Tere hommikust, head kuulajad, Marko Reikop, kel on 10 ja 11 minutit ja hommikukohvik, avame uksed. Tänased kohvikujutud võib-olla ei ole päris kontsad, aga tegelikult vist just vastupidi, nad ei ole väga hommikused ja ka selles mõttes vastupidi, tegelikult on küll me räägime väga tähtsatel teemadel ja ilmselt ka väga hommikustel teemadel, nimelt tänase saate alapealkiri võiks olla süütus. Nimelt seksuaalne süütus, mitte kohtulik süütusega, mitte õigus. Süütus. Ja kohvikus on ilmselt ka paras koht sel teemal natuke arutleda ja natukene mõtiskleda. Ja tänases saates on inimest, kes selle üle arvamust avaldavad. Perepsühholoog Anni Vaher siis seksiajaloolane, ku Öelda Teet Veispaki siis räägib, kuidas on süütusesse ajaloolised suhtutud ja millel on see väärtus olnud ja millal mitte ja kuidas see olukord tänapäeval on. Perepsühholoog Anni Vaher räägib meile sellest kui tihti tema poole pöördutakse selle probleemiga, et ollakse veel süütu, aga vanust juba kipub olema nii palju, et võiks nagu enam mitte olla. Mõnedel inimestel on see probleem ja kuidas sellele probleemile siis lahendust leida. Samuti on meil saates katoliku preester Rein õunapuu kes teeb juttu katoliku ja usume maailma seostest seksiga, jaga süütusega ja ta räägib ka elust ja olust. Kloostrites räägib munklusest. Ta räägib ka iseendast natukene, kuidas tema suhtub seksi ja kuidas tema suhtub süütusesse, kas seks on ainult laste saamise eesmärgil lubatud, nagu katoliku kirik sellesse suhtub või mitte. Ja siis on meil saates veel üks noor naine, kes on kolmekümneaastane kes ei tahtnud, et nime avaldatakse, aga kes julgeb ka tunnistada, et ta on süütu, et ta ei ole seksvahekorras ühtegi korda oma elu jooksul olnud nii temaga, tema avaldab oma saates mõtteid. Seda kõike saate siis tänase skafedus kuulata. Jääge kuuldele. Teet Veispakiteod selle Seksoloogia ajalooga tegelenud ja seda veidikene uurinud, mida kujutab endast selline mõiste nagu süütus aastal 96 kaasajal? No tähendab ei saagi hakata rääkima, mida ta ette kujutab, sest et siin oleks väga mõistlik vaadata kahest aspektist, üks on niisugune noh bioloogil ja teine sotsiokultuurne, süütuse mõiste, tähendab, võit tuleb lahutada, sest et. Kui me räägime bioloogilisest võistlus, siis iga iga tüdruk, kes sünnib, on ju süütu. Süütus kaob reeglina pärast esimest koitest ja noh, ütleme see, millest võib-olla olekski mõistlikum rääkida ajaloolises plaanis on seal sihuke sotsa kultuur hoogiline tagama. Sest et paljast bioloogilisest asjast ei ole ju nagu midagi rääkida, see on ja ühel hetkel ta kaob muidugi kui ta kaob. Ja kui ta ei kao, siis ta jääb surmani sellest, kui palju on selliseid inimesi, mis te arvata, kellel see surmani alles jääb? No neid on siiski suhteliselt vähe, ma arvan, et võib olla tegemist nelja-viie protsendiga, mitte rohkem, aga neid on siiski neli, viis protsenti ei ole ju väike arv. Kahtlemata neid on ja noh, see on mingis mõttes paratamatus ja sellega tuleb lihtsalt pida neile, kes jäävad süütuks, kui ka nendelt tuleb leppida, kes siis nagu seda kõrvalt vaatama. Kas see süütus on nüüd mõista ainult naiste jaoks ajaloolises plaanis? Kahtlemata see on niimoodi, sest et meeste Sütusest kuigi palju eriti ei ole kunagi kunagi räägitud. Aga kui noh niimoodi