Tere, hea vikerraadio kuulaja. Vaikne nädal on toonud meile põhjaliku arutelu, mis räägib sündsusest ja sündsusetu, sest karistusest ja andestamisest aga ka ebatavalistest, poliitilistest avaldustest ja riikidevahelistest suhetest. Venemaa anarhistliku punkbändi ülesastumine Moskva kirikus ning ansambli liikmete vahistamine ja selle teo eest ähvardav karistus on ka Eestis käivitanud elava diskussiooni kast ego mässuga diktatuuri vastu või usklike tunnetaja pühakoja rüvetamisega. Arutelu on elav ka meil ja jõuliselt. Mõlemad seisukohta tänases reporteritunnis arutlevad kujunenud olukorra üle Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu ja bussirajatisi toetuseks allkirja andnud riigikogu liige Raivo Järvi. Tänase saatejuht on Lauri Hussar. 21. veebruaril esitas ansambel Pussy Riot, mida võib tõlkida kiisude mäsk Moskva lunastaja peakirikus, laulu jumalaema, kihuta Putin minema. Oma blogis nimetavad feministid enda esinemist punk jumalateenistuseks. Videoklipp muusikaga on montaaž ajaliselt muide märksa pikem, esinemise kestvusest tundub aga värvilistes kootud maskides tüdrukutel läks korda jõuda altarini seal veidi hüpata ning midagi ka hüüda. Kui grupp sai tuntud skandaalsete valitsusvastaste väljaastumistega, selle liikmed ei esine meelega kunagi sanktsioneeritud üritustel ja esinedes kannavad nad maske, põhjendades seda sellega, et ei taha tõmmata tähelepanu konkreetsetele nägudele kuna kollektiivi kuulub hulk inimesi liikumisest vôi naa, kellele meeldib korraldada äärmiselt provokatiivse ideega jätmisi ise nad nimetavad oma tegusid kontseptuaalse, eks protesti tänava kunstiks. Praegu on ansambli Pussy Riot kolm liiget vahi all ja nad ootavad kohtuotsust huligaanitsemise paragrahvi alusel ning maksimaalselt võib neid oodata kuni seitsmeaastane vangistus. Eestiga tekkis lool seost siis, kui riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi eestvedamisel toimus pühapäeval Von Krahli teatris suur kontsert ansambli Pussy Riot liikmete vabastamise toetuseks. Kontserti külastas ka president Toomas Hendrik Ilves. Ansambli liikmete toetuseks on oma allkirja andnud ka üheksa riigikogu liiget. Eesti Evangeelsele luterlikule kiriku peapiiskop Andres Põderi sõnul on aga hämmastav ja mõtlemapanev, et riigikogu liikmed on asunud oma avaliku kirjaga õigustama ansambli huligaanseid rünnet vene õigeusu kiriku vastu. Samuti peame põder õigeks, et ansambli toetuseks võttis Von Krahlis korraldatud kontserdist osa ka vabariigi president. Nii vahendas ajalehte Meie kirik Põderi saadetud kirja Eesti Evangeelse luterliku kiriku vaimulikele. Jätkame juba vikerraadio otsestuudios, et siin laua ümber on kohad sisse võtnud riigikogu väliskomisjoni liige Raivo Järvi, tere päevast. Ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, tervist. Tere. Nii me oleme nüüd selle sissejuhatuse ära kuulanud ja, ja, ja lõppkokkuvõttes joonistub välja väga selge väga selge vastandus, sõnavabadus vastandatuna pühaduse teotusega. Kuidas teie seda, seda probleemistikku näete ja kas selline vastandus joonistub ka teie jaoks välja? Mina ei näe seda niipidi, ma näen siin kahte väga erinevat asja ja näen seda eelkõige selles valguses, et, et on kirikuid, ma rõhutan, on kirikuid, kelle jaoks on pühakoda pühapaik ikka veel nii püha, et siin ei ole lihtsalt vaja arutada selle üle, kas keegi peab täiskasvanuks saama ja kirikud veel vähem pühamaks tegema või keegi peaks jääma lapseks ja ja mõtlema, et see on sama mis mets, kuhu võin põõsada, ka asjale minna ja nii edasi röökida tahes. Õigeusu kiriku jaoks on kirikuhoone jumalateenistus kui hoones taeva eeskoda. Ja ma näen, et siin on toimunud midagi, mida ei oleks tohtinud toimuda kiriku altari ees viisil, kuidas ei oleks tohtinud ja, ja ka see, et mindi luba küsimata sinna. See kõik on minu meelest nii jabur, nii mõtlematu, et ma olen nüüd aru saanud, et et sõnavabadusega ei ole siin küll mitte midagi pistmist mitte kõige vähematki. Raivo Järvi, Teelet ansambli toetuseks allkirja andnud. Miks te seda tegite? Jah, kui vastandab vastandumisest alustada, siis noh, justkui ma lähen vastandumas peapiiskopile, olles samal ajal tongliku nõukogu liige ja, ja nii edasi, siis ma ütlen nii, et kui mina läksin, peapiiskop, oleksin mina käitunud täpselt samamoodi. Tähendab siinkohal ma tervitan piiskopitegevust, ta tegi, mis on piiskopi kohus ja muide siis, kui ma allkirja andsin ja, ja ma mäletan, et Juku-Kalle mulle helistas, siis minu esimene reservatsioon oli just nimelt see muide ka minu perekond teavet ma olen tihtipeale vaata et liiga konservatiivne stataks minule ei meeldi ka kõikisuguseid kerge muusika üllitisi näiteks meie luteri väga liberaalses kirikus kuulata. Vaat noh, paradoks, eks ole. Ja, ja, ja siinkohal tegelikult tuli tuli välja kaks momenti, kus Juku-Kalle veenis mind. Üks moment on see, mis oli minule täiesti üllatuslik. Et vot just nimelt see pühamast püham Petsanslikeks õigeusklik üks arhailise maid, ristiusu kirikuvorme. Seesama lunastaja kirik, muide kas on teile teada või mitte, üürib oma ruume välja kõikvõimalike ballede kordamiseks kusjuures üpriski lähedal sedasama liikunud staažile, kusjuures need asjad justkui seal on lubatud. Aga noh, see on ilmselt niisugune kuluaariline jällegi ma arvan, et ka oligarhide tegevus millega paraku Vene õigeusu kirik on seotud arvestades praegust Venemaa olukorda ja Kremli tegevust ja, ja ma ütleks nii, et see on ilmselt minule