Täna pakume teile kuulata kordussaadet sarjast meie lähinaabritest rootslastest, venelastest, lätlastest ja soomlastest ja järgmise poole tunni jooksul kuulete, missugune inimene on soomlane ja kuidas poliitilised sündmused võivad rahva iseloomu mõjutada. Rootslased pole venelasteks, ei taha saada, olgem siis soomlased, öeldi Soomes eelmise sajandi ärkamisajal. Mida tähendab olla soomlane, mis on soomlasele iseloomulik ja oluline, mis see, kes on tema rahvast ja riiki läbi ajaloo mõjutama tänud ning milliseid muutusi tingib praegune aeg, kus Soome loob Euroopa liidu raames põhjadimensiooni ning on infotehnoloogia alal maailma üks juhtivamaid pilte. Nendele küsimustele vastuseid otsides rääkisin Soome saatkonna kultuurisekretäri Eeva Lille. Yleisradio korrespondendi Baltikumis anti halise ning Helsingis töötava ajakirjaniku Imbi Paju. Ka mina olen Sigrit Kaasik. Tänane saade koosneb kolmest osast, neist igas toon välja võimalikud tegurid, mis vestluses nende kolme inimesega on leidnud mainimist kui soomlaste identiteedikujundajad. Teguriteks on sotsiaalne kontroll, naabrid ning ühiskondlikud tused viimased nii Soome ühiskonnasiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kõigepealt siis sotsiaalne kontroll ja sellest tingitud turvatunne. Eva Lille sõnul on soomlastele võrreldes eestlastega loomulik, et nad on väga usaldavad, ustavad, ausad ja heausklikud natuke lapselikult, rõõmsad, võib-olla isegi naiivsed. See on tingitud sellest, et soomlased on elanud kindlalt arenevas ühiskonnas, kus inimesed usaldavad oma ühiskonda ning 11. Imbi Paju. Töö käigus ja suhetes ka sõpradega ma olen nagu kogenud seda, et võib loota, et ükskõik mis on kokkulepped, need kõik peavad paika, et võib-olla see on üks niisugune märksõna. Samas eeldavad usaldus ning turvalisus väga kindlaid reegleid. Eva Lille. Sotsiaalne kindlus ja turvalisuse tunne on ka mõjutanud seda Soome ühiskonnas, eriti maal, aga ka väiksemates linnades on väga suur sotsiaalne kontroll. Me kõik näeme, kuidas peab käituma. Ei sobi, väga palju lärmata, ei sobi väga palju juua, ei sobi väga palju tähelepanu äratada, kõik on nagu kontrolli all. Millest tuleb see, et kui soomlane saab oma kindlasti igapäevast ühiskonnast ära siis ta tunneb ennast vabana ja siis tekivad need see pool soomlasest, millega Eesti elanik siin tihti kohtub. Aga ten linnas ja, ja restoranides ja kui soomlasel ei ole naaber, töökaaslane, abikaasa lähedased lähedal, siis ta laseb lahti ja siis ta puhkab ja stress on ära läinud. Soomes on küll see üks oluline asi, kui juuakse, siis selle joomise range viinavõtmisega saadakse jagu sellest trassist. See aitab jälle, siis annab jõudu juurde. Soomlasel on tahtmine purju jääda, taluma vajadus juua, palju, vabaneks sellest kontrollist mingi loo inimene temast purskab välja. Ivo Lille sõnul sotsiaalne kontroll ühelt poolt piirab inimesi, samas annab see neile ühiskonnas turvatunde. Teisalt on see kontroll tekkinud just seetõttu, et inimesed oma keskkonnas toime tuleksid. Kui Soomes autoga sõita, siis saab alles aru, kui suur ta on, sest tundide viisi Põhja-Soomes sõidad ja mitte rohkem ei näe kui kaks, kolm maja siin ja seal see koos elamine, see nõuab teatud reegleid ja nendest reeglitest, siis kui on kokku lepitud, siis see karm elu on ju nõudnud võrdlemisi karmi rolli ja seadusi see elumetsades kusagil põhjas pika pimeda talve keskel meetrite kaupa meeter lund ümber, karud ja pimedus. No ega see lihtne ei ole. Me oleme nihuksed, sipelgad, töösipelgad siin põhja pool, me peame kogu aeg tööd tegema selleks, et kindlustada seda igapäevast elu. Ma arvan, et see on juba ilmastik, mis on üks tegur seal. Soome eraldatuse ja raske kliima tõttu on riik küllalt homogeenne. Samas on soome arengut kindlasti mõjutanud naabrid. Venemaaga seostub minevikust nii hirm kui ka ihalus. Ivo Lille. Mina olen väiksena tundnud seda