Tere, head kuulajad, kell on 10 ja 11 minutit, minu nimi on Marko Reikop ja kohvik avab oma uksed. Tema selline väga naljakas ilmne kohvikus on võib-olla paras isegi istuda, päike on umbes maast meetri kõrgusel, nii et väljas kõndides jääb selline tunne, et võiks nagu päikese külge hüpata, ta niimoodi põlvede kohal umbes ripub. Aga samas on muidugi väga külm ja karge. Tänases Coffee tuues võttes tutvustan ma teile ühte väga toredat inimest ja väga andekate inimeste inimest, kelle kohta on räägitud palju legende. Aga me alustame muusikaga. Tänase Café tuua külaline on vent, nurmekond, bänd, Nõmmekond on tuntud keelemees ja no üks põhiline legend, mida tema kohta räägitakse, on see, et ta teab kas viitekümmend keelt päris vabalt ja räägib ja suhtleb ja kirjutab ja loeb nendes sadat keelt või ka kahte sadat tema kohta räägitakse igasuguseid arve. Tõsi on see, et ta räägib tõepoolest peaaegu. Kõiki maailma keeli vabalt ja on ka peaaegu kõiki maailma keeli ka õpetanud, tema erin, selline armastus on kuulunud nii siia kui sinna kord idamaadele ja kord Euroopa keeltele. Ta on õpetanud näiteks ka hiina keelt, aga muide Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli aastal 1933 ja seda cum laude filoloogina. Ja ta on sündinud sel aastal. No ütleme väga palju aastaid tagasi aastal 1906 praegu 89 aastane, sellel aastal peab spent nurme Kunda oma üheksakümnendat sünnipäeva ja tema ülesleidmine Tartust ta elab momendil Tartus või on ka seal väga pikad elanud, ei olnud sugugi lihtne, kuna tal puudub kodus telefon ja sellised kommunikatsioonid, enamasti veedate oma aega kodus. Ma külastasin, Tal on kodutäis raamatuid, ta vaevalt mahub seal liikuma need raamaturiiulite, seal laudadel ja põrandal ja tal on tehtud selline väike käikselt vahelt. Ta saab liikuda toast kööki ja esikusse. Seal oma raamatute vahel ta istub ja eriti väljas ei käi eriti inimestega, ei suhtle, ise ütleb, et ega ta ei tunnegi mitte mingisugust vajadust inimestega suhelda. Talle meeldib just nimelt üksindust, talle meeldib kodus olla ja mõtiskleda. Aga sel päeval, kui millal ta külastasin, oli tal külas ja tema hea sõber ja võib öelda ka vist õpilane, kes on tema juures õppinud nii hindi jaapani, heebrea kui ka araabia keelt, siis Bent Norakond on olnud nende keelte õpilane Olev Langsepp, kes tunneb teda juba aastakümneid ja nad on ka ühtlasi koos tegutsenud. Aga tänases saates on teejuhte veelgi üks nendest, on ka Linnar Priimägi, kes samuti on nurme pundi õpilane ja fänn, kui niimoodi öelda võib. Samuti kõneleb tänases saates temast ka Tarmo kulmar, kes on Tartu Ülikooli usuteaduskonna dotsent. Ja tema ja pendideed viisid kokku sealsamas orientalistika idamaade kabinetis siis kui vent oli Tartu Ülikoolis õppejõud. Õppejõuna on ta Tartu Ülikoolis töötanud üle veerand sajandi järjest ja bändi kohta võib öelda iseloomustuseks veel seda, et ta ei ole sugugi mitte suu peale kukkunud mees ja üks legend, mis temast räägitakse peale selle, et ta kõiki maailma keeli vabalt räägib, on ka see, et ta olevat läinud siitsamast Eestist jala pariisi ja sinna ka kohale jõudnud. Kuidas käik siis tõepoolest läks ja kuidas see oli sellest aga tänases saates meile räägime ka oma pika elu jooksul on ta jõudnud kogeda nii sõjavangi kui sõda käinud lahingus ja keeled vahest on nii ühest kui teisest situatsioonist, aga me