Nonii selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardoderne SUP modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere hommikust, head perepildi, sõbrad. Täna viib meid külla Andres Noormets. Juttu tuleb maaelust ja maailmaelust, inimestest ja loomadest, üksteise aitamisest, rahust ja paljust muust. Head kuulamist. Mai algus aga ilus, päikesepaisteline ilm. Kevad on täies jõus, olen sattunud Lõuna-Eestisse, kus puud on juba hiire kõrvul. Igatahes metsa vahel sõites on ümbrus juba nisugune. Värskelt roheline ja keerasin sisse musta Urmo külla, kus elab Roy ja tahan temaga teada. Ütle, miks sa siin elad? Ma kohe ütlen, aga ma vist lähen kõigepealt panen vannitoas ventilaatori kinni, muidu see undab ja pärast on raadiosse taustamüra seina tagant. Tuleb sund olla. Olgu, tee seda oma nii kaua võin kirjeldada tegelikult, et mida ma näen. Troy elab suhteliselt tee ääres ühes niisuguses väikeses valges majas on tal on siin vees palju loomi, kolm koera, kellest kaks on niisugused suht haruldased tegelased ehk ta nendest räägib ise, täpsemalt, siis on tal siin kaks kassi ja ma saan aru, et tal on veel kanusinga kuskil ümbruses, kaladega pole tuttavaks saanud. Kitsed on siin rohu, siis on tulemus ja ta kutsub oma elamist millegipärast hurtsikuks. See on lihtsalt üks väga tore väike maja, eks me jõuame nendest asjadest rääkida. No olgu, miks sa siin elad? Tere? Kõigile raadiokuulajatele siis vist, või ma elan siin sellepärast, et mulle meeldib siin elada ja ma kolisin siia siia musta kulmu külla 2008. aasta kevadel, et otseselt selles ilmselt on süüdi üks Eesti filmitegija leeni linna ja üks teine filmitegija Martin Ruus. Martin uusi kutsun ise Marten roosiks, aga talle see ei meeldi. Nii et noh, tuleb ikkagi öelda Martin luus. Me olime Indias, nemad olid Indias ja mina olin Indias erinevatel põhjustel. Aga taramuse laas Tiibeti olümpiamängudel ja Tiibeti olümpiamängud said läbi. Ma ise elasin katmanud uus tol ajal üldse paali pealinnas. Olin seal juba tükk aega elanud ja mul oli mõte noh, jäädagi elu nagu sisse sättida Aasiasse ja. Ma olin seal võib-olla isegi juba peregi loomas peaaegu. Aga siis juhtus niimoodi, et see filmitegija leeni linna ja tema kaameramees Martin Ruus, kelle kohta ei tohi öelda Mart tähenruus, nad olid seal homsel aas toimetamas mingeid filmivõtteid. Hiljem. Leeni Linna tegi osaliselt selle materjali põhjal dokumentaalfilmi sõnumitooja, aga no see ei puutu praegu asjasse. Nad olid seal Doravuse laas ja nad olid seal üsna luksuslikult elasid, neil oli tavalisest uhkem hotellimajutus ja ja kui nad ja hakkasid seal sõitma tagasi Eestisse New Thlisse, siis nad olid rentinud juhiga sõiduauto, noh, mis on ka üsna selline eksklusiivne liikumisviis Indias ja leeni linna käis mulle peale, et ma sõidaksin nendega koos niude eelis nagu samas autos algselt küll otsustanud ikkagi bussiga sõita nagu tiibetlaste bussiga. Sest noh, et on nagu odavam ja niimoodi. Aga nemad ütlesid, tulgu ma ikka kindlasti selle auto peale, et pole vaja muretseda kulude pärast. Ja noh, lõpuks ma läksingi selle auto peale, see oli selline väikene valge autojuhiga ja pagas mahtus vaevu sinna pagasiruumi ära ja auto hakkas sõitma. Aga oli maikuu ja väga palavad ilmad olid Indias ja juba kui ma sinna autosse istusin ja nägin, et tegemist on konditsioneeriga sõiduautoga siis ma kohe teadsin, mis juhtuma hakkab, et ma jään haigeks ja võib-olla teised ka sellest temperatuuride vahest, et autos on siis alati väga külm ja väljas võib olla päikese käes seal võib-olla isegi seal kuni 50 kraadi sooja. Noh, see on väga hea pinnas angiini saamiseks. Sõitsime ja oligi väga jahe seal autos ja ma jäin magama ja kusagil Tadžikistani osariigis ma ärkasin üles