Tere hea vikerraadio kuulaja taas kord teie ees, rahva teenrid ja rahva teenrid siis kaardistamas lõppevat nädalat ja täna oleme täies koosseisus Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja täna räägime palju meie Euroopast, aga ka uuest kaitseministrid ministrist kui alustaks millestki positiivsest ja kui eile balti meremuuseumi väljapanekuna lennusadama angaarid, siis tahaks küll öelda, et et on küll raha ja mõtet betooni panna, sellepärast et see tulemus, mida on sealt saadud, see on, on on midagi sellist, mis, mis annab nii Tallinnale kui, kui Eestile, kui, kui meile kõigile midagi olulist juurde ja annab annab võimalust ka siinse siin käivatele turistidele midagi erakordset pakkuda. Noh, me siin ennem saate alguses rääkisime, et see ei jää mitte millegi poolest Stockholmi Vaasa muuseumile alla või, või annab isegi võib-olla silmadeta, et et kindlasti on see väga-väga positiivne asi ja, ja võib-olla minul oleks nagu kaks nagu märkus selle juures, et või, või tähelepanekut, et ehk kaasneb lennusadama kordategemisega nüüd ka see, et see lennusadama ümbrus natukene Parema ilme saaks, et sinna kõrvale on see suur suur plats, kus siis plaaniti vist justiitsministeeriumi mingit hoonet hoonet ehitada ja ja ma käisin veel mingi kaks nädalat tagasi seal perega jalutamas. Ja, ja noh, see piirkonnad seal on vaja veel päris palju nagu korda teha, et, et see muutuks natukene nagu selliseks natuke nagu keskkonnana nagu turvalisemaks, et kui sa ja ei astu sealt põhirajalt mööda, et siis sa mingi mingi mingi ebameeldiva asja otsa astu, et kogu see kultuurikilomeetril nõnda edasi. Ja teine teema on see, et nüüd, kus Tallinn on saanud sisuliselt kaks väga võimust turismiobjekti, õigemini vanad on nagu korda tehtud, et ka teletorn on ju tehtud ju väga hästi korda ja suured massid sinna tunglevad, et ehk oleks nüüd reaalpoliitilises mõõtmes või oluline vaadata, et et ka Tartu oma oma oma loodetud muuseumi kätte saaks. No ma võtaks sõnasabast kinni ja ütleks, et see, mis puudutab Eesti Rahva Muuseumi, see muidugi Eesti Rahva muuseum kui turismiobjekt. Mina ütleks, et Eesti Rahva muuseumil on suuremaid väärtusi ja tähendusi aga mis puudutab nüüd meremuuseumi, täpsemalt öeldes, siis lennusadamat, siis see on minu meelest erakordselt suure märgilise sümboolse tähendusega, sest me elasime ikkagi 50 aastat tingimustes, kus verd püüti igati nii-öelda kõikide vahenditega kinni katta, ehk siis meie tänavad ja ja mis, mis mere äärde suubusid, ei näidanud meile avatust ja vabadust. Ega ilmaasjata ei räägitud siis kujuga valgetest laevadest ja nii edasi ja väikestes paadisadamates, igal aastal tulid uued normid, kuidas ehitati järjest kõrgemaks neid okastraataedu ja järjest rohkem lukke tuli panna peale, sest et Meri peri olnud vabadus ja lennusadam ju erakordselt sümboolne selles mõttes, et et see oli ju pikka aega selline objekt, kus tegutsesid suhteliselt kahtlase taustaga. Mäletame seda Lennart Meri kuulsat käiku siin täpselt nii. Kõik mäletavad seda momenti, kui Lennart Meri ei pääsenud Eesti vabariigis ühest kohast enam edasi. Ja nüüd on, nüüd, on, nüüd on siis vabadus nagu tulnud ja ja, ja mina meremuuseumi küll väga tervitanud, et olen lisaks sellele muuseumile saanud viibida veel paljudes näiteks meenub siin Oslost Frami muuseum näiteks ja, ja, ja Honna Hollandis Den helderis seal sõjaväebaasi läheduses olev väga uhke meremuuseum, kus ka muide eksponeeritakse väga sellist ilusat ilusat allveelaeva, mäletan seal allveelaeva kõrval seistes just mõtlesin, et oleks ikka tore näha, kui Lembit ka ükskord niimoodi niimoodi niimoodi väljasem. Jah, aga selle muuseumi puhul kindlasti on hästi oluline see, et lisaks väljapanekule on see hoone ise ju ju täiesti unikaalne ja juba ainuüksi juba ainuüksi see, et see hoone suudeti suurepäraselt taastada ja, ja et see, see on ka ka selliselt välja pandud ja, ja suudab ka valgusefektidega pakkuda kogu seda kogu seda ilu kogu täiusa just näis see on üks, see on üks suur edulugu, seega meremuuseumi perele ja kõigile inimestele, kes selle projektiga tegelesid, no väga palju, väga palju tänu, igal juhul eesti rahvas on midagi märkimisväärset saanud. Jah, et meremuuseumid on, on väga, väga suured turismiobjektid ja ja ma olen siin kuulnud seda, et Stockholmis Vasa muuseumis käiakse noh, ainuüksi sellepärast külastatakse Stockholmi Käia vaase muuseumis ja see pole üldse üldse üldse halb halb põhjus ja, ja sedasama muuseum ka tegelikult näitab Eesti riiki nagu mitme kandi pealt, kasvõi sellesama arhitektuurilise lahenduse koha pealt. Meremuuseum sellisel kujul, nagu ta praegu on, kindlasti kannustab tõesti selle kaldaäärse alaga seal edasi tegelema ja võib-olla kunagi saab asjaga Patarei vanglast, aga aga elame-näeme, lennusadama kõrval on sel nädalal ka mitmeid teisi olulisi teemasid ja ja mitte kõik nendest ei ole tekitanud ainult positiivseid emotsioone, üks keskseid teemasid sellel nädalal ja üks võib-olla kõige huvitavamaid teemasid on kindlasti ei tulnud meile riigikohtust, riigikohtus toimus siis arutelu Euroopa stabiilsusmehhanismi alusleppe ühe punkti vastavuse üle põhiseadusega. Eseme kohta tuleb öelda siis seda, et ESM on rahvusvaheline leping, mille on sõlminud 17 euroala riiki finantsstabiilsuse tagamiseks ning mille ratifitseerimine kuulub siis riigikogu pädevusse. Aga kuna õiguskantsler Indrek Teder on selle ühe punkti praegu vaidlustanud, siis riigikogu ei ole saanud selle ratifitseerimisega tegeleda ja ESM-i kohta valdavalt ollakse. Ollakse siiski seisukohal, et kuigi vormiliselt Ta on tegu rahvusvahelise leppega, siis sisu poole pealt on tegu ikkagi väga selgelt Euroopa liiduleppega. No mina rääkiski võib-olla kõigepealt sellest riigikohtu üldkogu istungist kui, kui nähtusest endast, et, et üldkogu kaid nagu ju suhteliselt harva koos, et ma olen ise ülikoolipõlvest Tartus ajakirjanikuna töötanud ja, ja olen sattunud, noh, ma arvan, et üks korda, kaks umbes sellel istungil, aga, aga seekordse istungi tegi eriliseks see, et et internetis