vargsi, et siis ehk muutun natuke vaiksemaks. Kas selline tõmblemine on võib-olla halvasti öelda, aga tegelikult see seda tähendab? Kas see ei pane sind vahel elu mõtte üle juurdlema? Ja tihtipeale ma tihtipeale mõtlen, et milleks kogu kogu seda jama vaja on ja, ja umbes nii, miks mina pean see olema, kes seda teeb ja aga samas on mulle meeldinud kogu aeg ilmselt natuke üle jõu käivaid asju teha ja kohe ei suuda sellest loobuda. Lähen jälle silmapill mõnda nihukest nihukest asja, et võiks, võiks oma võimeid proovida selle kallal. Nojah, millalgi selle Norrasse lähed. Ma arvan, et täna kohe peale saadet 12 paiku peaks nagu jälle välja sõitma, teha seal midagi et vaadata üle see kanalite süsteem, mida annaks praegu talvel nende kanalisse kasvanud puudega ette võtta. Aga õigemini ette võtta tahaks need talve jooksul vähemasti puhtaks saada, raiuda, et mingigi pilt hakkaks kujunema sellest pargist ja sellest ümbrusest. No ma tänan südamest, et see oli nii armas ja mulle vastu tulid ja mind kõigekülgselt aitasid ja ma tõesti soovin sulle kogu südamest jõudu. Kell on nüüd 20 minutit 11 läbi ja meie mõtteline teekond viib Norra mõisast Pirgu mõisas. Ruth-Kaja Pekk ostis selle mõisa juba küllalt ammu kuskil krooni algusaastatel ja ise ta seletab seda nii, et ta sai Austraaliast päranduse ja, ja tõesti, kuna Pirgu mõis oli just sel ajal müügis. Tal oli mõned ideed, mida sellega peale hakata, jaga just sobiv hulk raha, siis siis sellepärast see ostetud saigi. Proua väikel on kaks kõrgharidus, ta on lõpetanud Pedagoogikaülikooli algklasside õpetajana ja Tartu Ülikoolipsühholoogina. Ta on töötanud 10 aastat, et Tartu esimeses eriinternaatkoolis õpetajad efektoloogina ja majandusjuhtide instituudis õppejõuna. Ta on kasvatanud üles tütre ja nii palju, kui mulle seda intervjuud tehes eile tundus, on just Eeva, kellest siis saab Pirgu mõisa pärijanna mänginud küllalt olulist rolli nii ema elus üldse kui ka kogu selles Pirgu loos. Ma ise ostsime 92. aastal 27. juunil ja mõte tuli pähe sellest, et kõigepealt see on minu kodukoht. Ja tükk aega oli see mõis seal müüa, tähendab, olen ise pärit sealtsamast külast. 500 meetrit sellest mõisahoonest meie kodutalu ja punase mõisale aega müüa ja, ja lihtsalt endal see raha siis oli, see idee tuli. Aga teie kuidas ma ütlen nüüd mõisa ostmise iseärasus on, see mõis oli absoluutses korras, kui nad ostsid, et oli juba restaureeritud või ei ja täitsa korras. Et võiks kohe minna siis elama või noh, nii nagu me praegu teemegi seal kursusi ja üritusi igasuguseid. Kui te selle mõisa ostsite, siis millised mõtetel peast läbi käisid, kuidas tema tulevikku ette kujutasite, et kui palju see teie elu muutma hakkab ja elustiili? No muutma hakkab väga vähe, ma arvasin sellepärast, et ma ise töötan õppejõuna, olen psühholoog. Eesti majandusjuhtide instituudis töötanud põhiliselt. Ja ma arvasingi nii nagu praegu on, et hakkan seal kursusi tegema. Ja siis eriti ei muuda see mu elu aga täiendab. Aga miks te kunagi ei ole plaaninud sinna elama minna? Päriselt? Söön võib-olla ees veel, sest et ma ei tööta mitte ainult üksi seal mõisas need kursuse idee samal ajal. Väga palju on tööd Tallinnas, mujal vabariigis ka. Aga noh, action minagi vanaks. Ja siis ma arvan, et seal on võimalik vanadus ta väga ilusasti veeta. Kas selleks on vaja veel midagi teha, selles mõttes, et või te võiksite hommepäev sinna sisse kolida ja seal elama hakata? Juba täna praegu võime kohe teiega minna ja jäädagi sinna elamu. Küte on sees, köök töötab mööbli, ta on kõik kõik, mis