alustame temaga. Ja kõigepealt räägib temast siis Tarmo kulmar, Tartu ülikooli usuteaduskonna dotsent. Ta on õppinud kõikides Euroopa ülikoolides. Suurel määral võib see ju tõele vastata, sest 30. vastad teisel poolel tõesti. Taon erinevaid keeli õppinud. Kopenhaagenis. Berliinis. Münchenis Pariisis ja veel paljudes teisteski kohtades, mida ma ei suuda siin praegu peast nimetada. Ta näeb väliselt välja võrdlemisi süngeilmeline. Teinekord on isegi seda juhtunud, et inimesed kardavad tema juur astuda, sest hoiak on võrdlemisi tõrjuv. Ja selline noh, jätta väljannakud Doris Kareva Doris, aga ja võib-olla isegi umbuskliku Mui. Aga noh, sellest ei tohi ennast muidugi petta lasta. Ja kes on suhtlus asunud on, on leidnud, et noh, tegemist on hoopistükkis tegelikult Sootuks suhtlemisaldi inimesega, kui ta on üksi ruumi ja kirjutab, siis aega köhatab ja kui taheti teada, kas nurmekond on orientalistikakabinetis või ei ole, kõrv pandi vast ukse lukku kokku ja kui seest kostis Siis oli selge, et ta on ikkagi kohal. Mõtlesin Bentnermelanega sellel ajendil, et mina tahtsin hakata ülikoolis õppima prantsuse keelt, tunnel, kui veel prantsuse keelt ei õpetatud, praegu on see asjad niimoodi ära korraldada, need lähevad vist nagu lepase reega juba. Aga tollal oli prantsuse keel eksootiline keel ja mina teadsin, et Tallinnasse ütleksin, Lauri Leesi ja ja mingisugused eraõpetajad olid veel. Aga kui mina oma murega pöördusin Linnart Mälli poole, kellega me tutvusime semiootilistes ringkondades Liina laudega, Linnart Mälli poole selle murega, et kuskilt tahaks nagu prantsuse keelt õppida, sest need semiootikud olid ju prantsuskeele alal väga hästi haritud inimesed, nad oskasid prantsuse, et ju kõik vene intelligentsi juudi intelligents. Linnart Mäll ütles mulle, aga palun, Bentnerbekund võiks ju seda teha, et võtta paar huvilist kokku, sinna tuli siis Rein Helme ja Raul Kilgas tuli veel sinna prantsuse keele tundi. Kolmekesi alustasime sprint endi juures prantsuse keele õpinguid, mis ei olnud ja muidugi ainult kitsalt prantsuse keele õpingud. Ainult ema, tänu sellele, et ta kõiki maailma keeli oskab, andis alati paralleele teistest romaani keeltest ja viis kõik need sõnakujud viis tagasi siis kaar ladina keelele, mille suur spetsialist ta on. Nii et ta tunneb neid romaani keelte algupärasid ja oskab sõiduta, et anda oma keeleõpetusele kohe niisugused oma loogilise tagapõhja. Viies sõnad tagasi siis sinna maale, kust nad tulid. Et paljud etümoloogia on mul sellest bänditundidest siiamaani meeles. Ja huvitav lugu tuleb temaga seoses meelde. Ja siis ma töötasin juba Postimehe toimetuses. Ja paneb toru ära. Mina pärast küsisin, et millest niisugune ebaadekvaatne reaktsioon siis mina ütlen. Vastu küsitakse, mis asja ta ütles veel, mis asja, mina ei tea midagi ja pani toru ära. Nii et ta sai aru, et talle helistatakse ja teatatakse, et Tartu Ülikooli või Tartu riikliku ülikooli keemiahoones puhkenud tulekahju tema reaktsioon oli selle peale, mis asja, mina ei tea midagi ja pani toru ära. Ma olen raadio kahe mikrofoniga tulnud Tallinnast välja ja tulnud hoopis Tartusse, Tartu mail on siin Tartu linnas ja istun Bent, nurme hundi kodus, tema köögis ja köögilaua taga me siin istume ja ajame juttu. Just ma, kui ma teile siia sisse astusin, siis te ütlesite, et saite ühe kirja ja mõni hetk hiljem saite