Tere päevast, kell on 15 ja viis minutit, algab saade, kuuspakk ja tänane teema on jõulude eelselt kohane. Nimelt me räägime täna ikoonist. Mis on ikoon, mida selle all mõista. Sellest kõigest lähemalt kuulemegi. Stuudios on täna minu külalisena Tiina Weisse rikk, kellel on väga põhjalik. Hariduskunstiteaduste vallas nimelt Tiina Weisse, Ricon diplomiga ERKI diplomiga arhitekt, lõpetanud kunstiteaduse osakonna Leningradi kunstiakadeemias. Pärast perestroika töötanud vabakutselisena, maalinud ikoone ja aastatel 1998 kuni 2001 töötanud ikoonimaali ja restaureerimise osakonna juhatajana kunstiakadeemia kolledžis. Ikoonist me siis täna räägime ja ehitame ka kuus küsimust, nagu ikka igas saates kuuspakk. Ja õnnelik võitja saab ühe väga väärt raamatu omanikuks. Kirjastuse Varrak on just hiljuti välja andnud entsüklopeedia idamaade mütoloogiast. Nii et Kuue õigesti vastanud inimese vahel loosime välja siis selle raamatu ja nagu ikka otsustajaks on täring. Mida külaline siis saate lõpus veeretab. Ütelda veel, et kuuspaki saatejuht on täna Terje Soots, nii et alustame. Tere tulemast Tiina rikk vikerraadio stuudiosse täna. Tere, lugupeetud kuulajad. Ma olin üsna ehmunud, et kuidas seda teemat käsitleda, mis ma tegin, haarasin kätte. Kuidas seal lühidalt on kirjutatud? Sõna ikoon, ikoon on ju moesõna, mida ta tähendab, kas märki arvuti kuvaaril? Jah, muidugi, tänapäeval, aga üsna kaua ikooni tati. Õigeusu kultuuriruumis, nii ka veel enes ja ene kirjutabki. Enne kui me enne, kui me ikooni ene järgi kirjeldame tahaks veel öelda seda, et ikoonist räägime me täna ka teisel põhjusel mitte ainult sellepärast, et on tulemas jõulud ja võib-olla see vaimumaailm ja religioosne maailm on praegu aktuaalne, vaid räägime ka sellepärast et üldse ortodoksi ja kohal on suur haigutav auk. Nii nagu te ütlesite. Ja seesama ikonograafia ikooni teema selle kohta puudub eesti keeles ka tegelikult adekvaatne ülevaade. On üks raamat, mis juba 10 aastat tagasi ilmus. See on šveitslase Michell Guennoo raamat, aken kuningriiki, ikoon ja selle raamatutoimetajaga teie, Tiina olete olnud. Ja sisuliselt on see peaaegu et ainus vihk. Ja ega midagi oluliselt ei ole kahjuks ilmunud, aga on väga palju kirjandust olnud meil raamatupoodides venekeelset, sellepärast et seal on väga huvitavaid mõtlejaid, nüüd trükitud. Ja vist soomlastel on päris korralik ülevaade ja Soomes on üldse õigeusukultuurile olnud suurem tähelepanu. Ja see kultuur on just iseloomulik oma traditsioonilisusega, seal on püha traditsioon ja pärimus. Ja sinna kuuluvad ka pühade isade õpetused. Neljandast sajandist ja veel varasemat aposterlikud õpetused ja seal on tõlgitud filokaalian vene keeles tõlgib Tobratoniubja või ilu, armastus, see on nende askeetlike kirikuisade sügavad mõtete kogu. Millal see eesti keeles ilmunud? Et tänase saate, aga võib-olla me siis natukene seda valget laiku hajutame ja üht-teist saab kuulaja lähemalt teada. Ikooni tagamaadest, aga läheme selle sama ene pisikese lõigu juurde, kus siis ikooni kirjeldatakse, nagu te, Tiina, ütlesite, et 19. sajandil daamid ikka lugesid aeg-ajalt entsüklopeediat. Seda oli lihtsalt huvitav teha ja see oli niisugune seltskondlik ettevõtmine. Ja teie lahkel loal, lugupeetud kuulajad ja teie saatekülaline, ma loen siis ette, mis Ene kirjutab ikooni kohta. Igal pühapilk, Jeesuse Kristuse jumalaema, pühaks peetavate piiblitegelaste ja pühakutekultuseotstarbeline kujutis. Tavaliselt tahvelmaal, harvemini reljeef omane õigeusule ei ole kirikliku tõekspidamise järgi pelk kujutisega sümbol vaid teeb kujutatu vaatajale maagiliselt ja müstiliselt juures olevaks. Arenenud. Koi, kas ma võin natuke katkestada koha nimelt selle sümboli koha peal? Muidugi seal oleks võinud veel mõnda lauset täpsustada, mis puutub kultust, maagilist juuresolekut ja nii edasi, aga just sümbol kütkestab kõige enam. Selle te tahate nagu polemiseerida selle? Jah, ma tahaksin kerida sedamoodi, et tänapäeval mõistetakse sümbolit ju palju sügavamalt. Ja sümbolist on kirjutatud paljut profi Prohvet poeet toomas Pärn on kirjutanud suurepärasel raamatul laven, living, kus ta on väga huvitavalt