venelaste kartust, kui Helsingi ligidal öösel vene rongid vilistasid omamoodi, siis käisid külmajudinad meil üle selja. Venelaste rong läks luugid kinni, mööda oli pime ja ma ei teadnud mitte midagi, aga see vanemate kartusel kartus, kõik mõjus ja mina olen siis saanud ise ja meie sugupõlve lahti sellest kartusest, kui jälle osa minu sugu sugupõlvest nagu suhtus jälle Venemaasse ülirealistlikult. Imbi Paju kogu sõjajärgse aja Venemaa mõjutas Soomet juba poliitiliselt ja see on just see, kui ma räägin, et identiteet on üles ehitatud ideoloogiale ja terve hulk inimesi, nii poliitikuid kui ka majandusinimesi, sai kasu koostööst. Aga teistpidi muidugi oli see, et muud võimalust võib-olla ei olnud, aga, aga siin, mis räägitakse just Soometumisest ja, ja sellest, et see läks nagu liiga niisuguseks võib-olla pugemiseks, nii et, et samal ajal ka nagu, kui meie vabane, esimees on ka soome nagu vabanenud sellisest raskest naabrist ja rahvaliit on kaasa toonud talle just sellise enesekindla rolli Rootsi on läbi ajaloo olnud Soomest justkui sammukese ees, see on ühelt poolt tekitanud ihalus, teisalt aga alaväärsust Eywa lille. Rootsi on olnud meil kogu aeg ideaaliks ja ikka sammu ees ja praegu naljakal kombel on järsku olukord nii, et Rootsi majanduses ei ole nii suuri edusamme Tootsi majandusele. Rootsil on probleeme esimest korda elus minutit minu pika elu jooksul ei ole Rootsi ees. Meil oli isegi niisugune ütlemine, et Rootsi on kõiges muus ees aga kajaskonda üks tankid ja kui siis saame ükskord võitis jäähokis soodsi siis see oli nagu katarsise pärast seda. Asi on klaar. Imbi Paju. Rootslase suhtlus on ka, võib-olla soomlased tundnud pikka aega mingit teatud alaväärsus kompleksi, on peetud neid rikkamaks, paremateks ja nii edasi. Aga nüüd on jälle võiks öelda, et kui Soomest saanud Euroopa Liidu riik ja, ja Soome avanenud, siis enesetunne tõusnud, nii et rootslaste üle enam ei naerda ega räägite nendest igasuguseid anekdoote, mis on ju tegelikult märk halvast enesetundest. Et sa pead kuidagimoodi saama neid aha teha, nii et mulle tundub, praegu on koostöö ja, ja praegu nagu need asjad liiguvad edasi, muidugi soomlased ei taha õppida rootsi keelt ja sellest ma nagu ei saa aru, sest see on väga suur kapital, mida peaks nagu kasutama. Anti hallise sõnul on Rootsi märkimisväärne ka seetõttu, et Soome enda suurim vähemusrahvus on pärit Rootsist. No muidugi see, et me olime osa Rootsi riigis nii kaua 700 aastat, et ja meil on seal ratast, sest vähemus on olemas 400000 inimest üks, kuus protsenti meie elanikkonnast, aga, ja see, et me oleme kakskeelne riik, et see mõjutab ka Suhted Eestiga on tihedad nii poliitiliselt kui ka inimeste tasandil. Samas on maade vahel küllalt suured erinevused. Imbi Paju kinnitab, et kuigi praegu on soome mõju Eestile tugevam kui vastupidine õpivad ka soomlased eestlastega läbi käia, siis millised on siinsed väärtushinnangud. Ka teistsugust kultuurielulaadi tundmaõppimist peab oluliseks kanti hallinen. No ma loodan, et kun, kaks miljon soomlast käib siin igal aastal, et Eesti hakkab mõjutama soomlasi ka Soomet, ka sellepärast mu soomlased tulevad, rohkem tuleb soomlasi siia, nii et soomlased nägema, et milline on see tõeline on, situatsioon on, on ja milline on olukord Eestis on, et nad hakkavad paremini aru saama, et millised eestlased on, et nad ei ole nii saarlased kui Soomes üldse arvatakse. Ja nii, et soomlased hakkaks natukene ka rääkima rohkem eesti keeles. Nad mõtlevad nüüd niimoodi, et tulevad Tallinnasse rääkivaid igale poole soome keeles ja on väga hämmastunud, kui keegi ei saagi aru. Ja see on sama, mis juhtub veel rohkem mujal Eestis, et näiteks Lõuna-Eestis, kus üldse räägitakse soome keelt Eva Lille tähtis asi on see, et meie maade vahel on ka niisugune suur piir, meil on mõlemal väga selgelt omanäoline kultuur ja väga vähe ühist. Ma arvan, et seda ühist