Tuua jätkab veel tund aega, kell on 11 ja viis minutit, minu nimi on Marko Reikop. Me jätkame juttu, Bent Nurme, kunstnik Neeme pool seal kohal, kui ta oli ungarlastega keelt õppinud sõjas ja sai selle eest topeltportsjoni, nüüd me räägime natuke tema eraelust ja Linnar Priimägi. Benton inimesena sitke ja soliidne. Ta on üks vana kodanluse aegne härrasmees ehki, kui ta ise arvatavasti kuuleb seda, sõnab õpetata selle peale, sest tema on ennast kogu aeg nii lihtsaks inimeseks pidanud. Aga teate, on olemas teatav lihtsuse, härrandlikus ja see iseloomustab teda väga. Ta on ju surematu. Ta on teinud lapsepõlves palju sporti ja palju jalgsi ringi rännanud ja, ja tõepoolest, tähendab ta on inimesena, puhtfüüsiliselt on ta väga vastupidav. Tema vaim on selles, tema sitkes kehas on, on väga vähe ja, ja hele siiamaani. Nii et ta on, on heas vormis, heas vormis, aga niisuguses heas vormis ei saa olla ju ükskõik kes see nõuab, ütlevat ütleme, sisemist distsipliini. Võib-olla, et ta on pisut, ütleme, askeetlik omaenese eraelu korraldamisel pisut nagu munklik, aga ma pean ütlema, et see on niisugune härrasmehelik või niisugune vana poisilik munklus mille üle ta on ise ka võimeline muhelema ja veidi niimodi naeratama. Mul ei olnud aega kurameerida. Pidin töötama kogu aeg, sest kellelegi meeldi tegin ilma tahtmata. Ma tean õigesti ette, nägime. Te ei ole abielus olnud kogu aeg. Seda küsisid mu käest see minu elulookirjutaja ülikooli juures ka et ta oli väga vihane. Kui paljude inimestega on elutee teid kokku viinud selles mõttes, et kas te tahaksite, et neid oleks veel enam olnud või, või, või tekib teil mõnikord mõtet, neid võiks isegi vähemalt. Ei kunagi lekkinud inimeste vastu pole mul midagi. Kui ta tuleb, vaenlane on, siis seal on muidugi seal oma relvas valmis. Jaagu sõbramehe poolest naasis lähenevate teemeks väikestest Petskid ja nii edasi inimeste vastu pole mul midagi liival allu, kui, kui ta, kui ta kuitahes. Nii et põhimõtteliselt väikesest sellisest õllest ja väikesest napsuste üldiselt ära ei ütle. Ei jutt, kus üleva nisu Batuma pole leidunud. Missugused on need inimesed, kes teile nagu esmapilgul kõige sellise soojema sõnaga või kõige esmalt meelde tulevad? Ma ei ole Surju Tuneesias, arvatakse, et vot nii tuubi, istuktuurlikuks aeg ja üldse nii ja naa ja eluvõõras ja loa ja sellepärast mul on armsad, vähemalt üksinda on mul väga hea siin üksinda istuda, näiteks. Väga hea. Ja ega ma mul selliseid erilist ei ole, aga mul inimeste vagunist vastu ei ole, et ma vaatan, missugused nemad on. Missugune suhe teil endal rahaga on olnud läbi aegade? Peaaegu mida vähem seda parem. Ja peaaegu ei ole olnudki, aga päris ilma Haajorond. Pali Jõelaks kahtekümmend, franki olnud oleks kinni pilgud Belgia Pirjele antud jalaga taand ja piiri Belgiasse. Belgiast võeti jälle kinni, toodi selle kuidagi prantsuse Pirjali jalaga saali vee Prantsusmaale ning mängiti mõnega. Ei tea, kui palju palli ühte taanlast nägid. Kellega ballemenditud. Kui suur raha sai 25 franki, omal ajal oli? Väga mitmesugune, kui ma sinna läksin, siis oli meie kroon. Oot, mis seal oli? Jah, kas 10. Ja 20 ütleme 25 senti vist negru pärast edaspidi oli, oli 10 sentigi prantsuse frank. Eriti Pariisis kaheksa 80 santiimi ison, kaheksa franki oli lõuna ja sellised võisid ennast nii süüa, et et keegi ei jõudnudki tasku. Ja olid need väga-väga-väga odava Alur ja Eesti ees raha oli küllaltki kallis. Kui suur gurmaan te olete? Mina mina Käina, kreeklaste, vanade kreeklaste retsepti järgi kui millal, millal on parem süüa küsitud. Kui sa oled rikas, sa tahad vahelises, millal saada? Teie suur kirg on ju ka teatavasti idamaad, kas see ei ole hakanud teid selles mõttes ei ole mõjutanud, et teiega idamaa toit endale niimoodi muretsete neitsejate Ei, ma ei ole jah, aga