kirjutab sümbolist. Ja meelega hakkas kohe seda teile pikemalt lugema, mulle isegi kaasas. Aga vist saab, aeg jääb liiga lühikeseks. Siis on kirjutanud sümbolist 1921 Tallinnas sündinud õigeusu teoloog, samuti väga tuntud, väga kuulus Aleksander Šmeemann. Nüüd on ka meil teile veel küsimus. Kas me esitame praegu selle saate esimese küsimuse ära, kas olgu pealegi, tuleb siis kuus pakku. Esimene küsimus. Sõna sümbol tähendab rohkemat kui märk. Sümbolist on kirjutanud Toomas Möötan, poeet prohvet katoliku munk. Sündinud Prantsusmaal 1915. On kirjutanud Aleksander skeem on maailmakuulus, õigeusu teoloog. Sündinud Tallinnas 1921. Meie küsime, kes Eestiga seotud maailmanimedest on kirjutanud sümbolist. Öelge palun senini, kes on kirjutanud sümbolist, nüüd ma palun teil Tiina, panna klapid pähe sellepärast et muidu ei kuule vastuseid. Ja telefoninumber, kuhu helistada võite, on kuus, 410 613 ja esimene helistaja. Vaikus seal pool telefoniliini. Küsimus on äärmiselt lihtne ja ehk tuleb ka selge vastus. Kuulame teid. Tere, Jüri Lotman. Täiesti õige, see on tõepoolest Juri Lotman ja kes on vastaja Marju. Aitäh teile, Marju. Esimene küsimus on vastatud nagu nägu niu. Aga räägime ikkagi Tiina sellest ikoonistis, nüüd jätame selle ene teksti kohale, ei seened. Tekst just aitab, sellepärast et siin peab olema. 1000 aastat tuleb läbida tunni ajaga, distantsist sündis ikoon. Ta sündis. Alguses algas, oli ühine traditsioon, ei olnud nagu hargnemis, teravat Harnimist hakkas moodustama niisugune Kristlikultuur Kristlikultuur kokkupõrkest paljude suurte maailmakultuuridega. See oli siis nagu kui me meenutame, et Aleksander Suur juba lõi tohutu suure impeeriumi kus Helenismi ajal Kreeka kultuur hakkas niimoodi esinema paljude teiste kultuuridega Iraanis, banaan, Pärsia, Egiptus, isegi Indiasse jõudis Aleksander Suur ja midagi uut hakkas sündima. Aga kultuuriliikumised, suured nad ei sünni ühe aastaga või kahe aastaga isegi 100 aastaga mitte. Nad sünnivad aegamisi ja mingisugune otsustav kultuuride kokkusulamine, ümberkujunemine algas kristlusega. Hakkas nagu uue paradigma loomine, uus mõtlemine. Ja see sai alguse siis Kristuse sündimisega ja kõige rohkem muidugi osales selles juudi kultuur läbi piibli juudi kultuur, mis oli niisugune, kuidas nüüd öelda, psühholoogiline Su juudi kultuur, kus oli kuulmine olulisem kui nägemine kus aeg oli nagu lineaarne tuleviku poole suunduv. Põrkus kokku kreeka kultuuriga, mis oli ruumiline. Me teame, et Kreekas Ta on tulnud sõnad nagu sümmeetria harmoonia, arusaamised. Mõtlemine oli Kreekas väga ruumiline, see põrkus nüüd kokku juudi kultuuriga. Ja tõi kaasa võib-olla niisuguse kujutava kunsti loomise. Nii et ikoon on paljude teiste kultuuride sünteesis. Ja kindlasti seal, Süüria kunst mõjutab kaasa juba hiljem niimoodi, et see on mingi salapära Nile kummaline protsess, kus 1000 aasta jooksul toimib kristlik ja mõjutab ja kujundab kunstikeelt. Ikooni vaadates peaks inimene tajuma jumala kohalolekut ja mulle väga meeldis, õigemini jäi sellise värvika faktina meelde samast teie toimetatud raamatust niisugune teadasaamine, et Rooma impeerium oli ju tohutu suur ja selleks, et imperaatori jõuaks ühest servast teise. Selleks kulus kuid nii et see polnud võimalik, aga seadusi tuli ju rakendada ja vastu võtta impeeriumi igas servas. Järelikult tuldi väga lihtsale mõttele imperaatorit pilt võrdus imperaatori kohalolekuga. Nii et kui mingeid tähtsaid dokument allkirjastati või teisi tähtsaid protseduure läbi viidi ja siis andis sellele juriidilise kehtivuse just see, kui see oli alla kirjutatud või toimetatud imperaatori pildi juuresolekul. Ja selle võttis siis ka ikooni traditsioon üle. Kui niimoodi tohib ütelda. Ja elus ikka põimub profaani ja sakraalne ja toimuvad suured, niisugused huvitavad protsessid, kultuuri keele loomine ja see keel. Me teame nüüd tänu paljudele mõtlejatele, ega Juri Lotman-ile ei ole ainult sõnakeelse, võib-olla ka rituaali keel, ka sümbolikeel. Tegelikult. Ei ole ju ikooni maalimisega ikoon valmis. Ikoon saab valmis alles siis, kui tema eest seisab inimene ja selle vastu võtab. No ja me võime seda ka