ja nii kui silmad lahti tegin, ma tundsin, et mul on kurk valus ja millegipärast ma kohe teadsin, et ma pean kolima Eestis musta kurmu külla elama nagu paugupealt teadsin seda. Ja vanaisa ja vanaema elasid siin kunagi ja nad surid ära ja see talu oli 15 aastat hüljatud, et pärijad ei olnud huvitatud sellest kinnisvarast ja siin rüüstati kõik ära, et elektrijuhtmed, lülitid, pliidiplaadid, kõik, mis metallist, kõik viidi minema, aknad peksti katki. Ja 2008. aasta kevadel siia tulin. Siis siin oli lihtsalt võsa rinnuni vett, elektrit ei olnud, ühtegi tervet akent ei olnud, ühtegi küttekeha ei olnud, mitte midagi ei olnud. Siis ma sõitsin tagasi Nepaali veel kuuks ajaks sedasama näidendit kirjutama Endla teatrile sinu lavastatud näidendit, kuna katumanud uus on väga hea energia kirjutamiseks minu jaoks. Toona oli mussoni hooaeg, mis tähendab seda, et Ladinal tuleb vihma kuhugi minna ei ole väga mõtet ja noh, seesamamoodi distsiplineerib ja sunnib kirjutama, et mis sa muud ikka teed. Kuu aega olin siis veel katmanud uus. Siis tulin tagasi, hakkasingi siin musta kurmus elama, alguses elasin võrkkiiges noh, lihtsalt õues nagu kogu aeg siis suvi läbi ja pool sügist elasin telgis seal kohas, kus mul autod praegu pargivad, seal oli telk, puhastasin nagu võsast seda territooriumi siis samal ajal ühtegi looma mul ei olnud. Siis hakkas nagu juba väga külmaks minema, saabus talv, pidin kolima sinna vanasse elumajja, et sinna kuidagi tekitasin mingisugused ühekordsed akna, et aknaklaasid noh, osaliselt nagu õõnestus, siis üks tuba muuta selliseks noh, peaaegu elamiskõlblikuks. Minu arust see oligi täitsa okei, sest ma olin varem elanud näiteks puukuuris Tiibetis ja ja mingites kütmata kohtades kogu aeg Himaalajas. Et minu meelest see oli isegi väga hubane, kuigi jah, see maksimumtemperatuur, mis mul õnnestus saavutada talvel oli vist pluss 12. See oli maksimumtemperatuur. Ja kui mõned sõbrad tulid mulle külla mind külastama, vaatama, et kuidas ma siin elan, sest nad arvasid, et ma olen noh, nagu põrutada saanud või nagu olen kuidagi nagu nupust nikastanud. Olen seal Aasias elades nagu et olen nagu kuidagi nagu noh, saate isegi aru. Et mõned ütlesid nagu pisarsilmil, et küll meil on sinust kahju, et sa pead niimoodi elama, et sa pead ennast niimoodi pesema, lähed talvel nagu välja ja valad ennast ämbriga üle, väljas on võib-olla miinus 10 kraadi, et neil huuled hakkasid värisema, kui nad rääkisid seda ja tundsid mulle kaasa, noh, mina nagu täpselt aru ei saanud, et mis neid häirib, minu meelest mul oli juba päris palju mugavusi, voodi ja elekter oli juba sees ja Kõu interneti sain ja ja siis talvel ka mees, kelle nimi on n. Selline väga osavate kuldsete kätega mees, tema tuli siis mulle siia toeks, ta hakkas käima mul siin abis ehitustöid tegemas ka ja hakkas valmima hurtsikus. Me praegu istume, et siin oli muidu selline mädanenud eterniidiga kaetud sara, kus hoiti vilja nõukogude ajal, mis oli rottide poolt okupeeritud. Kõdunes siin siis selline väikene, 25 ruutmeetrine majakene või või selline noh, maja on muidugi palju öeldud. Et selle asemele siis samades mõõtudes tekkiski see hurtsik ja ehitasime ta kahekordseks. Et varem siin oli lihtsalt selline katusealune, kus oli saepuru ja mingisuguse vana mootorratta, Panoonia raam oli siin ja, ja kalavõrk ja üks katkine tool, noh, praegu on, siis on teised asjad, et on selline nagu eluase. Ja omal ajal ma elasin seal vanas majas edasi ja kirjutasin raamatut Himaalaja jutud, kuna oli jahe ja siis mul olid sellised jaki villased sõrmkindad, mille näpuotsad olid puudu. Et neid ei olnudki kootud ja need hoidsid nagu käed soojas ideed ja kirjutasin ja olin väga rahul eluga. Ja noh, tõepoolest oli tore, et siis