siis isamaale vastu on mul palju suurem huvi küll praegust teiega ma seal lääne pool ei tahagi minna. Euroopas võib-olla Prantsusmaal läheksin, läheksin korraks. Miks no ma olen seal olnud ja see ja see ei vasta minu tähendab arusaamadele inimestest ja kõigest ja, ja üldse võib ka Inglismaal ja siis ma ka ei taha minna Ameerikasse veel mitte sugugi ja Prantsusmaa olid suured, sest seal seal lastaks sind elada rahaga, süüa seda, mis tahad ja, ja, ja ka mitte. Aga, ja, ja siis rahvas muidugi rahvas, rahvas on rumal ja, aga peaasi on see, et ta ei usu, on nii rumal, et ei oska sinu käest midagi välja pumbata. Kas Eesti on see koht, kus te tahate elada? Elu on Eestis, ma tahan muidugi praegu seal selgelt ja teist olla küll. Et Eestis tahan elada, selles ma olen sündinud siia ju. Aga mitte ainult kogu aeg, vaid käia ära läheks ja näiteks Prantsusmaale kindlasti. Kuna no ma sattusin sinna, kui sõda hakkas peale peale hakkamas ja ma nüüd ka ei olnud ju seal ülikoolis Käisi käisid mehed ringi, kes värbasid sõdureid võõrleegionäride, prantsuse vligilbanud millegagi tallaja. Nii et need olid nimelt pioneerid, Picood need olid esimene kui karjub peoga Picoosonomo. Pitoodete. Kui suure huumorimeelega inimene te olete ja kui tihti te lasete pea norgu ja kaldute, ütleme masendusse. Kõik kõik on põleta, kõik olnud. Aga, aga oleks ma seda rohkem olnud, kui ma olen siis oleks halb olnud, siis ma võib-olla meie siin ei oleks istunud, tänada. On teil mingisugune selline retsept, kui ütleme, teil on paha tuju ja läheb halvasti ja nagu mingi asi ei laabu ja ja kuidas sellest, kuidas sellest üle tulla, kuidas teie läbi elu olete tavaliselt oma selliste tujudega hakkama saanud? No, ega inimene ei küsi sellest, et mööda läheb, ikka mõnikord tuleb halb tuju peale. 11 ja 27 on kell, minu nimi on Marko Reikop, kohviku uksed on endiselt lahti. Me räägime saates juttu täna, Bent, nurme Kunnaga. Ja sel teel on meil nüüd abiks Tarmo kulmar, kes on Tartu Ülikooli usuteaduskonna dotsent, kes on siis spent nõlvkonnaga koos töötanud ja Linnar Priimägi? Ta on olnud alati nii palju, kui ma teda mäletan, üpris nõudlik, väga punktuaalne ja seetõttu kindlasti paljudelegi inimestele oma tööstiili poolest mitte nii väga vastuvõetav. See tähendaks seda, et temma tunnid võisid isegi tunduda. Neile inimestele, kes ei olnud asjast eriti huvitatud, isegi võrdlemisi igavad. Aga need, kes lõpuni vastu pidasid, need pidid ikkagi tunnistama pärast, et see oli haruldane kogemus. Benton ju sündinud õpetaja. Ta tõepoolest, tal on sisemine kutsumus jagada oma teadmisi kellegi teisega, arvatavasti realiseerub tema puhul kõige selgemini köeti lauset me tegelikult õpime ainult seda, mida me kohe saame kasutada ja, ja õpetamine on üks väga hea moodus kohe kasutada oma keelealaseid teadmisi või neid pidevalt värskena hoida. Tänu sellele, et polüklot ei oska ehk kõiki keeli, mida ta tunneb, ei oska viimsete sügavusteni ja seda on polükloti käest palju nõuda. Aga ta on suurepärane iga keele algkursuse õpetaja algkursuse, korraldajalt, keelt, keelde, keele struktuuri ja selle keele mõtlemise sisse. Nii et selle poolest on ta asendamatu ja ma tunnen, et see pedagoogiline paatos on tema enesekeele õppimise meetodiks olnud. Missugune te õppejõuna olite? Kas üldiselt tõid niimoodi kardeti, oli üliõpilastel või õpilastel hirm tulla tee tundi, et ei tea, mis nüüd juhtub või olite üldiselt selline leebe? Ma ei taha öelda ma nii, kuidas, et need vähemalt pidin ise kuulma selle, millal ma õpetasin. Ütleme, selline umbes olin ja püüdsin huvid. Missugused keeled on need, mis teile endale ütleme, on praegu kõige südamelähedasemad või millised on need keeled, mida te tahaksite veel. Õpiks palju multipõhjal on? Väga vähe. Jätsin poiss pärast käiust õppima, täiesti