Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega loodetakse ergutada erametsaomanikke tegelema aktiivsemalt oma metsa majandamisega. Praegusel hetkel arutab valitsuskabinet järgmise aasta eelarvet, mille suhtes on koalitsioonipartnerite kinnitusele vaidlused lõppjärgus. Küberturbest on saanud infotehnoloogiasektori üks suuremaid probleeme. Rohkem kui 3500 ettevõtte hulgas läbi viidud ülemaailmne küsitlus näitas, et töötajate IT-oskuste tase on madal. Seetõttu on haavatavad ka ettevõtete ja valitsusasutuste arvutivõrgud. Nii tõdeti Tallinnas küberturbefoorumil. Raudtee jaamad, mis jäävad tartust orava poole lülitati õuda juhtimissüsteemi. Tegemist on maailma moodsaima süsteemiga. Silmad vajavad üha enam tähelepanu. Neid tuleb kord aastas arstile näidata silma laseravas Eesti moodsama silmakliiniku. Eesti kujurite ühendus avastada Pärnu uue kunsti muuseumis oma aastanäituse iseenesest, mis seekord käsitleb skulptuuri olemast. Soome presidendi Tarja Haloneni sõnul pole Soomel põhjust ajada Venemaa suhtes nii karmi liini, nagu seda teevad Balti riigid. Kuna Soome tahab oma naabritega hoida jätkuvalt häid suhteid. Meil on sisepoliitiline kriis, süveneb president Juštšenko erakond, meie ukraina keeldus naasmas. Praegusesse valitsus liitub peaminister Julia Tõmošenko. Erakonna liidrid arutavad erakorraliste valimiste korraldamist ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, puhub edela ja lõunatuul ja sooja on 16 kuni 19 kraadini. Valitsuskabinet arutab praegu taas järgmise aasta eelarvet, kas jõutakse kokkuleppele, saame kuulda hiljem. Praegu räägib Uku toom eelnõust, mille valitsus täna heaks kiitis. Üks otsustest, mis täna tehti, oli metsaseaduse muudatuste heakskiitmine. Seaduse üle on vaieldud pikalt. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas, et arvestatud on eri huvipoolte ettepanekuid. Selle seadusemuudatuste põhisuund on see metsaseadust teha natuke lihtsamaks ja selgemaks, liigne bürokraatia sealt maha võtta. Eriti peaks nüüd metsaseaduse muudatused puudutama just meie erametsaomanikke, keda Eesti vabariigis on umbes ligi 70000. Tuletan seda meelde, et just valdav osa Eesti metsadest rahast kuulub erametsaomanikele, mitte mitte riigile nagu vahepeal mulje jäänud seoses RMK muudatustega nende teemadega, mis oli seoses RMK-le 60 protsenti Eesti metsadest kuulub erametsaomanikele ja Eesti metsanduse tulevik valdavalt täna. Põhiküsimus on just nimelt selles, et mis saab meie erametsandusest, millised arengud seal saavad olema, kuidas kasutatakse, seda metsaressurssi on tegelikult erametsaomanike valduses ja seda seadust on siis tehtud, lihtsamaks ja selgemaks, et erametsaomanikele uuesti huvi tekitada oma metsa majandamise vastu. Mitmed piirangud on maha võetud. Liigset bürokraatiat on vähendatud ja loodame, et selle tulemusena siis erametsaomanikud hakkavad uuesti oma metsa vähendama. See on oluline ka sellest seisukohast, et teatavasti metsatööstuse jaoks puiduimportida poole pealt on praktiliselt lakanud tulenevalt nendest ränkadest tollide tõstmisest, mida Venemaa on läbi viinud, et seda metsaressurssi, mis meil täna Eestis on, tegelikult tuleks kasutada otstarbekamalt ja see kindlasti turgutaks ka meie majandust oluliselt. Kui konkreetseks minna, siis teeb seadusemuudatus metsaomanikele lihtsamaks metsas raiete läbiviimisel oma tarbeks puidu omandamisel ei pea esitama raieõiguse ning metsamaterjali müügi ostutehingu teatist kusjuures