mitte vastuvõetav, ütleme ausalt säärases ütleme, pungilikus vormis, ehkki pangem tähele, nüüd muusikastiil muusikastiiliks laulu tekst, mis kõlas, ütles ju, et Neitsi Maarja aia minema putin, eks ole, siit Venemaalt. Et see on nüüd ühe ühiskonnakihi järjekordade spiraadne karjed teha ennast kuuldavaks. No kus siis veel arvatakse, et ju siis siin siin saab, eks ole, selle kõige skandaalsemal moel ja võib-olla viimaseks, mis on mulle ka teada ja kus ma vene õigeusu kirikut ei kaitse? Ma ütleks, kui nüüd poliitilist organisatsiooni kiriku politseiorganisatsiooni mitte, kui ütleme usu vormi või siis konfessiooni on just nimelt ikkagi vene õigeusu kiriku äärmine politiseerituse ikkagi tema otsene olemine Kremli tööriistaks, mis Aleksius ajal oli veel võib-olla nii-öelda pooleldi hiilib, siis nüüd on otse ehk ütleme ikkagi Cyrillus on ikkagi otseselt nii-öelda Kremli käepikendus, eks kõik kõik need asjad olid need aspektid, mis tegelikult ajendasid mind alla kirjutama. Nii et olukord, kus, kus riik on väga selgelt valitsemas, ka kirikut, on, on justkui viinud selle olukorrani, et, et see, et see suhtumine on on, siis ma saan aru antud juhul selline, et võis anda allkirjaga ka sellele sellele avaldusele ansambli liikmete vabastamiseks. Ja just nimelt just nimelt praeguse Venemaa kaasuse puhul ja, ja mitte mingil juhul õigeusu kirikuid kui, kui sellise puhul, sest et see, see oli tõesti minu esimene reservatsioon aga ju siis jah, nii niivõrd lõhestunud, niivõrd äärmuslik, nagu see vene ühiskond on, on see siis üks järjekordne niisugune, kuidas öelda siis karjatus mulle mitte meelepärases vormis, aga siiski karjatus, jama praegu lähtun noh, selle selle sisust ja selle tagamaadest. Jaan Tammsalu, kas need Raivo argumendid tunduvad vett pidavat? No mind absoluutselt ei veena see, et võib-olla Raivo on juurdepääs mingitele kindlatele dokumentidele, mille põhjal ta seda kõike on väitnud ja ka õigeusu kiriku selge seotus ja nii edasi ja nii edasi. Aga mul tuleb sellega seoses meelde üks kummaline asi, Pöide kirik, täitsin ristimiskivi 14. sajand. Teate, osad turistid olid sinna lihtsat asja teinud. See oli täis lastud ristimiskivi, millest oli ristitud mitusada aastat inimesi. Võib-olla võisid nad ka ütelda, et kirik on midagi halba teinud vahepeal ja nüüd mäe lihtsalt vabandust, väljenduses sittumisi, ärriti ristimiskivisse. Kuna kirik on midagi halba teinud, miks me ei või siis kasutada ristimiskivi, kus teie oma esivanemaid on ristitud ja nii edasi, selliselt teate mängime jube õhukesel jääl juba imelik mäng. Meie emal tuleb matus ja mingisugune pumpan tuleb ja ütleb Ansip riigist minema, kuna Ansip on ka üht-teist halvasti teinud. Aga me läheme teise, teise riigi asju veel kritiseerima, tõestama, et nende kirik on halb. Sellepärast me võime ütelda. Need on õhukesed ja mille peal me praegu mängime. Ja pühadus on midagi, et kui nad, kui seal ükskord läinud seda ei too enam tagasi, võsa kasvab asemele. Son ohtlik. Ma ütleks võib-olla nii palju, et ega küsimus ei ole üldsegi mitte selles, et üks, üks või teine kirik on halb küsimus on tõsi küll, jah, praegu nüüd õhku visatud arvet õiendamises kuni seitse aastat kindlasti ajakirjanduslik liialdus, aga ma tooksin paralleeli meie, meie Eestimaaga, kus ma mäletan, et mina kodus nii-öelda sülitasin tunde tõrva, kui toimus see nõndanimetatud Anu Saagim aktsioon minu meelest inimesed oleksid pidanud saama ikkagi noh, kui nüüd mitte nüüd väikesed soolaputkas viibimised, siis kindlasti arvestatavad rahatrahvid, eks ole, mida tegelikult ka noh, ei juhtunud justkui nii-öelda pigem vaikiti maha, nii et siin ma justkui räägid ise endale vastu. Aga küsimus ongi just nimelt Venemaa oludes ja näiteks kas või kui tuua siin selline paralleelgijad siin paari aasta eest väntasime dokumentaalfilmi, admiral koosnes tervist ja meie isandaks oli siis muuseas ternide suguvõsa otsene järglane arstidiplomiga inimene näitas meile Peterburis asetsevat ülemkohus teatas, et siin on meie ülemkohus ja siis läks teema läks jutulõng siis kohtu peale, siis ta oli täielikult šokeeritud, kui selgus, et Eestis saab nii-öelda üksikisik kohtus riiki võita. Ühesõnaga, me juba teame, justkui tulemit ette. Me juba teame, et, et stsenaarium on, on, on valmis kirjutatud ja eks ma ütlen, et nii minu ja julgen öelda, et võib-olla ka teiste allkirja ajendiks on just nimelt mitte säärase aktsiooni tervitamine, nagu ma ütlesin, et avaldasin oma reservatsiooni selles suhtes vaid just nimelt see, kuidas ikkagi Venemaal, noh, ma julgen öelda enam mitte poolt totalitaarses, vaid ikka rohkem sinna Halba äärmusse minevas võtmes asju ajada. No siin Raivo kained välja ühe ühe huvitavama paralleeli, et siin mainiti püha vaimu, kiriku diskot ja, ja mulle meenub veel üks lugu Viljandi Pauluse kirikus, filmiti erootilise sisuga koldee, film oligi vist erootiline kolde film, et et, et sellisel juhul me oleme kiriku rektsiooni näinud küll pigem sellisena, et kirik püüab võimalikult kiiresti selle unustada ja, ja siis vaikselt on neid inimesi karistatud, kes on vastu, toovad olnud nende inimeste sisse laskmise eest või kes ei ole piisavalt tähelepanekud on aga sellest on mindud mööda ei ole soovitud, et sellest oleks tekkinud mingisugune laiemapõhjalisem diskussioon ja on püütud pigem unustada ja ka peapiiskop ei ole avalikult oma oma seisukohta nendes küsimustes välja öelnud. Tõsi, tõenäoliselt oma oma kirjas koguduse õpetajatele