Kunstikanali stuudios on täna Anu Kalm ja Mart Kalm ja põhjus, miks ma teid siia palusin, on see, et G-galerii pani esimest korda välja kunstipreemia koos firmaga tempera ja selle sai Anu Kalm. Mul on väga meeldiv võimalus, sellepärast et ma arvan, et sina mart tunne, tänud ja tema loomingut hoopis rohkem, nii et ma pöördun kõigepealt sinu peale. Mis sa arvad, kas Anu on selle preemia välja teeninud? Küllap ta ikka nihe talini moes, et näe, pabereid ka enam pole, tegi tööd kipsi peale. Ma tegelikult ei olnud üldse kindel, kas ma viin neid töid näitusele, need olid noh, niimoodi naljaviluks tehtud. Kunagi üks tuttav soomlane õpetas mulle dinaari ühest vanast raamatust lugenud, et niimoodi saab k ima trükkimata graafikat teha, et lihtsalt plaadi peale valada kipsi ja siis suvel ma olin vahepeal nädal aega kodus ja õieti ei teadnud, mida teha ja läksin ateljeesse ja ja mõtlesin, et lihtsalt naljaviluks teen mõned väikesed asjad ja siis tuli see näitus ja ma mõtlesin, et graafika, skulptuurinäitus vot sinna nad sobivad ülihästi, et on kips, graafika ja kõik on üheskoos. See on siis seesama näitus, mis eile kunstihoones avati ja millest kõneleb meie kunstikanalis k Anu Liivak. Aga sa oled kunstiavalikkuse tähelepanu enne ka pälvinud, ega see nüüd nii nii noor ja uus nimi meie kunstitaevas pole agama, taas pöördun mardi poole, et sul on võimalus kasutada, et et pan Anu Kalm paika meie kunstielus, ma annan sulle selle võimaluse. Ja aitäh võimaluse eest, aga selle võimaluse jätan küll kasutamata, sellepärast et teda minu meelest ei saagima iialgi teha. Sest mul lihtsalt puudub distants, noh, ma tunnen ju anut liiga läbi ja lõhki ja ja selleks, et oma tegevusega mitte teda häirida, ma katsun hoiduda sellest nii palju kui võimalik. Mul on nii meeles, et siis kui me abiellusime, siis Eha Komissarov, kes on minu meelest küll Eesti kõige suurejoonelisem tundlikum kunstikriitik jagaja bravuurse olemisega, nagu ta on, siis ta müristas kogu aeg möödub kukutet. Ma tahan näha, kaua see abielu püsima jääb, kumb, kumba napakas kunstiteadlane kunstnikud või kunstnik, kunstiteadlase. Ja jah, ma ei tea, noh siis ongi nii, et ma pean, mina olen katsunud hoiduda ja teen seda edaspidi ka, et ma ei kommenteeri Anu loomingut, ma ei suuda seda objektiivselt teha. Kui tundlikuks kunstnikuks Anu sa iseennast pead. Kas sind puudutab ka avalikkuse tähelepanu või halvakspanu või nii, nagu see elu on kord nii, kord naa? Eks ta ikka puudutab, aga ma arvan, et noh, niimoodi mardiga koos elada, siis ma olen väga palju õppinud ka kriitikat mõistma, mõistma seda, et kui vahel kuskil artiklis öeldakse üks lause halvasti mille peale väga paljud minu tuttavad kunstnikud niimoodi kuu aega nutavad nurgas tõepoolest siis mina vast nii verest välja ei lähe, sest ma tean, et see ei olegi mõeldud nii halvasti, võib-olla kui see kõlab, sest Mart on väga kriitiline kriitik. Ja noh, eks neil kriitikutel on ka alati otsapidi õigus. Kuidas sa arvad, Märt, kas neil on alati õigus? Mulle tundub, et nad vähall väga tahavad võimu oma kättesaadav, võib-olla ma arvan, valest. Ma arvan, et küsimus ei olegi võimusse, võim on neil tahes-tahtmata käes aga ega siis ühelgi erialal ei ole ja kõik inimesed silmapaistvalt head. Selles mõttes, et noh, et on paremaid ja keskpäevasemaid kunstnikke ja sama pädeb ju ka kriitikute kohta ja ega siis kõik kriitikud ei ole nii head, kui on tippköidikud ja muidugi nad võivad ka mööda panna. Ja teine asi on see, et ise mööda paneme siis enam üldse on noh, praeguses niivõrd