oli võimalik seda jälgida, et rahvusringhääling tegi sealt mitmega varaga väga korraliku režii, ka ülekande ja ja vist ka Delfi ja Tallinna televisioon tegid sealt omad ülekanded. Et selles mõttes oli see riigikohtu poolt, kes on selline tavakujuta ilmas ja ta kindlasti ka on selline väga konservatiivne institutsioon väga-väga oluline nagu samm, et lasti seda sedavõrd olulist istungit avalikkusel vaadata. Ja ma arvan, et sellest oli väga-väga palju kasu, et mitte ainult sedasama ESM-i arutelu vaid, vaid üldse nagu arusaamise koha pealt, et mis on, mis on, ütleme, poliitikute roll otsuste tegemisel, mis on ametnike roll. Kuidas on kellelegi pädevused ja nõnda edasi, et selles mõttes olid hästi hästi nagu väga õige samm riigikohtu poolt, et nõustuti sellise asjaga, et see kindlasti nende inimeste oma, kes, kes selle kuue tunni jooksul vaatasid või rahvusringhäälinguportaalist on seda võimalik veel nüüd järele vaadata. Vaatasin see kindlasti nende inimeste sellist arusaamist. Oluliselt nagu laienes. Jah, ma veel täiendaks seda, minu meelest on see ka äärmiselt tähelepanuväärne, et selline ülekanne aset leidis ja ja sattusin seda ka ise jälgima. Jäin korduvalt mõttes selle juures et sellistel ülekannetel saab ilmselt olema üleüldse järjest suurem tähendus. Miks mitte, see on ju demokraatia mõttes, kui, kui mõelda siin kõiki ka volikogusid, mis iganes riigikogu komisjone, ka sealt on juba pretsedente olemas, kus, kus neid asju näidatakse ja, ja ma arvan, et just selle mõistmise seisukoha pealt on see tõesti väga hea. Kaarel Tarand minu meelest oli see, kes ütles, et kui tema oleks riigikokku valitud, siis tuleks kannad endale riigikogu töö jääks kaamera külge, et kõikidel istungitel ei ava ja komisjonis, kus tahaks käinud, oleks olnud onlain ülikonda. Ja mul tuleb sellega seoses muidugi meelde üks üks selline seik, et hiljaaegu siin on kirjutanud Saaremaa ajaleht sellest, et Saaremaal üks omavalitsus nagu järjekindlalt viskab isegi ajakirjanike välja. Muidugi on, on teatavad ohud. Mida me nägime ka Anders Breiviki kohtuistungilt, et, et et mingid asjad võivad kaugeneda selle asja Enda põhilisest sisust ja, ja need muud tegurid võivad hakata mängima palju olulisemat kaalu, et see oli ka põhjus, miks algselt küll näiteks CNN kandis kogu seda previku istungit üle ja miks siis nagu ühel hetkel seda nii-öelda need Online'ile kandeid nagu ära lõpetati, et see praegu käitumine ja need demonstratsioonid, mis ta seal kohtus tegi, et et need muutuksid nagu, nagu primaarse maks, kui see arutelu selle üle, et mis ta tegi ja mis võiks olla. Aga tuleme nüüd riigiõiguse juurde tagasi ja räägime nüüd ikkagi sellest, mida, See kas kas, kas antud juhul siis ka seda nägid, et ei, ma ütleme, antud juhul ei näinud, aga mul oli väga-väga-väga-väga meeldiv, et mulle tundus, et ka mõned riigikohtunikud ja riigikohtu esimees Märt Rask mõnetega. Ütlesid seda, seda tähelepanu või seda olukorda ja ja, ja minu meelest see muutis selle asja ainult nagu paremaks. Ja aga see on kõik vormiline, aga räägime sisust ka, räägime ikkagi sellest, mis meie ajakirjanikele arvame, kas on põhiseadusega vastuolus? Ei, räägime sellest, mis oli, mis oli, mis oli arutluse all, räägime sellest, et, et kuidas keegi põhjendas oma oma seisukohti ja räägime ikkagi sellest, et noh, kas siis Ikkagi sellest, et vorm ja sisu on omavahel tihedalt seotud tuleb seal meelde kohe sellest ülekandest, kuidas justiitsminister tegi ettepaneku, et äkki võiks kõneisikute järjekorda muuta. Ja sai riigikohtu esimehelt üsnagi sarkastilise kommentaari selle peale. Nii aga räägime siis, MIDA vaidlustatakse ja vaidlustatakse õiguskantsleri poolt ESM-i punkti neli lõige neli, mis räägib seda, et kuidas siis kiirmenetluse raames tuleks otsuseid langetada ESM-is ja seal öeldakse, et juhul kui on oht, et euroala stabiilsusele, siis võivad Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskpanga seisukohal. Ta on kahe 85 protsendise häälteenamusega ESM-i liikmesriigid vastu otsuse ja see kehtib kõigile ja kui, kui sellisel juhul Eesti ei saa justkui osaleda selle otsuse langetamisel, siis õiguskantsler leiab, et sellisel juhul võib, võib see hakata piirata riigikogu võimalusi eelarvet vastu võtta ja, ja siin tekib veel teisi küsimusi ka, nii et see on see küsimus, mis on praegu arutlusele tulnud. Ja nüüd me siis nägime hästi palju poolt ja vastu argumente. Mõned neist läksid muidugi väga emotsionaalseks. No kui sa ütled, et emotsionaalse, siis sa ütled, et oled jälle võib-olla Hormilist asjade juurde tagasi, aga aga see ei ole nii, et, et me võiksime seda lihtsustatud niimoodi kokku võtta, et poliitikud räägivad sellest. Ärme vaidle, vaid tegutseme, et olukord, olukord on niisugune, et mis vajab, vajab otsuseid, vajab, vajab kiireid otsuseid, juristid ütlevad seda, et et ärme tegutseme ilma kindla pinnata jalge all, ärme nagu Üpa kuskil kuskil tundmatus kohas vette ja, ja meil on põhiseadus varsti põhiseadust saab 20 aastaseks. Väga huvitav, huvitav arutelu selle selle koha pealt väga oluline arutelu. Jah, et. Õiguskantsler kasutus ka riigikohtus esinedes korduvalt väljendit, et see 85 protsenti, et suured riigid saavad väikeriikide üle, siis nende huve arvestamata kokku leppida. Et need kuus suurriiki, kes siis annaks nagu 85 protsenti kokku oleksid, vaatan siit on Saksamaa 27 protsendiga, Prantsusmaa 20-ga, Hispaania 12-ga, Itaalia seitsmeteistkümnega, Madalmaadligi kuuega ja Belgia ligi kolme ja poolega. Et ühtepidi see loogika tundub ju igati nagu, nagu põhjendatud, aga teisalt kui me vaatame seda, et mismoodi on Euroopas kõikvõimalikud otsustav tegemistel koalitsioonid ja opositsioonil, siis kindlasti ei vasta see tõele, et need nimetatud kuus suur suurema osalusega riiki lepiksid milleski omavahel kokku väiksemate osapoolte vahel. Ei ole tõenäoline, et Saksamaa ja Hispaania lepivad kokku ühes sellises seisukohas, mis on näiteks vastuvõetamatu Eestile või, või mõnele teisele. Et need koalitsioonid ei lähe riikide suurust, pidi Euroopas