Praegu jõuluajal on sul hästi palju tööd. Kas see on sulle tee randa, kontserte? Andrei advendiaeg jõuluvanasti öeldi niimoodi, et need muusikud Said paar-kolm korda, vastased said üldse nagu tööd, siin tulid siis jõulud ülestõusmisest mingid muud niuksed pühad, mille peale olid nagu tellimused. Kuskilt otsast on see ka jäänud nüüd traditsioonidesse. Aga aga no mis on töö, mis ei ole töö, see on nüüd üldse kite see juba jube suur, suurem jutt, et ma arvan, et kui, kui see on töö mis siis, mis siis mis siis mitte töö on, tähendab see selles suhtes, et, et töömõistetav nagu arutama siis tööst tõesti rääkida väga, väga, väga negatiivselt selles suhtes, et ta on niisugune väsitav tegevus, ta on kohustus, taal asi, mis, mis, mis nõuab lõõgastumist puhkamist, mis tekitab stressi. Aga noh, kui, kui muusika on tööks ja kui see on nagu selle baasilt siis ei maksa üldse loota, et midagi muusikas üldse välja tuleb, nii et järelikult peab kuidagi nagu enda seest saama ikkagi sellise tasakaalu, et see muusika tegemine nagu, nagu ei ole selles selles traditsioonilises mõttes nagu töö. Võib-olla võib-olla see nende asjade ümber olev organisatoorne asi, vot vot see on töö. Ja aga selle töö eest ei maksta mulle mitte mitte ühte penni, nii et selles suhtes, nagu, nagu ma teen, nihukest tööd, külmi millekul tõeliselt tõeliselt ei maksta läinud, aga mis on väga vajalik on nagu asja, nagu nagu raskem külge. Ja selline töö, mida sa ehkki ei peaks tegema, mis võtab su aega. Ja see on, see on niisugune, see on tegelikult paratamatus, eks kogu aeg olnud sellest, et ega tegelikult niimoodi paberi peal ette kirjutatud ülesandeid mis võib mingisugust lepingute järgi nagu inimestel jagada, ega see elus niimoodi need asjad ei, ei toimi. Noh, selles suhtes, et dirigent, võtke tulepulti ja-d, eks ole, või noh, pühkides, kuidas, kuidas, missuguses töös või siin on inimestevahelised suhted, siin on siin on väga tugev nagu organiseerimine, siin on see asi nagu, nagu toimiks meie ütleme see organism, mis nüüd lavale tuleb, hakkaks nagu elama. Tähendab see, see ei ole mitte ainult nüüd see noh, nagu see muusikaline töö selles mõttes, et nagu proovid ja kontsert ütlesid, et siin on olulisel määral muid Sa oled ju tegelikult väga hästi suutnud kõik asjad toimima panna ka nii-öelda sellised kontserdi ümber olevad asjad. Kuidas sa tunned, kas? Kas see töö, mida sa teed, kas seda vajatakse, kas, kas sellel on tellimust? See on, see on niisugune raske küsimus selles suhtes, et nad, kui teha nüüd näiteks küsitlus linna pealt oled nagunii tehakse igasuguseid. Ma arvan, et ega nüüd mingisugune eriti rõõmustav pilt nagu ei tule, tähendab selles suhtes, et et mida on vaja. Ma arvan, et kui inimesed sõnades välja ütlevad, mida neil vaja on, siis neil on vaja kohutavat lihtsaid igapäevaseid ja väga tihti täiesti täiesti banaalseid asju, vaata seda. Neid asju on nagu vaja. Aga tähendab nüüd selle järgi nagu nüüd võta joont v malli, see on juba teine küsimus, sellepärast et noh, siis siis ei ole üldse vaja kunstnik olla. Kui me võtame nagu selle tellimuse järgi, tähendab siis siis sa oled samasugune inimene nagu noh, nagu massist vä. No aga noh, kui inimene massist on, siis ei maksa nagu lavale ronida. Tähendab, seal peab toimuma midagi muud, seda, seda, mida, mida inimesed, mida rahvas, mida laiem laiem üldsus nagu individuaalset ei ole võimeline nagu tegema või ta tapab midagi, midagi sellist olema järelikult ka ka nende tegijate antud juhul siis ka minu tegija, tähendab ilmselt see arvamus asjadest võib-olla natuke teistsugune, tähendab, et ta ei pruugi langeda kokku nihukeste nagu üld, üldlevinud mingisuguste aru saamid arusaamadega või, või, või nõudmistega elule või, või arusaamadega üldse elust. Sellepärast, et ikkagi neid asju, mida me nagu ette kanname, ma mõtlen siin nii kaasaegsed kui kui eriti muidugi, mis vanemad