lõpuni välja minna või ütleme noh, hakata mingit asja juuksekarva lõhki ajama, siis me võime rääkida muidugi meeste süütusest ja selle kohta naelast ka väga palju, palju näiteid tähendab, no mis väga palju siiski on, tähendab ka meestest, kes on jäänud noh, elu lõpuni süütuks, see tähendab seda, et neil ei ole olnud ühtegi seksuaalvahekorda, tähendab, Niukest sellel ei ole olnud, tähendab, võrreldes naistega ei ole sellel mingit erilist tähendust. Kui me nüüd püüame mingisuguseid arv välja tuua, kas need on kuidagi muutunud läbi ajaloolises süütute hulk ühiskonnas, kes ütleme, elu lõpuni süütuks jäävad, Ehiga surevad kas ütleme 1000 aastat tagasi oli see arv teine kui tänapäeval? Ma ei oska täpselt ütelda, kas ta nüüd 1000 aastat tagasi teine oli, aga siiski tuleb arvestada seda, et, et keskajal ütleme kloostrikultuuri õitseajal oli see mingis mõttes protsentuaalselt kahtlemata suurem, sest et üldse kogu süütuse maatikadele kultuurilises mõttes tuli siiski kristlusega ja ütleme, tuli linna kultuuri sisse ja Kristuse pruutidelt eeldati seda, et nad on ka ütleme, puht bioloogilises mõttes süütud, et neil on siis säilinud neitsinahk ja füümend. Keerulisemalt öeldes. Aga samas on ju väga raske ütelda, tähendab kui paljud neist tegelikult seda säilitasid, sest et arheoloogilised kaevamised keskkonnas järgsetes kloostrites tihti tõestavad hoopis väga palju muud, sest et on leitud piisavalt palju, tähendab ütleme, imikute luid sealt, mis näitab seda, et ka selles nihukeses vabas keskkonnas siiski toimus, toimus oma seksuaalelu ja noh, selle kohta on ka piisavalt palju muid ajaloolisi tunnistetusi. Aga ütleme, vanalinnas on muidugi oli niimoodi. Missugune aeg on süütuse mõttes kõige sellisem õitseaeg, millal oli kõige parem süütu olla või millal tulid, inimesed olid rohkem? No seda ma ei oska ka ütelda, neid on olnud igal ajal, tähendab villazine, sotsiokultuuriline õhustik. No tähendab, kahtlemata oli see see keskajal kõige kõige niisugune seal noh, ütleme selles plaanis oli ta nagu õitseaeg. Hiljem pärast keskaega pärast reformatsiooni suhtumine siiski muutust, tähendab kui protestantliku maades kloostrid ära kadusid või likvideeriti nagu isegi teate, tähendab ka Martin Luther võttis endale naiseks endise nunna. Tähendab siis tekkis selles suhtes hoopis nagu muu viruce aktsent nihkus, tähendab siis tekkis selle asemele, et teada elu lõpuni süütuks, siis oli süütu, ütlesite, naisterahvas oli, oli sedavõrd oluline, et ta oli noh, pidi olema süütu kuni abiellu astumiseni, esimese pulma. Aga sinisaba tõmmata mingit niisugust, üheselt seletatavad diood, sest et seda võib vaadata ühtepidi nagu erinevates maades on see olnud erinev. Kui me räägime kristlikust Euroopast, siis võib seda vaadata tervikuna, aga teisalt me peame arvestama ka sellega, et kristlik Euroopa oli jagunenud erinevateks seisusteks ja erinevates seisustes oli suhtumine süütusesse erinev. See noh, me oleme harjunud sellega, et teatud niuksed trafaretselt tööd on meil, ütleme selle kohta, et eelistati kindlasti abielluda tutte tüdrukutega süütute naistega siis tuleb, arvestasin seda, et see kehtis ainult teatud osa ühiskonna kohta, ütleme, et see on linnakultuuris seitsmeteistkümnendal, 18. 