on ta seda siiski maininud. Ja siis pole ka ühiskonna hukkamõistu nii-öelda välja kasvanud, tegelikult. Ma usun seda, et et kiriku sees on need teemad väga tõsiselt arutusel ja need Saagim ja Viljandi Pauluse kirikukooslused on toonud kirikusse sisse väga tõsise diskussiooni sellest, mida kirikus võib ja mida ei või. Nüüd üks asi, mis mind ääretult palju häirib, et kui me hakkame selliseid vabandust, aga poolnõrgamõistuslike probuurseid inimesi, hakkame tooma ajakirjandusse ja räägime iga päev nendest. Saagim sai jälle nagu võimaluse rääkida, ta sai jälle. Saage, mille on oma kanal, on nagunii iga päev. Ajakirjandus on eesti peres piinlik, selle, aga. Te tahate bussirajad selle ka oma kanalid saada või hakkab hakkavatega lapsed iga päev teda kuulama, mis nad järgmiseks ütlevad, milliseid pilte nad uuesti üles riputavad, milline zooloogiamuuseumipornograafia või, või, või kuskil kaubanduskeskuse. Kas neid inimesi teab üldse kuskile nii-öelda pildile laskma, kas kirik peab ühiskondlikul dispuuti arendama, mida on Saagim ütelnud? Las ta räägib. Me ei pea selle üle hautama, ei pea lõpmatult kaagutama, kui keegi ei oskagi midagi muud teha, kui kaagutada hommikust õhtuni. Ma suunaksid Raivole küsimuse edasi, et et kui, kui ma vaatan need, millest sellesama skandaalse ansambli kodulehekülge blogi ja nende liikumise leheküljed kirjutavad, siis nad on märganud küll, et Eesti vabariigi president osales toetusüritusel, et riigikogu liikmed on andnud oma allkirja. Aga millegipärast ma ei näe seal teiste riikide parlamendiliikmete sarnaste aktsioonide kohta, märkeid seal ei ole, seal ei ole ka teiste riigipeade kohta selliseid märkeid, et kas me kas meil liigselt, et ei paista silma reaktsiooni toetamisega, mida, mida võib-olla me ei peaks sellisel sellisel kujul ja sellisel tasemel tegema. No vaata, siin ma tooksin ühe vahe sisse, et küsimus ei ole, ütleme institutsiooni positsioneerumisest, president katsioon, vaat siin tõesti nüüd ütleme nüüd nii-öelda kellad võivad lüüa, ehk ütleme nii, et ei ole ma alla kirjutanud seda väliskomisjoni nimel ega ka mitte riigikogu nimel, ehk ütleme, rahvasaadik on oma arvamustes vaba, öeldakse ta, võib ka kõiksuguseid lollusi, andke andeks puldist välja öelda, mida harva küll aga on ka tehtud, tähendab, seada vastutab iseendast. Kui valija mandaadi andnud, siis võib selle raames tegutseval rahva hääli. Seal oli üks kunsti on ta valinud ja, ja säärane ta on, nii et selles mõttes ilmselt need Juku-Kalle noh, teades mis tüüpi, eks ole ka skandaalihimuline inimene ehk inimene, kellel süda on õiges kohas, Ta ta on ja eks ta oma nii-öelda ettepanekud esitas, mina olin ka see, kes sellele vastas just nimelt selles võtmes, et ma vaatan siin oma arvamust, justkui üksikisik ja, ja veel üks Valgata sõbrat noh, kogu selle teemaga seonduvalt, et kuulasime siin ka päris algusest nüüd seda nii-öelda bussilaadset töö näidet, noh, tõesti ei meeldi mulle selle bändi nimi, sest tegelikult sisulises tõlkes tähendab see palju räigem tähendust, eks ole. Ja, ja, ja kui me nüüd kuuleme kas või nende näide elust rääkida ei taha austagem ringhäälingut siis tegelikult see intro sissejuhatus, see oli ju noh, ma ütleks, et täiesti tsiviliseeritud laulmine meeldib meile nüüd punktil. Et ütleme nii, nagu ma alguses mainisin, mõõdetakse meediat, freejazzi mängitakse, eks ole, kirikus, mis, mis läheb väga Dragooliseks ja mille puhul võib-olla siin 30 40 aastat tagasi oleks tagajalgadele tõusnud muusikastiil, jättes välja, aga noh, see prelüüd ikkagi esitas sõnumi, kui see ansambel oleks, ma ei oska öelda. Laulud nüüd seal ma ei oska öelda, siis rahvusromantilises stiilis, esitades sellesama sõnumi, et neitsi Maarja, aita meil putin välja ajada oleks reaktsioon teistsugune. Nii et siin on nüüd ka küsimus-, millise stiili esindajad nad on? Jah, selge, ta tundub meile räige, nii nagu praegu, nagu ma ütlesin, et paljud kerge muusika üllitised tundusid meile omal ajal räiged, ma tahan rääkida sisust, praeguse vorm natukene segab, aga olgem ausad, ei tehtud ju neid aktsioone, millele jaan viitas seoses selle kirikuga tõesti ainult lauldi, isegi kehaosi ei paljastanud. Vaata, et sa ei ole videosid vaadatud, vaadanud või ütleme nii, õigeusu keri seisu, kiriku seisukohalt mindi üle igasuguste piiride, oma jalgu Üles hüpitades, Omargi vahesid näidates ja nii edasi ja nii edasi. See see, see, see on ääretult suur õigeusklike tunnete solvamine. Nii et minu meelest oleks pidanud kaks avaldust korraga alla kirjutama õigeusklike tunnete solvamine ja siis, et ärge andke liiga palju karistust. Aga üks teine nüanss veel, et ma tulen just praegu matuselt üpris noore ja andeka inimese matuselt. Ja ma täna mõtlesin seal kirikus, et mis juhtuks, kui kui mõni purjus punkar või onu Bella või keegi taine tuleks sellele matusele. Ja ütleks mõne lause. Ei peagi kolme minutit ütlema, aga kogu asi on rikutud. Ja midagi on väga-väga valesti. Kuskil on väga palju keegi haiget saanud. Ma mõtlen üha ja üha miski peaks olema püha, ütleb üks eesti luuletaja. Ja selliste piiride avardamisega. Me lõhume näed pühadusepiirid nii ära, et meil on selles maailmas homme väga halb elada ja me julgema lapsi enam kodunt välja lasta julge lasta, sest me ei tea mulle Tulat koguduse leige ja lööb malelaua peale neljanda klassi loodus, loodus, loppiku, kus öeldakse, et seks on lõbu jaoks, pange kumm peale, kui tegema hakkate. Neljanda klassi Eesti