niimoodi mõelda, on isegi kunstiteadlasi, kes mõistavad ikooni just sellisena, nagu ta sünnib vaatleja hinges. Aga võib-olla me Juri Lotmani semiootika abil kujundub, tahaksime seda nagu kolmeosalisena, üks on kunstnik kes maalib keskendunult, siis saab ikoon valmis seal sümbol, mis siis loodud on. Ja temal on oma ajalugu, mis ka mõjutab. Teatavasti kunsti puhul on ju nii, et tõelise kunsti puhul peab ootama kontakti vastu võtma mõistmist ei saa niimoodi mööda minnes kiirelt alati kunstitööst elamust. Selles mõttes, kui konsi tööl on, jaga ikoonil on oma ajalugu, siis talle juba lähenetakse teisiti. Oma oma tee ja kolmandaks ja sugugi mitte tähtsusetu tuleb meeles pidada silmitsejad, vaatajad palvetajat, ikooni ees, integreeti tegelikult kuidas tema seda üle elab, nii et kui me praegu tsiteeriksin natukene Vunk, preestrid, linooni tänapäeva üht kuulsamat ikoonimaalijad, siis tema nimetab koguni nii, et ikoon seon. Kristuse kuningriigi sümbol ilmutus epifaania. Uue toodu ausse tõusnud loodu ilmutus. Teie arhitektina võite kirjeldada ka kirikut kui ruumi. Juba sellise mikrokosmosena. Oh aeg, see on ju sama raske kui ikooni arengut kirjeldada. Aga lühidalt väga lühidalt kirjeldada ja proovida, mõelda, siis peaks, ütleme Juri Lotmani sõnadega, et need arhailised iidsed sümbolid on kõige sügavamad. Ja mis on need arhailised sümbolid, kui me Karl Youngile mõtleme, kes seal neid on analüüsinud, need on ju rist, ruut ring ja neid peidetud sümboleid. Nende geomeetriat me näeme lõpuks õigeusu kiriku leiame põhiplaani peidetuna. Aga tegelikult Me võime neid leida ka ikoonimaalis. Kui me mõtleme, justin, vihan. Tarkuse haagija Sophia kirikule Konstantinoopolis just Jaan just Jaanuse ajal. Siis seal on ju just selliste geomeetriliste kujundite geniaalne ühendus ja poolsfääri. Domineerib ainult risti kujund. See niisugune täpsem kuidas nüüd öelda, kujutavam stiiliikoonimaalis arenes hiljem tasapisi seitsmendast 11. sajandini 12. sajandini jõudes Petsansis juba väga kõrge täiuslikkuseni milliseid sümboleid ikoonil kasutatakse. Need sümbolid on ju ka muutunud ajast, oi, see on ka nii põnev teema, nimelt kui hakkas sündima kristlik kunst, siis see keel oli vaja luba ja seal oli üks tee alguses niisugune allegooria, Te tee. Kristus kui tõeline filosoof, kristus kui karjane, siis kalasümbolid, viinapuu, sümbolid, hirv, paabulind ja nii edasi. Niisugused allegoorilised ning samas ka teised niuksed ürgsümbolid nagu riist, riist oli muidugi üks väga oluline sümbol. Miks esialgu oli kala, olge hea, seletage seega lahti. Ikoonil kujutati gala Kristuse asemel, no see tuli nagu Jeesus Kristus, jumala poeg. Nagu lühendites, seal oli nagu mingi salamärk, mis ühendas siis tagakiusatavad kristlasi. Nojah, kui kui Kristus oli veel katakombides, eks ole, siis sisuliselt oligi ju ikoonide keel ainult teatud. On neil aru saada salakeel? Jah, kuigi kui tagasi pöördud nende ürgsümbolite juurde, siis muidugi risti mõju või niisugusten arhetüüp, sete sümbolite mõju, see on nähtav mõju, mis läheb otse meie südamesse, nii alateadvusse, seal ei ole niisugust intellekti ja diskreetset mõtleja lemist vahendajana vajagi. Aga mis ajaga me võiksime siis dateerida terve ikonograafilise süsteemi tekkimist? Ehk siis, kui välja kujunes juba ikoonikunstikeel jäi see kusagile sinna 11 arvarsaktide. Et kuskil kuuendal, seitsmendal sajandil võib räägita juba Bütsantsi kunstikeelest aga siis läbis ta vahepeal ikono Klasmi peale ikono Klasmi kuskil 19. 11, sajand see on juba väga küps kunstikeel. Ta saavutab tõesti niisuguse mõjujõu, seal on nii täiuslik salajane geomeetriline struktuur. Seal on eriline värviharmoonia. Seal on joone rütm, seal on kõik mõjuvahendid, mis mõjuvad otse südamele ja mõjuvad kuidagi väga rõõmustavalt. Olles Roomas ja seistes sellise kunsti ees tunned selle tervendavat mõju. Seal on võimalus näha seda varast kunsti, kus kunstikeel on väga otsene, räägib otse südamele. Kunstikeelest räägime me saate jooksul veel, aga praegu on aeg esitada ära teine küsimus. Kuidas nimetatakse Alam-Egiptusest leitud portreid, mis on ikoonimaali mõjutanud? See on siis meie järgmine