tarvis, elaks. Mida te ise nüüd selle siis kolme või ligi nelja aasta jooksul korda olete saatnud pärast seda, kui te olete mõisaproua? Palju seal muutnud võib-olla just selles sise sisekujunduses ja ostnud juurde toidunõusid ja voodeid ja tekke ja voodiriided lihtsalt niisugust mugavus deta elamiseks oleks ja, ja noh, kui neil on seal üritused mingi vastu võtta, et inimesed saaksid ööbida siiski noh, miinimum tänapäeva tasemel. Kes neid aitab? Mind aitab minu tütar, minu abikaasa, minu õed ja vennad, meil ongi see mõis kaasomandina ostetud minu õe ja kahe venna osalusel minul on 70 protsenti ja neil on igalühel 10 protsenti, siis aitavad ikka nõu ja jõuga. Ahaa, nii et te olete nagu sellise koduse aktsiaseltsi moodustanud. Asi on selles, et meil on sealt tagasi saada palju vanemate ja vanavanemate maad kuskil 100 hektarit. Ja see tuleb tagasi kaasomandina meile siis ja siis, kuna maa niigi kaasomand, siis me otsustasime, et olgu siis mõis samas sama omandivormis Ja kuna siis, siis minul oli nagu otseselt pärandus, siis mulle sai kõige suurem osa ja nii huvitav kui see ka ei ole, ilmselt inimene tunnetab oma seda kohustust suures sõltuvuses just sellega, mida ta sinna sisse pani. Nii et ma arvangi, et minu töö seal ongi just 70 protsenti ja teistel Igalühel 10. Mullen perekonna lugu, selline, et vanemad on surnud ja väga ammu surid ja nii et mina nagu kasvatasin praktiliselt oma seda kahte venda ja õde. Ja, ja noh, nagu siis sellel ajal, siis tundsin seda vastutust ja mõningal määral on taga nii jäänud praegu. Noorem vend on Ruhnus Ruhnu kooli direktor ja vanem vend on Valgevenes Neste Oil, Belarus ja peadirektor küll elukohaga Tallinnas, aga pidevalt sõidab. Ja õde on Tallinnas. Aga on see mõisostid liitnud või on mingi väike oht selle pärast tülli ka minna. Ühel päeval, kuidas te arvate psühholoogina? Arvan psühholoogina inimesena vanema õe, noh ta on väga palju meid liitnud. Ja meie perekond, mis tõesti on hästi palju kannatanud on selle võrra saanud väga palju rikkamaks, et neil on koht, kuhu minna ja kuhu oma lastega minna ja ise olla seal. Räägime sellest, mis need teie erialasse puutub ja mis on see, mis seal mõisas siis juhtub ja mida te neile inimestele pakute, kes, kes tahaksid Pirgu mõisa külastada? Nojah, eelkõige see kursus, see on isiksuse arengukursus, tervisesaavutamine, säilitamine, positiivse mõtlemise saavutamine, ilma milleta ei saa olla arengut. Siis elu, mõtestamine, eesmärkide seadmine, juhtimine, allumine juhtimine see osa on väga suur selles kursuses, sest ma ise olen aastaid töötanud ju seal majandusjuhtide instituudis ja nende küsimustega kokku puutunud pidevalt, nii et see on üks suuremaid lõike meie töös. Ja, ja eks kas see kursuse maksumus nagu ise dikteeribki põhiliselt meie õpilasteks ongi suurte tööstusettevõtete direktorid. Sest kursuse hind 5000 ühe inimese peale on noh, eraisikule siiski liiga kallis, kuigi väga paljud eraisikud vajaksid seda oluliselt rohkem kui üks suurettevõtte tööstuse juht oma isikliku elu jaoks. Aga jah, juhtimise, need küsimused on kindlasti kahtlemata vajalikud just Nende ettevõtete inimestele, kes seal käivad. Ja mis siis selle aja jooksul juhtub, kui teil on seal mõisas kursuslased kuidasmoodi? Need päevad kulgevad? Noh, kõigepealt ma arvan, et ma olen suutnud teha väga toreda esimese päeva alati võtab kursuslasi vastu pannkoogilõhn tasemel tehtud. Isetehtud või on teil majapidajanna? No ikka majapidajanna, meil on majapidajanna ja peakokk ja need ametid on kõik ära jagatud meie oma sugulaste vahel. Ja