19. ajal isegi 20. sajandi algusesse lähetuse välja. Tähendab, siis on see, põhimõtteliselt on tegemist, ütleme sihukese ütleme linna keskklassiga, kui tal on Saksamaa näite, siis on see käsitöölised, kaupmehed, see ei puuduta ei talupoegkonda ega ei puuduta kaadlit. Tähendab Aadi puhul olnumad, niuksed, remilist, seltsid selles olemas, aga seal on väga palju kõrvalekaldumisi. Ma tooksin väga konkreetse näite selles suhtes, et et Saksamaal ja, aga see oli ka Eestis, muide niimoodi oli olemas talupoegade seast prooviabielu. Tähendab, noh, inimesed hakkasid kaks noort inimest koos elama, sobisid, jäid kokku elama, kui ei sobinud, siis mindi lahku ja otsida endale uus mees või siis tüdruk abiellus teise mehega. Sellest selles niukses proovi abidud taustal, tähendab ei saanud süütusest juttugi olla, sest et kooselu, olgu ta prooviabielu või mitte, see siiski eeldas ka seda, et toimus seksuaalne läbikäimine. Nii et süütuse on, ütleme noh teatud keskklassi, kui niimoodi tänapäevasest, selliste suurte keskklassi poolt oodatud ja aktsepteeritud asi. Kuivõrd need voorusevöö seostamisele, süütusega üldse voorusevöö läheb tagasi hoopis keskaega ja süütusega, ei ole seal ka kuigi palju tegemist, sest et. Rüütlite puhul on see just olemas aadli puhul kui palju nad olid levinud, ega nad nüüd äärmiselt palju ka levinud ei olnud need voorusevööd, aga see oli 12. 13. sajandi rüütlikultuuris üsna oluline osa. Tähendab rüütel, kes läks sõjaretkele, see siis panin oma. Ümber, et siis naine sellel pikal äraoleku ajal ei saaks olla seksuaalsuhetes ühe või teise kippusid need naised siis seda tegema. No vaadake, tähendab promis, kui teed on olnud alati olemas ja, ja ma ei usu, nii palju, kui mina olen ka lugenud, tähendab, on see olnud täiesti alati olemas. Noh, väga raske seda kuidagi protsentuaalselt mõõta, ütleme keskajal või uusajal või varauusajal, sest et selle kohta ei ole niivõrd palju statistilisi allikaid, on muuseas, siiski on ütleme, saame, saame linna arhiividest vaadata järele kus ütleme, abielurikkumised, kõik need läksid siis kohtu olla ja oli. Aga, aga vaadake, tähendab, ega siis kõik need asjad ei tulnud kunagi välja. Mida tähendab see esimese õigus? No esimese öö õigus tähendab seda, et see on ennekõike just on ta germaani aladelt Saksamaalt, see tähendab seda, et maohärral oli voli tema alal olevat, et inimestel tema, mitte vasallide kaadlikud, aga ütleme, et talupoegade puhul, kui nad abiellusid, siis esimese õigus tähendas seda, et maahärral oli õigus, esimene veeta selle konkreetse tüdruku või naisega, kes abiellus. No ma kujutan ette, et talurahvas sellesse suure vaimustusega ei suhtunud, ei see on. Ma arvan, et see on ka hilisemal ajal on üsna üledramatiseeritud. Vaadake kogu see seksuaalelu toona seda võiti märksa loomulikumalt, kui praegu ette kujutame. Seksuaalelu ütleme keskajal või isegi hiljem Maal eriti just maal. Ma räägin. Tähendab, see oli midagi äärmiselt loomulik, kui see oli sama loomulik, kui oli söömine ja magamine tähendab kõik see niukseid? Ei oskagi ilusast ütelda, eks need niuksed nimetame niimoodi halvasti, tõmblused selle ümber, et seksuaalsus on mingisugune tabude asi, see on kõik hoopis hilisem asi, tähendab, see on tulnud. Põhimõtteliselt, ütleme kusagilt 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist natuke läheb ta varasemasse ja maal näiteks, kui räägime Eestist, siis ka eesti talupojad, mütsid, seksuaalelu täiesti loomulikuna ja siin ei olnud mitte midagi sellist, mida, mida, mis oli, ütleme samal ajal juba Eesti linnades. See oli üks väga loomulik. Süütus ei olnud mingi omaette väärtus, ei, süütus ei olnud, ei ole olnud Eesti talupoeg, konna hulgas ei olnud ta kunagi mingi väärtuses, ka Eestis olid prooviabielud levinud pudelid saartel levinud olid mandril levinud. Raamatus meie esiisade ajalooline õigus on ta just sellest kirjutanud, tähendab, mismoodi eelistati ta endale naiseks? See, ütleme üksik naine, kellel oli juba laps olemas, sest et tähendab oli teada, et see naine oli thertiilne. Ta oli viljakas, ta sai lapsi. Talu ei olnud mingi, ütleme eriline nisuke armudraamade kohta oli puhtmajanduslik tootmisüksus ja sinna oli vaja naist, kes oli piisavalt tugev, kes oli piisavalt võimeline sünnitama järglas. Ja kõik need niisugused ilusad jutud, need on hoopis linnakultuurist ja need tungivad sisse hoopis hoopis hilisemale. Õunapüramiidi ja aate meil. Laadakraami jaga Pärgmäe. Ka on see mitmeid kohupiima ja nii. Et ma ei võta küll ka põlvile haadi Jazz vastutus võtab seega alla et üleval vaatab meid laskmast võtatega üle vahel ka ta ära karjapoiss liitud tuua. Ka ta petma roosaadeta. Katoliku preester Rein õunapuu, kas Rooma paavst on süütu ja kas ta peab olema süüta? Mismõttes süütu seksuaalses mõttes, ütleme nii. Ei ole niisugust määratlust üheski kiriklikus dokumendis sees. Selleks et saada paavstiks, on vaja ühtainsat tingimust. Isegi ei ole vaja tiimi oleks ristitud, et inimene oleks katoliiklane või on ainult tingimustele, peab olema mees. Rooma paavstil on ka see tingimused abielluda ja siiski ei tohi ja katoliku kõrged vaimulikud vist ei tohi abielluda, ka tänapäeval on see nii. Praktiliselt on küll jah. Aga huvitav on see, et see dokument, mis reguleerib paavsti valimist paavstitroonile saab ainult ühe ainsa tingimuse. Nii et kõik muu on juba kardinalide kolleegiumi hooleks. Kui näiteks kardinalide kolleegium valiks abielus mehe paavstiks, siis katoliiklik maailm peaks seda teoreetiliselt aktsepteerima. Mis siis juhtuks, kui paavstil tuleks plaan abielluda ühel päeval? Muidugi, selleks, et paavstiks saada, peab ikkagi läbi väga tiheda sõela minema, nii et tavaliselt inimene, jõudes nii kõrgele positsioonile, nii maistest asjadest enam ei mõtle. Kui oluline asi on üldse, ütleme, seksuaalsus vaimulikkonna jaoks või kiriku jaoks? Noh, tema on selles mõttes tõesti laiem. Võib-olla kõige üldistavam, mida võiks selle kohta välja öelda, on tõik, et kui me vaatame kas või pühakirja seisukohta siis seksuaal reaalsusest kui niisugusest Jeesus ei räägi mitte midagi, ta ei käsitle seda teemat üldse. Ta käsitleb abielu, käsitleb niisuguses kontekstis, et seksuaalsust võib sinna sisse kuidagi lugeda aga ainult sellest ei räägi ta ühelgi juhul. Kõik tema väljendused rohkem kuuluvad ikkagi sellesse valdkonda. Mis puutub abielu kui kahe inimese kooselu puudutavates probleemidesse, Jeesus küsib Samaaria naise käest, et kus sinu mees on, siis naine vastab, et tal ei olegi meest olnud. Mispeale, ja siis ütleb, et sa ütlesid õieti, et sul on olnud kaheksa meest, see, kellega sa