küsimus. Kuidas nimetatakse Alam-Egiptusest leitud portreid, mis on ikoonimaali mõjutanud? Kuus? 410 613 on telefoninumber. Ja kas on liinil esimene vastaja? Kuidas nimetatakse neid portreid, mis on leitud Alam-Egiptusest, mis on ikoonimaali mõjutanud? Tegemist on tõelise asjatundjaga, nagu ma aru saan, kes helistas vanemale Pelgulinnas mis on siis vaiumi portree. Kas te oskate meile seletada ka? Nad on erilised, kuidagi hingestatud, suurte silmadega, vaatavad otsa tõsiselt. Tuletavad veidike meelde. Aitäh teile. Mis siis on see hajumi portree? Janson kunstiajaloo kateedri juhataja New Yorgis on kirjutanud selle kohta nõnda, tsiteerinud. Tegelikult vanem pliiniust. Ei nüüd ma pean täpsustama, ta ütlebki lihtsalt niimoodi, et kliinius teadete kohaselt, et oli maalitud portree laialt levinud vanas Roomas juba vabariigi aegadel kuid ainsamatki niisugust teost meieni ei ole jõudnud. Seevastu on kunstiteadlaste käsutuses küllalt täielik kogu Alam-Egiptusest hajumi oaasist pärinevaid portreid. Selle eest võlgneme tänu Rooma impeeriumis säilinud aga võimalik, et ka taassündinud kombele. See on vanaegiptuse kombele kinnitada surnu modifitseerida ja kangasse mähitud kehale portree. Nende portreede värvide üllatav värskus on seletatav sellega, et nad on teostatud erilise pikaajalisusega silmapaistvas, ent kaustika tehnikas milles värvaine lahustatakse sulatatud vahas. Niisuguse värvi võib teha mati paksu õlivärvitaolise. Ja vastupidi, kihid kanda peale õhukeste läbipaistvate kihtidena. Parimat portreede seas paistavad silma kui julgelt kindlakäeliselt teostatud ja vahetud Tsitaat lõppeb. Ühesõnaga, siis need on Egiptusest pärit spetsiaalses Encoustika tehnikas loodud portreed, mis pandi muumiate juurde. Ja, ja võib öelda, et tegelikult kunstiajaloos on teada tõesti kuuendast sajandist pärit väga silmapaistvad meistritööd just ent kaustika tehnikalt tolleaegseid tempera maalis tehnikast teostatud töid. Lazarev Bütsantsi kunsti asjatundja nii kõrgeks ei hindagi. Kuigi ma pean tunnistama, et ise Luuvris küll üliväga nautisin, imetlesin temperamaalitehnikast tehtud kaunist tööd, kristus ja aba meenas. Teie olete Tiina veiseriik, üks nendest ikooni, maalijatest, kes ise teeb oma värvid võib ju ka poest osta ja nendega ikoone maalida. Aga rääkige lähemalt täpselt, miks te seda teete ja kuidas te seda teete. Tempera ka nendele teadmiseks, kes veel ei tea, mis tehnika see on. Tempera tehnikas niisugune väga lihtne tehnika, teame, et kogu Euroopa kasutas seda paneiga, hakkas õlimaali tasakesi sisse tooma ja see tehnika seisneb selles, et värvimuld see võib-olla siis niisugune oopri, muld, mida te võite isegi leida ringi käies näiteks. Ida-Eestis ja nii edasi ja nii edasi või glaukoniit, mida siin savitaoline muld lademetes leida. Ja see värvimuld erinevad värvimullad segatakse muna emulsiooni ka enam-vähem üks-ühele munakollane. Ja sinna juurde siis kas veini või vett üks-ühele. Ja see ongi seal lihtne sideaine, mis värvimullaga segatuna annab selle tempera värvi, aga sageli kasutati veel ka lasuriidi, kinnameeri, mala hiiti ja auri pigmenti. Need võimaldasid anda niisuguse kirkuse ja sära. Muuseas, temperavärv on ka väga vastupidav. Nii et sisuliselt siis haamriga lööd selle kivimi puruks ja siis hõõruda pulbriks ja panen sellesse muna. Jah, ja laadi vahel. Ja te teete seda tee, osta poest ohu ja eks ma ostan poest ka osa pigment, ostan poest, osa teen näiteks. Poest ei saa. Aastackinoweri senini vähemalt Eestist küll ei sammala hiiti lasuriidi iga tehtud. Pigment lasuriidi tehtud pigmente poest ei leia. Ja ennekõike eesmärk ongi selles, et pikka aega see värv püsiks ikoonil muutumatuna. Nojaa eks keskaegset käsitöömeistrid üldse ei teinud midagi nagu paariks kuuks või üheks päevaks nagu tänapäeval, mida rutem ära tarbitakse, seda tulusam kasvõi projekteeri, mõni viga sisse rutem factarbitud ja jälle ostetaks, siis oli mõte teha kauaks. Ja ka see pind, millele värv kanti, see oli ju ka töödeldud. Puu on ikooni aluspõhi, aga mitte ainult seda ei vist, hirmutatakse ja kaetakse ja. Oi, nüüd ma olen jälle raskustes, esiteks kas on üldse mõeldud mõeldud ikoonial ainult tahvelmaali? Niilus penski ütleb, et üks tänapäeva ikooni maalijatest oma raamatus, et tegelikult ikoon on ka fresko ja mosaiigi tehnikas tehtu. Aga muidugi nüüd kuskil 19. 