kes omavad muidugi vastavat kvalifikatsiooni. Ja et siis niisugune tore toitlustamine, millega rahvas rahule jääb. Alati oleme püüdnud, et maja oleks hästi soe, siis uue koha stress on alati suur. Et ei oleks, et nii nagu põhiasjad on, et inimesel oleks kõht täis ja oleks soe. Ja noh, siis hakkame kohe tuju tõstma. Selle optimismi ja niisuguse positiivse elukäsitluse materjalidega peale ja, ja kõik, kes on selle kursuse läbinud on tõesti oma elukäsitlust suutnud korrigeerida. Ta isegi eksisteerida seda mõisega välja ilma oma kursustada, tähendab et tuleb kellelgi mõte, et ma tahaksin leetu nädalalõpu ükskõik siis kas kahekesi või kahekümnekesi seal. Et kas te siis ja kuidas te seda teete, kas te vaatate inimesele silma ja püüate mõistatada, mis ta seal ette võtab või, või, või kuidas noh, kuidas mõisa majandamine siis nii-öelda käib? On proua Margit, ma peaksin ütlema siin seda, et nii nagu vanasti astuti Kommunistlikusse parteisse kahe soovituse alusel. Nii oleme meie sunnitud ka oma mõisa üürimisel sama süsteemi kasutama, et lihtsalt kas oma isiklikud sõbrad, neid on meil hästi palju. Või oma isiklikult tavad, mida on veel hoopis pahjusest 15 aastat tööd. Eesti ettevõtete tippjuhtkonnaga on need lihtsalt taganud. Ja siis siis nende kaudu ja kas nad ise siis peavad seal oma sünnipäevi või laste pulmi või enda pulmi või mida tahes. Ja, või siis tõesti, et nad on soovitanud kedagi teist, aga jah, päris võõrastega oleme paar korda proovinud suhteliselt, et problemaatilised see kulgenud ja nii me oleme jäänud siiski selle süsteemi peale ja tõesti, kuna jätkub sõpru-tuttavaid, siis oleme suutnud majandada ilma igasuguse reklaamita senisele mõisa. See olekski olnud minu järgmine küsimus ka, et kui tihti te veedate unetuid öid mõeldes, et ühel hetkel saab pärandus otsa ja millest siis seda suurt mõisa üleval pidada, aga praegu nagu ma saan aru, läheb suhteliselt hästi. Ja õnnetu tõid ma juba põhimõtteliselt ei veeda, sest positiivne neljandas siis ei oleks mingisugust õigust õpetada seda teistele, kuidas saavutada meelerahu ja tervist ja energiat ja, ja kõike neid elu paremat poolt. Kui ma ei oskaks seda noh, iseenda juures leida ja otsida. Kell on nüüd neli minutit pool 12 läbi ja te kuulate Café eduvad stuudios on Margit Kilumets. Minu vestluskaaslaseks on Pirgu mõisaproua Ruth-Kaja Pekk ja otse loomulikult pidin ma küsima seda, et kas omakandi rahvas, see tähendab siis Pirgu ümbruse rahvas ei ole kunagi näidanud üles mingit vaenulikkust või kadedust, kui ühel nende seast on väga hästi läinud. See küsimus teeb mulle väga suurt rõõmu, sest annab võimaluse ühtlasi tervitada Rapla, Kohila ja Juuru kandi rahvast, kes on enamuses kae mu enda tuttavad ja väga toetavalt suhtunud. Asi sai alguse sellest, et kui Meie perekond eras seal, kui ma olin väike ja meil algul sorry, isa ema oli kopsutubak kolhoosis ja siis suri ema ja meie perekond oli seal nii armetus olukorras noh, alguses lesknaine nelja lapsega ja pärast siis kui ema suri, siis no täiesti lootusetu olukord. Üla tervenenud mitme maakonna on teadlase, sildade õnnel õnnetu perekond. Ja hiljem kui noh, minu eestvedamisel ka kindlasti väga paljus osas, aga mu õed-vennad on ka ise väga tublid. Et kui, siis hiljem me ikkagi need kõrgemad kõrgharidused omandasime ja igaüks oma elutee leidis. Nii nagu ma rääkisin, et üks rentsildendan Ruhnus kooli direktor ja sild, Riho Eliste roll, Bella Rossija peadirektor õde, programeeni, programmeerija Tallinnas ja ise siis rännak töötanud seal Eesti majandusjuhtide instituudis