võtsin kassi, juba siis tekkis seesama tobermann mulle perre, kes siin vingub praegu et tema oli kaks korda toodudki ennelisse tagasi ja lõpuks juhtus nõnda, et noh, meie saatused ristusid. Nüüd on juba kolm aastat musta kurmus elanud ja ka paistab olevat eluga üsna rahul. Ära iial paide. Võtan lonksu tarumaa küla hästi maitse. Ja äi mul lausa käivaid hädale. Aga kui ka Uuelundada paustaja uima haarased kääki liiale, meilid, raudus käsi paanlate, ei siis häbi töö veetma. Igatseks vahelduseks. Aeglustan piisaks. Laiuvad kaheksas. Maja, et siis mul Saise hurtsik enam-vähem valmis, kuigi siin on ka praegu veel krohvitöid nagu pooleli, nagu sa ise näed. Aga ma sain ühe öösi. Juba magada 2009. aasta kevadel ja peale seda koheselt sõitsin Mongooliasse pooleteiseks kuuks ja siis tulin tagasi Mongooliast ja hakkasingi siin hurtsikus elama. Mongooliast ma tulin tagasi, mul oli kaasas üks kutsikas, kelle nimi oli häire ja nüüd elab temaga siin juba ka juba varsti kolm aastat. Siis tuli üks koer veel üks tiibeti mastis, kelle nimi on karma, tema elab ka siin siis ma võtsin kalad, kitsed, hetkel ehitan hobustele, panen seda elektrikarjust, et üsna pea peaksid siia hobused jõudma kohale. Hobune on elanud mitu aastat Saaremaal, kuna ta oli liiga noor, et veel nagu enda karja juurest ära tulla, kui ma ostsin ja siis mul vahepeal jällegi oli nagu endal palju äraolemist kodust ja ta on seda õiget aega seal oodanud, et noh, varsti jõuab siis tema ka nii-öelda uude koju ja üks hobune veel ja aiamaad ma olen kolm aastat teinud, et mina ei söö liha ja suviti mul on alati hästi hea tunne, kui ma saan enamuse oma toidust nagu noh, isekasvatatud see on oluline minu jaoks eral maal elatuna kirjutamisest. Sellega hoian nagu hinge sees endal ja nendel koduloomadel ka metsapead küsima. Kui võtad sina ja, ja sinu loomad, siis on see see pere päris suur. Aga miks sul siin ühtegi inimest ei ole? Noh, meeldib üksi elada, et eks, eks ma olen inimestega koos elanud ka juba päris palju aastaid ja nüüd nagu meeldib üksi elada. Et ei ole aega vist elada ühegi inimesega koos praegu juba tükk aega olnud, et on igasuguseid muid toimetamisi iga päev, nii palju, et noh, iga elusolend nõuab tähelepanu ja inimesed nõuavad veel rohkem tähelepanu, kui näiteks kanad, kes on suhteliselt iseseisvad. Et see on teadlik valik ja noh, ma saan alati sõita kuhugi, kus inimesed on, et seda muret ei ole, et nagu inimeste puudus kusagil Eestis või, või mujal. Et mulle tundub, et inimesi on isegi liiga palju maailmas, mõnikord tundub, et nüüd võiks nagu väiksemas tempos juurde tekkida. Mingil kombel see paistab kõrvalt vaadates ja sinu juttu kuulates et see siiatulek sa ütlesid, et sind tabas nagu mingisugune ilmutus, aga samast tundub ka justkui mingisugune tahtlik minek kuhugi pagendusse või enda proovile panek. Ma ei ole enda proovile panek, noh, mida ma siin ikka proovi. Et et eks maaelu on, muidugi nõuab natukene rohkem pingutust kui linnas elamine ja mingisuguseid süsteemsust ja kui on ka teised elusolendid, kelle eest sa vastutad ja kes sinust sõltuvad, siis siis peab kuidagi vastutustundlik olema. Teisiti see ei toimi. Aga ma ei tunne, et ma et ma oleksin otseselt nagu elaksin mingisuguses Ritriidis või, või eraldatuses, esiteks nagu sa näed, ma elan suhteliselt sõidude lähedal. See juba iseenesest tingib selle, et kui on riiklikud pühad või nädalavahetused, siis mõnikord sellised pundunud nägudega külamehed sõidavad hoovile, nad autost ei julge välja tulla, koerte pärast, lasevad signaale maali meeleheitlikult. Kui nende auto juurde minna, siis nad paluvad, et kas oleks võimalik sõita poodi viina järgi ja kui keelduda, mida ma teen, siis nad sõidavad ise Tiira taara sinna poodi. Et sellist