on olnud vähe ka iseseisvuse ajal. Eesti on nagu selle Kesk-Euroopa kultuuri viimane kantsel ja Soome jälle üks Põhja-Euroopa ja Skandinaavia kultuuris. Omanäoline kant selle siin. Siin on piin. Rääkides ühiskondlikest muutustest on Ivo Lille sõnul sel sajandil Soome rahva ühtsuse seisukohalt eriti oluline talvesõda. Nii meie armee kõrgem juhtkond ei suutnud uskuda, et see ime sünniks, mis soomes sündis, nii et see ühiskond, mis oli lõhenenud, punastakse valgeteks Soome iseseisvumisel 20 iseseisvusaasta jooksul arenes nii, et kujundit talvesõda, selle taga oli suur ühine rahvas ja sealt oli väga lihtne pärast sõda, mis on kaotatud, aga mis ikkagi tagas soomlane siis iseseisvuse siis 50.-te majanduslik kasv ja see meeletu töö tegemine, mis selle Soome majanduse praeguse õitsemise taga maksame ju võlanõukogude liidule ja ma mäletan seda tunnet, mis levis ka veel lastele, mina olin natuke üle kümneaastane, kui viimane ronk Nõukogude Liitu läks. Või oli maksud, mis vajavad tõlgenduse tunne ulatus ka meie lasteni. Et praegu me oleme täitnud oma kohustused. Praegu oleme vaba. Vabaduse saavutamist peab väga tähtsaks kanti hallinen ning leiab, et Venemaa mõju viimasel aastakümnel polnud sugugi nii suur kui vahel väidetakse. See muidugi mõjutas meie välispoliitikat ja aga minu arvates jäi nii palju inimeste mõttelaad, uued Se järeldusi muidugi oli, aga ei, nii palju, kui nüüd pärast on räägitud, et see oleks vägevalt majutanud soomlasi, aga teadsime, milline see olukord on ja peab võtma arvesse see, mida see suur naaber ütleb ja ja nii edasi, aga me. Me igal juhul me oleme iseseisev riik. Imbi Paju aga ütleb, et Soomes on siiski ka neid inimesi, kes kujundasid oma identiteedi just nõukogude ajal ja tollase korra järgi ning selle lõppemine muutis nad ääretult ebakindlaks. Näiteks kasvõi oma töökohalt ma võin öelda, et ajakirjanikud, kes võib-olla 60.-te seitsmekümneil aastatel ehitasid oma identiteedi ideoloogiale ja see põhines usule, võib-olla usuti, et Nõukogude Liit on hea riik ja nii edasi ja kui nüüd nende illusioonid koos Nõukogude Liidu lagunemise kokku kukkusid, siis muidugi ka see muutis nad ebakindlaks ja, ja võib-olla siis nendega suheldes ebameeldivad kogemused mul olid võib-olla mõnikord. Eva Lille sõnul oli soomlaste enesehinnang viimastel aastakümnetel madal, praeguseks hakkab see muutuma. Tema kinnitusel võis enese alahindamine tuleneda keele- ja suhtlemisoskuse vähesusest. Eeva Lille. Madal enesehinnang, üllata tuleb sellest, et Euroopas meie keel on olnud nii teistmoodi ja meie keeleoskus muidu halb ja me oleme kaugel, oleme olnud kaugel. Aga praeguste lennukite ja praeguse Euroopa Liidu perioodil me enam ei ole kaugel internetis. Me oleme iga sekundit selle elu pulsi peal. Ma arvan, et seal hakanud kaduma see tunne kaugel olema, et me oleme väike. Ma ei ole ju paike, niit on neli korda rohkem kui eestimaalasi ja me oleme suur maa, võrreldes mitme Kesk-Euroopa maaga. Kanti hallinal leiab, et enesekindlus ja enesehinnang on aja jooksul tõusnud, sellele aitab kaasa näiteks reisimine. Ma arvan, et meil on olnud selles, et mõtted, et alati, kui üks soomlanen saab hakkama kuskil nii ajalehed kirjutavad ja ma arvan, et see on nüüd juba natukene väikesemise selleni enne fenomen, et seda nii palju kui varem, et soomlased reisivad palju rohkem, eriti noored, kui mina olin, no nii, nii palju ja nüüd Euroopas ja, ja ei reisitud nii palju, nagu nüüd praegused noored tegevat. Ei, ma arvan, et mida, mida rohkem reisitakse, seda rohkem inimesed hakkavad saama aru, et näe Lääne oblased Hispaaniast, Inglismaalt, kus tahes nad nüüd ei ole nii erinevad ja eriti see, seda, et nad ei ole palju paremad kui meie, meil on erinev keel ja erinevad kombed, aga ei ole nii vaja neid nüüd vaatada üleval, et huvi, kui nad on nii head, et et selline, ma arvan, et see läheb või on juba läinud mööda. Paar