õppejõuna. Ja meie külarahvas on seda meie perekonna lugu nagu pidevalt kaasa elanud ja noh, ma ütlen tõesti, et üle kogu maakonna ja nii palju, kui ma olen kohtunud noh, seal kohalike inimestega siis enamusel tuleb pisar silma, et küll on ikka tore, et see mõisust just nende silla laste käes on. Kui te sõidate Tallinnast sinna Rapla poole ja ütleme, Pirgu katus hakkab paistma, siis on selline tunne, nagu tuleks koju. Jaa absoluutselt täiel määral, sellepärast, et noh, kõigepealt see looduslik kooslus juba, ma elasin 10 aastat Tartus ja väsimatult otsisin seal näiteks kuuseriisikaid Need detaile on hästi palju. Et mida me siiski sealt ei leidnud ja, ja seal Pirgu kandis ja juba Tallinnasse on kõik olemas, nii et ma pean ikkagi oma kodu kandiks koduks nii Tallinnat kui virgut. Ja selles mõttes olen muidugi õnnelik. Kui tihti juhtub nüüd ütleme ilusal kevade õhtul, et olete siin Tallinnas ja äkki mõtlete koos oma võluva tütre ja mehega, et et nüüd et nüüd lähemegi linnast ära, sõidame pilku ja oleme seal kolm või neli päeva, kas te olete selline improviseeritud ellusuhtumisega vahel? Ja kindlasti meil tuleb huvi, et läheme sauna, meil on seal väga hea saunu, ta võiks veelgi parem olla ja natukene praegu teda uuendamegi. Et, et jah, minu mees on ehitusdirektor olnud 33 aastat, adub? Jaa, vahel tõesti tütremehega ja, ja mehepoegadega võtame kätte ja läheme siis teeme seal sauna ja niisuguse meeldiva perekondliku olemise. Millised suhted on teil Pirgu arenduskeskused, kas nemad olid varem seal mõisas ennem seda kui teie selle ära ostsid tunnis, nii vä? Ja noh, nendele ma olen väga-väga tänulik. Ta on praegust juhust ja tänan väga südamest. Eelkõige Ülo Voog, Laidi siis Kalev Petit, kindlasti ka Merle Karusoo ja kõiki, kes on selle Pirgu imidži jaoks nii palju teinud, et ma ilmselt peaksin neile seal tagama tasuta, kui see pidu koos ööbimiste võimaluse meil tihtipeale selle peale mõelnud. Sest et see Pirgu tuntuks saamine, noh, see on ju nende töö ja, ja mina siis nüüd lõikan neid vilju. Aga noh, ma loodan olla neile vääriline järglane, nii nagu nende oli see arenduskeskus. Ma olen naljatades öelnud, et vanasti oli see arendamine ja arenduskeskus. Et nüüd ma loodaks panna sinna aluseks sõna areng, Öelgem, et ta nüüd on arengukeskus ja läheb siis nagu sellisena edasi. Sest tõesti see isiksuse areng on ülitähtis. Ja ma olen sellele nii pühendanud oma elu, ei arvanud, et mul on veel pikka aega ees noh, veel selle teemaga tegeleda ja midagi tähtsamat. Ma ei arva üldse, et on olemas. Nii optimistlikult kõlab siis Pirgu mõisaproua Rutkaja Becki tulevikunägemus ja oma tulevikku seotud nii otseses kui kaudses mõttes minu arvates väikeste lastega, no kõigepealt loodab ta loomulikult, et ta saab seal üsna pea kasvatada oma lapselapsi ja nii palju, kui ma tema tütre Eeva karmid järjejutust aru sain, on sellel neiul tõsine plaan küll oma vähemalt oma väikeste lastega seal mõnda aega veeta. Aga peale selle kirjeldas proua pekk mulle väga andunult, kuidas ta psühholoogina järgmiseks teemaks, millest siis kirjutada ehk ja ka võib-olla loengutsükkel kokku panna peab just nimelt väikelapsi ja nende kasvatamist, sest tema arvates nii nagu tema elukogemus on näidanud tuleb kogu inimeste kurjus, õelus ja kadedus just nimelt sellest, et nad ei ole Väiksena saanud tunda armastust ja truudust. Nii palju siis Pirgust ja Pirgu mõisaproua, st. Ja me läheme üsna pea edasi juba ühe, hoopis teise mõisaga. Ja nüüd tänane kolmanda mõisa lugu, selle mõisaomanik on Concordia Ülikooli rektor, noor