ka ühe teise kirja. On see üldiselt evul selline tavaline, et enne kirjavahetus ja korrespondendi liigub ja te kirjutate, saate ise kirv, olete kursis nii-öelda, mis maailmas toimub teiste inimeste vahendusel, see oli kunagi oli kunagi taoline. Jah, aga sellest peale, kui nüüd saab kalliks, läheks kodus peaaegu päris A. Kes need inimesed on, kes teile kirjutavad? Päris lihtsalt muidugi inimesed ei ole, sest need ei huvitunud sellest, aga ikkagi nii hariduseta. No ma vaatan, te saite siit ühe kirja praegu Saksamaalt, millest eile see härra või proua, ma ei tea, kes on, kirjutab üldiselt, kas te jagate selliseid mingisuguseid teaduslikke probleeme lahkate seal või kirjutada ka elust endast? Tema on. Afganistan ja meie tutvusime temaga kui, kui arhitanistiga. Ja meil oli juba Tartus ka loodud juba Aafrika meistriga rakuke ja noh, selle taustal meelses Igi peamiselt teaduslikul alal tegelikust elust ei uskunud ju meie siin üksteisele midagi kirjutada ja peaaegu ei huvitunudki sellest. Nüüd ta on 91 aastat vana ja tema oli see mees, kes ilmus trükis ära esimese minul töökese Eesti Aafrika teistegi alal oma ühes koguteoses. Te olete ise praegu 89, kui ma ei eksi. 90 90 juba ka juba ei ole veel, aga mõni päev. 90 saamas, et kuivõrd teid ennast praegu veel huvitavad, sellised teaduslikud probleemid ja keeleprobleemid või on teid nüüd hakanud rohkem sellised inimeste probleemid huvitavad. Inimestest ma nüüd otseselt kui inimestest ei ole suurt huvi tulla, et ma olen tulnud teda koos tema keskkonnaga keelega ja ütlesime vaimumaailma. Aga praegu ma tulin nagu huvi veel, ega ma selle teise maailma vastu erilist huvi ei tunne. Millega sa siin kodus üldiselt tegelete, kui ta siin hommikul üles tõusete, ärkab ta, kas teil on siis ka oma mingisugune sinna kindel päevatöö, mis tahate ära teha? Ma ei saa mingitele teha, sest mul ei ole jalgu. Ja suure hädaga käin siit üle põranda. Aga peatasandil ütelda küll mis on need asjad, mille vastu ta praegu noh, kõige rohkem huvi tunnete kõik minul raamatukogu. Tuum on, tuumik on siin teises toas ja seal näha. Paljud-paljud-paljud muidugi ei ole, aga siis peamiselt on see, millega ma tähendab keeleltki, keeled, lingvistika. Veidi ülemaailmses ulatuses. On siis mõni euroopa keel, millest midagi ei tea. Ei no niisugust ei saagi olla, seda juba, kui ta oleks, see oleks juba esimestel aastatel ülikoolis juba peast ütlen ainult täis topitud juba, sest sissejuhatus keeleseaduse, see on ju üks esimesest, mida tuleb, millega tuleb tutvuda. Sest muidu ei tea ju endale valida. Vastavat ala ei ole, aga nüüd osata igatseda, keel? No muidugi on. Kõnelt ütleme, võib, aga ta saab palju, ainult et kedagi, seda kõike nii kõne valmis hoida, hooaeg ei ole võimalik, et peab natukene enne värskenda ja siis võib jälle kõnelda. No teie kohta räägitakse selle keeleoskuse suhtes legende ja te ei ole isegi olnud varmas neid legende ümber lükkama, kui teie kohta öeldakse, te räägite sadat keelt vabalt, siste noogutate kaasa, kui keegi ütleb, et kahte 100, siis ei ole ka selle vastu teil midagi. See on tema asi ja nabin siis teada saanud, kust ta seda teab. Et Molyywayloscan ja siis saan väga huvitavaid andmeid kus tavaliselt on nende endi loodud legendid ja nii peab olema rahas Loovio. Ja ega lenn legendis ei hakka ennastki Alex ajama. Ma olen nii teinud, näiteks edge