nagu nagu inimestepoolset puudutust on nagu sageli isegi liiga intensiivselt tunda. Ja naabrid, noh see on nagu Eesti selline hajaküla, traditsiooniline, et majad on silmside kaugusel. Et naabritega on ju ka suhtlemine ja eestlaste puhul muidugi noh, see ei ole väga tihe, aga, aga see on piisav ja ja nagu üks minu teine naaber ütles, et, et küla on selline asi, et kui on mingi häda, siis külas saab ikka alati abi, et ikkagi see kogukonnatunne on olemas ja ja see järjest süveneb sedapidi, kuidas näiteks riik sihilikult õhemaks on muudetud ja järjest lühemaks ta muutumas. Kuidas erinevad institutsioonid ja teenused maalt ära kaovad, seda tugevamaks, teistpidi tuleb ikkagi kogukond, et see on hädavajadus, et inimesed hakkavad rohkem läbi käima ja, ja nad lihtsalt peavad hakkama üksteisega rohkem arvestama ja õlga alla panema teineteise toimetustele. See on siis külakogukond nagu laiem perekond, see, et mingisugust teavet mingisuguste asjade kohta, kuidas tehakse mingisugust abihoolitsust ja nii edasi, on võimalik tekitada mitte ainult oma katuse alla, aga noh, veidi laiemalt Ja meil oli just paar nädalat tagasi küla üldkoosolek või selline kogunemine üle väga-väga-väga pika aja. Et eelmine taoline sündmus leidis aset. Kui ma õieti aru sain, siis eelmise sajandi keskel nõukogude perioodil ja olid arutusel erinevad küsimused, peamiselt siis kaks teemat, esiteks teede probleem, teiseks mürgitamine, kuna meie külas on palju põllumaad, suured pinnad, elamus põllumaast on tagastatud omanikele kunagi omanikel ei ole motivatsiooni või võimalusi maaharimiseks, siis need maad on rendile antud. Eestis on selline tendents, et olla edukas põllumees, tuleb taga mastaapselt põldu harida, et oleks tasuvus, et tekiks kasu ja, ja noh, siin meie külas on samamoodi antud need põllumaad rendile suur põllumeestele, kes ise elavad kaugel ja peamiselt kasvatatakse tänapäeval rapsi, kuna see tasub majanduslikult ennast kõige paremini ära. Rapsi ilma lausmürgitamiseta Eestis ei ole võimalik kasvatada nii, et kahjumisse ei jääks. Ja nii ka meie külas siis on, see mürgitamine on iga-aastane. Vaata et igapäevane nähtus põllumajandusmürkide kasutamisel on ette nähtud, siis teatud reeglid Nendest peaaegu üldse kinni ei peeta. Noh, ei tohi mürgitada, kui taimed õitsevad, sealhulgas kui ka umbrohi õitseb, ei tohi mürgitada, päeva ajal tohib mürgitada ainult siis, kui õied on kinni ehk siis varahommikul või hilisõhtul tuulega ei tohi mürgitada ja muidugi on nagu viisakas inimesi teavitada, et nad paneksid oma loomad kinni ja lapsed tuppa ja ka ise nagu hoiaksid varju seda, ühtegi nendest nõuetest kahjuks meie külas põlluharijad ei täida. Ja see on suur probleem. Mesilased on kadunud, puugid ka õunu enam ei saa, sest pole tolmeldajaid ja see kõik hakkab välja nägema juba nagu Monsanto kodumaa Ameerika Ühendriigid, kus on juba suuri piirkondi, mida kunstlikult tolmendatakse, kuna muidu ei saakski enam saaki. Ja siin alati tuletan meelde Albert Einsteini sõnu, kes kuulutas ette, et kui kaovad mesilased maailmast on inimkonnale jäänud elada veel viis aastat. Aga Ma ei taha, et inimkond varsti ära kaoks. Ja seda ma ei taha ka, et mesilased täielikult ära kaoks. Ja seega Me nüüd üritamegi kuidagi noh, nii-öelda võtta selle otsustusõiguse endale tagasi, kuna meie musta kurmu küla inimesed elame musta kurmu külas igapäevaselt ja puhas keskkond on oluline inimõigus. Mis on selline inimõigus, mida mitte ühelgi teisel inimesel ei ole õigust enda liigikaaslaste eest ära võtta ja seda enam, kui tegemist on noh, kapitalismiga ehk siis mõtteviisiga, kus majanduslik kasu see seatakse kõigest kõige tähtsamaks. Ja selline põllumajandusmulle ei meeldi. Kuigi ma mõistan, mis selle taga