vabariigi loodus, lõpik. Kas me teame, mida me lapsed juba loevad? Et kuhu me nagu välja oleme juba jõudnud, kas me tahame selles maailmas elada, kas me tahame siia lapsi veel sünnitada, kas me tahame siin ära surra, jätanal? Jätan siin, omab, jäi, kui me vanaks jääme, mina hakkan juba tõsiselt mõtlema, et ma vist enam ei taha. Et, et kaks asja on, on segamini aetud, aga, aga kui me räägime kiriku pühadusest, siis selle kallal ei tohiks kindlasti minna ja kõike, mida seal halvasti tehakse, ei tohiks õigustada sellega, et kuskilt tullakse kuulnud, et seal tehakse veel midagi. Ma arendan siit teemat edasi, siin. Dialoog ain, riistan, on oma seisukoha välja öelnud ja, ja ta on öelnud, et kirik on pumpolvuseks loogiline koht ja ta omamoodi on võrrelnud ka Jeesus Kristusega punkar iga ja, ja siis on ta veel viidanud ka sellele, et kuidas kuidas Jeesus puhastas templi, viies sealt tõlgnereid ja rahavahetajad välja või ajada siis nad sealt välja, et et, et, et, et kuidas sa sellesse paralleeli suhtuda, et, et siin on, siin, on nüüd siin on nüüd selline kerge mässulisus teistsugune nägemus, konservatiivsete dogmade murdmine ja nii edasi, ka see, ka see on siin teemana sees, et kuidas, kuidas need aim, riistjani seisukohad ja, ja, ja, ja nägemus teile tundub. Noh, ma ütleks veel kord seda, et kiriku nägemus on väga erinev erinevatel konfessioonidel, tain, riist on minu teada nii nagu ollagi Libki potest ja patistidele ei ole altarit, Nad ei peakirikut pühakojaks ja see on tema arvamus, ta on enda meelest täiskasvanuks saanud ja me kõik teised oleme lapsikud. Jälle ma ei tahaks seda maailma. Jeesus ja, ja, ja punkar, eks olemine, omaja omaaegne punkar jeesus. No väga huvitav seisukoht, loomulikult ükskord sai, ta sai tal mõnest asjast nii-öelda. Piir oli ületatud ja templiõuest ta selle mõllu tegi. Huvitav, et ta ei läinud sinna kõige pühamusse paika, selle möllama, ta läks sinna, kus oleks pidanud olema palve paikija meile, vaimulikud ise olid muutnud palagani kohaks. Raivo rääkis siin, et Vene õigeusu kirik on ka justkui seal korraldanud mingeid üritusi, mis justkui kirikus ei tohiks toimuda. Et keegi olevat kuskil kuulnud, et kuskil on midagi tehtud mingil kellaajal. Mina vaatasin videot, see oli jumalateenistuse sees olev mallamine. Ma vaatasin videot, need tütarlapsed ei olnud palunud anunud ega, ega, ega ka nii-öelda saanud mingisugustki loba. Nad läksid luba küsimata sellele territooriumile, kus peeti parasjagu jumalateenistust. Ja ma kordan veel kord. Kas me tahame ikka pühapäeval ülestõusmispühateenistusele tulla, kas me tahame jõulude ajal veel kirikusse tulla, äkki keegi otsustab meile ka ütelda, mis ta asjadest arvab. Me laseme džinni pudelist välja ja meie seda enam ei suuda sinna tagasi toppida. Hästi mitu mõtet, aga ma tahaks alustada sellest, et tabasin ennast mitu korda mõtlemast, kus ma Ühelt poolt räägin iseenda olemusele vastu olles, nagu ma alguses rõhutasin, just nimelt konservatiivse, justkui kaitstes neid samu väärtusi, mida ka hea on, aga nüüd freeniline olukord, aga nüüd asja juurde tuli mulle meelde, kas Jeesus ütles, et vaata, ma teen kõik uueks, eks ole, noh, nii et vaat vaat siin ongi nüüd see vana ja uus ja kuidas maailm areneb veel ühe, võib-olla Finessi, meil on siin aega. Ma ma tooksin, kuhu maailm on jõudnud. Nimelt ma olin ükskord meie riigikogu delegatsiooniga Pariisis ja tolleaegne saadik viis meid katoliiklikku kirikusse jällegi, eks ole, ikkagi väga põhimõttelise institutsiooni, kus ühe prantsuse koori osavõtmisel toimus ühe Veljo Tormise teos ettekanne. Jaa, jaa. Kui see siis nii-öelda algas, siis ma järsku tajusin ennast, et mõelge nüüd, eks ole, nüüd ütleme, Prantsusmaa sai niisugune katoliikluse üks, eks ole, sellised tugisambaid vaadates kesk ja renessansiajale järsku ju täiesti paganlik muusika, andke andeks, kogu austusega Veljo Tormise talendi vastu, see on ju ebajumalakummardamise muusikat kõik need raua, need me seda kõik ja, ja kõige tipuks muide, hüppas välja Veljo Tormis šamaanitrummiga ja noh, ma ütlen, ta nägu oli täis deemonlik ja prantslased vaatasid seda vaimustusega. Ehk ehk ma tahan öelda, et kuhu on asi jõudnud, kusjuures ma ütlen ausalt jällegi vaat nüüd see pool minusse konservatiivne pool minule isiklikult üldse ei meeldinud veel kord kogu lugupidamisega mõistva vastu, et vaat kui kummaline, eks ole, et ka seal Prantsusmaal. Aga tulles nüüd kogu selle asja juurde, siis tegelikult ma ütlen, et vaadates Jaanil otsa heale heale sõbrale ja, ja kaasamõtlejale. Ma täiesti toetan kõik need tema mõtteid ja, ja ma isegi tunnen teatud piinlikust praegu tema, tema, tema vastas istudes, aga ma tahan rõhutada just nimelt seda, kuivõrd karikeerunud on praegune Vene ühiskond, kus ühtepidi troonib kahedega kotkas, justkui normaalse Venemaa. Mina nimetan Tsaari-Venemaad normaalseks vanemaks, vabandust jällegi eba ebakorrektne ja samale sirbi ja vasara svastika koosmõju, mis otseselt fassaadidel koos ja kus seesama õigeusu kirik on poliitiliselt tasalülitatud, kus Cyrillose sõnavõtud ka välisvisiitidel on, on tihtipeale natuke nagu nagu, nagu Kremli pressiosakonnaaegsele väljendus. Ja vot need killud kõik ilmselt tingivadki selle jällegi nüüd toetades jaaniväljaöeldule ilmselt ka minu poolt võib olla ebaadekvaatsele teatud mõttes käitumisele just nimelt kogu selle karjuva ülekohtu ja drakoonilisi väärastumuse tõttu, mis, mis Venemaal valitseb, kuhu suure kahetsusega