realistlikkus üldises situatsioonis on igalühel õigus oma arvamusele ja ühe haavam kaks vastupidist arvamust võivad mõlemad olla õiged ja kumbki vale või noh Kuidas sulle tundub, kas meie, Eesti ühiskond võib-olla vajaks suunavat harivat kriitikat praeguses olukorras rohkem? Eks ta vajaks muidugi, aga teine asi on jällegi see, et ühes eestisuguses postsotsialistlikus hämmastavalt kultuurikeskses ühiskonnas on olnud kogu aeg väga suur ja lai kunstidaabjaskond, selle hävimine täielik. Paratamatu, niisugust laiaulatuslikku emakeeleõpetajatest insenemideni ulatuvat pühapäeviti. Kunstihoones käivad kunstipublikut, niisugust ei ole ühelgi maal nii laialt olemas. Nii väikse rahva kohta nii palju inimesi kunsti jälgib, see on ebanormaalne ja see läheb kaduma, sest kõik tahavad raha teenima. Ei tea, kui palju meil kunstnike rahvaarvu kohta on ka vist päris palju kunagi Siim-Tanel Annus ütles, et Iisraelis pidi kõige rohkem olen ma seal on peaaegu üle ühe elaniku, kunstnik. Ei, eks need ikka hämmastavalt palju ole küll ja tõenäoliselt tähendab iga kord varsti muud tööd ka tegema, sest nad ei ela enam kunstist vahest jala maha panna. Mina mäletan, kui ma kunstiülikoolis õppisin, siis vabakutselisi graafikuid peaaegu et ei olnudki. Kõik kas kujundasid raamatuid, olid kirjastuses tööl, olid õppejõud, õpetasid kuskil kunstikoolis ja siis, kui vahepeal see suur kunsti ostmise buum lahti läks, siis paljud võtsid ennast ametist lahti ja hakkasid ainult kunstiga tegelema. Aga nüüd on see muutunud, et neid samu töökohti ei ole enam alles, tuleb lihtsalt otsida omale mingisugune midagi hoopis muud ma ei tea. Võib-olla on mõne aja pärast mõist kunstnike kohvikus, ettekandjad ja, ja mis iganes sedalaadi. Kuidas sul laenu praegune meie kunstisituatsioon ja kunstielu siin Eestimaal tundub? Mõned arvavad, et on vastuseis moodsale kunstile, mina isiklikult seda ei arva, ma arvan, et moodsa kunstikogemus on Eestis olemas ja üldse see asi pole nii hull. Aga kuidas sulle isiklikult tundub? Kui mina arvan, et mitte midagi ei ole halvasti, et kõik on väga hästi ja ja, ja kõik on nagu muu eluga ümberringi, et kõik muutub nii kiiresti ja paljudel on sellega raske harjuda. Aga on palju häid noori kunstnikke, kes teevad väga huvitavaid asju ja võib-olla raske on lihtsalt see jah, et kunstiga on nii palju ja kõik ei suuda nagu leida endale endale kohta, aga see on ka väga normaalne, Ma arvan, sellega lihtsalt tuleb leppida. Millised on sinu suhted rahaga? Oh, kuidas hea on, kui teda on ka, mõtlesin, et tuleb otsida endale vist mingisugune töökoht või midagi, sest ega me ju pilte eriti enam ei osteta, kuna kunstiülikooli lõpetasin siis ma ka mõtlesin, et hakkan tegema raamatukujundus ja sellist tööd ja noh, vahel võib-olla mõne pildi, aga siis ma jäin lastega koju ja ja kodus õhtuti oli just võimalus mõnda väikest plaati teha või midagi ja. Ja nii see läks ja siis äkki hakati neid pilte ostma ka ja sellesse nii palju raha, et sellest sai ära elada. Ja tegelikult ma kogu aeg teadsin, et see ühel päeval. Aga siis ma mõtlesin, et kui see ära lõppeb, et siis ma hakkan tegema niisuguseid väikeseid lasteraamatuid, sinna pilte joonistama ja aga nüüd ei ole lasteraamatuid suurt võimalik teha, neid ei anna keegi kuskil välja ja see, seda võimalust lihtsalt ei ole. Ma ei tea, praegu veel suvel natuke ostetakse ja Mart saab ka iga kuupalk kõne. Jah, ja nüüd on sul preemia, mis tähendab siis 2500-st Soome marga ulatuses kunstitarbeid. Ja ma kohe niimoodi ei teagi, mida nüüd tegema hakata, et kas