on, ühes kohas loen mina, et ma mõistab salakeelde ja seda üks meie ülikooli õppejõududest. Mis, mis teeb, minu vastu, on, et näiteks tuleb vaikida maha 50 keelt, minul? Jah. Ja kui ta hakkas tänasest teises nii ajakirjandusel kõneldat ja väljendatud, ei usu, siis hakastavad vabandama ja järgmine kord lubas selle vea ära parandada. Missugune see tõde siis on kuskil seal vahepeal või ei ole ta kunagi püüdnudki eriti sellesse selgust tuua? Et tõde ei tea, ma ei tea ma, sest minul, minu, minul endal on läinud seni näinud seeni. Mõttetu nüüd hakata nüüd selle juures veel rehkendust andma, palju ma nüüd oskan? Ei ole mõtet teha ja raiskas hulga aega, sealjuures on selle ajaga oleks võinud ju, kuna need seal rehve. Kas siis inimese niimoodi ühest keelest ei jätku, peab ta neid siis nii palju omandama? Ei no mul ei jätkunud, ei hakanud, sellepärast ema ülikooli lõpetamisel läksime merele ja ja seal oli mul ja, ja käisin seal välismaa ülikoolides ja mul oli seal liteedi väga vaja ja mida ma ei oskand, seda piima seal õppima hakkama. Kopenhaageni ülikooli läksin, ma teadsin ühte ainsat taani sõna, Taani laeva läksin, ma nägin jätma, mis sinna pealiskirjad, need lugesin mära, sest teiste keelte abil näiteks rootsi keele ja nii-öelda aga mis, kui taanlast suud lahti pidid, siis ei oska. Ma ei saanud mitte millegist aru. Ja see tuli mul tahes-tahtmata sellega kohe, kui Kopenhaageni ülikooli läksin, friend kogumisse ja suurt vaeva nähes üks maailma, üks ebaselgemaid keeli, mille kohta käid nimel loosungi, et mida segasemad hääldanud, seda paremini mõistetakse. Alles siis tõesti, nii, olin küll. Endi keeleoskus on tõepoolest legendaarne, aga legendidega niimoodi, et me ei peaks võib-olla neid nii väga numeroloogilisele alusele viima, võib-olla me peaksime lihtsalt seda uskuma, et on inimene, kes teab väga paljusid keeli. Tõepoolest, keeltevahed ei ole ju mitte väga teravad keelte piirid, vaid üks keel läheb üle seal. Teiseks romaani keeled näiteks on, on sellised, kus piirid on suhteliselt voolavad. No mis retoromaani keel siis põhimõtteliselt on seal muude romaani keelte peres, kui juba keeleteadlased on vaeva näinud, sellega tõepoolest kindlaks teha, mitu romaani keelt on olemas selles romaani keele alal, kuidas need piirid ja seal täpselt jooksma, millal algab üks keelemil, lõpeb teine kus on meil tegemist veel murrakute või muuga? Siis tõepoolest, niisugusele arvuni jõudmine võib olla primitiivne. Inimeste puhul võime öelda, et Benton, keele inimene, kes elab keelte keskkonnas ja kes orienteerub väga paljudes keeltes ja oskab neid siis ka omavahel võrrelda ja märgata ühe keele mõjusid teisele. Bent Norre Kunda iseloomustab kõigepealt minu arvates täpsus. Kunagi. Teksti tõlkida ja ütles, et noh, et tõlkige noh, umbes, mis ta tähendab siis Ta ütles, et mis umbes ma ütlen täpselt, kuidas see asi on, umbes ta ei tunnista nii-öelda. Nii et ta teab täiesti kindlalt kohe täpselt selgeks, mis, mis see teks tähendab. On see siis seal Hiina või Jaapani või heebrea või ükskõik mis keel, mida ta on natukenegi mitte natukene on õppinud, tähendab, ja teab. Ja siis muidugi tema juures. No see ei ole legend, aga see on täitsa tuntud asi, ots, Stadnikov egüptoloog. Tema jutis tema juures egiptuse keelt minu teada. Ja, ja see oli ka olevat nii olnud, et, et oli orientalistikakabinetis tekkis