haaratud ka vene õigeusu kirikus toimusid väga aktiivsed puhastused veel Aleksiuse ajal enne teda ja, ja nüüd eriti kus just nimelt nii-öelda selliseid isemõtlevaid võib-olla siis nagu püsiväärtustele pühendunud päid ma saan aru, on ikka rohkem tasalülitatud, aga seda ma tean ka ainult kuulus tasemel või siis nähtud dokumentaalfilmide põhjal. Mul on Raivole küsimus kui riigikogu väliskomisjoni liikmele. Et kuidas samist riigina või, mis mulje meist riigina jätab, kui me, kui me lähema selliste aktsioonidega kaasa ja, ja toetame sellist anarhistliku liikumist. Kui siin jaan eelnevalt mainis neid märke nendest piltidest ja videotest ja nende varasematest fraktsioonidest, siis need on ikkagi ikkagi päris kriipivat või no ta on ikka päris õudsed, et noh, ma siinkohal ei hakkaks seda, seda kõike kirjeldama, millega nad on hakkama saanud, aga aga kui me nüüd läheme neid toetama ja nad ise ka avaldavad selle meie toetuse ja näevad selles justkui julgustust oma edaspidisteks tegudeks, et kas meil meil ühel hetkel ei pruugi tekkida seda hetke, kus, kus me peame veelgi rohkem häbenema selle pärast, mida nad on korda saatnud. Jah, siin on selle koha pealt on sul õigus, et tegelikult see valla ultra, russofoobia kuvand, mida meile üritatakse külge pookida, ma ei tahaks, et meil oleks ja tegelikult sellega see, see, see võib võimendada, et tegelikult ütleme nüüd need allkirjad teatud mõttes võib-olla toetuvad riigi kuvandile, aga nagu ma ütlesin veelkord üheksa sõltumatut saadikut oma iseenesepeaga, kust nad ei ole institutsioon. Samas ütlen ma, et presidendi tulek oli institutsiooni kohaletulek ja, ja siinkohal ma no ma julgen seda teha saadikuna ütlemistes vaba, julgen presidenti kritiseerida, kas seda oli vaja, sest rahvaesindajad võivad seda teha, kas president, kui ametlik riigipea seda teeks, mina oleks võib-olla pigem selle tegemata jätnud, siinkohal ma sinuga nõustun ja, ja siinkohal, Me Me võime isegi, võib-olla jätta endast just sellise noh, kuidas öelda käsi jalgu siputab ju mini miniriigi, jah, pisut naljaka kuvandi. Samas me oleme kuulnud ka hinnanguid, et vabaduse kriis sunnib tegema ekstreemsusi. Aga kui nüüd pisut seda teemat laiendada, et, et kui, kui pisut mõelda nüüd ennast ennast Venemaale noore mõtlemisvõimelise inimesena, kus, kus käib koos noshi ja me siin hiljaaegu nägime filmi sellisest väga räigest Naši ideoloogiast ja, ja tõesti võib-olla sellistest räigetest nagu inimeste alla, suruvatest, meetmetest, meetoditest, mida, mida see noorteliikumine kasutab ja nii edasi. Kas see, et, et niivõrd selgelt sealsed anarhistid lähevad üle võlli, et nad nad pakuvad ja panevad nii palju juurde, kas see ei ole justkui nende selline karjuv reaktsioon sellele, mis ühiskonnas toimub? Sellepärast et kui me, kui me vaatame demokraatlikes riikides sellisel kujul eneseväljendusi me ei näe, aga millegipärast Venemaal need tulevad välja Ukrainas, täpselt samamoodi tõmmatakse ülakeha paljaks ja, ja, ja, ja, ja protesteeritakse, et kas see, kas see ei pruugi olla siis selline, selline viimane võimalus oma sõnumiga kuhugi välja jõuda? Ütlen veelkord, on ruume, on kohti, kuhu ei ole vaja oma selliste karjatega minna brutaalsete karjatega kujal tõeliselt valus, siis tuleb seal valu välja karjuda. Aga minnes spetsiaalselt sellisesse kohta, kus sa tead, et sa, riik Likud kõiki absoluutselt olemasolevaid reegleid võõrasse kloostrisse, oma komme, et ega ei minda, nemad läksid, tungisid sisse ja nii edasi. Et üks asi on see, mida ma tahan ära lahutada, mis meil on siin praegu sassi läinud ei toetanud nende õigeusu kirikusse minekut ja lärmamis seal. Te lihtsalt ei tahtnud, et nendele seitse aastat antakse, mis on keegi kellegi poolt välja mõeldud aastate arv. Te pöördusite kuskile kõrgele ja kaugele Venemaa riigi poole Irigi juhtide poole, et need sekkuksid oma õiguskaitseorganite töösse. Kas me pöördume ka riigina oma kohtusüsteemi poole ja ütleme Milt, mitu aastat peaks kellelegi andma, kes on kuskile midagi teinud, õiguskaitseorganid, kohtusüsteem, riiki valitakse eluaegsena just selleks, et ta oleks eraldiseisev ja mitte mõjutada. Me võime jälle paljusid lugusid rääkida, kuidas Venemaakohtusüsteem on mõjutatav aga armsad, siis pöördume nende poole. Miks me pöördume Putini poole, et ütle nendele, et nad annak, et nad teeksid kuidagi teistmoodi, me oleme mitmed asjad singa segamini ajanud, aga, aga seda esimest asja tahan ma rõhutada ka, mida on ka president öelnud taid toetanud kirikus laamendamist. Ta lihtsalt palus oma sinna tulekuga, et ärge tehke nendele nii, et nad seitse aastat vangis istuksid selle eest ebaproportsionaalset karistust. Aga veel üks asi. Vaatasin Vene poliitikasaadet, kus preestri käest küsitakse vene õigeusu kiriku ühe suure preestri käest. Küsitakse. Miks te neile andeks ei anna? Ta ütleb lihtsalt, et armsat noh, pole ju palunud. Nad arvavad siiamaani, et nad tegid õigesti. Ja see on, see on jälle üks ääretult kummaline asi. Kui nad teadsid, et nad piiralikud, kui, kui nad ei tea, et nad piiraid piire lõhuvad, siis võib-olla tuleks vaadata arstlikult mingi kontroll teha tüdrukutele, et miks nad topivad kanu igale poole ja miks nad ennast paljaks ajavad ja miks nad selliste meetoditega nagu neid asju teevad. Ja veel, kujutame ette, kui, kui sellised tüdrukud oleksid läinud kuskile tõepoolest kuskile juudi sünagoogi või muhameedlaste juurde. Meie arutaks aastate üle. Meie arutaks ühe aasta