hakata maalima, ostan. Igasuguseid asju, mida ma olen ammu mõelnud, et tahaks proovida, ongi selleks võimalus, aga ma veel päris täpselt ei tea, et et mida me siis tegelikult selle eest osta tahan. Nüüd teist korda võeti kunstiülikooli vastu kunstiteadlasi. Sind näis väga rõõmustavat, et konkurendid tulevad. No otse loomulikult, tegelikult võrreldes kunstnike rohkusega on kriitikute ja kunstiteadlaste kunstiajaloolaste vead vägagi vägagi hõredad ja see on väga tõsine probleem tervikuna. Ja nüüd teist aastat on siis kunstiteadlaste või kunstiteaduse erialal Tallinna kunstiülikoolis vastuvõtt. Konkurss oli vapustavalt suur, tali, esimesel hetkel isegi eakad kaheksa inimest kohale. Väga palju väga andekaid noori oli ikka tugevamad, et sissesaanute raamat aastat kohe nimeliselt esile tõsta võiks tuua Karintarto Hanno Soans ja Andres kohe. Ta ei oma nii oma kirjutamisoskusi oma ajaloo teadmiselt kui oma keele tundmise väga hea mulje jätsid aga üldniukene mulje. Sisseastumiseksamid ära jälgimine annab teatud peegelpilti Eesti keskkooli hetkeseisust ja minu sellised tähelepanekud oleksid, et inglise keele oskus on näiteks minu 30 30 ringis inimestega võrreldes oluliselt Paanenud keeli tuntakse palju paremini, aga samas on see selles on probleeme, tuntakse pinnalist, small, talki lobisemiskeelt, aga grammatikat võib-olla mitte nii hästi. Kirjandite ja esseede lugemine ka teistel erialadel näitas, et eesti keeles haldamine keskkoolist tulnud on väga ja igasugused kiil, põimlaused ei valmista üldse mitte raskusi märksa raskema mõtete sisse panemisega ja siin on üks peamisi probleeme, praegune kool on lapsed täis puhunud tühjalt kõmisev natsionalismi. Selline noh, hüsteeriline põpi, rahvuslus, see tekiksid kohe tülgastas. No näiteks kui disaini erialal inimesed unistavad geotust esseed teemal, siis oli vist Eesti ja Euroopa või et nad tahaksid näiteks hakata kujundama habemesse, mis masinaid, kus oleks peal muhu mänd. No tule taevas appi. Ja aga samal ajal Eesti ajaloo tundmine on keskkoolist tulnud väga hea, tähendab siin vabariigi aega ja sajandivahetust ja väga hästi tuntakse ja üldajaloo tundmine päris piinlikult halb. Niisugused küsimused nagu rooma viik või ristisõjad. Piinlik kuulata ja veel mis auk, mis on ka iga aastaga olen tähele pannud, Eesti koolides õpetatakse väga halvasti geograafiat. Oopagaadil ometi, nüüd ju käib Euroopa vahet sõelumine, inimesed reisivad ja ikka ei leita kaat Euroopaga kaardil ei Saksamaad ja Prantsusmaad. Tööni lahingus võitlevad venelased prantslastega. See on päris, kuulab. Aga üldiselt mul on hea meel, et on nii palju tublisid noori. Ja ma arvan siiski, et äkki me liigume haritud ühiskonna poole. No anname kõik sellesse oma panuse Täna avati joonest teine osa vabariiklikust selle aasta konti näitusest teatavasti meil sellel aastal ei ole enam kevaditi sügisnäitusi, vaid ainult üks suvine suurnäitus kahes osas maal. Skulptuur ja graafika. Viimased kaks avati siis täna mingit pidi on suur probleem. Käsitleme neid nii traditsioonilistes žanrites ja tehnikate seisukohalt. Sellepärast et kunst muutub, aga meie kontekstis terminid on küllalt niisuguse kindla tähendusega. Võib-olla oleks mõttekas ühel hetkel leida jaoks niisugune suur ruum ja teha üks suur Eesti kunsti näitus kuhu saaksid tuua oma teoses ka need kunstnikud, kes Loevad ennast nõndanimetatud kujutava kunsti esindajateks, aga päris nende saanidega tehnikatega seotud ei ole. Aga praegune näitus on just nimelt nende kahe kunstiliigikeskne ja minu meelest küllalt