ja üliedukas Mart Susi. Ja kuna ma lubasin teid tutvustada nende inimestega värskete mõisaomanikega pisut lähemalt siis tutvume nüüd mehega, kes ei ole veel küll jäänud endale ausammas eluaegu, küll aga on ta rajanud ühe ülikooli ja see on ka päris suur asi. Minu ametinimetus tõepoolest, rektor ja rektorid on väga erineva haridusega erialaga inimesed. Ma olen lõpetanud. Minu esimene haridus oli Tartu ülikoolist, kui ma lõpetasin õigusteaduskonna, nii et ma võiksin öelda, et ma olen oma hariduselt jurist ja ma olen ühtlasi ka Eesti advokatuuri liige. Olen vandeadvokaat. Aga muidugi viimastel aastatel olen ma peamiselt tegelenud ülikooli juhtimisega, sest et see on niivõrd tohutu töö, et millegi muu jaoks eriti aega ja pigem leian, et minu advokaadi amet kindlasti on üks täiendav. Kui nüüd öelda, kaart taskus mikspärast ma tunnen, et ma, et ma siin tooril päris pööris kindlalt istun, ennast mugavalt tunne. Kas on võimalik, et koidab kord selline päev millal martsusi töötab? Advokaadina on see võimalik. No see päev on noh, ega see päev ei ole sugugi looja läinud maol on mõned mõned asjad, mida ma mida ma ajan ja vahetevahel ma olen pidanud kohtus käima, kuid loomulikult mul on ainult üks suurem klient, keda ma, keda ma nõustan ja selle tõttu ma leian, et minu üks jalg või pool jalg advokatuuris on ka väga kindlalt sees. Aga noh, ma ei kujuta ette, et tulevikus võiks, võiks minu ajajaotamise tasakaal kuidagi muutuda. Ma olen kindel, et ikkagi suurem osa ajast ja ülikooli rektoriks Kas te tulete hommikuti alati hea meelega tööle või te tunnete vahel, et no pidin ma kogu selle asja nüüd endale kaela võtta, on selliseid päevi? Kui päris aus olla ei ole mitte kunagi olnud möödunud nädalal mõned päevad gripis ja siis oli niisugune tunne, et noh, võib-olla lähen üheks asemel kella 10-ks ja tõepoolest tulen kella 10-ks, aga ka jala niisugust tunnet, et miks ma selle asja pidin tegema, ma kujutan ette, et kui ma kunagi peaksin niisuguse küsimuse esitama, siis oleks asi tõesti-tõesti väga halb ma et ülikoolil on praegult nii hea perspektiiv ja nii palju huvitavaid asju, mis on teoksil, et pigem on nõnda, et ma õhtul ei taha siit töölt ära minna. Kui te olete nüüd üdini aus kas te võite öelda, et Concordia ülikooli lõpetanud inimene võib panna oma diplomi näiteks Tartu Ülikooli lõpetanud inimeste diplomiga kõrvuti ja need on väärtustel täiesti võrdselt, tähendab, et, et neid võib suhtuda kui kui võrdsetesse kõrgtippkõrgkooli, diplomite? Ei tahaks võtta endale nüüd julgust ja õigust kommenteerida Tartu ülikooli diplomit, pigem ma ütleksin niiviisi, et meie ülikooli lõpetaja Oma diplomi ikka täiesti julgelt. Kindlalt leida tööd nii Eestis, teistes Balti riikides kui ka väljaspool Baltikumi Euroopas, Ameerikas ka igal pool mujal. Ja see teadmiste tase, mille nad meie juurest on saanud, on täiesti piisav selleks, et nad võiksid võistelda ükskõik millise teise riigi ülikooli lõpetaja, aga, ja lisaks sellele, et nad on suutelised professionaalselt inglise keeles suhtlema ärimaailmas ükskõik kellega. Nii et ma arvan, et tõepoolest väga paljud uksed on meie lõpetajatel avatud. Kas te usute, et te istute Concordia ülikooli rektoritoolil ka 10 aasta pärast või milline võiks teie elu professionaalses mõttes siis välja näha? Ma ei ole mõelnud 10 aasta pärast ma arvaksin, et ma tõenäoliselt olen küll rektori ametikohal veel viie aasta pärast, sellepärast et viie aasta pärast saabub see hetk, kui meie akadeemilised programmid on saanud nii-öelda ringi peale, et meil on kõikidel