see, pigem on need Liinevaid tõmmata Põhi Lõuna-Eesti on siin pigem olnud kord noh, viimasel ajal Saksamaaga ühes leeris, aga seda väita, et kuus riiki lepivad kokku, no see on niuke paberil, kena arvutus, aga, aga see näitab, et sellist sellist noh, nagu väga sügavat tausta teadmist, kuidas Euroopa siseselt mingid jõujooned lähevad, et seda kas ei teata või, või ei taheta arvestada. Et see on minu meelest nagu üks oluline argument, mida tasuks nagu siin selle väitluse käigus välja tuua, kuna pidevalt räägitakse sellest, et kuue kuue suurriigi justkui Meil on ikkagi otsustas, et sellist sellist asja tekkis. Terve mõistuse loogika ajaloo seisukohast on see tõepoolest oli, aga samal ajal kui mõelda siiski selle peale, et, et nii-öelda võimalus on, on sisse kirjutatud ja teatris on ka ju teadupärast liiad, kui püsson laval, siis siis sa ühel hetkel ikkagi pauku teeb. Nii et nii et kui nii, et nii et põhimõtteliselt arutelu minu meelest on ikkagi väga-väga õigustatud selle küsimusele Jah, aga, aga võtame nüüd ikkagi veel korra ette, et et ütleb see ESM-i aluslepingu artikkel neli lõige neli. Et, et juhul kui on vaja finantsabi andmiseks või rakendamiseks langetada vajalik otsus kiirkorras siis peab see olema põhjendatud ka selliselt, et selle otsuse tegemata jätma mine ohustaks euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust. Vastavasisulise ettepaneku peavad tegema nii Euroopa komisjon kui ka Euroopa keskpank, ega seal on neid, seal on neid vahelülisid selle kiirmenetluse puhul nii palju, et, et sellisel juhul tõenäoliselt isegi kui see laiale ringile läheks, siis on ülimalt ebatõenäoline, et sellisel kujul ka rakenduks. Ja see artikkel on pigem sisse viidud ikkagi selliseks puhuks, et juhul, kui mõnes liikmesriigis läheb Parlamendi protseduuride tõttu kauem, et siis selle tõttu koguse finantsiline stabiilsus ei satuks ohtu ja sellepärast on võetud viidud ka see kiirmenetluse säte sisse. Jah, et siin tekibki üks selline nagu huvitav. Huvitav, nagu kaalumise küsimus, et kes, kes nagu põhjalikult jälgis seda ülekannet, siis noh võib-olla pani tähele, et justiitsministeeriumi esindaja Illimar Pärnamägi pärnamäe, ma väga vabandan, et perekonnanimes täpselt ei tea, et tema andis mõista, et on tehtud ka tegelikult analüüs selle koha pealt, et kui riigikohus siiski leiab, et nimetatud punkt on põhiseaduslik riive siis et kuidas on see põhiseaduslik riive võrrelduna siis selle kasuga, mis Eesti sellest otsusest võiks saada. Et kumb kaalub nagu üle üles, kas see, et on põhiseaduslik riive või siis see, et me saame sellest nagu sa nimetasidki täpsemalt, et, et see tuleb nagu eurolavale see, see selline riive tuleb nagu kasuks, et see aitab nagu euroala nagu majandust päästa. Et, et ja, ja isegi kui leitakse, et selline põhiseaduslik riive on olemas, siis teine kasu, mis tuleb sellest, kaalub üles selle põhiseaduse riivet, see selline selline huvitav alalis ta nagu viitas sellele, et, et ka see on tehtud sellest Et küsimus on nagu, nagu ka riigi nii-öelda kestlikkuse aspektist, eks ju, et tegelikult mõlemad pooled väidavad, et kui nüüd see asi läheb ühte või teistpidi, et siis Eesti riik võib teatud tingimustel mitte saada hakkama, Ühel juhul siis selle rahalise kohustusega ja teisel puhul siis kasvõi näiteks nii-öelda julgeolekukohustusega või julge julgeoleku tagamisega, et siis nende väärtustega, mis tegelikult meil põhiseaduses, selle riigi alusmüüri nagu loovad, et siin võib olla natukene ironiseeritud siin justiitsministri välja mõeldud ja räägitud siin keele, kultuuri ja nendel teemadel, aga samas see on ju kõik see, see, mille, mille peale see riik on nagu üles ehitatud, nii et need ei ole siin nii-öelda pehmete väärtuste kategooriat. Ma käisin sellel nädalal Brüsselis ühel Euroopa Parlamendi konverentsil, kus räägiti Euroopa Liidu tulevikust ja siis sinna oli kokku kutsutud ajakirjanik üle kogu Euroopa ja uurisin siis oma oma teiste riikide kolleegide käest, kuidas nende riikidesse ESM-i suhtutakse ja milliseid protseduure seal plaanis ette võtta. Ja siis nad olid väga üllatunud, et mis mõttes ESM-iga, et sellega on ju kõik korras, et see on välisleping ja sellega on. Sellega meil probleeme ei ole ja näiteks iiri kolleeg Iirimaa järgmine Timesis ütles, et Iirimaal seda ESM-i teemat üldse referendum lei panna, et seal pannakse ainult, et need nii-öelda kuuspakid ja kaks pakid. Mis siis on Euroopa Liidu stabiilsus, meetmed, mis on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi poolt heaks kiidetud ja need pannakse referendumile, aga ESM-iga seoses tavalise välislepingu raames Läätse lihtsalt ratifitseerimisega parlamendis ja sellega on sellega on see on see teema maas, kuigi ta rõhutas ka seda, et Iirimaal tõenäoliselt seoses nende inkade keerulise olukorraga on meil plaanis ikkagi üks kord veel ESM-i poole pöörduda. Mis tähendab seda, et sellisel juhul tuleb, tuleb see ka kõikide ESM-i liikmesriikide poolt heaks kiita ja seda enam oli mul kummaline selles riigikogu arutelus advokaat Carri Ginter seisukohti kuulata, kes ütles, et teisel arutelul Riigikohtu ma ütlesin, ma kuulsin Riia riigikohtu arutelus Carri Ginter ja seisukohti kuulata, kes kes ütles, et teised riigid alles hakkavad seda arutama ja et et ta tõi näite, kas oksa maale, et ka Saksamaal tõenäoliselt see alles alles see teema tuleb, et see tuleb selline suur lillemeri, kus siis kõik leiavad, et ESM-iga Läheb läheb asi väga tuliseks, aga kui me nüüd vaatame, mis on Saksamaa konstitutsioonikohus juba teinud, siis täiesti sarnase protsessi puhul ehk EFSF-i puhul on Saksamaa konstitutsioonikohus oma seisukoha kujundanud, see on täiesti võrreldav ESM-iga seal muud sarnased, seal on kohustused sarnased, seal lähenemine sarnane ja seal on Saksamaa konstitutsioonikohus võtnud väga selge seisukoha, et niivõrd oluliste küsimuste puhul garantiide andmise puhul parlamendil olema olema laiem õigus seda asja arutada. Aga et aga et sellisele, kui kui parlament võtab selle õiguse nende teemade üle otsustada ka