üle, sest ühtegi aastat enam ei oleks sealt lihtsalt väljagi tulnud. Tegelikult on ju riik väga demokraatlik ja kirik väga halastav, kui ta kannatab välja sellist pühaduseteotust lihtsalt nii, et saadab välja ja ütleb, et õiguskaitseorganite tegutsege Sanoligaansus Tõsi, Vene õigeusu kirik on siiski andnud välja sõnumi, et, et karistus peaks olema võimalikult karm. Mis puudutab andeksandmist, siis Jaan teab neid neid nüansse paremini, aga siin on, siin on kaks momenti, kas on lugu nii, et tahetaksegi kauem seda märtlase krooni kanda, et asi kannaks, aga samas kas ei tule see andeks andmine ikkagi nii-öelda omaalgatuslikult, ehk mul mulle meenub, kui minu vanemad olid Siberi kadalipus, siis ülekuulamiste käigus kuulati üle ka ühte vene papid, kes oli kiriku lähedal, ta oli mingi kirikuteenri muide, mees iga kord, kui talle siis löödi püstolipäraga vastu nägu, ütles ta, et ma annan selle teile andeks ja ka selle anname teile andeks ja ka selle annan teile andeks, ehk see tuli omaalgatuslikult, mitte et need oleksid nagu palutud, noh, ütleme, et kas sa annad mulle andeks või mis võtad seda episoodi, et sekkuda nüüd õigusorganite töösse, siis kui me vaatame maailma, siis tegelikult kuidas maailm sõidab sisse, no ei ole kuulda, et ta sõidaks sisse muidugi Saksamaa või Prantsusmaakohtusüsteemi, küll aga me kuuleme, kuidas maailma peibutab näpukas näiteks Myanmari suhtes, eks ole, või noh, sääraste riikide suhtes, kuhu Venemaa ikkagi jah kipub kalduma ja mida ka Lauri mainis, tegelikult ju kinnitas minu minu mõtet. Jah, Vene temperamendile kohaselt Venemaa nagu ta on ta nagu ühe jalaga Euroopas ühe jalaga Aasias meile, nii, nii, nii mõistetamatu kohati et vot selline spiraalne karje ehk mulle meenub siinkohal, kui minna siin aegade hämarusse, et vene anarhism, isa Bakunin ütles kunagi sellise definitsiooni, et mis revolutsioon Revolutsioon seal rahvapidu tulistamise ja puudutamisega, nii et noh, midagi on tegemist ka ka selle maa spetsiifikaga, nii nagu ka Lauri ütles kõikide nende naažide ja kogu selles virvarris, kus ka natsistidel ja aina tõusvas joones on, eks ole, oma sõna, nii et äärmiselt raskelt käsitletav kooslus ja, ja tihtipeale kõikvõimalikud kremoloogid on tõstatanud küsimuse just nimelt selles võtmes, et kas me peame Venemaad ikka alati käsitlema läänelik mõõdupuudega pealtnäha justkui vastab nendele, aga. Ta ise tahab, et teda läänelike Ja nüansside järgi ei ole ja nii nagu ma vihkasin kasule Aleksei Kuusastermi imetlusele, eks ole. Kuidas on võimalik? Üks väike nüanss, mida ma tahaksin nagu, nagu natukene parandada, see on see, et kui siin riistoni ja, ja kilbi kohta, kes on sel teemal sõna võtnud ma ütlesin, et tegemist on protestidega, kelle jaoks kirik ei ole pühapaik ja nii edasi siis sammas Remmel näiteks, kes on võtnud teiselt poolt sõna. Ta on ääretult selgelt aru saanud et kirik võib olla ääretult pühapaik. Nii et küsimus see joon ei lähe mitte patismi luteluse ja õigeusu sealt kuskilt vahelt, vaid see läheb inimeste vahel ja inimese sellise taipamist vahelt, et kellegi jaoks võib mõni asi olla püha ja teise jaoks mitte. Ja see ei ole lapsikus, kui keegi midagi teil pühaks peab siin, selles maailmas, kus kõik on loba ja kogu selle asja juures, mul tuleb ikka neljanda sajandi muut meelde, kes nägi, mis hakkab toimuma. Ta vist nägi, mis hakkab toimuma praegu siin ja nüüd ta ütles, et ta näeb, et maailm läheb hulluks ja kui nad leiavad mõne, kes ei ole veel läinud, näitavad nad üheskoos tema peale näpuga ja ütlevad, et see on neid hulluks läinud. Kui see psühhoneuroloogia haigla siin Tallinnast ära kaotatakse, majad maha lammutama võetakse, siis selle kohta on mul ka oma teooriat, see maailm ongi hulluks läinud, ütleb normaalsetele üks väike maja mere äärde teha ja nad lihtsalt eemale panna nendele, kes veel pühaks midagi peavad nendele, kes tahavad veel elada turvalises maailmas nendele, kelle jaoks mingid väärtushinnangud veel kehtivad ja nii edasi ja nii edasi. See hulluks minema, see protsess on kestnud juba 1600 aastat. Ja võime vaata kus nurga pealtvaatajaks, aga seal muidugi võimendumas ja, ja kui, kui nüüd võib-olla minna natukene nahvatelt pühade-eelse mõtiskluse lainete peale, siis isegi täiesti üle konfessioonilised. Ma mäletan kunagi, kui Gunnar Aarma elas, siis ma küsisin tema käest, et ütle mõne buda munkade fenomenist, kus ütleme nagu Tiibeti puhul nagu kogu ühiskond peab üleval kogu seda muutust. Jah, nad olid Euroopas väga tähtis institutsioon, aga et nagu nagu kogu riik on formeeritud ainult ühele, noh milles see fenomen ja siis ta ütles väga lihtsalt, et nad genereerivad positiivset energiat, ühiskond januneb selle järele ja vot selles on meil defitsiit. Siin on siin ma nüüd räägin iseenda vastu, kui soovite, bussi rajatasid, Anu Saagimi, kõik see, et meil on miski püha, küsimus ei ole, eks ole, konfessioonis veel kord budism, ristiusk, mis iganes, kas võistlema, eks ole, mis on praegu lihtsalt väärastunud nende väärarengute tõttu, aga tähendab räägitaksegi, et nüüd lähenevat nüüd ma natuke võib-olla tsiteerin, Nostradamus ennustas ja keda ma oma nii-öelda konkreetses raadiojaamas käsitlen, aga, aga tema ennustuste järgi ongi tulemas väga segane aeg. Mis seotud ka looduskataclismide ja kõige sellega just nimelt seetõttu, et vot see inimeste eetiline see inimeste väärtuspõhine kese on, on, on tõesti meeletus defitsiidis ja, ja vaat see on see energeetika, mida ei