vajadus, keegi tundis huvi millegagi mõne keele vastu. Ja antud juhul ma igatahes seda kuulsin küll kõrvalt ma ise juures olnud. Et tee egiptuse keelt ja siis Bentleks seminar kase tähendab ülikooli raamatukogu sellesse Piaanes olevasse raamatukokku ja vahel ka nädala pärast, siis nii-öelda tudengikeeles lõi lahti egiptuse keele. Sest ta õpetas neid ida keeli, seal oli neid mitmeid. Aafrika keeled ja aasia keeled ja. Nii et kombel, mis fenomen, ütleme Eesti Eesti Ariste muidugi oskas ka palju keel ja, ja Ernitsaga. Aga mulle tundub, et, Torne kuld oli neist küll võrratult täpsem. Siin Ernitsa puhul oli ka muidugi tal oli täiesti selline absoluutne mälu peaaegu, aga tal ei olnud süsteemi. Ariste seal võrrelda ei tea, nüüd aga aga tema enda juttudest tundub, et et kõikides keeltes ei olnud ka Ariste nii laialt ei võtnud, muidugi ta teadis jälle teisi keeli, võib-olla seal mustlaskeel ja maid ütles soome-ugri keeli kindlasti neid murdeid. Kõik läbi lõhku, aga, aga pendil on jah, et Lääne-Euroopa murded ja. Ja mul ikka ta on seda lugu paar korda rääkinud ja ikka silme ette tekib, kuidas ta seal rongis keelejuhte kasutas, ta suitsumees ei olnud ja siis ta oma mahorka andis siis seal ja et ütleme, üks mees hoidis siis tuld. Teine mees, mingisugust kilukarpi, kus oli lahustatud seda, seda tindipliiatsit ja siis oli sihuke improviseeritud sulg ja siis vent kirjutas ühelt mehelt, oli, on või no ühesõnaga Lääne-Euroopas mingisugune vang kirjutas üles siis kuidas nende keeles need nende keelt ühesõnaga neto saatis minu teada nad peaksid kas ülikooli raamatukogus või kirjandusmuuseumis. Iijategageeriga ai algangi ja. Kuivõrd lähevad nüüd kokku sellised alad, nagu seda on ühelt poolt meremees, kes teatavasti peaks olema selline tugev ja jõuline ja selline nagu ette kujutatakse, ja keelemees, ja teadlane, keda kujutatakse tavaliselt ette sellise kuiva ja kõhetuna, kes kannab viltsusse ja hiilib kuskil raamaturiiulite vahel ringi. Minul just merimees olla tähendas, õppida keeli ja osata. Ja meremehe amet oli mul teisi arvul. Esimese esmajärguline oligi kelder. Need sokutasid meelega ennast mõne sellise laeva peale. Taani laialdane panin ta laevadel. Ma tahtsin taani keelt õppida. Kuidas sa üldiselt praktiliselt käis kelleks sa sinna läksid ja mida te tegite laevast? Ma olen seal kartulit koorinud, tekki pesnud, vahis seisnud lastetulevaid laevu laev tervitanud, nii nagu ikka. Meremees, kes muud midagi ei oska? Merehaigus on teile võõras nähtus. Mitte ei ole ikkagi sõbrad, omamoodi. Need kätte oleme teineteisele küll. Ja kui praegu läheks, siis oleks väga suured embamised olla seal töölisega. Meri mehe meremehi kujutatakse tavaliselt ju etena selliste elu põletajatena ja kui sadamasse meremehed tulevad, siis kohalikel on suur pidu, on. Kui sulle on tõepoolest võiks, selliseid ei ole, mina ei olnud niisugune. Ja ma lugesin ennastki, hoia loeti mind ka meremeheks. Kui kaua te seda meremehe ametit olete pidanud? Kuus üks viis-kuus aastat seal Ma olin tõsiselt Subeti Tammelonnid, esin ülikoolides, merel õppisin, siis tutvusin keeltega, õppisin neid ja, ja siis ülikoolis ma seal siis korda sinna need asjad üle. No teie kohta räägitakse seda legendi ette, olevat jala pariisi läinud, vastab see siis tõele. Ma läksin jala, romaani. Tan Geogist. Ma olen, sõitsin üle Taani tanki Ahthancon seal lilledel