Parlamendi üldkogul, et siis ei tohiks tekkida mingisuguseid tõsisemaid probleeme ja antud juhul tõenäoliselt, kui me siin läheme, nüüd tuleme siin eesti juurde tagasi ja vaatame, et eesti ja saksa õigusruum on, on väga sarnased siis, siis võib arvata, et ka ka meil võib asi liikuda sinna suunas, et et riigikohus enne kui me hakkame siin nägema selle ESM-i aluslepingu ratifitseerimist, võib anda siis mingeid suuniseid, mis ütleb seda. Et parlament peab üldkogu tasemel iga garantii puhul eraldi tegelema, kusjuures ka iga kohustuse kohustuse realiseerimise puhul või, või ka mingisuguste maksekohustuste võtmise puhul peaks siis parlament selle selle teemaga tegelema, et see võib olla üks väga tõenäoline suunda arvestades seda, mida, mida Saksamaa õigusruumis on juba heaks kiidetud. Et Eestis on väga palju hirme ja loomulikult ja paljud hirmud on ka põhjendatud Euroopa ja euroala tuleviku osas, aga minu meelest üks oluline aspekt on selle kõige juures ka see, et tänapäeval on tänase päevani on Eesti Euroopa liidus nende riikide seas, kes panustavad rahaliselt ise vähem Euroopa liitu, kui me sealt vastu saab. Millegipärast ka selle ESM vaidluse juures räägitakse meile ainult sellest, et milliseid kohustused see meile kaasa toob ja, ja oi kui paha, et me peame hakkama siin võib-olla ühel hetkel Kreekat või Hispaaniat või, või Iirimaad või Portugali abistama. Aga siiski tasuks mõelda sellele, et kas või nende nende, sest Eesti Päevaleht sel nädalal kirjutas, et kui, kui lähedal me olime tegelikult üsna üsnagi teravale Kriisile siin mõni aeg tagasi, et et abi abi abi küsimusele, et, et me võime ise olla ka ühel päeval need, kes vajavad seda ESM-i rahalist toetust. Ja kas siis sellisel juhul noh, Eestist on näiteks praegusel hetkel väiksema osalusega vaid ESM-is, Malta, Maltal oleks vetoõigus, kui kõik ülejäänud riigid toetaksid Eestile rahalise toe, Tammist, aga Malta, kelle osalus ESM-is on 0,07 protsenti, ütleks, et nad ei ole nõus. Et ta panema ennast kordama, tahaks ka ka teisipidi olukorda, et, et siis võib-olla see pilt ei paistab. Ehk siis, kui keegi teine midagi vetostab, siis edastada. Sellisel juhul saaks edasi 0,0 seitsme protsendise osalusega. Kui ei olegi tegu kiirmenetlusagent. Aga ma juhin tähelepanu veel ühele nüansile, tänane Päevaleht kirjutab sellest, et valitsus on asunud siis Euroopa stabiilsusmehhanismi ratifitseerimise seadust tegema. Ja, ja, ja, ja, ja tõenäoliselt neil tulebki seda teha sellepärast et et riigikohus võib eeldatavalt, et seda teed minna, nagu ma siin juba eelnevalt kirjeldasin ja, ja selleks, et siis seda ettekirjutuste pisutki mitte mitte küll ennetada, aga, aga et aga et see, et selle teemaga mitte ajast maha jääda, siis selleks on tõenäoliselt eelnõud hakatud kirjutama, aga kui me nüüd vaatame seda olukorda, siis korrektne on, et Riigikogu ei hakkaks seda menetlema enne, kui on riigikohtu lahend teada, mis on üks oluline nüanssi ja teine küsimus on ikkagi minu jaoks selles, et et, et miks ei võinud valitsus varem sellise teemaga tegeleda, miks ta miks ta võttis selle asja noh, nii pikalt vinduma, samal ajal kui oli näha, et et teema hakkab riigikohtusse minema ja õiguskantsler sellest seda ka hoiatas, et oleks võinud oleks võinud ükskord olla olla pisut pisut kiirem tegu samme, et selleks, et hoida ära neid diskussioone ja võib-olla ise nii-öelda olla juhtiv div kogu selles diskussioonis, et näidata ka natukene mingisugust teist perspektiivi kogu sellele Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa finantsstabiilsusega seonduvale. Et antud juhul jah, see tundub jälle reaktsioonina sellele riigikohtu arutelule ja, ja noh, tundub, et valitsus selle sammuga on jälle natukene natukene hiljaks jäänud küll tõsi, mitte lootusetu. Minu meelest on siin sama teema, mida siin Urmedki rääkis, et kuidas me, kuidas me nendest asjadest üleüldse räägime, et, et kas see Euroopa liit on, on, meil on tohutu suur kohustus või on, või on see, et me tegelikult ikkagi saame ja naudime tohutul hulgal ka vabadusi, see on, see on teema, mida, mida, mida, mis on tegelikult nagu väga laialt kogunenud Euroopa protsesside all, et me oleme kõik harjunud kasutama neid, neid hüvesid oleme, oleme nende väärtustega harjunud ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga noh, ma arvan, et samas samas on ka poliitikul õlut piisavalt nagu kuidagi ma ei tea, kuidagi laisad või krampides või oma oma häältehoidmise nimel või mis, ma ei tea, mis iganes nendel nendel teemadel nagu rääkima, sellepärast et et, et see olukord, kus, kus nüüd see ikkagi selle rahvusvahelise lepinguga tegelikult Euroopa Liidu õigust nagu, nagu taga aetakse, et minu meelest selles mõttes on, on, on ka, on ka juristidel õigus rääkida, et noh, arutame siis oma oma nii-öelda põhiseaduse paigutamist sellesse, sellesse skeemi ja, ja ma arvan, et see tuleb kokkuvõttes ikkagi asjale kasuks. See arutelu Ja ei, kindlasti kui me vaatame seda, millisel tasemel riigikogus arutelu toimus, kuidas esitati küsimusi, siis, siis ma püüan meenutada, et millised on olnud arutelud ligilähedaseltki arutelud riigikogus sellel teemal, kus peaks ka ometigi olema vähemalt ligilähedasel tasemel arutelu aga millegipärast seda keegi Sest arutas seda 80 minutit. Riigikohus kuus tundi. Jah, see on väga kõnekas. Täna kuulame nii. Tegelik tegelik sisuline arutelu kestab ilmselt veel tunde ja tunde ja enne seda, sest need olid ju saadetud. Juba eelnevalt ka põhiseisukohad kirjalikult. Nii aga jääme siis ootama riigikohtu otsust Euroopa stabiilsusmehhanismi alusleppe ühe punkti üle. Aga kui see ESM-i kiir menetlus tundub vaid ülimalt teoreetiline ja, ja võib-olla praktikas ka ka mitte realiseeruv, siis kui vaadata seda, mis toimub Kreekas. Ja kui me hakkame need pesad oma kujutlusvõimet kasutama ja mõtlema, mis seal võiks veel kõiki edasi juhtuda, siis ei ole selline stsenaarium üleüldse võimatu. Ja, ja need suured eelarve kärped Kreekas töötuse kasv üle 20 protsendi ja, ja see kogu inglaste viha nende rahvusvaheliste