tuuakse tagasi valikraie, mis loob erametsaomanikele täiendava võimaluse majandada oma metsa püsimetsana. Ilma metsateatist esitamata lubatud raiutava puidu hulk suureneb 15-lt tihumeetrilt 20-le. Samuti on eelnõus täpsustatud erametsaomanike toetamise põhimõtteid. Hetkel on aga käimas valitsusega kabinetiistung, kus teemaks taas järgmise aasta eelarvepäevasel pressikonverentsil puudutati seda teemat õige põgusalt, kui oli jutuks, kuivõrd siis eile koalitsioon siiski omavahel kokkuleppele jõudis. Peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Ivari Padari kommentaar. Eile põhimõtteliselt laias laastus tasakaalus oleva eelarveraamistik oli meil laual et me siin lisada, et ma eile koalitsioonipartneritele esitasin rahandusministrile meiepoolse nägemuse, kuidas saaks välja näha 2009. aasta tasakaalus eelarve. Ma arvan, et see on õige, mõistlik projekt, mis ma praegusel juhul olen ehitanud täna valitsuskabineti liikmed, kõik sellega tutvuda. Ja, ja niimoodi saab edasi minna nii, et et meie poolt on töö tehtud. Võib ütelda, et ega siis vaidlused käivad suurest lustel ühe protsendi ümber eelarves. Selles suhtes on niimoodi, et tuleb 2009. veerand. Praegu kasutusel olev arvutitarkvara on lihtsalt kapeeritab ja andmed varastatavad. Küberprobleemide lahendamiseks ei piisa ainult tehnoloogiast, kui puudub piisava väljaõppega töötajaskond, tõdeti Tallinnas küberjulgeoleku foorumil Heli Tiirmaa-Klaar. Kaitseministeeriumist kinnitas Margitta otsmaale, et Eesti on ses suhtes heas olukorras. Eestis on väga palju häid IT-spetsialiste ja üha enam on nende hulgas ka neid spetsialiste, kes teavad rohkem küberkaitsest ja küberjulgeolekust laiemalt ja küberjulgeoleku strateegia raames, mis võeti vastu kaheksandal mail. Sellel aastal on ette nähtud terve rida tegevusi, mida Eesti erinevad ametiasutused ja ülikoolid võtavad ette selleks, et tõhustada magistriõpet ja süvaväljaõpet nendes küsimustes. Maailmas peetakse väga haavatavaks ettevõtteid, mis toimivad vanade lahenduste baasil ja kus ei ole viimase 10 kuni 15 aasta jooksul tehtud uuendusi. Heli Tiirmaa-Klaar kinnitas, et erinevused on riigiti väga suured. Küberturvalisuse valdkonnas on praegu tõesti olukord, kus Eestile vaadatakse otsa küsimusega, et kas teie teate seda saladust, kuidas ühiskonda natukene turvalisemaks muuta ja kuidas inimesi harida, et meie siin läänes oleme üritanud seda teha, aga vat ei ole hästi õnnestunud, nii et tegelikult ma arvan, et ükski riik ei ole täiesti turvaline, mingi haavatavus on kõikides riikides olemas, aga sõltub lihtsalt, millisest valdkonnast me räägime, aga põhimõtteliselt kõik maailma riigid muretsevad oma kriitilise infrastruktuuri pärast. Kennet kiirust Tallinnasse loodud NATO küberkaitsekeskusest rõhutas oma ettekandes vajadust investeerida ning vaadata oma arvutisüsteeme häkkeri silmade läbi. Ristis õue õõnes invesmend. Shou enda suurim probleem on teadvustada, et investeeringud tehnoloogiasse ja inimfaktorist on tähtsad. Ühel pool arvutit istub inimene, kes töötab salajase informatsiooniga ning teisel pool kusagil maailmas. Inimene. Ja kui kaitsepositsioonilt tuleb mõista häkkeri motiive. Arvutikasutaja peab mõtlema, enne, kui arvutisse midagi salvestab või meili saadab. Nagu ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Foorumit avades on Eesti saanud aastatagusega rünnakuga oma õppetunni ja teinud järeldused. Küberruum on aga veel avastamist täis. Tänasel foorumil rõhutati, et just valitsused tagaksid oma võrkude turvalisuse. Selleks tuleb teha koostööd erasektoriga ja täiustada IT-alast koolitust. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Soome presidendi Tarja Haloneni sõnul pole Soomel põhjust ajada Venemaa suhtes nii karmi poliitikat, nagu seda teevad Balti riigid kuna paati on tema sõnul kergem loksutada kui paigal hoida. Ronen ütles Yleisradio antud intervjuus, et Soome vastus Venemaa agressioonile Gruusias oli piisav ja kaalutletud. Haloneni sõnul pole Soomel põhjust ajada Venemaa suhtes nii karmi liini nagu teevad Balti riigid. Kuna ime tahab oma naabritega hoida jätkuvalt häid suhteid. See on Euroopa Liidu huvides, et seal on riiki, kes on vabad sedalaadi posttraumaatilist olukordadest, ajavad poliitikat kaine mõistusega ning konstruktiivselt, märkis Soome president. Soome ei ole mitte põhjapoolsem Balti riik, vaid idapoolseim põhjamaa kunagi olnud kommunistlik riik, veel vähem aga Nõukogude Liidu osa, märkis ta. Venelastega konfliktis Gruusiaga seadis Venemaa kui rahvusvahelise partneri usaldusväärsuse tõsise kahtluse alla, teatas täna USA asepresident Dick džiinid pilisis. USA toetab ka täielikult gruusia NATO liikmeks saamist, kinnitas asepresident. Nägu praegused liikmed Bukaresti tippkohtumisel deklareerisid, saab kruuseni allianssi, lisas ta. Venemaa esindaja NATO juures Dmitri Rogozin aga hoiatas, et Gruusia vastuvõtmine alliansi seab löögi jälle NATO sõjalise transiidi Afganistani Venemaa kaudu. Peasekretäri Jaap de hoop Scheffer eelseisvat visiiti Gruusiasse nimetas Roguusinaga välja kutsuvaks. Sõiduga näidatakse selgesõnalist moraal. Ma arvan, et toetusavaldusse hakkašhiilile nõustumist tema tegudega, mis on minu meelest inetu põigu täpsemalt öelda, siis välja kutsub ohvrite suhtes pilisi agressioon tulemusel Lõuna-Osseetias hukkunud inimeste suhtes, ütles Rogozin. Naine, sisepoliitiline kriis süveneb? President Viktor Juštšenko partei Meie Ukraina lükkas täna tagasi peaministri kutse valitsuskoalitsiooni naasta. Peaminister Julia Tõmošenko bloki ja Juštšenko Meie Ukraina koalitsioon jõudis koos töötada üheksa kuud, kui eile teravate vastastikuste süüdistustega lahku mindi. Poliitilise kriisi lahendamiseks tuleks ühe korraga läbi viia nii erakorralised presidendivalimised. Parlamendivalimised, teatas Julia Timošenko bloki fraktsiooni juht, ülem raadas Ivan kõrrelinko. Tema hinnangul võiksid poliitilised jõud kokku leppida, et erakorralised valimised toimuvad näiteks esimesel detsembril. Parlamendivalimised toimusid Ukrainas viimati eelmise aasta septembrikuu lõpus ning olid juba ennetähtaegsed. Ja uuest Eestist raudteejaamad, mis jäävad tartust orava poole, lülitati uude juhtimissüsteemi. Tegemist on maailma moodsaima süsteemiga. Samas tähendas see aga ka 40 inimese koondamist. Oraval käis Toomas Kelt. Reola Vastse-Kuuste, Põlva, Veriora ja Orava on suuremad raudteejaamad, mis jäävad Tartust vene piiri poole. Nendes jaamades pole enam vaja pöörme seadjaidega jaama korraldajaid, rääkis Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann. Juhtimine hetkel toimub siis ühest jaamast, ennem oli kõikides jaamades meil nii pöörme seadjat kui java korraldajat ära kogu seda viite jaama juhitakse oravalt ja aasta lõpuks ei jaksanud juhtimine üle Tallinnasse. Samas see tähendab seda, et on lõppenud üks suur etapp kogu Tartu Haava riigipiirivahelise raudtee kapitaalremondiks. Juhtimissüsteem on üks osa piirile suunduva