kirdes ja seal ta hakkasin siis jala pistma mitte Pariisi poole, kohe, vaid Ruani roonist läksin Pariisi kui kaasaegne Otistel. No ma ei oska praegu öelda, see. Võtaksite päevi. Päevi ikka, mitu päeva läks, mitu päeva läks? Oli see siis noh, tõepoolest selline täiesti jalgsi käikete vältisid mingisuguseid sõidukeid ja kui keegi Ei vältinud sõidukil, mul pidi raha alles olema. Vähemalt 25 franki. Sest tihtipeale need välismaalane ja kontrollib raha on 25 rangemalt. Nad peavad olema. Nii et ma ei tea, ma tean, ma isegi kleepisin devama välistashi taha kaane külge, nii et mitteservadel hoiduda, aga ega tea, kus teda vaja. Aleksandril. Kas tollal hääletamist ei kasutatud, et hääletate? See oli kusagil seal. Suveajal olid kas ta üksinda käsida üksinda kahjuks ja lõpp oli käes ja ja mõtlesin ise kogu aeg, kuidas tseesar sülitama väehulkadega mamma leksinud. Mis mõtteid te jõudsite mõelda seal selle pika tee käigus, ma kujutan ette, et seal oli aega mõtiskleda nii ühest kui teisest asjast. Mul polnud mõtet meiega rohkem, ma vaatasin ringi, mis on seal ja no mis mõtet siis ka tulid, võib vastavalt 20 meil ka niimoodi on ja, ja kas on meil parem ja, ja ilusam ja mõnes kohas, et meil oli hoopis ilusam näiteks? Lossi aias, mõtlesin, et siin on tore küll, aga oma kodus karjamaal. Mis aastal see oli? Kui te sinna Prantsusmaale nii oma suuna Taanist võtsite, kas, kas teil see prantsuse keel oli, siis selleks ajaks selge või läksite seda Prantsusmaal omandama? Minu enda arvates olin ma teda juba õppinudki, pea küllaldaselt prantslane klassis ma ütleme, tunnetasin, et ma ei oska teadlased mitte midagi. Sest nii see asi läks nii kiiresti, et esimese sõna ja mina mäletan, selles vahepeal oli, seal ei olnud aim. Seal õppisin perearst, aga nii palju oli kasu selles eelmises õppinud. Umbes paari nädala pärast sain ma kõigest aru. Kuidas ta seal Prantsusmaal elasite, mida sa tegite seal? Ma mul oli seal üks ühe sõbra pea küljele koolivenna andmix vanaonu, kes oli Venemaal kunagi sinna läinud ja ja see andis seisma, mõtlesin siis temal oli ka sugugi väikene kööktoa asemel nii. Ja siis ma ütlesin mind sinna. Pariisis olles laiba sain ühte, kui teist raha oli veidikene sõprade käest kokku laenatud ja seal elasin hotellis on 250 franki, maksin kuus. Oli see selline luksuslik elamine. Luxury vähemalt sellega võrreldes siluri luksuslik. Hommikul toodi kohv voodisse. Ei olnud, ma ei tahtnud teda, oleks pidanud jälle veel eraldi maksma selle eest. Naisjäisel seal midagi. Ma olen päri sellega, igatahes selle akna all oli kohe üks üks restoran ja ja siis seal. Seal siis jäi nüüd läbi nii palju kui raha ja kord lubase oli. Kui olulised on teile elusalt sellised mugavused ja kui mugav inimene toota? Aga kui mugav olla? Jah, sellest ma saan väga võrrelda, sest mina olen läbi teinud rasked katsumused ja ma võin võrrelda meie meie muude, Joosseb siis sealjuures. Ma olen väga suurt kasvu toimul linna tean, seda hind on praeguste suurepärase võimaluse, on see minu korter? Ma olen, kus ma olen olnud küllaltki kuude kaupa. Kaevikus. Ja ja, ja üldsegi jälle ja siis ja siis seal lageda taeva all ka ei olnud. Prantsusmaal oleks väga kena lagedale, Joe Havikus nisu ei olnud. Ei olnud, ei olnud. Seal oli talvel märgia. Nii et suurt sõjapidamise kirgede eneses ei tunne Ega ma, ma ei ole jah, ega ma ei näe, enda