abiprogrammi tingimuste suhtes see viha elati need nädal tagasi välja parlamendivalimistel, kus edu saatis populistlikke protestiparteisid ja need erakonnad, kes olid kärbet toetajad, said sealt haledalt lüüa, aga, aga kuna protestiparteid on paremäärmuslased ja vasakäärmuslased, siis on üsna ebatõenäoline, et ka nemad suudavad ühist valijat. Seal on nagu läinud järjest rappa tunnis nii-öelda viimased võimalused, aga juba räägitakse sellest, et kordusvalimised võiksid olla juba vist seitsmeteistkümnendal juunil juba. Et, et ei, suudame ka omavahelist väga, väga nagu kokkulepet tulla, et me võime näha uusi valimisi ja valimistega, siis paranevad nende jõudude positsiooni, kes, kes nende Euroopa abiprogrammidega kärpenõuetega nagu leppisid. Ma käisin eile. Lennart Meri konverentsil ja seal kerkis teemal teemaks mõistagi kohe hoogsalt populism, et ma, ma tahtsin öelda, kui sa räägid siin sellest sellest populismist, siis siis nii-öelda teoreetikut arutavad ikka väga selgelt juba, et kas, kas üldse kõik need vanad poliitilised jaotused ja terminoloogia, eks ju, et kas, kas on üleüldse veel nii-öelda kehtiv, et et tegelikult, kui vaadata seda, et kes siin nii-öelda populismi on pannud, siis need kui me traditsiooniliselt mõtleme, et need on mingid väikesed äärmuslikud parteid, kellest naguniikuinii mitte midagi ei sõltu ja kes lihtsalt ainult teevad nagu pilti kirevamaks siis tegelikult teha seda populismi on olnud ikka siin nii-öelda Euroopa juhtivate parteide tasandil ja neid otsuseid. Populism. Võib-olla selles kontekstis seletatud sellega et populism on pigem siis selline taandatud sellistele erakondadele, kes, kes on sellised ühe teema ja reeglina niisuguse eituse eituse ühe mingi teema, suure teema nagu eitajad, et nendel ei ole oma nagu nägemus, kuidas asju paremaks teha, väga selgeid, vaid nad ütlevad, ma lähen sellele vastu. Me oleme Euroopa abi päevapakettide vastu. Aga mida siis nagu ise teha selleks, et, et selleks, et oma riik uuesti jalule saada. See, neid, neid ideid on nagu väga vähe, et see on, see on niisugune klassikaline, niisugune populistlikku nagu partei, nagu tunnus, et ollakse, ollakse niuksed, ühe teema ja reeglina millegi eitajad. Suurparteid kasutavad ka seda, ütlevad, et me oleme selle või tolle asja vastu aga siis, kui ise on võimul, siis tegelikult leiavad ikkagi samad teed. Ja, aga kui me veel nüüd Kreeka juurde tagasi tulema, et siis, kui sa Urmas ütlesid, et on ülimalt tõenäoline, et tulevad uued valimised ja ja, ja kui ja kui Euroopas loodetakse veel, et, et järsku nad uued valimised kuidagi toovad kreeklasi mõistusele, siis siis on, on üsna üsna põhjendamatu küll nii loota selle pärast, ega, ega olukord ei ole ju kuidagi kuu aja pärast teistsugune, sellepärast et et inimestel on, on ikkagi tulnud leppida nende kärbetega, mis on juba tehtud. Kreeka majandus on viiendiku võrra kokku tõmbunud. Peale selle, nad ei saa enam enam raha nii heldelt, nii või teisiti jagada inimeste inimeste noh, ütleme, lootusetus on niivõrd suur ja kui me räägime nüüd sellest, et kuni 24 aastaste inimeste seas on Kreekas näiteks tööpuudus üle 50 protsendi ja kui see tööpuudus üldine üldine tase läheneb juba 22-le protsendile, siis kui me kujutame ette, et selline olukord oleks Eestis, kus meil oleks 22 protsenti töötuid, siis siis selline olukord oleks kindlasti pikaajaliselt täiesti väljakannatamatu ja see tekitab palju viha ja, ja, ja selliseid negatiivseid emotsioone, mis, mis paratamatult sunnivad valimistel pigem siis protestihäälena välja tulema, kui, et natukenegi kalkuleerima ja natukene ka arutlema selle üle. Et aga mis siis juhtub, kui ühel hetkel Kreeka näiteks peaks loobuma eurost? Protestiti, aga mis, mis nüüd siis juhtus, järjest on käinud mehed puldis ja öelnud, et mina seda valitsust kokku panna ei suuda. Ja kui see nüüd patiseis siin siin jätkub ikkagi mõnda aega, siis mina küll erinevalt sinust ei ole nii kindel. Et valija ei tee mingil määral kust otsast võtkem kasvõi ka põlissoomlased on ja et kaua väga kaua pikalt selle fenomeniga nagu sõita ei saa. Et ühel hetkel lihtsalt saadakse aru sellest, et sa võid küll olla väga populaarne populistlike loosungitega, aga väga kaua sa nagu ei purjeta sellega, et loomulikult kuu ajaga mingeid kardinaalseid muutusi ei, ei, ei juhtu, aga, aga kindlasti päris samasugune see valimistulemus olema ei saa ja ka muud ei jäägi üle, kui ei suudeta valitsust kokku panna, siis tulebki uued valimised teha. Ja mõni aeg seal Eduskunna kui sa nüüd räägid põlissoomlastest, muudab nad võib-olla suhteliselt sarnasteks või tavalisteks või, või inimesed vaatavadki, et on suhteliselt niisugune ühe teema asi ja, ja siis see hääl, mis niimoodi oligi, siis kõikuv läheb kuhugi mujale. No oluline muidugi rõhutada ka seda, et et kui nüüd Kreeka puhul me näeme veel ükskord samasuguseid valimisi, siis on üsna tõenäoline, et see riik enam eurotsoonis jätkata ei suuda, et et on üsna tõenäoline, et lõpuni Kreekat sealt võlakoorma alt välja ei osteta. Ja sellisel juhul keskendutakse teistele riikidele, see eeldab muidugi seda, et Euroopa stabiilsusmehhanism toimiks, aga, aga praegu on viidatud ka sellele, et see tulemüür, mida on Euroopa stabiilsusmehhanismi suutnud üles ehitada, et see on ainult pooles ulatuses valmis ja oleks vaja, oleks vaja veel lisa, aga küsimus on selles, et kas seda, kas seda lisa tuleb ja sellisel juhul noh jah, Kreeka visatakse üle parda, mis, mis on äärmise, mis saab olema äärmiselt kahetsusväärne. Aga, aga mis saab edasi, see, seda me ei oska prognoosida, sellepärast et turgude käitumine siin suuremate võlglaste osas on jätkuvalt äärmiselt ettearvamatu. Aga seda ma enne silmas pidasingi, et kui nüüd see sõnum saab olema see, et sisuliselt uued valimised, mis tõenäoliselt tulevad, saab olema ikkagi nagu referendum teatud muudes suuremates küsimustes, siis ma ütlen, et mina küll ei ole veendunud, et elektoraat käitub nüüd täpselt samamoodi või veel hullemini, et seal mingisugused kuldset koidikut või kuidas