2020. sajandil me sageli oleme hakanud nimetama seda tahvelmaalipuuplaadile maalitud ikooniks. Ja üldiselt puuplaadile maalimisel tehti alla krunt, see oli siis venekeelne nimetus Lev kasvana õige sageli levinud. Üks lihtsam krunt, kriidiliimi krunt, aga veel parem on, kui sellel krundil on alla pandud liimitud riie, kangas oli siis kas linane lõuend või puuvillane või nagin sajandi algul ka paber, seda võiks rääkida kuni saate lõpuni. Ja raam oli nii-öelda ikoonil olemas juba loomulikult natuke uuristati seda ikooni põhja. Sügavamaks säästab pinna kulutamise eest, kui see põhimaali osa nagu süvistatud Nii et ikoonil ei ole ekstra raami ümber. Kõik üks tervik? Jah, tavaliselt. Millal tuli niisugune nähtus näiteks nagu ikonostaaž? Oo see kujunes aegamööda Ta vist ei olnud alguses kogu sein altariruumi ja, ja koguduseruumi vahel muidugi. Praegu on niisugused suured liikumised üldse õigeusus, kuna. Vene kirik ju just vahetult enne revolutsiooni keskendus väga palju õigeusuprobleemidele peale revolutsiooni. Teoloogid, filosoofid liikusid kogu maailmas, et ideed levisid, mõtted levisid, leid leidus kaasamõtlejaid ja ja toimus nagu mingisugune taassünd. Renessanss ja näiteks Prantsusmaal õigeusklikuks saanud. Ja prantslane oli Weeklymaang. Kirjutad niisuguse huvitava mõtte, et ka õigeusklikud ise peavad süvenema ja saama õigeusklikuks tähendab uuesti mõtlema, uuesti teada saama oma püha traditsiooni juurde kuuluva. Ja nüüd ikonostaasi sündi, seda on kirjeldatud, seda me peaksime jälle, räägime nähtavasti 10 loengut tasapisi seda jõudma, aga hästi lühidalt. Võiksime öelda, et algas arhitraavile või niisugusele alale paigutatud Kristuse ikoon ning ka siis sinna juurde tekkis Ristija Johannese jumalaema koon. Ja sellest lõpuks arenes välja ikonostaasi. Venemaal tõusis eriti mitmerealine ikonostaaž. Mis selle ikonostaasi mõte oli? Ikonostaasi eraldas kogudust altariruumis, see oli nimelt üks liikumine nagu kiriklikud arhid kippusid lihtrahvast eemalduma just Venemaal. Ka arenes see kaugele ja tekkis niisugune vaheseinaga selle vaheseinad. Mõte oli mitte ainult eraldada, paika ühendada, ühendada nagu ikoonide läbi sümbolite läbi sümbolil kujutatuga sümboli osan ongi ühendada, kokku viia. Meil on muide, tänases saates ka ikonostaasi kohta üks küsimus, aga see tuleb natukese aja pärast. Nüüd on aeg küsida, kolmas küsimus ära. Üks olulisemaid ikoone on püha kolmainsust kujutav ikoon. Keskaegsel Venemaal on püha kolmainsus kujutatud kolmeinglina. Püha kolmainsuse ikooni on nimetatud ka teise nimega külalislahke peremehe järgi, kellele inglid ennast ilmutasid. Ja meie küsime, kes on see külalislahke peremees kellele inglid ennast ilmutasite ilmutasid ja kelle järgi on siis püha kolmainsuse ikooni ka teise nimega nimetatud. Esimene vastus kahjuks ei viinud kuhugi. Aga ehk teine. Teine ei viinud kusagile. Ootame kannatlikult kolmandat. Jaa, palun Aabram. Jah, kas Aabram või Aabraham? Jah, mõlemad on õiged ja te helistate, kust? Tartust Irja? Tartus piiri, aitäh teile. Aitäh. See on õige vastus, eks ole. Ja võib-olla ehk veelgi remon, Aabraham, see on see vana testamendi kolmainsus ja seal on nagu Aabraham ja Saara võõrustama singleid. See moodustab niisuguse ilusa kompositsiooni, kus inimesed on liidetud inglitega ühtses kompositsioonis. Aga Venemaalt on ju pärit see niinimetatud ikoonide ikoon ülim ikoonide seas Andreerinubljovi Kolmainsus, miks see ikoon nii oluline on teiste hulgas või nii kõrgelt välja paistab või, või nii tähelepanuväärne? No nüüd te veate mind küll, Taavi, kuidas ma saan sellele vastata, maanvabanduseks jutustan nüüd mälu järgi. Piiskop kalistosentan täna Oxfordist töötava autori teksti, aga see tuleb vist konarlik. Kõrbe isa juurde tulid noored mungad ja kõrbeisa tahtis testida neid esitades igalühene järgi mööda küsimuse, noored mungad vastasid õige usinasti ja iga kord kõrbes. Kõrbeisa ütles, et ei, see läks valesti, ei mõistnud, ei, see