on, aga ma ei taha sellega leppida ja mul oli väga hea meel, kui küla üldkoosolekul inimesed kõik mõistsid, et põllumajandusmürgid on tõsine probleem. Need mürgid ei kao mitte kuhugi meie keskkonnast, nad lähevad põhjavete mujalegi. Me sööme selle kõik endale sisse. Ja kui me räägime siin näiteks lapsi kasvatatakse palju, näiteks biokütuse tootmiseks, et hoida seeläbi meie atmosfääri võib-olla mõnevõrra puhtamana, siis mulle tundub, et siin on tegemist illusiooniga. Et võib-olla tõesti atmosfäär on pisut puhtam tänu rapsikasvatusele kuid teisalt mürgitanud ära põhjavee ja maa maapinna. Noh, see on kohutav lühinägelikkus. Ehk siis sooviksime musta koormu küla siis lähitulevikus kuulutada mahepiirkonnaks, kus põllumajandusmürkide selline kasutamine ei ole aktsepteeritud enam. Ja ma soovin, et meie ettevõtmist krooniks edu niimoodi hakkabki siis kogukond maal tööle, ma loodan läbi selliste eluliste probleemide Seda, et neid asju kõiki näha, kas sellepärast? Ongi vaja olla mingil kombel ka maailmakodanik, sest minu meelest sa elad kuskil ikkagi hästi kaugel kuskil maal kuskil nii hästi väikeses kohas ja samas oled sa mujal selles suures maailmas väga palju ringi käinud. Kas need asjad on kuidagi seotud? Nad võivad olla seotud, aga ei pruugi olla seotud. Noh, miks inimesed käivad kusagil selleks, et avardada oma maailmapilti, otsida iseennast, aga selleks, et ennast üles leida, selleks ei ole tegelikult vaja mitte kuhugi minna. Sest noh, ega enda eest ei ole võimalik kuhugi ära joosta. Esiteks. Ja teiseks selleks et rahulikult analüüsida ja mõelda milline inimene ollakse või, või kus ja millises keskkonnas või miks üleüldse selleks võib minna lihtsalt ka keldrisse ja seal paar kuud istuda ja üritada nagu süvenenult asju läbi mõelda. Vaata, ma näitan sulle praegu pilti enda telefonist, see on videokaadrid pangaloori linnast, Indiast kasutütar, elab seal panga looris ja minu peopesas on pilt sellest linnast värske, pidevalt uuenev pilt sellest linnast, kus ta elab, mis seal toimub, kas sajab vihma ja kas on mingisugune bussiõnnetus, võib olla juhtunud. Ja selleks mul ei ole vaja sinna pangaloori enam üldse sõita, et aru saada või vaadata, et mis seal toimub, näed, milline ristmik, eksju sa oled ise ka ilmselt Indias käinud? Ei ole. Aasias ikkagi oled enne rääkisime sinu Tai kogemustest. Jah, seal ma olen. Et, et kujutad umbes ette seda melu ja, ja sellist klaperjahti, et noh, tänapäeval mulle tundub, et kui kombineerida arukalt kaasaegseid kommunikatsioonivõimalusi ja vahendeid ja samas sellist nagu noh, jätkusuutliku elulaadi ja, ja rohelisemat. Et ma arvan, et on isegi parem, kui inimesed nii palju enam ei, ei sõida igale poole, et selleks, et mingit infot kätte saada või või mingisugust muljet, noh, ma ise näiteks ei taha enam kuhugi sõita, et ma olen mõelnud vahest, et peaks minema Butaani ühte intervjuud tegema kogu aeg olen seda minekut veel nagu edasi lükanud, kuna kodus on lihtsalt nii hea olla ja nii palju teha kogu aeg, et ei ole nagu mitte mingisugust vajadust enam kuhugi sõita. Ja ma saan vaadata internetist, milline ilm on Lassas või Ulaanbaatari, Zweigi Angdokis või või sealsamas panga looris. Ja ma mõtlen selle peale, kui seal on miinuskraadid või sajab või on äike ja ma juba kujutan ette, kuidas see kõik on. Ei, mul ei ole nagu vajadust minna sinna kohale seda kõike nagu oma silmaga vaatama. Samamoodi kui keegi räägib mulle, et Arktikas on midagi halvemini, kui oli aasta tagasi, et jäämassid sulavad, siis ma ei pea seda sinna vaatama minema, et ma annan endale aru, kui halb see tegelikult on ja maailmakodanikuks olemine, see on ka midagi sellist, mida inimene ei pea kindlasti olema, aga ta võib seda olla ja selleks jällegi pea üleüldse