nende nende väikeste natsiparteid nimetasid, et need seal mingid tohutud tohutud edu saavutavad. Et, et küsimus on selles, et missuguseks missuguseks need jõujooned nagu kujunevad ja kreeka kõrval Oluliseks ka teised valimised, mis toimuvad Prantsusmaale. Et sa mõtled juunikuised parlamendi valimisest, et väga palju oli siin juttu Prantsusmaa presidendivalimistest, kus Nicolas Sarkozy kaotas, aga vaated tähtsamaks. Tähtsamad on siiski parlamendivalimised, mis, mis juunikuus teisel nädalal ei toimu. Ja kas, kui seal õnnestub sotsialistidel saada nagu võit, et mis mõjud siis sellel nagu nagu Prantsusmaapoliitikale. Jah, et kui sa juba Prantsusmaa juurde tulid, siis minu meelest see on nagu ikkagi üldse huvitav küsimus, et miks Sarkozy kaotas ja mina viha olen küll veendunud, et siin mitte ei ole põhjuseks niivõrd Sarkozy poliitika, kuivõrd väga suure osakaalu andis sellest Sarkozy isik ehk kuidas ta on käitunud ja kuidas ta, kuidas ta on olnud ja kuidas prantslased on seda nagu vastu võtnud. Nagu uus president on oma oma ametipalka vähendanud juba kolmandiku võrra ehk siis on see langenud 13400 euroni. See väike netopalk väike. Et minu meelest on väga palju õigust leil vaatlejaid, kes on öelnud seda, et see, kui nad siin Holland kasutas siin mõningaid väga äärmuslikke väljendeid ka oma nii-öelda valimiskampaania käigus, muide Sarkozy kasutas ka nüüd, eriti nüüd siin teise teise vooru eel rääkis püüda siis Marin Le Penni toetajate hääli. Ja ka Euroopas on praegu ikkagi kaks väga, kui nad ei ole nagu väga erinevad tahtsin, aga ma toon natukene pildi laiemaks, et asi ei ole ainult Francois Hollande'i, siis loomulikult loomulikult on osaliselt tegu ka temaga, aga Euroopas on on järjest rohkemaid, kõlamas hääli. Et, et me ei saa ainult nende stabiilsus meetmetega edasi minna, et ehk siis see kärpimine ja avaliku sektori kokkutõmbamine enam ei päästa, meil oleks vaja kuskilt leida nüüd kasvu ja kasv on selline suhteliselt üldine sõna, ega keegi päris täpselt ei oska öelda, mida selle kasvu all mõeldakse, et siin on. Siin on mitmete riikide juhid sõnastanud kõikvõimalikke pabereid kes leiavad, et kasvu võiks võiks kuidagi teistmoodi läbi teenussektori ja, ja ma ei tea mille veel luua, aga siis ikkagi ka väga selgelt, et on, on olemas riike, kes ütlevad, et, et me enam enam kärpida ei jõua. Avalikkus ei võta seda kärpimist vastu, meil oleks vaja nüüd mingisugust kasvu. Et ehk siis, et avalik sektorid avalik sektor ei peaks, ei peaks enam kahanema ja kui rääkida veel Francois Hollande'i, siis tema tahab veel, eks ole, ma ei mäleta, 60000 haridustöötajaid juurde palgata, eks ole, nii et see oleks väga selge täiendav kulu avalikule sektorile. Noh, siin nüüd veidi irooniliselt öelda selle nädala Türgi välisministri visiidiga kontekstis, kus Eesti kinnitas taaskord, et Eesti on väga huvitatud Türgi Euroopa Liiduga liitumisele, Türgis on majanduskasv väga suur. Võtke siis Türgi Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu keskmine majanduskasv kohe kasvab. Teema on muidugi selles mõttes huvitav, et me me räägime küll kasvust ja, ja siin on ka eilse Euroopa Komisjoni uudise valguses, kus räägiti siin kõikvõimalikest prognoosidest, et euroala ja Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ja ja ka ja ka seal räägiti saksamaa positsioonidest ja siis ja siis toodi välja, et ega ka Saksamaa suhtumine sellesse nii-öelda kasvu positsiooni on, on pisut muutunud, et et kui nüüd pisut seda seda teemat lahti tõlkida, siis siis kõik kisub ikkagi oled. Et, et meid ootab ees inflatsioon. Võib, võib arvata, et kusagilt hakkab raha juurde tekkima, aga, aga me ei tea, millal on juba tekkinud ja seda on küll juba tekkinud, aga, aga otseselt trükkima ei ole hakatud võib-olla ka trükkima hakata, aga, aga igatahes see, et kusagilt tekib raha juurde ja seeläbi hakatakse rahastama seda kasvu, sest sest on näha, et seda, seda, seda nagu täiendavat lisaväärtust erasektorist kätte ei saa, et see võib olla üsna tõenäoline, tõenäoline stsenaarium. No minu meelest, kui sellest nüüd siin sellest kasvust rääkida ja, ja siis me peaksime ikkagi mõtlema selle peale, et, et millisena üleüldse meie seda Euroopa liitu tahame näha noh, tulevikus ja geonuku kujunemas geopoliitilises nagu perspektiivis et olukorras, kus, kus kõik, mis protsessid, mis toimuvad Hiinas, kuidas, kuidas ameeriklased on oma tähelepanu pööranud Hiinani poliitilises retoorikas kui ka juba nagu konkreetsetes käikudes ja ja, ja teised teised on see, et et noh, me saame sellest kasvust minu meelest ikkagi rääkida ainult nii-öelda no millest millestki, mis, mis, mis kunagi mingisuguste sammude järel nagu, nagu kunagi tuleb mitte mitte see, et, et, et kas ka ju see praegune olukord on kujunenud väga pika aja jooksul ja, ja on protsessid on süvenenud ja siin noh, Kreeka puhul kasutati, sõnasin pikendatud määramatus, eks ju, sõna vaariat. Et, et, et see ei lõpe nii kiiresti see, see asi ühe ühe ropsuga, et nüüd teeme kasvu ja suled Jääme seda kasvu ootama, aga räägime kodustes teemadest, ka see nädal on toonud meile uue kaitseministri ja meile kinnitas siis president Urmas Reinsalu uueks kaitseministriks. Ja Urmas Reinsalu jõudis siis ka kohe öelda välja teema, millega ta kõigepealt tegelema hakkab. Ta hakkab tegelema kutseliste sõjameeste palgaküsimusega ja palgatõusu küsimusega. Aga kui me vaatame Meie kaitse-eelarvet, siis see palgaküsimus kutselistele, sõjaväelaste puhul võib-olla ei olegi nii ei olegi nii murettekitav, sellepärast et kaitse-eelarve on on jätkuvalt kasvanud ja jõudnud sellel aastal kahe protsendini sisemajanduse koguda. Ei ma ole ikka selles mõttes, et kutsest sõjaväelastele, et kui kaitsevägi sisuliselt ähvardab tühjaks joosta, kuna kuna kõikvõimalikud Turvafirmad, mis tegelevad kuskil kaugetel meredel, piraatide küttimisega, tõmbavad neid väga-väga suurte palkadega siin mitmetuhandeeuroste palkadega meelitavad ja, ja sinna juurde on kasutatud ka meelitada, mis on mõned inimesed, kes on varem olnud kaitseväejuhtimisega