raudtee uuendamisest, kokku läks see maksma 615 miljonit krooni. Sellest 417 kulus raudteele 142 juhtimissüsteemile. Süsteemi rajas firma Siemens, mille esindaja Jürgen loosi sõnul on see maailmas veel väga uus täituudif. Esimene uus signalisatsiooni ja juhtimissüsteem pandi tööle Hiinas, teine Eestis. Ka Eesti raudtee andis süsteemi arendamisse oma panuse. Nii näiteks veduritele pardakompuutrid ühendatud jaama süsteemiga, rääkis Eesti raudtee side- ja turvaameti juhataja Indrek Süld. See tõstab ohutus, et kõik toimib, mis on jaamahoones viijad suleveduri pardasüsteemidele, et vedurijuht näeb tegelikult reaalselt jaama lastele peatuma, kassa peab vähendama kiirust, kas ta peab midagi tegema? Moodne süsteem vähendab aga ka vajadust inimtööjõu järele. Kaido Zimmermann. Raske käsitsitöö õues on nüüd lõppenud ja kõiki jaamu juhitakse täiesti arvutite kaudu. Kokku koondab Eesti raudtee 40 inimest. Kui valmis saab Koidula piirijaam, viiakse ka oravajaama töötajad sinna üle. Tulevikus peaks aga kogu raudtee olema juhitav ühest kohast, nimelt Tallinnast. Toomas Kelt Tartu stuudio. Silmi tuleks arstile näidata kord aastased võimalikele haigustele varakult jälile jõuda. Silm võib vajada ka operatsiooni silma lase rabas uue kliiniku, kus viimase põlvkonna Laseritesse investeeriti üle 25 miljoni krooni. Margitta otsmaa rääkis silmakirurg kai noorega uuest kliinikust ja silma tervishoiust. Tipptasemel aparatuur on tegelikult meil koondunud sisuliselt kõik ühte majja patsient siia sisenedes saab praktiliselt kogu silmahaigustele vaja minema teenuse. Kui on mingeid muid Abika vaja peale tavalise silmarti kontrollisime, saame enam-vähem ühel päeval kõik asjad siin ära korraldada. Kas see tähendab seda, et ka ravijärjekorrad lühenevad? Üritame külla ravijärjekordadega lühendada, eriti tähtsate silmahaigete osas. Detoperatsioone kahtema operatsioon on kaks suurt uut operatsioonituba Ühes Sis põhilised refraktiivseid, aga ka muid lõikuseid, teisel siis katarakti ja glaukoomi lõikus. See aparatuur eeldab ka vastavat väljaõpet, kus teie arstid käivad õpetamas. Tänapäeval on kõik piirid lahti, nagu öeldakse, et aparaatidel erinevates maades ja kindlasti soovitavad ka aparaatide esindajad, millised on keskuses, kus väljaõpet saada, et konkreetne, infarkti laser on Saksamaal, aga katarakti, lõikuseid ja mujal on kas oma kogemustest tohtrid juba või siis Euroopa riikides saanud. Kui terved või haiged on Eesti inimese silmad väga erinevad. Kui me räägime näiteks suhkruhaigetest, siis seoses ka just paranenud silmaraviga on pimedaks jäämine suhkruhaigete hulgas tunduvalt vähenenud. Vaatame prillikandjaid siis prillikandjaid on kindlasti tõusnud seoses arvutite ja kuvarite kõikide kasutamisega. Öelda, et meil on inimesed väga haiged, aga kindlasti peaks pöörama tähelepanu rohkem oma silmadele alla kolme aastane laps peaks olema kindlasti käin silmaarsti juures ära selles mõttes, et õige aeg on diagnoosida, kui midagi vaja ette võtta. Ja kui me räägime nooruki east, kes prille kannab, siis on kord aastas kindlasti koolilaps peaks käima kontrollis, kui ei kanna prille, siis ütleme üle kahe aasta korra võiks ta need ära kontrollida. Vanemas eas alates 40.