praegu elad, sinu mees küll ei ole. Siin on ikkagi tegemist inimeste omavahelistes suhetes selles usalduses, mis inimeste vahel olema peab sellest sõna otseses mõttes abielus. Aga seksuaalsus, see ei ole teema, millesse Jeesus süveneks, teda huvitab usaldus inimeste vahel ja et need suhted oleksid ikkagi suunatud mingisugusele muule eesmärgile kui ainuüksi mingisugune narkomaania sarnane suhtlemine. Kuivõrd sellise seksuaalsusega seotud asjad ja nende käsitlused katoliku maailmas muutuvad ja kuivõrd nad läbi ajastute on teised? Kõige haiglasema tähelepanuga suhtub seksuaalsus see 18. 19. sajand kus minnakse välja mingisugusele täiesti Rigoristlikule seisukohale kõikides seksuaalsus puudutavates küsimustes siis muidugi ei tohi sugugi mitte alahinnata siin protestantide suhtumist, sellepärast et nende jaoks väga tihti maailm omandas mustvalge käsitluse. Ja paratamatult protestantide väga jäik suhtumine seksuaalsus kandus üle katoliku kirikusse. Varem seda seal nii laialt tähendatud ei olnud. Kordan, seadused rangemad sisele leitakse, tegid, nüüd on mindud üle piiri isele revideeritakse midagi. Põhiolemus on siiski jäänud samaks. Kui me vaatame siiski seda joont, mis läheb läbi kiriku ajaloo, siis siiski mingisugune põhijoon on muutumatu ja see paratamatult tuleb esile ka inimsuhetest üldse. Kõige suuremaks probleemiks viimasel ajal on muidugi roomakatoliku kiriku suhtumine seksuaalsus. Selle sõna bioloogilises tähenduses nimelt kõige autoriteetsem paavsti tsüklikas on veel Taurus, kuuenda entsüklika. Humaanne viide on praktiliselt seisukohal, et ikkagi seksuaalakt oma olemuselt on bioloogiline ja peab selleks jääma, see tähendab seda, et kui välistatakse laste saamise võimalus siis sellega on midagi tehtud valesti. Samal ajal seesama dokument annab mõista, et on võimalik kasutada viljatud perioode. No ja kui siit seda probleemi edasi harutada, siis lõpuks siiski. Me jõuame sellesse olukorda, et kui on keelatud siis peaks põhimõtteliselt järgima vana testamendi seadust, kus naisterahvaga tohtis koos olla ainult siis, kui ta käima peale jäi. Ja teisalt kui me jällegi aktsepteerime selle, et on võimalik kasutada viljatud perioode siis tegelikult see on täpselt samasugune mõtlemine ja kavaldamine, nii nagu ka vahendite kasutamine. Seda enam, et vahendit ainukene vahe on, võib-olla see keemiliste vahendite kasutamine võib tervisele kahjulikuks osutuda. Kui me aga siia lisame juurde veel AIDS-i ja kõik niisugused asjad, siis ühest küljest jah, tõepoolest kiriku seisukoht on see, et ikkagi suguühe võiks toimuda ainult abielus siis praktika muidugi on tänapäeval läinud drastiliselt teist teed ja kirik ei saa selle koha pealt ka päriselt silmi kinni pigistada. Aga nagu ma rääkisin, ka ükski otsus Vatikanist ei tule ilma selleta, et oleks väga suuri sügavaid põhjendusi. Ja samal ajal, kui me räägime armastusest ja kõikidest muudest asjadest, siis me näeme, et tegemist on väga subjektiivse ja lausa isikult isikule varieeruva nähtusega mida on seadustega, mida kuskilt kõrgemalt antakse väga raske reguleerida. Aga head kuulajad, kell on 10 ja 43 minutit. Minu nimi on Marko Reikop, saadan Café tuua ja me jätkame endiselt süütuse teemal. Perepsühholoog Anni Vaher, kui tihti tullakse teie jutule süütuse