oskasin, aga Pedalus tundub. Seal, tahaksin teisi, tahaks kõiki. Kas selliseid lihtsalt keeliga räägite, nagu eestlased arvavad, et oskavad soome keelt näiteks? Soome keeli jätsime veidi viimaseks, enne õppisin skand multiskandinaavia keeled ära, sealsel soome keel on lihtne ja, ja seda sellel ajal lähen sinna ja mille kuu on ära. Ei saanud tänapäeval nii palju Soomshankeile minna. Mida teie elus on üldiselt rohkem olnud, kas selliseid rõõmsameelseid hetki või rahulolu hetki või rahulolematust? No aga mis, mis, mis tähendab, milleks mul pidi ma rahu, rahu, rahu, laiemalt on meil olema kelle, kelle suhtes? Järgmisel nädalal teil laen on väga rahulolematu, et ma seda vasusestega Mis teie sees siis olnud, ütlesite, et keep smiling anne sisse ei näe keegi, mis on teie sees? Mis on minu sees, seda, seda ei saanud enda sisse vaadata. Aga elanud nii palju, kui et seda võidi öelda ja nii See on umbes nii, nagu kui küsitleb kunagi Peeter Suure naril bana kirvelt küsinud, et milline on perse ja keele, siis ütlen temalt sama punane nagu teilgi ja teistel härraskirid. Olete te kunagi tahtnud olla keegi teine, kui te olete? Keiser ja kuningas ja ja võib-olla siin praegune, mõni valitseja meilgi mõni põllumees ka ei tahaks küll olla. Kuivõrd te jälgite üldse, mis toimub, ütleme, eesti sellises avalikkuses elus olete üldiselt kursis tunnete huvisanud asjade ost? No aga kuidas ma saan siis kus ma siis elan? Seal raadiumnurgas? Kirjad tulevad ikka, ma tean, ma tean, ainult muidugi, ega minu info, ei, see ei ole missal, nendel tegelastel, olge seal Tallinnasse, mujal ja kõrge kõrgematel kohtadel tiirlevad neid muidugi rohkem ja saavad jälgi. Aga sellest jälgimisest, mis mina olen saanud, ma olen katki pea siiamaani päris õigeid otsuseid suutnud teha. Anne kunagi olnud plaan kirjutada ise oma memuaar, olete elus päevikut pidanud? Silmas on kogu aeg sinu sõprade nad pähe saanud, söövad teisi sinna, sest sest see teisi sinna v veeretada omaenda asemel. Kui palju te loete, ütleme selliseid tavalisi raamatuid, mis ei ole, ütleme, keeleteadusega seotud? Tahaga kirjastus kirjandus on minu jaoks, vaat ma tean, seest võib-olla kunagi teie, kui te minu arust vanemaks saade mõisa muudate täielikult kah oma oma arusaamist kirjandusest ja kirjanduse reale. Sest varem seda rohkem tema usub seda pläma seal sees, mis siin aeglane nüüd üks inimene teab mind kõiki ära, mida teine inimene, keda pole olemas olnudki ja ja kui see on ja mõtled ja teed. Ta ei tea seda. Kes tõeotsija ei saa kunagi kirjandust. Tähendab kuule lugeda, sest see ei ole mitte see inimene, vaid see on see inimene, kes on selle kirjutanud ja välja imenud. Minu isa ütles alati küll saunaharidusega, et see ei, ei ole. Ei ole, kuidas seal oli, et see ei ole tegelik asi või kui ta seda ei ole olemas või niidima, ütlesin. Kui oluline asi on tõdenud jaoks? Paistab? Mina elan, olen niimoodi elanud, ma ei ole seda kellelegi öelnud küll kuidagi, kui ma keskkooli lõpetasin, siis üks poiss, see oli eesti keele kirja teel ja üks hoidja oli ka midagi. Niisugune küsimus umbes oli kirjutanud sinna vältel natuke varastada, natuke valetada. Endimis enda ohtrad lähemalt käib ja tal ei ole seda tarvis teada. Ehk kui ta midagi tahab, mind vait ei ole, siis ütleme millalgi millalgi midagi, millele ta rahule jääda ja aitab küllaltki vastavalt eale rohkem fosforit vaja teada. Ja, ja see oli väga vajalik nakul pärast oli asuse ülekuulamised ja värgid ja seal oli väga tore et, et selle järgi tal polnud vaja teada minu kohta seda kui religioosne inimene te olete. Ja selle kohta võiks olla nii-öelda vana professor Anderson ütles, et kui keegi inglane seal Venemaal omal ajal korjas rahva bluulejate siis oli siis küsinud et seal ühel Murdolasele käest, et kes lõi maailma siis ei vastanud Charx