oska mina defineerida, ei oska mõõta ja mis ongi tegelikult. Ma olen kuulnud oma kolleegiga imest tavalised, et millest küll Eestis selline suur ažiotaaž selle teema ümber ja millest sellised sellised elavad reaktsioonide, kui ta vaatab otsa kõikvõimalikele arvamusküsitlustele, kui palju inimesi peab ennast aktiivselt kirikuskäijateks, kui palju inimesi peab ennast aktiivseteks kristlasteks või ka passiivseteks kristlaste, sest siis ta siis ta ei näe seda numbrite ülemäära suurena, aga kui me nüüd vaatame diskussioone, siis diskussioon on vaiksel nädalal varjutanud kõik teised diskussioonid pole valjemalt diskussiooni vaiksel nädalal kui seesama kui seesama diskussioon. Miks see nii on. Aga minu jaoks, kui ma olen, ma olen nüüd teinud selle vea, mida mu head sõbrad on, on tähendab, mind selle eest ma olen hakanud kommentaare lugema ja ma olen lugenud neid kommentaare, mis selle teema kohta on kirjutatud ja minu jaoks on seal 80 protsenti kiriku pühaduse toetuseks jällegi, et mis näitab tegelikult midagi, et me ei ole midagi nii väga kirikuvaenulik või religioonivaenulik rahvas. Vajaduse korral me tuleme nagu ja seisame nagu müüri, ütleme et mõni asi peaks pühaks jääma ja ma tahaksin seda torniga hoonet ikkagi veel veel ja veel ja veel ja mul on teda ka homme vaja ja nii edasi. Aga teine osa on saanud saanud presidendile nagu ära panna, noh, kes siis negatiivselt nagu negatiivse hoiaku on võtnud. Ja, ja siis kolmas väikene osa on nagu siis saanud jälle oma kirikuvastase hoiaku nagu korralikult lauda löödud lüüa eesti mehise Maardu mees ja, ja ülejäänud Saagim ja teised, et see on väga hämmastav ja minu jaoks ääretult positiivne. Võib-olla ei olegi siis see Eestimaa veel nii hulluks läinud, võib-olla on meil veel lootust võrreldes mõnede teiste riikidega, aga kas siin ei ole mitte see, et, et kui, kui Putin ja ja ja Venemaa poolt tuleb meile kogu aeg ka nagu näpuga viibutamised siin vene inimeste inimõiguste kaitseks ja nii edasi, mida me pidevad kõik valesti tegema, et me igal võimalikul juhul, kui me saame nagu Putini kohta midagi ütelda või temale midagi ära teha, et siis nagu haarame kohtadest kinni, kas kasvõi siis, kui tegemist on labasusega kirikus, aga kuna öeldi maha Putin, siis meie ütleme ka maha, jah, eks ole, et kas siin ei ole mingi see tendents, et väiksed poisid tahavad nii kangesti seda venda sealt maha saada, ka? Putini sõnul tuleb keegi teine on kahe peaga kotkas, oli seal vist, eks ole, üks ühe pea raiud maha, teine tuleb asemele midagi paremat tulemust praegu ei ole ju. Ja ega meie teda maha ei suuda, nii kuningat. Nojah, muidugi praegu räägitakse väga-väga palju nii-öelda võimuvertikaali, seda mäletan kunagi ma spekuleerisid sel teemal ja küsisin ühelt Vene analüütikud, et kas ei või olla. Noh, ütleme siis viie või 10 pealepäine seltskond, on ta siis nüüd jõustruktuuridest või mitte, eks ole, otsustab, milliseid käike teha ja, ja keda nii-öelda ettepoole siis nihutada, on see Putin-Medvedjev nii edasi. Siis ütles mulle, ma mäletan, üks asjatundjat, jah, tema on ka kuulnud, et kusagil Aasias selline seltskond koos käib. Samal ajal mäletan, et vesteldes Siim Kallasega ütles ta, et ei, et tema ikkagi on veendunud, et Putin on suutnud ennast kehtestada ja, ja mulle tundub ka praegu, et et paljuski jah, seal see vertikaal on tõesti nii-öelda viimseni välja treitud ja, ja tundub, et ta on ikkagi hoopis teistsuguses võtmes, aga jällegi tsaaririik tagasi, kusjuures mitte konstitutsiooniline monarhia. Ma tuleks suure nädala teemadele ka pisut lähemale, et, et sellel nädalal räägib kirik väga palju jumala kannatusest. Jumala kannatamisest, ülistab seda jumala kannatust. Kuidas suhtub kirik lihtsa inimese kannatusse, kuidas suhtub jumal inimese kannatus? Vaadake, sellega on nii lihtne. Lana evangeeliumit. Isegi teeristile peatub ta kannatava inimese ees. Ta ei ütle, et tal on kiire koosolek, algab tal hambaristile Minnatel oma tähtsaid asju ajada. Ta peatub, teeb pimeda nägijaks. Ta peatub kummarduta, küsib. Mida ma saan sinu heaks teha. Kuidas suhtub jumal? Loeme. Mida teeb Jeesus ristile minnes, millega ta tegeleb? Kas ta laseb kõik, mitte tähtsad asjad, eelkõige kannatavad inimesed endast eemale koristada. Kas ta ehitab oma maja ümber kõrge aia ja laseb korraliku malbe peale panna, et ta saaks rahulikult üksinda kannatada. Või võtab tooso sellest üksikinimese kannatusest? Minu meelest on nendes lugudes väga selge vastus sellele olemas. Jeesuse suhtumine, inimese kannatus, isegi viimasel hetkel isegi viimasel hetkel molu viimasel piiril ütelda oma emale Sealse poeg, näidates Johannese peole oma jüngri peale ja ütles Johannesele su ema, nüüd ta isegi selle asjade korda. Miks emast saab siis, kui ta sureb? Et siin ei ole nagu kahtlustki. Kui keegi on kaastundlik, siis jumal on lõputud, kaastundlik, lihtsa inimese kannatusteust. Siis ka nende ansambli liikmete suhtes, kes kuskil vangikongis istuvad Mina usun, et jumal on kindlasti lõpmata kannatlik, aga kas ka inimesed suudavad olla, kas inimesed jaksavad olla ja nii edasi? Ma usun, et ka nende miljonite õigeusklike vastu, kelle jaoks see on tegelikult meeletu hingevalu, ei kujuta seda ette ta Juul, kui meie jaoks ei ole kirik pühapaik. Me ei kujuta ette, aga püüame, kujutad ette, Meie ema või vanaema haud ja me läheme sinna ja seal ära reostatud. Et noh, miks me ainult räägime nendest tüdrukutest, nende tüdrukute lastest ja nii edasi ja nii