maailma ringi sõitma või isegi ei pea olema olnud maailma mööda ringi sõitnud. Torn kirjutas oma suurepärased seiklusreiside nii-öelda raamatud, ta kirjutas ju nõnda, et kas ta üldse kunagi oli Prantsusmaalt väljas käinud, minu meelest seal oli midagi sellist, et ta vist ei olnudki Prantsusmaalt kunagi, kui nad sel ajal, kui ta kirjutas neid raamatuid ta lehitses entsüklopeediaid ja, ja viis ennast kurssi ja tema visioonis on äärmiselt haaravat ja köitvad. Reisida võib ja kindlasti noorena väga kasulik reisida, aga ma arvan, et see ei ole mingisugune selline vältimatu tegevus. Miks ja kuidas on niimoodi, et sul on kasutütar pangalorris? Noh, ega see on väga lihtne lugu, olin aasta tagasi või kaks või töölin seal Brüsselis Euroopa Parlamendis olin käinud midagi rääkimas või? Kas kiilgid Baltistani teemal või Tiibeti teemal üks kahest ja olin seal ühe, ühe tuttava korteris Euroopa Parlamendi lähistel oli selline lõunane aeg ja eelmisel õhtul oli olnud veel mingi õhtusöök seal Brüsselis juuakse õudsalt palju veini, kogu aeg. Ma üldse ei imestaks, kui mõned juba hakkaksid hommikul vara veini jooma. See tundub, et on, see on selline nagu elustiili osa, et ja noh, eks seal on siis ka head veinid, et noh, miks mitte juua, kui kui on nagu selline komme ja, ja võimalusi, et noh, võib-olla tõesti on väga huvitav. Igal juhul ma olin joonud ka veini nende brüsseli selliste väga tähtsate inimestega või kuidas neid kutsutakse koos ja kuidagi pea valutas ja oli selline nagu väsinud olek. Olin seal korteris, olin ringis pikali ja sülearvuti avasin ja sotsiaalvõrgustikku sisse logisin ja seal noh, ikka on inimesi, kes ennast sulle sõbraks nii-öelda registreerivad, aga keda täpselt nagu ei tea, kas ollakse kunagi üldse näinud või et minul on päris palju. Tiibetlased on niimoodi sõpradeks seal Facebookis, et Ma küll arvan, et ma pooli neist ei ole üldse kunagi näinudki oma ihusilmaga, aga sellised need sotsiaalvõrgustikud juba kord on ja üks inimene seal minuga vestlust alustas ja ajasime juttu tundus olevat noh, selline kena, mõistlik inimene. Lõpuks ma küsisin nii-öelda ka sellise intervjuu käigus, et et mis ta siis, nagu mureks on elus alati on inimesel, ma küsin tavaliselt, et mis teeb rõõmu ja mis teeb muret? Noh, et nagu mõlemat poolt kuidagi teada saada ja tema ütles, et jah, tal on küll üks mure, et see sööb lausa ta südames eest, ta õnnestus pääseda õppima väga kõrgelt hinnatud meditsiiniga oli Indias ja tegemist on ka siis nagu tiibeti pagulannaga noore tütarlapsega õnnestus sinna pääseda, õppima aga need kulutused, mida koolis oli vaja teha esimesel aastal, need käisid talle üle jõu ja ta pidi enda tädi käest raha laenama. Pool seal on muidugi internaadi vormis ja väga suure koormusega ja ei ole lubatud ka minna nagu tööle ja ei ole aegagi. Ja et tal on selline mure või ebamugavustunne. No ma osavõtlikult pärisin, et et kui suur siis mure ikkagi on, et äkki on võimalik kuidagi. Ja noh, inimene oli tagasihoidlik ja noh, ikkagi nagu puiklas seda summat nimetamast ja ja mulle jäi mulje, et tegemist ei ole sellise nagu klassikalise noh, mingisuguse internetikelmusega või et keegi ajab udujuttu ja noh, valge inimene, kõndiv rahakott ja võib-olla sealt siis pudeneb paar kupüüri ja selgus, et see summa oli selline, et mida oli võimalik ikkagi nagu tasuda. Ma kuulutasin siin Eestis ka välja korjanduse Tiibeti toetajate hulgas ja, ja õnnestus aidata. Hiljem ma käisin panga looris nagu kontrollimas, et kas kas ikkagi selline nagu isik on nagu olemas ja, ja see isik olemas ja väga sümpaatne tõesti noor, selline tütarlaps ja noh, kes on pärit vaesest perest ja nende perekond põgenes Tiibetist Nepaali juba aastate eest. Ja siis tütarlaps koos oma