kaitseks küll, jah. Habemenuga mul kepp käes sest ma käisin maal ruwanis tööl õppisin. Head kuulajad, kell on 10 ja 51 minutit, me jätkame saadet Café tuua. Minu nimi on Marko Reikop ja tänase saate kangelane. Tõepoolest, kangelane on Bent nurmekond keeletark ja polüklotja. Me jätkame temaga intervjuud. Olete te püssiga oma elus lasknud? Minul ei olnud vaja, vastan, ma juhtisin need, kes lasid. Olete niimoodi osanud vahepealt nihverdada? Et mitte slikerdada, vaid ikka minna nii öelda, et kui, kui tulid tagasi tõmbuda, siis ei olnud mitte millal tagasi tõmbuda, vaid käsu peale käsu peale jalga lasta. Aga oma tahtmist või nii, nagu ütleme, need, kes selle asemel, et nüüd tuleb meile appi sedda sõitsid ära kus on raske Rootsi ja Ameerikasse ja Kanadasse sel ajal, kui mees seal jalgaasid, nii ära teinud. Vanded olen pidanud. Kas need keeled on, ütleme, ütleme, sõjastele kuidagi kasuks tulnud olete kunagi kuidagi? Olen küll, olen sõjas mürkidest otse lahingusse. Ei hakka ju keegi seal wind tervitama sellega, mis seal on, niimoodi, näiteks saadeti üksi jagu sõjavange ära meie laagrist mind testi jäätiaga sinna. Bush tegi See oli väga suur ungari keelt olin ma õppinud 10 sõna kunagi ja siis pandi mind laagris Ungari, Ungari toodid. Korda kaks plaati, aga kordades rohkem veel juurde sinna. Ja ungari keele lühendab tõlgiks. Ja siis viidi siis püsilaste vahel sinna ja siis oligi Ungaris ja siis hakkasin mina oma viis ta tuletasin meelde kogu maid, ma läksin, tõlkisin ära ja perearst või niisugune lugu, et lasen seekord nii palju kasu, et nälgisid rahvas küllalt ja aga mulle öeldi niimoodi. Nurme, Kund, Nadal, tants, toidu ja portsjon. Mina tean Ungarist paari sõna, pooled sellakesekel. Väljagi, see tähendab käed üles, oh soo. Nüüd toortoole saab olnud ja mul on niisuguste asjadega ja e-karjunud killud, neelan türgi tuli Oroselt, ei pissinud nende käest kõigepealt. Ja siis need tegelased ei oskanud tõsised ungarlasega sidunud neelatel, kes oskab saksa keelt juhtida. Ja seal õppisin kõik need vajamis fold arsenali 2000 meest lagesisesse saata 100 mehelised rühmades. Ja mina läksin kõigepealt ja veel seal siis õitsesid helkis nagu jõulutuli, kui ei tule und, ei olnud. Nii et saite siis topelt süüa. Küünla 10 portsjoni andi, sõin isi, andsin teistele. Ma arvan, et endi keeleoskus ei ole külm mitte kuidagi kahjustanud tema isiksuse omadusi, vaid pigem vastupidi, tema on kõik need keeled enese sisse lasknud läbi iseeneseprisma, ikkagi ta on need omandanud väga isikupärasel viisil seal anda Ungari keelt omandas ta valge mere ääres Stalini vangilaagris viibides lastes Ungari, Ungari, nendel kolleegidel siis kaasvangidel, kes tulid liiva või kivikäruga tegid ringi ja tema oli pandud neid ringe loendama, kui mitu kärutäit keegi tõi. Igaüks, kes tõi ühe kärutäie ja hüüdis talle ungarikeelse sõna saksakeelse vastega tema selle asemel, et kirjutada üles kärutäisi, kirjutas üles neid sõnu ja pärast pani siis igaühele peoga nii palju kärutäisi kirja, kui, kui palju nad vähegi tahtsid. Et ma ei, ma ei usu, et keeleõpingud võivad inimese inimesed midagi ära võtta, vastupidi inimene saab keele õpinguid kasutades inimesena väga palju asju juurde, ta saab suhtluspartnerid enesele juurde ja, ja avardab paratamatult oma maailmapilti. Inimest, kes keebid jäävad, ei ole mitugi rumala pante killast.