probleemiga selles mõttes, et süütus on just probleemiks saanud? Mina just süütuse probleemiga küll küllalt harva. See ei ole mitte niisugune igapäevane asi, millega kellegi jutule tullakse, abi küsitakse rohkem niisugused igapäevased tülid ja konfliktid, teineteise mittemõistmised, arusaamised ja abielupaaride puhul. Küsimus, et kas elada koos, minna lahku või kas annab midagi teha või mida soovitatakse meile neile ette võtta. Aga süütuse probleem, noh, see on nagu nagu iga asi siin elus millest annab probleemi teha probleemi, kui niisuguste olemas ei ole. Et mis asi see süütus on, see on üks loomulik osa minu elust mingi aja, kui ma sünnin. Ja kuni oma suguelu alguseni seda võib öelda siis, et ma olen süütu. Et võib öelda ka kolmeaastase lapse kohta, et ta on süütu ja võib öelda ka kolmekümneaastase täiskasvanud inimese kohta, et ta on süütu, kuid ei ole, kui ta ei ole oma suguelu alustanud. Ja see, kuidas tema ise sellesse suhtub, sellest tulenebki see, kas see on temale probleemiks ainite ütleme, inimene, kes suhtub sellesse, et see ei ole üldse asi, millele mõelda, see ei ole minu vajadus, mulle meeldib olla üksinda jalad oma ja ennast teostada ja see pakub mulle täielikku naudingut siin elus. Siis ilmselt probleemiks ei saa kunagi olema. Ja inimene, kes ihkab teist inimest enda kõrvale, kes tunneb ennast üksinda ja vaatab, et noh, kõigil teistel joon keegi ja miks minul ikka ei ole ja ja see võib ka sellest probleemi teha. Ja see ei ole siis mitte niisugune esmatähtis probleem, vaid see käib kaasas üksinduse probleemiga. Sellega, et ma olen üksi ja ma lihtsalt ajan teist inimest enda kõrvale. Ja, aga kuna on meil tavaks, niisugune elamise viis, mees ja naine elavad koos ja seal on siis ka suguelus, eks omavahel siis järelikult on ka see süütus seal on või ei ole teda, kui nad koos elavad, siis siis tavaliselt ei ole. Ma mäletan selliseid juhtumeid, kus tõepoolest noor noor abielupaar ei saanud seda suguelu alustada, kuigi nad mõlemad olid normaalsed ja terved ja nad tahtsid seda alustada. Ja võib-olla see on ka üks asi, millele noored võiksid ise teinekord tähelepanu pöörata ja nad ei oska siis minna, tohtri juurde lähevad günekoloogi juurde, sealt see noor neiu korda saada endale šoki kui teda ei kohelda õigesti. Õrnalt. Ma tahan öelda, et siin tegemist olla vaginismiga. See on siis siis tõepoolest üks niisugune asi, mille puhul suguelunaisterahvas alustada ei saa kunagi tupelihaste kramplikke, iseeneslik kokkutõmme. Ja siis tuppe suguti kriya mingil juhul ei ole võimalik, see on, see on väga valulik. Ja niisugune noor neiu peaks pöörduma siis eksioloogi poole mitte tavalise noorte günekoloogi poole ja ka noortekabinetis, ma arvan, et sõle tänaval ta saab abi. Kindlasti tekitab paljudes see süütuse probleem stressi ja probleeme just selle tõttu, et armastatakse, keda tänapäeval see esimese seksikogemus nihkub üha nooremale ja nooremale, juba 14 12 10 ja varsti kaheksa ja kuueaastased on need, kes on juba esimeses vahekorras olnud. Ja ma kujutan ette küll, et kui niisugune jutt on kusagil poiste seltskonnas, kes kõik väga tahavad olla mehed ja seda kuulab siis üks noormees, kes mitte, ei ole veel see nõndanimetatud mees ja ei oska nagu kaasarääkija, tahaks nagu olla ka teistega