õega, Nad, mõlemad õppisid taramse laas lõpetasid siis meie mõistes nii-öelda selle keskkooli ja tal õnnestus pääseda elitaarses meditsiinikooli, kuhu oli väga suur konkurss kukkus nõnda välja jah, et temast sai minu kasutütar ja ma hakkasin teda regulaarselt noh, on majanduslikult ja, ja ka moraalselt toetama. Et selle tütarlapse elu on oluline, et tal ei ole võimalik enda vanemaid Nepaalis külastada tehnilistel põhjustel, kuna vaheaeg on lühikene ja sõit Nepaali võtaks liiga kaua aega. Ta elab nagu perekonnast lahutatuna neli aastat ei näe ta enda isa ja tiibetlaste kogukond on Indias mõnevõrra tõrjutud ja ega neid Tiibet lasi seal panga looris väga palju, ei ole ja nii me siis nagu siin suhtleme interneti teel ja mul on väga hea meel, et et mul on võimalik nii omakasupüüdmatult ja, ja hea südamega inimest natukenegi aidata. Ma küsisin ka, miks ta valis meditsiini või elukutse, kuna see on raske amet ja ja tegemist on hästi väikest kasvu ja äärmiselt kõhna inimesega. Et tal on kindlasti raske olla meditsiiniõde. Ja ta ütles, et meditsiiniõena ta saab kõige rohkem teisi inimesi aidata tema pühadus, dalai-laama rõhutab alati, et inimene peaks võimalikult palju enda elus püüdma aidata teisi elusolendeid. Talle tundus meditsiini või elukutse selleks kõige sobivama. Noh, väga altruistlik vaade ja ma arvan, et ma olen väga õnnelik inimene, et mul selline, et mul selline kasutütar Siin sinu Ortsiku kõige suuremas ruumis on kesksel kohal kamin, mille ülemine osa on mitte nagu altar, aga ta ilmselt altar, kus on siis erinevaid buda kujusid ja, ja, ja pilte ja ja muud sellist atribuutikat, mis viitab sellele, et sa ilmselt oled budist. Ja kuidas sa selleni jõudnud räägib pisut sellest Jah, ma olen budist, ma järgin budismi tantra ojana ehk what's rajanariini. Tiibeti budism budismis on kolm peamist haru mahajaana Hinojana tantra jaanavats rajana. See viimane ongi siis Tiibeti budism mida minevikus ka mõnevõrra ekslikult lamaismiks kutsutud. Selle budistliku liini eripära seisneb selles, et see on kõige kiirem tee virgumiseni. Et kui öeldakse, et hinajana tõlkes on väike sõiduk, millega sõites jõuda vabanemiseni maha ja ala on suur sõiduk siis what's rajana on teemantsõiduk või sellega jõutakse. Öeldakse, et jõutakse vabanemiseni välgukiirusel ja selle budistliku liini eripära, mis omakorda veel jaguneb paljudeks erinevateks liinideks suundadeks, seisneb selles, et õpetust antakse edasi väga palju suuliselt ja energiaväeülekannetega õpetajalt, õpilasele ja selleks, et teatud praktikaid teha. Selleks peab olema saadud siis vastav pühitsus või meditatsioon õpetajalt. Mina jõudsin budismi nii väga loogiliselt Aasias elades ja, ja ringi rännates. Budism on. Ta ei ole niivõrd religioon, ta ei ole niivõrd filosoof ja ta ei ole niivõrd mingisugused joogaharjutused või, või mida iganes, et kõik need elemendid on rohkem või vähem budismis kindlasti olemas, aga eelkõige budism on vabanemisõpetus, õpetus sellest, kuidas saada vabaks, kuidas vabaneda kannatustest ja mis võiks olla veel suurepärasem, kui vabaneda kannatustest, et iga elusolend püüdleb ja selle poole, et elada õnnelikult, keegi ei taha elada õnnetult sohi tohutustes, kannatustes nagu vintskledes, aga noh, alati inimesed ju ise tekitavadki enamuse kannatusi endile, oma mõtetega, oma tegevustega. Vot vot budism ongi selline õpetus, mis õpetab kuidas endale ja teistele võimalikult vähe kannatusi tekitada ja kuidas nendest vabaks saada. Nad on mul tunne, et me oleme jõudnud ringiga ka ühe sellise põhjuseni, et see musta Kurmoon ikkagi osaga ühest niisugusest. Vaimsest teekonnast. No ma näen, et sa vägisi tahad seda kuidagi mulle külge inkrimineerida ei taha. Ma ikkagi ütleksin, et ta otseselt ei ole