ei ole nii. Lõpuks jõudis küsimus vanema Vungani, tema ütles lihtsalt. Ma ei oska vastata, siis ütles, vana kõrbes on, näete, see vana munk on tee algusesse jõudnud. Nii et ma tahaksin ka olla tee alguses mõistmise lähenemas. Ühesõnaga, et kui seda ikooni näha, siis võib-olla saab asjast aru. No võib loota, et natukene saab aru, aga ma võin ainult nii palju kommenteerida, et seal on ka väga huvitaval kombel geomeetriline struktuur jälgitav. Kui rääkida lihtsamatest asjadest ring ruut ja rist, seda Paul Jevdokimova, Pavel Jevdokimova on kirjeldanud, siis meie Tallinna katoliku kirikus isa Kyon õige õige mitmel loengul kommenteerinud, seletanud seda ja öelnud ise, et ta on kümneid aastaid mediteerinud selle ikooni ees järjest midagi uut. Ta on avanenud, nii et ma loodan, et vabandate, et kui me ei suuda sellega hakkama saada siin praegu nii kiiresti. Öelge palun, kui vaba üldse ikoonimaalija on, sellepärast et ikoonimaalimise ajal on ju ees väga palju Ghana neid reegleid, mida ikoonimaalija rikkuda ei tohi. Isegi värvid on ette antud, kujundid paigutus, kui palju siis üldse ikoonimaalija veel ise looja saab olla, kuigi ikoonimaalijad Joy signeeri oma loomingut? Sellepärast et ja kui nad seda teevad, siis kirjutavad vist kui mu mälu mind ei peta, et kellegi käe läbi jumala looming näiteks Tiina Weisseriga käe läbi. No üldiselt tekkisid muidugi hilisemad ajad 17 sajand ja kus ikkagi hakati juba märkima ikoonimaalijad Kreekas ka Venemaal. Aga jah, niimoodi, et seletada seda, kuivõrd oluline on vahendada mitte enda emotsioone ja mõtteid, vaid enamat luua sümbol selle märgiks on jah, tõesti ka ikooni taassünni puhul, Leonid Uspenski näiteks ütleb, et on, on õigem, et mitte märkida autorit. Aga kui palju siis autoril vabadust on, aga vabadust, vabadust selle kohta tuleb jälle meelde. Adolf Nikolajev Choftšiinikovi mõte sellest, et kui meister koondub väga kitsale lõigule kaanoniga ette määratud lõigule ja proovib selles kitsas piiris midagi täiustada, täiustada, siis ta saab luua midagi täiuslikumat. Nii et selles mõttes kaanon ei ole alati ahistav. Aga teisest küljest, et jälle tagasi tulles kalistos piiskop kalistuse juurde, siis ta kirjutab ka nii, et see püha pärimus on ka elav. Et seega on midagi muutuvad, teisenevad. See kaanon ei ole mingi brokrustesse säng, loodetavasti. Küsime ära nüüd, kui kell on 15 42, k neljanda küsimuse. Ja see puudutab ikonostaasi. Õigeusu kiriku ikono staas altariruumi ja koguduseruumi vahel on kaunistatud ikoonidega, mis on paigutatud väga kindlate reeglite alusel. Ja meie küsime, millist stseeni on alati kujutatud vahetult keskmise ukse kohal asuval ikoonil. Seal siis kuningavärava kohal kuninga värava kohal, jah, esimene vastus läks jällegi ei tea kuhu. Aga ootame järgmist. See ei olnud õige vastus. Millist stseeni on alati kujutatud keskmise ukse kohal asuval ikoonil. Tere ristilöömist. Polnud ka see õige vastus, nagu kujundus ütles. Kuulama teid jumalaema lapsega. Pakkuge veel seene piiblist. Muidugi lugeda, võib-olla oli loo ja püha õhtusöömaaeg. Kes oli õige õnnelik vastaja nimi on Marek. Marek, Marek Evelistate Tallinnast Tartust, Tartust helistab. Aitäh Marek. Püha õhtusöömaaeg ehk Joha ristija. Õige vastus. Miks just see stseen alati Tiina? Kuningavärava kohal. No sellepärast, et, Jõhveristja kreeka keeles rist ja samuti tänu kiitus, see on liturgia kõrgpunkti armulaud ja õieti ikoon kujunes kui osakene liturgiast. Nii et kuna see andide pühitsemine toimub altari, siis kuningavärava kohal olev juhe, ristija kujutis nagu juhatajaga mõtteid sinna. Kui ma nüüd improviseerin, võib-olla keegi preestrite eest ütleks veelgi paremini. Ikoon on tegelikult ju läbi teinud kõik need maalikunsti stiilid andmist. Ja muidugi, see on kahtlemata nii sellepärast et mitte ainult Venemaal peale Peeter suure reforme vaid ka Kreekas iidsel ikooni Niuksed traditsioonilisi ikoonimaali, ka maal oli vahepeal periood, kus ikoone maaliti täiesti Lääne-Euroopa laadis kõik konsisti liikumised, kunstikeelemuutused tehti läbi küll barokk Akadeemis, Realis, mida vaid. Huvitav, et näiteks Eesti päritoluga tähendab, Pallases