huvitav, sellepärast et loomulikult meil ei ole enam selline kunstid situatsioon, kus kogu eesti kunstnik, kond, kunstnikud, kes töötavad, toovad oma näitused ülevaate, näitustele, võimalusi on väga paljusid esinetakse välismaal, väga palju on galeriisid, kus seal oma töid näidata. Aga samal ajal ma arvan, et siiski see näitus vaata niisugusest tendentsist ja, ja arengu suunas tahes-tahtmata annab. Ja vaieldamatult on see näitus väga erinev sellest, mida me oleme viimastel aastatel näinud. Sellest tendentsist on aimdust andnud eelmised näitused. Tegelikult esitas sama tendentsi noortenäitus müra, aga nüüd siis me näeme seda ka muutust ka küpsemate kunstnike loomingus sest päris noorte ja uute nimede kõrval on siin näitusel küllalt palju kamp soliidsete tuntud kunstnike seas üllatajaid. Jaak Soans, Ilon hoopiski teistsugune skulptuur kui me tema puhul olema harjunud nägema muutust on näha Silvi Liiva, Eino otsingu, Evi tihemetsa ja paljude teiste loomingus. Ja mu meelest see, et kasutatakse niisuguseid mitte nii Töömahukaid graafilisi tehnikaid ja mitte nii kalleid, väga suurt, pikaajalist tööprotsessi nõudvat skulptuuri materjali. Ei ole siiski ainuüksi majanduslik probleem või majandusliku situatsiooni tulemus. Et tegelikult esiteks meie aeg on kiire, muutuv ja ta tahab niisugust, nõuab niisugust, kus nad kiirelt reageerimist ja võib-olla spontaansemalt ja vahetumalt lähenemist võimaldavaid materjale töövorme. Ja teiselt poolt me oleme saanud nii palju impulsse väljastpoolt, kunstnikud on ise reisinud ja siia on toodud näitus ja tahes-tahtmata see annab tunda. Nii et niisugune vahepealne probleem, graafikased nagu tehnika niuke väga traditsiooniline tehniline käsitlus tundus olevat eesmärgiks. Et seda me enam ei näe ja, ja vastupidi. Ikkagi tehnika ja eksperiment tehnikas on allutatud hoopiski kunstilistele eesmärkidele enamustel graafilistel lehtedel väga palju on graafikas värvi ka küllalt palju kasutatakse fotograafilist kujundit, kas siis kollaaži meetodil või, või mingil teisel puhul ja skulptuuris loomulikult annab tunda see, et tõepoolest enam ei ole marmorit. Pronksi ja graniiti on palju odavamad. Materjalid, palju niisugust loomingulisemalt vabamat lähenemist võimaldavad. Materjalid ja tegelikult skulptuur on ka tulnud maha postamendid, mis on üldiselt maailmas toimunud juba üsna üsna mitu aastat tagasi. Ja tegeleb sellega, ta organiseerib rohkem ruumi kui eksisteerib niisuguse esteetiliselt nauditava objektina omaette, sellel kõrgel alusel, kaugel meist. Praegune skulptuur üllatab meid mingisuguste ootamatute aspektidega ja näituse kohta veel nii palju, et teosed valis välja viieliikmeline žürii, kui kuulsid Jüri Okas, Sirje Helme, Tiiu Pallo-Vaik, Evi, tihe mets ja Anu Põder ja näitleja, see kujundas Jüri Okas. Sisekujundus on tõepoolest väga tundlik kõikide erinevate teoste suhtes. Kui oleks võimalik, siis tahaks Jüri Okase võtta alaliseks kujundajaks kunstihoonesse, kuigi tõenäoliselt ei ole see võimalik ja on huvitav näha erinevaid käekirju. Vaal galeriis jääb juulikuu jooksul avatuks Maria-Kristiina ulase näitus, mis hõlmab tervet galeriid. Maria-Kristiina ulas on lähema kolme aasta jooksul olnud püsivalt kuum nimi eesti noortekunstis. Ja tema näitus on lausa üllatus. Ta on hõlmanud kõiki ruumiosasid, nii et näitus tundub pigem mingi eest installatsioon ideest lähtuva väljapanekuna kui traditsioonilise pildi esitusena. Maria Cristina ulast debüteeris väga noh, omapärase graafikuna kellel on sügavaid mõtteid ja ilusaid tundeid