nädalat tagasi sai Soomest Euroopa Liidu eesistujamaa, mis annab võimaluse liidu raames vägagi aktiivselt tegutseda. Imbi Paju sõnul tundub vahel, et praegused saavutused üllatavad soomlasi endidki, nii et analüüsiks ei jää mahti. Nüüd, kui Soomest sai näiteks Euroopa Liidu eesistujamaa ja enne seda, et Martti Ahtisaari oli Kosovo konflikti lahendaja, see on tõstnud soomlased rahvusvahelise avalikkuse keskpunkti, on tõstnud ka nende enesetunnet, aga siis mõnikord on võib-olla niimoodi, et nagu artiklitest on võib-olla näha seda, et peab nagu ennast kuidagi kiitma, et meie nüüd tegime nii, ei ole nagu analüüs analüüsi, et et niisugune tunne mõnikord jääb, et nüüd mõtlesime tähelepanu keskpunkti, et nüüd me siis natuke ise tõstame ennast. Aktiivsus Euroopa liidus on kahepoolne protsess, ühelt poolt saab Soome edasi anda oma kogemust ning kultuuri, teisalt õpitakse ülejäänud riikidelt. Eva Lille sõnul käitub Soomega eesistujana enda moodi teisiti, kui ülejäänud seda teeksid. Milline on siis soome moodi käitumine? Ei, valile. No ma mõtlen peaminister Paavo rippust näiteks tema kuju ja tema isiksus natuke annab edasi seda soomlast Moody tegemist, ta ei räägi palju tatti, ta tõmbub natuke eemale, ta ei ole valmis libedalt ja kiiresti suhtlema. Algatati ja mida ta, et ta teeb usaldusväärselt ja nii hästi, kui ta suudab. Seesama soomlase pilk, millest ma rääkisin soomlase üdi natukene naiivne, aga usaldust äratav tööriga. Kas ka soome midagi liidult vastu saab, millised võivad olla eesistujamõjud? Anti hallinen leiab, et poliitikud on eesistujaaega siiski üle tähtsustanud. Muidugi see, et me oleme nüüd esimest korda ajanud, oleme neli aastat olnud euroliidus, nii et see on nüüd esimest korda, kus Soome on eesistujamaa. Aga kuidas rahvast mõjutab, ma arvan, ei, mitte midagi, et see kuus kuud tuli ja läheb ja pärast seda me oleme jälle tavaline liige ja ma ei tea, kui kaua see võtab aega, enne kui jälle oleme eesistujamaa. Imbi Paju ja Eeva Lille aga usuvad, et mõjud on olulised, mõned neist juba praegugi nähtavad. Imbi Paju. Võib-olla nagu alguses, kui ma läksin, siis mulle tundus, et inimestel ei ole kultuurihuvisid olnud nähtav, et oli rohkem, räägiti spordist ja füüsilistest väärtustest. Aga näiteks nüüd ma võin öelda võib-olla ka seoses sellega, et Soome on liitunud Euroopa Liiduga, siis on ka kultuuriväärtused tulnud nähtavaks ja võib-olla ka näiteks see, et on hakatud rohkem rääkima kirjandusest ja teatrist. See oli teatud mõttes alguses mulle tundus väga politiseeritud, et, et see oli seotud kogu aeg selle noh, mingisuguse kummalise vasakpoolsusega just kultuuriinimeste seltskonnas, et et nagu Helsingi praegu avaneb ja inimesed ka avanevad kasvõi see, et Helsingi kesklinn on muutunud niisuguseks kultuurikeskuseks, siin on hulga kunstigaleriisid ja kunstimuuseumi avanud oma uksed, maailmanimega kunstnikud on tulnud Helsingisse. Sellega tuleb kaasa kamaine. Roman Soomele mõjub see Euroopa Liidu eesistujamaa staatus isegi väga hästi. Seda on näha tänavapildis ja just nendes rahvusvahelistes suhetes ja nooremas põlvkonnas, kes on valmis rahvusvaheliselt suhtlema. Eeva lillat. Me saame uusi sõnalisi mõisteid suheldes naabritega. Me oleme saanud, meil on balti ja slaavi ja germaani laenud oma keeldes, see on ju seesama ainult paremini aeglasemalt toimunud välismõjude ilmumine siia. Ja seesama toimub praegu ja siis ta jätab jälle Giblastega käitumisse suhtlemisse. Neid oskusi tuleb juurde ametniku tasemel. Et see mõju on olemas. Soomlane on õppinud suhtlema ROK mitte ainult ise oma avaldusi arvama, vaid kuulama tegema järeldusi. Ja see omavaheline mõju, vastuvõtmine ja mõju andmine, paremik. Soome identiteedist ja selle muutumisest rääkisid Soome saatkonna kultuurisekretär Eva Lille üleis Radio korrespondent Baltikumis anti Halinen ning Helsingis töötav ajakirjanik Imbi Paju kuulmiseni.