edasi rõvedusi rõvedused ei ole, mida on inimesed korda saatnud ja siis ütleme, et kas jumal nüüd on ka kaastundlik nende vastu, aga jumakas jumala kaastundlik nende miljonite vastu, kes selliste aktsioonide läbihaiged saavad, kelle jaoks kirik on püha paik ja nii edasi, nii edasi, et selle laste peale mängimine ja inimlikke dimensioonid ei ole ainult selle nurga pealt mängimine ei ole päris tõsi, kas jumala koos tundlik selle maailma peale küpsukes muutub veel hullemaks, kui sellised inimesed edasi möllata saavad ja nii edasi? See üks ajab teist taga. Mõtleme natuke laiemalt, mitte ainult ainult kahe, kuue seitsme inimese peol. Me tuleme jutu alguse juurde tagasi, et kuidas, kuidas te hindate seda, et et kirikuaasta, kõige olulisemal nädalal on on arutelu keskmesse tõusnud just selline teema. Ühtepidi võib öelda, et ju siis oli taevaisa tahe, tähendab, asjad juhtuvad üritame neile leida mingit ratsionaalset seletust, kas, kas pole, aga ütleme, et ka see võib-olla see põhjus kõikidele nendele miksidele, aga võib-olla, kui sa lubad, teeme väikese kõrvalekalde ja võib-olla jätkan Jaani mõtet, et üks asi, kus ma olen tõesti uhke, et ma olen kristlane, sest ütleme igaüks võib-olla oma religiooni üle uhke, eks ole. Ma siin pidasin ühe sellise noh, väga üldsõnalise sellise loengute sarjast kooli lapsukestele kolmest monotistikust religioonist alustasid lausa sumeritest ja nii edasi ja, ja tegelikult üks fenomen, mille üle me võime tõesti uhked olla, noh võrreldes ükskõik eks ole siin, judaismi islamit, kas või ka budismi, et mitte üheski ei ole seda lunastuse fenomeni kus ma ohverdan tüki iseendast sinu nimel. Kõikide liidrid on enam või vähem ikkagi nii-öelda rahumeelselt oma elupäevad lõpetanud, eks ole, ja nii-öelda filosoofiliselt nii-öelda ära läinud targutanud lõpul, jah, täpselt siin ma annan ära iseenda, sinu jaoks, sest vot seesama mõte, mida ka Jaan ütles, et kui eks ole Jeesus viimsel teekonnal, eks ole, hoolitseb veel kellelegi eest ja samas ristil ta kahtleb, eks seda hüüabetespiraatseb. Miks sa oled, kas oled mind mind maha jätnud, tundes, et ei ole seda kindlust, jah, minuga ei juhtu mitte midagi. Ja jätkub seda vaimusuurus sel hetkel, kus ise oled õhukesel jääl, kui sa tajud, et aga äkki tõesti, et noh mindi hoitage lõpuni, eks. Nii et see on fenomen ja, ja vot selles mõttes Et me oleme kristlased. Aga sinule küsi sinu küsimusele vastata töödes, et miks, kas nüüd jumala tahtmine, mina alati ei arva, et, et kui inimesed oma lollusi lollusaid kokku keeravad, siis on võimalik ta alati jumala tahteks keerata. Aga minna selles mõttes küll ääretult häirinud, et ma olen kahe suure neljapäeva teenistuse vahel praegu stuudios kus ma peaksin oma nädala homset kõnet topis lehvima ja võib-olla oma haige emaga tegelema hoopis ja nii edasi, mind on väga häirinud suurel nädalal ma Ta on lugema mingisuguseid jaburaid, kommentaare ja häid kommentaare ja nii edasi. Minu meelest on ääretult halb ajastus selles mõttes ääretult halb ajastus. Aga, aga, aga samas on see, et küllap see jutt on vaja ära rääkida, küllap see diskussioon on vaja ära pidada ja küllap oma selgus saada. Ja ja inimesed peavad välja ütlema, mida siis ühe või teise asjaga mõtlesid, kasvõi see me siin praegu Raivoga, teine teisel pool lauda olema ja ja, ja, ja Raivoga saab ütelda, miks ta, miks ta kirjutas, sellisel asjal olla ja nii edasi saab rääkida oma pühaduse mõttest ja nii edasi. Seda ääretult hea, et, et äkki see aitab mõnel inimesel edasi mõelda ja küsida enda käest, mis on tema pühaduse piire, mida tema ootab kirikus, kuhu kirik peaks, kuhu ta peaks uuenema, vaata, ma teen kõik uueks. Vaatame, kas me väga tahame seda, seda inimese poolt täiesti uueks tehtud kirikut saada, mis on kultuurimaja ka väga sarnane ja ja kus on tantsutüdrukud, tantsimas toome taga, kui see laulab teise lauluna. Tantsupalavik meid piinab ja kui ma küsin ta käest, et miks sa selliseid laule kirikus laulab, ei saada millestki aru. Et loomulikult ma olen Raivo sinuga ka täiesti nõus, et ka kirik on siin ja seal läinud üle kuskilt üle üle mingite piiride ja ikka ja jälle need uuritavad muusikud, kellel tuurid peale tulevad Eurki, eriti kevade ajal tulevad erinevad tuurid peale ja ja, ja jõulude ajal tuleb ka erinevaid tuurid peale. Meil kirikus eeskätt väga tõsine diskussioon, mida lasta, mida, kus on see piir ja, ja, ja, ja mida me teeme siis, kui, kui, kui kuulus rahvalaulik võtab kätte ja lisalooks laulab midagi sellist, mis, mis on täiesti sobimatu kirikusse ja nii edasi. Nii et sellised väljas poolt peale surutud diskussioonid kirikule aitavad ka kiriku sees väga tõsiselt asjad üle kaaluda, mida ja millise, mida me tahame kirikus saada ja milliseks me oleme valmis seda kirikut muutma, kus on need piirid, kust üle ei tohiks minna? Seda küsimust saab nüüd juba iga raadiokuulaja endalt ise küsida. Ma tänan, Raivo lühidalt. Üks kiire mõte, et tegelikult kaude meie kõigi teha oleme me kirikus või mitte, ehk väga palju näidatakse just praegusel ajal filme sellest samast Torino surilihast ja ma mäletan väga hästi, võttis kokku üks anglikaani õpetaja teemal, et kas see on ikkagi siis ehtne või? Ta ütles, et küsimus ei ole mitte nii vaja püstitada, et kas ta on ehtne või mitte. Küsimus on vaja püstitada, kes olen mina? See oli reporterid, hunt, täna suurel neljapäeval, tänan tänaseid saatekülalisi värvite Jaan Tammsalu ja mina olin tänane saatejuht Lauri Hussar.