akadeemilistele programmidel esimesed lõpetajad. Aga ma kaldun millegipärast arvama, et viie aasta pärast on meil juba avatud mõned järgmised akadeemilised programmid, mille puhul on uuesti vaja näha, et lõpetajatele saab ring peale. Nii et noh, teatud tõenäosust sellel joonel ma 10 aasta pärast ka ka siin samal toolil istunud. Ülikool ja haridus ei olnud tegelikult üldse need teemad, mille pärast ma võtsin ette retke Viimsisse Concordia ülikooli sisse, teeme nüüd väikese hüppe ja läheme edasi martsusi selliste kirgede, PA, harrastuste ja ka looga sellest, miks ta ostis omale kolu mõis. Aga kõigepealt ütlesin ma, et minu spioonid on mulle ette kandnud, et Mart on viimasel ajal võtnud väga karmilt käsile ratsutamise. Ma hakkasin ratsatunde võtma kusagil astu tagasi ja mul on väga hea meel, ma olen seda teinud ja et ma ratsutamas käin. Me käime ratsutamas koos abikaasaga, me katsume käia nädalas kaks kuni kolm korda ja me käime niitvälja ratsabaasis. Meil on ka oma ratsahobune, kelle nimeks on Helsing. Inglite Helsingi, mitte Helsingi, vaid Helsing ja noh, äärmiselt äärmiselt hea hobune, kellega, kellega me sõidame ja tavaliselt me kasvatame ka siis mõnda teist hobust, niitvälja ratsabaasist leiab, et ilma sporti tegemata on väga raske ka pingeliselt teha vaimset tööd. Nii et ma alati ootan praegu, kui me, kui me niitväljal tõesti läheme, sellepärast et esiteks see võimaldab füüsilist harjutust, füüsilist liikumist, kuid teiseks suhtlemine hobusega, kui niisugusega on emotsionaalselt väga rikastav on öelnud, et kui tahad endale sõpra, siis võta koer, ma võiksin lisada, et kui tahad sõpra võib võtta kui hobusel. Emotsionaalselt on see tõesti väga rikastav. Aga mis sul ennem hobust, ma saan aru, et see algas tõesti AFP-d kukkumistest ja kõigest, mis sinna juurde käib, aga ennem seda oli ka midagi vä? No vaadake ennem seda oli nõnda, et me elasime väga pikalt Ameerika Ühendriikides. Ja noh, Ameerika Ühendriikides on asi natukene teistmoodi, mida inimesed teevad, nad käivad näiteks tervisejooksu tegemas või nad ütleme, töötavad masinatega nii-öelda harjutusmasinatega, mis neil on kodus. Ja noh, seda sai ka tehtud. Aga ma leian, et ratsutamine lisaks sellele, et saab ennast nagu füüsiliselt heas vormis hoida. Nagu ma ütlesin, annab ka emotsionaalselt niisugust väga head, väga head laengut, iga kord. Aga kui tihti te olete hommikul, et tahaks nüüd võita ja vaadata, kuidas mu mõis elab. See teadmine, et mõisas on asjad nagu kontrolli all on siiski olemas ja midagi juhtub, siis me saaksime telefonikõne ja, ja noh, siis saaks nagu kohale sõita. Nii et meiega niisugust vajadust konkreetselt ei ole, küll aga mõte ikkagi sinnakanti vahetevahel liigub, et noh, kõik korras oleks ja midagi ootamatut juhtuks. Äkki ta laiendab seda, seda mõtet, et muidu on kontrolli all, mismoodi te selle organiseerinud olete telekontrolli oma mõisale, kas teil on majapidajanna või on seal aednik või, või kes seal pidevalt on? Vaadake, see on juba niisugune küsimus, et kuivõrd seda saadet võib-olla paljud inimesed kuulavad ja mõis on ikkagi Amad arhitektuurilist väärtust, ajaloolist väärtust, siis ma päris detailselt ei tahaks seda kommenteerida, ma pigem võin tõesti öelda niiviisi, et noh on mõisas kontrolli all ja on olemas ka inimesed, kes selle eest vastutavad, et seal midagi juhtuda ei saaks. Kolu mõis on küllaltki heas korras. Ta on, istuge kristlikus stiilis ehitatud möödunud sajandi lõpul punastest tellistest korruseline hoone ja praegult töötab seal ka kolu, raamatukogu ning kolu sidejaoskond. Nii