võrdväärne ja ja siis ta võib hakata mõtlema. Ja ma lugesin ühte Rootsi noorte hulgas tehtud uurimust ja küsitleti nii noormehi kui neide. Selle selle kohta, et kummad nagu kiiremini tahaksid alustada oma sugueluga. Ja kuigi me teame, et tütarlastel keha areneb kiiremini, suguvõime nagu jõuab kiiremini kätte ja poistel käib see aeglasemini, siis siinjuures oli see tulemus nagu vastupidi, need poisid tahtsid oma suguelu alustada kiiremini kui tüdrukud, ütleme üks viiendik osa poisse oli rohkem kui tüdrukuid siin. Ja, ja kui see suhe nüüd poisi ja tüdruku vahel ongi, siis ongi nii sageli tüdruk on see, kes seda poissi pealt nagu taltsutama, tagasi hoidma ja ja ütlema oma sõna. Ja kindlasti mitte ei tohiks lasta ennast mõjutada, ütleme mäletan kord üks tüdruk tuli küsima, et aga kuidas ma siis nüüd ütlen talle ei. Kui ta ütleb mulle, et kui mina ei ole nõus, siis ta võtab selle naaberklassi mari ja noh, mul on kahju teda kaotada ja me oleme nii head sõbrad ja ma ikkagi tahaksin temaga edasi sõbrustada. Et mis teha niisugusel puhul noh, võib võiks mõelda niimoodi, et mul on ikkagi mitu valikut, üks valik on see, et ma ütlen ei ja teine valik on see, et ma ütlen ja kujutame ette, et ma ütlen see noormees, kes on niimoodi tütar tütarlapsele peale käinud, et noh, kas sa nüüd ikka veel mõtled ja ja mina nii väga armastan sind ja tulid, teised juba on ammu juba seksinud ja meie veel sinuga ei ole nii kaua käime ja kui see poiss niimoodi peale käib, siis mis on see siis, mida ta tahab selle tüdrukuga suhtest või või kas ta pärast, kui nad on selle selles eksi, sis ära proovinud, kas ta on ikka veel endiselt selle tüdruku sõber? Need on võib-olla asjad, millele, millele tüdruk võiks mõelda. Ja esitada endale küsimuse, mis on tema jaoks tähtsam ja otsustada ikkagi selle järgi, mis tema ise tahab sellest suhtest ja selle poisiga suhtest. Et see ja peaks olema kindlasti iseenda ja mitte mingisugune teise mõjutatud ja et millal keegi alustab, ei tea. Mäletan ühte küllalt. Ma ei tea kummalist küsimust ühelt õpetajalt ma käisin ühes koolis noortele rääkimas sekssuhetest pärast sissejuhatus sotsioloogiasse ja teist poiste-tüdrukute suhetest. Ja kui ma olin loengu lõpetanud, siis üks õpetaja tuli minu juurde ja küsis sosinal, et kuulge, te unustasite lastele öelda, millal nad viivad alustada oma sugueluga. Mina jäin täiesti pahviks. Ja hetkel ei osanud ma midagi öelda ja siis nagu hakkasin naerma ja siis ütlesin lastele sellesama küsimuse, et öelge, millal te võite alustada ja kas te ootate minuga seda. Et ma ütlen teile, et 16 aastaselt või ei, siis veel ei või kaheksateistkümneselt juba võite. Või ootate te ema-isa käest, et nad kirjutavad teile paberi oma sõbra jaoks, et näed nüüd ema kirjutas mulle allkirja, nüüd ma võin täna sinuga voodisse minna. See, mille järgi otsustada, eks ikkagi iseenda järgi, nii nagu noored kõik arvavadki. Ja noh, seal on siis mõned teadmised ja mõned tingimused vajalikud kõigepealt teadmised, kuidas ennast hoida ja kaitsta. Ja siis ka see, mis last helistab täiskasvanust ja mis on sealjuures kõige olulisem, et kas ta on võimeline, kas ta tahab üleüldse oma keha eest vastutama hakata. Sest suguelust, ütleme tähendab ju ka küllalt suurt vastutust iseenda ja oma partneri keha.