seotud, et mis, mis on muidugi eetiline konflikt. Aga see selleks, et siis tegelikult see kaitseväe nagu, nagu palgateema on kahtlemata oluline ei saa öelda, et selleks See on ühelt poolt küll oluline, aga teiselt poolt, kui me vaatame seda, et, et millest Mart Laar rääkis siis, kui, kui ta veel kaitseministrina oli täie tervise juures ja tema rääkis ikkagi sellest, et me peame kõigepealt tegelema kaitseväe kaitseväevarudega, peame selle selle struktuuri panema, panema toimima ja sellel hetkel veel ei olnud palgateema niivõrd selgelt üleval, et, et Urmas Reinsalu on nüüd väga selgelt nagu uue agendana välja käinud just kutseliste sõjaväelaste palgaküsimuse. No siiski, ma olen absoluutselt nõus sellega, mida rääkis ulmet, aga, aga ma ütleks seda, et praegu võib-olla nii, nii väga jõuliselt seda, kuigi ta selle tõesti välja tõi siiski seda nii-öelda hakata nii-öelda esile tõstma ja ütlema, et see on nüüd mingisugune asi iseeneses või omaette seisev asi, et, et ma arvan, et ma arvan, ei ole kindlasti päris nagu õiglane ja kohane, sellepärast et, et selge on see, et praegu näiteks siin uus riigikaitse arengukava, millega tegeldakse, on kindlasti sellise sellisest nagu laiemas plaanis äärmiselt äärmiselt tähtis dokument ja ma arvan, et kindlasti tegelikult reaalselt ikkagi suurem energiaministril hakkab minema näiteks selle asja peale, aga ka kaitseväeteenistuse seadus No kuskile siit ka küsimus, et kas see on nüüd siis minister, kellega tulevad tankid, aga, aga ma julgeks siinkohal küll avaldada arvamust, et ka selle ministri ametiaja jooksul meile tanke ei tule või vastavasisulist otsust ei langetanud, aga, aga. Kui sa juba tsiteerisid laari, siis mõtlesin, et Eeriksoo Laariat Laar ütles, et soomusvõimekus Nii aga, aga räägime ministri isikust ka, et, et siin on pisut arutletud selle üle, et miks, miks just selline valik, et et kui, kui ikkagi väga pikka aega räägiti Isamaa ja Res Publica liidu sees, et et võiks ju olla väga hea. Marko Mihkel, Marko Mihkelson just nimelt siis oli vahepeal siin kõlas kõikvõimalikke nimesid. Eerik-Niiles Kross, Liisa Pakosta, Marko Pomerantsi ja nii edasi, et siis ühel hetkel oli, oli korraga pilt selge, see peab olema erakonna esimees ja pärast seda kõik muud diskussioonid vaibusid väga kiiresti, et miks teie hinnangul ikkagi seda teed mindi, et siin on küll põhjendatud, et erakonna esimees saaks olla justkui pildil, aga, aga fraktsiooni esimehena riigikogus on, on erakonna esimehel tegelikult võimalus olla ju väga selgelt pildil. Aga ometigi Urmas Reinsalu Riigikogus seda võimalust mingil põhjusel ei kasutanud. Jah, et minu teada on Urmas Reinsalule olnud varemgi võimalusi ministritoolile asuda, et enne seda, kui ta temast on saanud erakonna esimees, aga ma tahan nagu loobunud. Et kindlasti on, võib-olla ka, võib-olla on selle taga väga lihtne asjaolu, et parlamendi roll Eesti riigi otsuste tegemisel on Eestis ikkagi vähenenud ja väga paljud otsused pannakse paika ikkagi valitsuse tasandil ja, ja seal on võimalik oma erakonnapoliitikat ja huve ka teistes küsimustes kui kaitseküsimused palju selgemini esindada erakonna esimehele. Et see valitsus ju arutleb kollektiivselt kõiki küsimusi. Et ega ta ei räägi valitsuses olles ainult, on ju kaitseteemadel. Et see on ilmselt selline pragmaatiline, valiti kindlasti, Marko Mihkelson oleks oma oma tausta ja oskuste poolest kui, kui kui nad on tegelenud välis ja julgeolekupoliitikaga just kaitsevaldkonnas, kindlasti asuda sellesse ametisse märksa lihtsam. Sest Urmas Reinsalu on olnud ju ikkagi, ta on jurist ja, ja valdavalt elustanud poliitik ja ametnik presidendi kantseleis ja justiitsministeeriumis. Et aga aga lihtsalt ma arvan, sellepärast et erakonna esimees saaks oma erakonna huve jõulisemalt kaitsta oma selleks ta peabki kuuluma valitsusse, see on üsnagi loogiline käik. No ja minu meelest on asja juures väga hea asi ka see, et minul on küll väga hea meel, et Urmas Reinsalu asendusliikmena tuleb riigikokku Mart nutt kelle puhul ma julgeks küll öelda, et Jüri Adamsi ja, ja Rait Maruste ja, ja mõne mõne inimese kõrval veel on see inimene kes teab põhiseaduse kõike nüansse peast, nii et kui meil on olnud siin viimasel tõsiseid põhiseaduslikke vaidlusi ja probleeme selle tõlgendamisel ja vastuolusid siis kindlasti Mart Nuti kui elava põhiseadusleksikoni lisandumine parlament, eriti tuleb kindlasti parlamendi töö kvaliteedile palju kasuks. Jah, et see on hea, et sa hakkasid rääkima ka parlamendi töö kvaliteedist ja sellest, et see loodetavasti paraneb, sellepärast et tegelikult see teema, mida sa siin käigus nii-öelda mängu tõid, ehk siis selle esindusdemokraatia seis seoses sellega, et valitsuse roll on nagu, nagu, nagu võib-olla liiga tähtis, see on nagu täiesti omaette teema vajaks nagu. Ma ei tea, võibolla võibolla pikemat arutelu, aga aga mina arvan seda, et, et Reinsalul asumine oli lihtsalt IRL-ile ka erakonnale nagu häda vajalik ja ja mis puutub ütlema nendesse isikuomadustes, siis mina tuletaksin meelde, et meil on siin kaitseministri ametis olnud küll väga erineva tausta ja haridusega inimesi ja, ja on olnud ka läbikukkujaid ja on olnud ka neid, kes kes on olnud. Nii et alguses öeldakse, et kuule, mis see poisike teab asjadest tuleb välja, et teda meenutatakse vägagi võimeka ministrina. Ja Reinsalu, Reinsalu, noh, selles mõttes tema, tema pagas nagu riigimehena on ikka täiesti absoluutselt piisav. Ministriametiks võib-olla Urmas Reinsalul annakse isiku soovitused, selliseid Ivan Orablike paatosega kõnesid võiks natukene vähem pidada, et et see oht, et selles valdkonnas tema puhul on täiesti nagu olemas, et et rohkem asjast ja vähem siukest Sa viitad mure Võrtsule püsivale murekortsu ja ma saan aru, hästi, aga rohkem soomusvõime, aga kui siin oli juttu IRL-ist ja, ja sellest, et see võiks justkui justkui pisutki IRL-i siis neid pildile tagasi aidata, siis siis jätkuvalt, et me ikkagi kuuleme kõikvõimalikest mittetulundusühingutest, kuhu kuuluvad ka IRL-i liikmeid ja räägitakse nendega