õppinud, õieti tema pärit oli, ulatub tagasi. Rootsi ja kultuurikeskkond oli vist Vene kultuurikeskkond, ma räägin praegu Grigori Krukist Pallases koos Eerik Haameri ja Eduard Wiiralti ka õppinud. Hiljem kuulsaks ikooni maalijaks saanud. Jaa. Kui palju ikoon siis on sellega kaotanud või juurde saanud, et ta on stiilidega kaasas käinud. Ja tema puhul on väga huvitav just, Eerik Haamer ütles, et ballas aegadel ta harrastas stiilin laialt. Lahlik ait. Sama stiiliga oli seotud ka Kreekas. Ikoonimaali taassünni juurde kuulub suurmeister kontong luu. Nii et alguses toimus täielik kaasaminek kogu kunstikeele arenemise ja liikumisega kuni teatud pöördepunktini. Kui tegelikult ka kogu Euroopa ostnikkond hakkas realismist vaatama tagasi ja niisugusest Literatuurses kujutavast kontsis tagasi vaatama, nagu nende kunsti mõjutegurite juurde tekkis kunstianalüüs tekkis abstraktne kunst, kandinski Picasso kunstikeele otsingud, siis sellega seoses avastati ka romaani kunst ja Venemaal avastati nagu alguses uhkelt kuulutasid oma primitiivse ikoonimaal muidugi kulus natuke aega ja saadi aru, et see primitiivne on oma kõrgkunst. Aga missugune siis ikkagi eelistatum, ütleme selle inimese pilgu läbi, kes vaatab ikooni ennekõike kui sümbolit kui sümbolit või siis jumala kohe kohaloleku märki, kas need muutused või kool on kaasa läinud stiiliga on sellele kasuks. On kui talve tagasi Juri Lotmani juurde, siis Juri Lotman märgib, et sümbol peab oma struktuuris ülesehituses olema sisule vastav. Ja muidugi seal see vastavuse sisule annab see salajane geomeetria, see rütmiseadus, harmoonia, seadus, mis on joonest kui värvis. Ja selle tundmine oli eriti suur muidugi keskajal varases ikooni, selles traditsioonilises ikoonis seal, kus ei olnud perspektiivi ega eks ole, no ja seal oli täiuslik ülesehitusikoon, see oli nagu mikrokosmos. On aeg esitada, viies küsimus, sest et saate lõpp juba paistab. Ja kuuspakk küsib seekord siis viienda küsimusena Eestiga seotud küsimuse. 1720. aastal tekkis Peipsi ääres raja külas Vanausuliste asula. Kavril Frolov, kes elas aastatel 1854 kuni 1930 oli Ukraina päritoluga ikoonimaalija vanausuline, kes rajas sealsamas Peipsi-äärses raja külas ikoonimaali töökoja. Üks tema õpilastest sai ikoonimaalitraditsiooni tutvustajaks 20. sajandil. Ta oli tuntud Euroopas ja Ameerikas ja me küsime, kes oli see mees. Esimene vastaja. Tere, kuus, Pack. Tere, tere. Ma küll vastust, aga mulle ei meeldi, et usu niimodi vaieldakse. Ei teagi, vaielnud on, aga ma ei tajunud seda vaidluse momenti üldse. Ma lihtsalt proovisin nagu näidata, et kõik on elav, kõik on kasvav, kõik on dünaamiline? Ei jah, aga meie ikkagi ootame vastust, sest meil ei ole siin praegu arvamusküsitluse, vaid kuus pakki küsimast. Ja. Kahjuks on olnud vastus õige. Kes oli siis Kuuse Kavril, Frolov, Frolov i õpilane, kuulus 20. sajandil tuntud Euroopas ja Ameerikas? Kuuleme teid. Kas me peaksime andma Tiina mõne vihje? Californias ka tuntud. Üritage veel röörial. Rörgiasse vastati, kui te tähelepanelikud. Kuulasite ja see oli vale vastus. Puhastad 1898 kuni 1973 jõudis enne surma käia ka Eestimaal veel. Nii, keda pakute? Äkki sai liiga raske küsimus, Tiina. Võib-olla võib-olla. Midagi neile ühendusega jälle, kas inimene mõtleb viimasel hetkel ümber või tõepoolest, liinid vajavad Alt. Kordan siis veelkord, mees, kes on maailmakuulus Kavril Froloovi ikoonimaalitraditsiooni tutvustaja 20. sajandil. Kes. Ei tule õiget vastust, peame veel vihjama. Kuidas me siis vihjaksime? Ma kardan, et vihjed võivad segadusse viia, Taani vanausuline, aga oli niisugune huvitav Eesti vabariigi aegadel niukene sünergeetiline keskkond. Et õigeusklikud ja vanausulised olid valmis koostööks ja ja selle tõttu teda kutsuti õpetama osalema, siis õpetas ta küll Prahas, küll Belgradis. Oli ka muuseas Leonid Uspenski ja õpetaja õpetajaks. Nii kas tuleb nii, mina arvan, et see inimene on pimen, sofronov. Õige kui millise vihje järgi siis ära tundsite, ma lihtsalt teadsin ja helistasite meile, kust Tartust ja minu nimi on kõlli. Kas te olete varem helistanud? Ei ole. Esimest korda, öelge palun oma telefoninumber, sesse