et see fakt iseenesest, et seal kaks asutust sees töötavat, kõneleb sellest, et ta on täiesti võimalik võimalik kasutada iga torn, mis meie teada mida meie teada nõu koguda ja alguses taheti kasutada selleks, et võtta sealt ära telliskividega, kasutada telliskive, millega ehitamiseks ja selle tõttu lammutati ära küllustusega niiviisi niiviisi et teadaolevalt punaste telliste vahele pandud segu sisse oli sulatatud või segatud ka munavalged, mis tegi selle segu väga kõvaks. Ühtegi tellist sealt tervena kätte ei saadud. Nüüd on olukord oli niisugune, et torn lõhuti ära, aga kasu sellest ka mingit ei olnud. Kas teil on plaan tee ütleme, tite esialgu ainult torn, aga ka kõik muu kunagi saada sellisesse täiuslikku korda? No seda kindlasti tahaks torni muuhulgas ja noh, eks see on niisugune unistus ja, ja nagu ideaal, mille poole peaks püüdlema No kulumaid on Järvamaal, Järvamaaga seob midagi muud, olete te sealt pärit või miks te nimelt selle mõisa otsustasite omale osta? Eestimaal on neid praegu ju saada küll ja veel. Järvamaa, aga noh, nüüd seob see, et meile kuulub mõis seal varem tõesti, midagi ei sidunud, aga Järva maandada. Väga huvitav maakond teada on ju tegelikult Eesti keskosas asuv Türi linna kohta näiteks öeldakse, et kui küsida, kui palju on maad mingisse punkti, siis võib julgelt vastata 100 kilomeetrit, sest et ta on nagu Eesti keskpaigas, mõnes mõttes. Aga eks pärast kolu mõis on ka raske vastata, vastata mitmed asjaolud on kokku langenud. Me sõitsime koos abikaasaga möödunud suvel ja kui ülemöödunud aastal läbi päris palju mõisa Eestis ja täiesti leidsime seda, et olukord on küllaltki kurb ja, ja võib-olla isegi katastroofiline. Inimesed tavaliselt ei teadvusta seda, kui palju ja ilusaid mõis on Eestis olnud ja kui viletsas olukorras nad tegelikult praegult on. Võib-olla see näitus, mis ta nüüd rahvusraamatukogus üleval mingis mõttes seda teadmist aitab tekitada, et mõisad on väga oluline ka Eesti kultuuripärandist, aga kolu mõis lihtsalt väga meeldis meile väga atraktiivne. Ja kuivõrd otsis ka Türi vallavalitsus, sattus otsime just tollel ajal peremees oma mõistatele siis meil oli võimalik sellel konkursil osaleda ja ja see mõis omandada selle kaudu. Kas teil on vigioon tellet? Milleks te seda mõisa ühel heal päeval kasutama hakkate? Praegu on seal sidejaoskond ja raamatukogust, kas see jääbki nii või on teil mingid unistused ja ma ei tea muidugi, kas neid tohib avaldada, aga. No kindlasti on, visioon ka on, aga aga noh, võib-olla sellega võiks oodata siis nii kaua, kuni kuni aeg selleks rohkem küpsenud. Aga ma küsin siis nii nagu ma küsisin ka selle rektoritooli kohta, et kas on võimalik, et 10 aasta pärast Martud ja tema perekond elab seal, et mõisad statsionaarselt no või vähemalt suvel sellisel ilusal välihooajal, kui seal saab ratsutada ja ja noh, kui, kui teil on muidu selline Tiivne avastati samamoodi nagu ma vastasin. Ilmutuse direktori ametikohta ma ütlesin, et ei saa välistada seda, et ma 10 aasta pärast toolil istunud ei saa välistada seda Helme 10 aasta pärast seal mõisas elama. No kindlasti oskasid paljud teist nüüd tänase saate peale sügavalt sisse ja kadeduse uss hakkas ka südant puurima, aga ma soovitan hinnake kainelt oma võimalusi ja neid tõsiseid tahtmised aru, et mõisse pole teie jaoks, aga võib-olla mõne jaoks on ka. Ja mina loodan lihtsalt, et viie-kuue aasta pärast Eestimaal ringi sõites ei oleks nende hüljatud mõisate pärast väga valus ja et kõik on juba hoopis paremas korras. Tänan teid kuulamast ja ilusat laupäeva.