-st kindlasti silmarõhku kontrollida ja üle aasta korra niisuguseid suurest perest reegel millel ei oleks inimese enda igapäevane silma silmahooldus tervishoid peale pesemisele. Et ega see pesemisega ongi nii, et ega see nüüd nii väga kasulik ei ole, sest vesi kuivatab silmad. Paraku meie vesi sisaldab kloori ehk tegelikult niisugune õige valgus õige distants lugemisel, kui on ventileeritud ruumid kindlasti kasutada juurde kunstpisarate telki, ei tekiks kuivust ja sealt järgnevaid siis ka põletikulisi nähte. Et see oleks eelduseks kindlasti, kui on inimene, kasuta prille, siis õiged prillid õiges kauguses. Kui palju see uus maja maksma läks? Imest veering siin oli natukene üle 25 miljoni, kas see tähendab ka seda, et raviteenuste hinnad tõusevad? Ei ole tõusnud, et osa teenuseid on haigekassa lepingu aluselt haigekassa poolt määratud, et inimene ei maksan need, mis ei ole haigekassa poolt. Teenuste hinnakirjas on hinnad samad, nii et ei ole hindasid tõstnud. Praegu. Eesti kujurite ühendus avas Pärnu uue kunsti muuseumi aastanäituse iseenesest, mis seekord on pühendatud skulptuuri olemuse otsinguile, jätkab Ülle Hallik. Eesti kujurite ühenduse esimees Mari-Liis tammi selgitas näituse pealkirja iseenesest. Kui möödunud aasta meil oli väga niisugune aktiivne Teemaskulptuur, räägib võim ja vabadus, mis lahkas võimu ja, ja skulptuuri vabaduse teemat, siis seekord tahtsime läheneda asjale filosoofilisemalt küljest ja rääkida sellest, mis skulptuur siis ise oleks, kui ta parasjagu ei võitle, kui ta ei pea olema kuus, kui ta ei pea olema kaunistav element, kui ta on selline, nagu ta ise tahaks olla ja mida siis skulptorid sellel puhul teeksid, me oleme ka praktiseerinud seda, et me mitte ainult kujurite ühenduse liikmed ei osale sellel näitusel vaid, vaid siin on ka külalisi ka sellel näitusel on kujurite ühenduse liikmeid ja on ka nii Eesti kui ka välismaa skulptorite töid. Meil on siin tõesti väga erinevaid teid, nii et noh, niisugused ülevaatenäitust on üldse väga raske analüüsida, sest iga kunstnik läheneb ju mingilt oma niisuguselt positsioonilt või nägemiselt või probleemistikult saabki olla kirjeldav, aga kirjeldav ei ole mõtet olla kunstis, et siis peab ikka kohale tulema. Jah. Näituse avamise eelviitasid kujuridega ühele probleemile, mis puudutab kõiki avalikus ruumis seisvaid skulptuure. Nimelt töötlevad loodus ja neli aastaaega materjali edasi ning tulemus on kõike muud kui silmarõõmustav. Nii võtsidki skulptorid kätte hambaharjad ja destilleeritud ning kutsusid kaasa sõbradid Pärnu parkides asuvat dolomiit. Skulptuurid puhtaks pesta. Et kunstnik ise hari käes, oma töid puhastamas käib Hei pidanud Mari-Liis tammi mõistagi loomulikuks. Ma tegelikult ikka seda nüüd päris normaalseks ei pea, et kui ma näen, et see töö, mis mul seal linnas on, need, siis ma lähen ja pesen selle ära. Linn on ikka see esimene, kes, kes nende tööde eest hoolitseb, sest tegelikult on ju linna kunstikogu, et kunsti muuseumisse ka ju ei lähe kunstnik ise oma tööd puhastama, et seal nagu ikka selle, kelle omand ta on, et tema hoolitseb nende asjade eest, me tahaksime lihtsalt tähelepanu pöörata nendele töödele ja seda, et nad vajavad hoolitsust ja ettevaatlikku suhtumist. Teisalt võib skulptuuride olla kahjulik liigne agarus puhastamiseks valitavad vahendid peavad materjaliga sobima nõu ja abi nende valikul võib saada restauraatorid delt Eesti kunstimuuseumis. Jah, kunstiõppeasutustes Pärnu stuudiost. Ülle Hallik. Ja ilmast. Öö hakul võib Kagu-Eestis veel vihma sadada, pärast keskööd on vähese ja vahelduva pilvisuse ja olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 16 kuni 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.