seoses ka väga palju seisvatest valimistest ja kui peaasjalikult me oleme kuulnud küll vabast isamaalises kodanikus, siis nüüd viimaste nädalate kontekstis on ka üks uus MTÜ välja tulnud. Ja tegu on siis endist keskerakondlaste, tänaste aknaalustega, kellega seoses on hakanud kõlama hinnanguid, et nad võivad minna kohalikele valimistele võib-olla oma nimekirjaga mingites omavalitsustes ja ja kuna Keskerakonnast on lahkunud inimesed, siis sellest kujuneda selle tekkiva poliitrakukese selgroo kätte. Et kuidas, kuidas teie nüüd hindate seda, et meil on siin järjest neid mente viisid juurde tulemas ja ees seisvate valimistega seoses läheb justkui pilt pilt, pisut kirju maksed, on, see on see positiivne areng? Kodanikuühiskond areneb, Klemmdeesid juurde tuleb, see on ju igati tervitatav. Aga noh, mina arvan, et ega et ega nad lilt keegi järgmisteks kohalikeks valimisteks ei parteistu. Ja valdavalt ikkagi minnakse kohalikel valimistel, kus see võimalus on olemas, minnakse ikkagi valimisliitudes. Üritatakse välja minna. Ja, ja eks see tõehetk saabub niisuguse kohalike valimiste järel, et kui hästi või halvasti läks, et kas, kas kas nende pinnalt hakatakse looma uusi parteisid või mitte, et pigem nagu vaadatakse need kohalikud valimised ära. Ja, ja seejärel alles tulevad need põhimõttelised otsused, kas, kas muututakse erakondadeks? Minu meelest selle vabakonna tugevnemise ja võimaliku siis ka tõsisema läbilöögiosas nii-öelda kohalikel valimistel, et et seal on nagu see positiivne aspekt, et ehk see mõjutab ka meie erakondi nagu sisemiselt rohkem avatumalt rääkima oma otsustusprotsessidest ja läbipaistvust ja, ja, ja kõigest sellest, et, et, et muudab neidki natukene võib-olla neid on süüdistatud selles, et nad nagu liiga on läinud oma oma tagatoa peale välja. Et see muutus muutus, ma arvan, et on täiesti reaalne, kui, kui nüüd, kui, kui eriti juhul, kui mõni nendest poliitilistest jõududest peaks kujunema nüüd 2013. aasta kohalikel valimistel tegijaks. Aga kui me nüüd võrdleme kahte mittetulundusühingut, et siis vaba isamaalise kodaniku on kindlasti ajaline eelis, sest nemad on, nemad on varem asutatud ja, ja on, on korraldanud mitmeid üritusi üle Eesti, aga kui me vaatame nüüd sellist Demokraadid demokraadid ja lihtsalt jah, see demokraatide ühendused, nende eelis on jälle selles, et et nemad on riigikogus esindatud ja saavad seetõttu poliitilistes debattides aktiivselt oma seisukohti esindada, nii et. Vähem aktiivsemalt kui, kui need, kes on noh, erakondade fraktsioonid, fraktsioonide esindajad, sest Eesti seadusandlus on paraku tänasel päeval jätkuvalt selline, et kui sa, kui sa lähed nii-öelda aknaalune, siis sinu võimalused seadusloomes kaasa rääkida oluliselt kahanevad. Et see puudutab sõnavõtte, mis iganes neid asju, puudutus on hästi palju, et et selles mõttes omal ajal, kui see seadus sai nii tehtud oli, oli olukord, kus tõesti Parlamendis oli paarkümmend sihukest stabiilset aknaalust ja ja erakond oli palju. Aga mulle tundub, et tänasel päeval on see seadusloome küll, nagu vajaks nagu tõsiselt nagu muutmist. Saga jah ja ütle ära. Ei, ma lihtsalt tahtsin öelda, et et ega sellisest kodanikuühendusest erakonna loomine. Liikmete 1000 liikme täis saamine pole nagu keeruline iga liige võtab oma ema vanaema ja õe-vennaga juurde ja saab 1000 liiget täis. Hoopis teine teema on see, et kogub sellist organisatoorset võimekust luua selline tugev tõhus organisatsioon. Et nagu rohelistel, see ei õnnestunud. Res Publica läks omal ajal üsna nagu hästi. Teine teema on see, et kas suudetakse leida rahastajad, et kui vaadata neid riigikogu valimisi Eestis, siis siis keskmiselt on valimiskulusid ja saadud kohti. Kõrvutades on olnud kroonides ühe sellise riigikogu liikme koha hind umbes üks miljon krooni valimiskampaaniast. Et kas ka rahastajaid leidub sellistel uutel erakondadel, see on märksa märksa komplekssem, see eeldab väga tugevad organisatoorsed võimed. Saate lõpuks ma tahaks tunnustada postimehest, et sellel nädalal, kui ma lugesin ühte Peeter Oja järjekordselt väga lennukalt artiklit, siis siis ma vaatasin anonüümselt enam teie arvamusartikleid kommenteerida ei saagi, Veetase proovida ei tahtnud proovida, lihtsalt sattusin täiesti juhuslikult Eesti mees või täiesti juhuslikult kommentaaride peale ja avastasin, et kõik kommentaarid olid oma nimede all ja, ja see on väga positiivne areng, eriti just just selle arvamusrubriigi arendamisel, et et kui on ikkagi midagi teravatel teemadel kaasa ütelda, siis võiks seda teha ikkagi oma nime all ja ma arvan, et see on, see on positiivne areng. Aga muus osas postimehest on tõepoolest see kommenteerimine veel siiamaani vaba, aga, aga tõepoolest, katseliselt me oleme seda teed läinud, et meie arvamus osas siis saab ennast siis tuntud nii-öelda netikeskkondade kaudu identifitseerida, kes, kus siis inimesed oma nimedega enamasti tegutsevad, siis siis neid neid kommentaare anda ja siis? Ma usun, et see aitab üldisele diskussioonile kaasa. Minister. Mõned niuksed prooviks siuksed pseudokontodelt ja proovitud sealt ikkagi nagu suvalise nime alt nagu kommenteerida, aga ma saan aru, et neil ei ole vist nii massilised. Need ei ole massilised ja nendega tegelevad ka moderaatorid endiselt ja ma arvan seda, et niimoodi nii meie ajakirjanikele kui ka nendele arvamuskirjutajatele, kes meie veergudel üles astuvad, on see kindlasti kindlasti mitmes mõttes hea ka selles mõttes, et ka oma nime all siis need näiteks ka vastata ja osalege diskussioonis, kui keegi millegi asjalikuga välja tuleb. No igal juhul see kutsub kindlasti Postimehesse kirjutama, et kui oled arvamusartikli kirjutanud, et siis sind kohe maa sisse ei trumbeita, et see, see perspektiiv tundub üsna üsna meeldiv olevat. Võtnud võrdlusena, et mida raadiokuulaja arvaks, kui me saate algul kui seda saatejuht saate algul ei ütleks, kes, kes saates osalevad lihtsalt koldeid. Nii nüüd ma ütlen, kes saates osalesid nädalaid Neeme Korv, Urmet Kook, Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.