siksakiliselt spiraal moodustavalt ornament tekitavast joonest. Ja sellest pisut Hiinalikust kunstitundest on ta nüüd viimastel aastatel siirdunud graafikast maalikunsti vaala näitus esitabki akrüülmaale ja paberile tehtud maalinguid kus Maria-Kristiina ulas siis on arendanud edasi juba tema debüüdi hetkel tähelepanu äratanud väljenduslaadi. See näitus on oma põhiloomult abstraktne, kuid aeg-ajalt on Siguratiivseid kompositsioone, mis kõnelevad kunstnikku äärmiselt teravast tähelepanuvõimest ja mingist erilisest ekstravagantsust nägemusest elust mis õige pisut meenutab Ado Vabbe 20.-te aastate sellist eristunud rafineeritud, pisut iroonilist elunägemust. Ma tunnen siin näitusel pidevalt mingeid analooge Vabeda. Ja ma annan endale aru, et on vahel 70 aastat. Ja need asjad, mis neid lahendavad, ühendavad on täiesti niisugused spekulatiivsed abstraktset laadi. Ma ei võrdle neid kunstnikke käekirja järgi, kuid ma võrdlen neid tolle peaaegu geniaalsuseni pürgiv vabaduse väljendusvabaduse põhjal. Maria Kristiin aulas käib joonega loovalt ja vabalt ringi. Ja ta teeb seda niimoodi, et selle niisugust hõngu on näitusel teravalt tunda, et sa tunned, et sa oled mingis väga Aimsi asju kergelt loova, kunstniku poolt kujundatud äärmiselt elegantses väljenduslikus ilmekas maailmas ja, ja eksa nagu näitusel viibides hoiaksid kätsele vaba loovus pulsil ja see on armsalt tore ja ergastab kogemus meie raskevõitu Minskes vintskelt väljendavas kujutavas kunstis. Siin näitusel pürgib kõik maalt väljaspoole ja see võib-olla ainult mingis joone Harabeskis pürgimise tunne, aga ta on väga võimas ja ta on väga kohal olev. Nagu Vabetki kahekümnendatel, huvitab ka Maria-Kristiina ulast peale selle virtuoosliku joone teostuse, kunsti dekoratiivne külg. Ta on oma värvikäsitlustes väga moodne. Ja eesti maalikunstis ei ole kerge leida paralleele sellistele värvikombinatsioonidega, mida Maria-Kristiina ulas kasutab. See on selline erk, intrigeeriv, väga ilmekatele kontrastidele rajatud maali nägemus ja näib, et ta hõlma kulgeb vaimus hoopis teistel radadel. Mida te siit eestist võiks leida? Ja siin on tunda, on tugevat keskeuroopalikku eeskätt saksa moodsa kunstitunnet. Kunstinäituste kunstnike puhul on alati väga tähtis koht korrastatud informatsioonil ja siin lähtutakse kindlalt ette antud lähteandmetest nagu stiil, tegevus, aega, aastad ja nii edasi. Maria Kristiin orase puhul on raske rääkida mingist stiilist, ta ühendab Talle omase erakordse vabadusega väga palju selliseid moodsa kunsti elemente. Kui pisutki seda siin väljapanekud korrastada, siis vast niipalju, et kahtlemata Aria Kristiina ulase kujunemist on tugevalt mõjustanud Ekspressionistliku kunsti elav rõõmus Pi murd 80.-te aastate teisel poolel. Ja kahtlemata on ta saanud energiat sellest läbi murust ja sellest uuest ekspressionismi voolust, mis meil siin on olnud. Kuid ei saaks öelda, et ta on seal, et võtnud eeskujusid otseselt ja lahenduskäike. Pigem on lihtsalt Ekspressonism teinuta vabaks, vabastanud tundeelu, vabastanud nägemuse värvile ja võimalustele, kuidas neid ühendada ja vabastanud teda ka nagu joone suhtes. Nii et see on huvitav fenomen selles mõttes, et ta võimaldab palju elamusi palju tundeid, palju kauneid kokkupuuteid iluga kuid jätab kriitiku praegu ilma võimalusest sellisteks massiivseteks kunsti loolisteks võrdlusteks seal sedavõrd subjektiivne, sedavõrd kordumatu ühe isiksuse nägemus ja ja väljendus, et ta jääb sellisena. Aga erandlikuks ja üksikuks, mis muidugi ei kahanda põrmugi tema hinnalisust.