kusagil, inimene peab elama vaimset teekonda, võib kõndida ükskõik kus, et selleks ei pea kolima jumala eest musta kurmu külla. Et võib minna siloauku ja seal olla väga vaimne ja võimlemisega tegeleda ja käia nagu tohutult pika vaimsed ees, on samas kusagil maha, aga võib ka teha palverännu ümber maailma ja mitte kuhugi jõuda, et see musta kurmu küla siinkohal, et see on selline statistiline ühik, et, et seda ei maksa ilmtingimata nüüd mingisuguse vaimse teekonnaga nii väga seostada. Noh, mina lihtsalt elan siin ja see on olnud minu minu valik, et ma siin elan, võib-olla oma kunagi elan kusagil mujal, praegu ma seda ei planeeri, aga ma teen üleüldse suhteliselt väheplaane ja Musta kurmu küla on tavaline Lõuna-Eesti küla, et kõigi oma heade ja halbade külgedega ta on küllaltki vaikne, suhteliselt rahulik probleem on, nagu ma ütlesin, on see põllumajandusmürkide väga lahke kasutamine ja, ja noh võib-olla on see, et riik on liiga õhukeseks lihvitud. Igasugused avalikud teenused lokaalsel tasandil on peaaegu ära kadunud. Ääremaastumine kindlasti, aga ma arvan, et pikas perspektiivis need probleemid on kõik ületatavad, et tore küla on musta kurmu küla, siin on ju paarsada meetrit minu majast on okste sipelgariik kunagi seda peeti Euroopa üheks suurimaks metsakuklaste korooniaks ja süsinikuuuringutega määrati selle koloonia nii-öelda koloniseerimise alguse hetkeks Kristuse sünniaasta. Huvitav, eks ole, siis elab meil siin Ernejärve ääres, see on paar kilomeetrit sinnapoole, karupere autoga sõites tuleb sageli aeglustada, kuna tee peal patseerib paar päeva tagasi näiteks oli kolm sookurge. Et neil on siin kogunemiskoht ja kevadeti ja sügiseti võib siin hulgaliselt neid näha. Ja neid võib kuulda kõvasti. Metsas on ilvesed, rebased, kährikkoerad, nugised, saarmad tegutsevad siin, koprad, huntegi põikab läbi. Kitsed on igapäevased külalised päise päeva ajal nad siin põldudel toimetavad jänesed, plastikuid leidub. Minu siin krundi peal ei ole veel olnud, aga naabritel küll on trehvanud ja hiire viuud väike-konnakotkas elab siinsamas raba serval, et looduslikult väga mitmekesine ja noh, suurepärane paik elamiseks. Muidugi Maal elades on niru lugu nüüd see, et peab olema auto kõigil muidu maal elada on väga, väga raske. Et on nagu sundautostumine riigi poolt inimestele peale surutud ja, ja samamoodi siis avalike teenuste kätte saadamatus, noh, need on kitsaskohad. Samas jällegi kauplusauto käib kaks korda nädalas. Noh, midagi saab sealt osta. Ja kui ikkagi Tõnukale ette helistada hommikul, siis ta paneb ka sellist kaupa sinna peale, mis ta ema tavalises sortimendis muidu puuduks. Tõnukas on see auto, Lavka mees. Kui sa ütlesid, et sulle meeldib niimoodi, et sa küsid inimestelt, et mis, mis teile muret valmistab ja mis neid rõõmsaks teeb, siis ütled, mis sind muretsema paneb, sind rõõmsaks teeb. No ma olen üritanud niimoodi ennast kasvatada, et wind paneksid muretsema kõik need mured, mis kõiki teisi muretsema panevad ja teeksid rõõmsaks kõik need rõõmud, mis teisi rõõmsaks teevad. Kui nad ei lähe nüüd rõõmud just vastuollu minu enda põhimõtetega. No ma üritan võimalikult palju vabaneda sellistest nagu isiklikest emotsioonidest, et oleks rohkem rahu, rahu on ju väga oluline. Aitäh, palun, et sa lubasid meid kuulajatega enda juurde sisse, aga. See ruum ei ole kõige suurem ruum siin hurtsikus. Pärast näitan sulle, mul on veel suurem ruum siin. Olgu, aga seda näha ei saa, selleks peate oma oma fantaasiat pingutama. Kus ja missugune see on? Aitäh, aitäh. Mul oli ilm ja laev on. Ja mina olen oles, polegi ta tuleb. Andres Noormetsale külastas Rail Lõuna-Eestis saate toimetaja Tiina Vilu, helirežissöör oli Marist hamba kõike head ja kuulmiseni järgmisel nädalal.