neid. Sellega mingeid konflikte teil seal usukateedris ei tulnud ette? Keegi on öelnud, ma mäleta keset tulgu, mis tuleb, mina elan, elan kõik üle. Kas te mõtlesite, ütleme 45 aastaselt, et teie suurema osa elust seisab alles ees. Mustamäel elasin lihtsalt nägin niikuinii, mis tuleb, ega ma ju ette väga pikk. Igatahes ette näha ei saa. Ma elasin, ma tean, seal praegu elan ja kui ta mul ja seda ma saan näha. Ise võin ka arvatava nii väga, võib-olla ei ole niimoodi protesti. Kui suurt rolli ütleme, ütleme, surm teie elus on mänginud, kui palju olete te surmaga elus kokku puutunud? Jagunes kaheks, siinpool oli valgevool sinulik, pine vool, mina kõndisin siinsele valge poole peal ja nägime, siin oli aga rohkem pööratud selle pimeda poole peale, aga teadsin seda lahingu näiteks üks sekund ja ma olen pimeda poole peal. Mis seal piiranguid selle ma ei tea. Ja seda ma julgen meelde, et no siis ma sain ju näha selges, kas ma saan või ei saa. Kaks poolpõll tavaliselt teda kardetakse, sellepärast see on üleminek ühest. Situatsioonist teise see on teadmatus oli täpselt nii nagu ütleme, lahing sõjas kui seal. Krister ütles, Harke erinevate kuldaegade hirmu, kui nii-öelda. 11 ja 49 jätkame Bent, nurme Kunnaga jaatavast räägib Tarmo kulmar. 80.-te aastate algusest levisid kuulujutud, et ta on Kesk-Aasias valitud hõimuvanemaks aksak kalliks. Noh, kuna ta on näinud, et välja selline soliidne vanahärra ja väga isalik ja Eliisa patriarhi moodi siis Peab ütlema, et see vastab tõesti tõele. Usbekkide juures külas käies 1979. aastal on ta tõesti hõimuvanema, eks valitud, või õigemini omistatud talle niisugune austab tiitel ja ta on selle üle olnud. Väga uhke ja eriti on, noh, ma mäletan ühte korda produkt, kui ta orientalistikakabinetis pani selga oma halatiivastava ja mütsi pähe ja võttis piaali kihku. Nägi välja väga monument. Kuidas teiega juhtus, et usbekis selleks hõimupealikuks saite, on see selline auväärne positsioon? Vot jaja üksuustleti sõber kutsus mind seal pulmapidu ja pluss veel ümberlõikamine. Seal ei ääre peal Mahalleriks koha nimi, seal oli ta viis mind sinna ja rääkisime ära, kes ta on ja ja tuli varsti arstid seal, ainult see oli käe peal, see müts Piiuli kah ja tõmmata mind seal üles ette kusagil kõrgema koha peale ja siis hakkas jälle, pandi selli ajal tõbi pähe ja ja siis lauldi ja loeti ja öeldi, vot nüüd teised all vaatasid peal. Ja viidi siis. Sest nende Akkalide oli laudeli siin, muidu oli aiapidu, oli rahvas, istus seal elektritulede ja see oli Väga-väga mõistlik, aga mitte ainult, et ümberlõikamist üle katuse lennanud Kaju ei või teha. Et ainult kuue aastaseni võid pilduja. Kas hõimupealiku selline tiitel on selline vormiline väline, selline austusavaldus või on ka sellel mingi sisu sisuline külg? Ja ta pidi Vantali aksakall orgend, valge habe olema ja, ja nii alase. Minul minul ei olnud ilma mantlid ilma nööpidega ja kui vaadata vanematele pehkinud, nendel on pea Räksid ümberköidetud, need olid abielumehed ise endale seal rätikud ümber läinud, läks naine tulijal. Sul selle. Maiendidega elama edasi minna, ma olen üldse pealik ja petiluu ja ja käisin Akkalidega reas ja, ja nii edasi, istusin eraldi. Kuidas nende keeltega üldiselt lood on, kas, kui keel on ükskord selgeks õpitud, siis see ka jääb või ununema ka? Teinud ja ta ei unune, mitte unune. Ta vaevub ära kuhugile seal, nii et sa pead teda Sillantal persetki üle laskma ja kõrval ja ja ta tuleb, tar tärkab kohe nagu orav üles. Päris nii et ma üldse midagi teha niisugust asja ei ole. Näed? Sa näed, silver tähendab. Selline inimene on siis Bent, nurme Kund, aitäh talle, aitäh ka. Olav Lang, sepal aitäh Tarmo kulmarile. Jaa, aitäh. Linnar Priimäele. Kohvi tuua sellega täna lõpetab, minu nimi on Marko Reikop ja kohtume teiega juba järgmistel kordadel.