libises mu silmist. Helistan Tartust ja minu number on neli, kaheksa, kaheksa, neli, kolm, üheksa, tädile Küllitanud. Pimen maks, vihmavitš sofronov on õige vastus. Õige. Me oleme juba teemast nüüd jõudnud ühte teist rääkida, aga mida te tahate veel lisada? Enne kui me esitame selle tänase saate viimase kuuenda küsimuse. No see oli niuke hämmastav nähtus, et üks lihtsast talupoja perest pärit inimene sai nii oluliseks järsku kultuurielus, nimelt tema vahendas seda unustusse vajuvat ikoonimaalitraditsiooni temperamaali mitmekihilist. Mul on siin isegi kaasa võetud tema tööde näited, mis ta oli valmistanud kursuste andmiseks, tema õpilaste hulgas olid vürstinna ja kõrged aadlidaamid k. Ja ta proovis seda õpetamist teha, on niimoodi, tõsiselt. Mitte kergemeelselt, sest tema õpetan, maestro Frolov oli väga tõsine, väga autoriteetne ja seda traditsiooni kandis ta edasi, kui soomes ikooni maani õpetanud. Robert EK Aluv vee, Hollandi päritoluga meister käis Tallinnas ka ikoonimaali õpetamas, siis ta kuidagi pidulikult ja tõsiselt ütles, et ta on proovinud alles hoida seda traditsiooni, seda, mida ta õppis sofronovilt Roomas nimelt kohtusid. Ja see oli siis üks periood, kus Eesti õigeusklikud tegid koostööd vana usulistega mitte eesti õigeusklikega vist õigeusklikud, esmajoones ikkagi ma mõtlen vene õigeusk. Ja pole muud ei jäänud üle, kui esitada tänase saate viimane küsimus. Gospak küsib Tretjakovi galeriis kuulus ikoon 12.-st sajandist pärinev meistritööd, püha pale, mille Euroopa paralleelnimetus on Veronika rätik. Kui te lööte lahti ene, siis on seal ka Veronika rätiku illustratsioon. Ja selle alla on kirjutatud, et see pärineb 12.-st sajandist. Novgorodi koolkonnast. Sajand on õige koolkond vale. Meie küsime, missugune koolkond on õige. Moskva koolkond. Kahjuks ei olnud seega õige. Pakkuge veel vihjame, et tegemist on juurte juures oleva koolkonnaga. Ja mida ütlete teie? Tänan teid, kus te helistate Rakverest ja Andres nimi. Aitäh teile, Andres. Päästsite meid praegu aia edast, sest et saate lõpuni loetud minutid. Tõepoolest, Bütsantsi ikoon on see nii, et järjekordne vale, mis me ennast üles leidsime. Tegelikult juba sel ajal Viktor nikeedis Laasarieff kirjutab, et ikoon Pärineb tõenäoliselt kreeklase töökojas ja üldse me võiksime mõelda, et 12 sajand Novgorod üldse niisugused rahvusriigid Prantsusmaalgi ei olnud. Rahvusriiki ikoonimaali hakatakse alles õppima. Koolkonnad ei sünni nii kiiresti ja antud ikooni puhul kohtume šedööver iga. Nii et see on kreeklase töö, Bütsantsi kultuuriringkonda kuuluv tee. Ja tema õige õigemini sobivam nimi on nähtavasti siiski pyha pale. Ahi Baietos kätega ilma käteta maalitud. See on siis see, mis legendi järgi olevat olnud esimene ikoon üleüldse. Nii ilusasti rääkisite, mille jah saatis Jeesus Kristus. Ei pessa pidalitõbi sele kuningale. Kuidas see täpselt sündis, ega seda ju ei oskagi öelda, aga see on, see on alles. Vähemasti me peame me niimoodi nentima hetkel, aga enne kui me päriselt lõpetame, ma palun Tiina teil visata nüüd seda täringut, sellepärast et see number, mis siit tuleb see number näitab, kes on selle saate võitja. Oi, kui ilus, harv tuli kolm. Kolm ja kolmandale küsimusele, vastas Pirjo Tartust. Teie olete siis varraku välja antud raamatu tegime entsüklopeedia idamaade mütoloogia õnnelik omanik. Ja see raamat siis järgmisel nädalal jõuab teieni. Teine, ma ütlen, suur aitäh, Tiina, Weissarikete tulite stuudiosse rääkima nii põneval teemal nagu ikoon. Enne lõppu küsin ka veel, meil on kõigest minutike aega, et kui palju te olete ise maalinud ja kus on teie ikoonid, põhiliselt on nad Eestis, nad mujal. Kõigepealt ma tänaksin kuulajaid, see, et kui aega napilt ikoone on Venemaal, siis. Rootsi Stockholmi lähedal on maalinud ikonostaasi siis Inglismaal siis üksikud ikoone niimoodi erakogudes on Hollandisse ehk ehk Saksamaal, Eestis aga nüüd mul on suur rõõm, ma loodan, et üksikuna valmib ka Põlvad lähedal kähri Püha Miikaeli kirikus. Vead. Nii et seda võib siis õige pea ka seal näha ja imetleda veel kord, suur aitäh teile tulemast, Tiina rikk, tänase mängujuht oli Terje Soots. Kõike head.