heliloojal. Ega nüüd, ega nüüd nemad ei ka nüüd niuksed. Noh, rea inimesed ju ei olnud, ega nad niisuguste argipäev argipäeva probleeme oma oma kunsti ei tahtnud panna, vaid nad midagi nagu suuremat suuremat ideaalid olid ja ja praegus praeguses niukses kontekstis ikkagi julgelt võib ju rääkida interpretatsioonis tööd, kui sa samavõrd niuksed loomingulist tööd, sellepärast et sest ega eriti surnud heliloojatega ega see on ikkagi väga suur niukene küsitud küsitavus, nende tõelist mõistmist, sa pead ikkagi nad individuaalselt avama, need teosed ja ka see on juba juba loominguline protsess, mis juba nõuab, nõuab suuremat tähelepanu ja oskusi ja arusaama, arusaamasid elust asjad. Kui siin on nüüd praegu käsil selline sõna nagu tellimine, et kas sellist möödunud sajandite muusikat vajatakse praegu, kas, kas sellel on tellimust või kas sa teed tellimus sellist selle tellimuse järgi? No üldiselt kuulatakse ju, eks ole, muusikat ikka väga palju üle 90 protsendi kuulatakse kaasaegset muusikat, ainult et noh kõik ei ole nõus, võib-olla sellega, et rock, pop, disco ja kõik muu on tegelikult kaasaegne muusika, tähendab, ta on helid, on ta on, ta on muusika ja kogu see niinimetatud kergem poole. Ma toonitan siin niinimetatud sellepärast, et ta ei noh, mis ta nüüd ikka nendele nii kerge teha. Üldiselt. Samavõrd raske kui kõikidele teistele. Nii et selles mõttes nagu seltsi üldtellimus on, ju on ju selline tähendab sealtkandist ja kui me võtame nüüd nüüd hakkame nüüd nagu massidega nagu nüüd võtma seda asja, siis üldiselt võiks nagu selle teise poole siis niinimetatud tõsise muusika poole võiks üldiselt selle tegevuse ära lõpetada, sellepärast et, et see, see osa on ju tohutult väike. Aga lohe. Üldiselt nendel otsustajatel on siiski nii suur hirm ajaloo ees, mida võib nimetada ka aukartuseks ja, ja mingisugust traditsioonide vastu, et seda muidugi alati tehakse, alati lõpetatakse midagi ära ja samas ka sünnib midagi muud, nii et teatud niisugune osa või, või protsenti teatud tell tellimus jääb ikkagi ka ka sinna sellele teisele poole muusikas niinimetatud tõsise muusika poolele. See on loomulikult praegu nagu astumas, sellepärast et ma naljana nagu olen öelnud seda, et et väga suured tõsise muusika tegijad tahavad olla nagu Popparid ja väga suured popstaarid tahavad olla nagu suured mega megastaarid, soliidsed rääkides ma mõtlen siin, noh ükskõik siis, kas, kas me räägime siin? Pavarotti, või, või ütleme sellisest mõtlemisest, et noh, kuidas ta teeb opereti või siis vastupidi, mingisugused niuksed, Elton Johni põime, kes, kes on väga, tahavad väga soliidselt teha popkontserdi veel see on väga huvitav, huvitav liikumine ja lähenemine ja mis on tegelikult täiesti normaalne. Sellepärast et see niinimetatud uus muusika, vaid, see on seal alati loominguline ja ta üldse teistmoodi saa üldse eksisteerida. Akadeemilise muusika taha muidugi poeb kohutav hulk andetust poeb selle selle selle nime taha, et ta kasutab Rabe ütleme möödunud sajandite väga suuri suuri suurt pagasit, suurt suurt muusikat, suurt filosoofiat, suurt arusaam asjadest. Ja noh, selle selle varjus muidugi on, on suhteliselt lihtne minna nagu sõita varjamaks tegelikult mitte varian, see ei ole teadlik tegevus, aga, aga sealt sealt sõidab kohutav määr. Keskpärasust ja andetust on ka muidugi üheks üheks süüks, miks, miks taoline muusika, ütleme, niukses otsivates vaadates või üldse otsivatesse inimestes ei leia mingit resonantsi ja need need nende väljundit hoopis kuskil mujal? Popis elektroonikas häbeningides, šõudes, kus toimub nagu mingisugune muu seks, nad saavad sealt selle rohkem kätte, kui nad kuulavad akadeemilisi kontserte. Loomulikult see jutt ei ole selleks, et niisugust asja ei ole olemas, tähendab aga, aga etendab mõlemasse kõrge taseme eest akadeemiliste niisugustel, nüüd, mida on vaja, aga see määr on alati olnud päike ja ta jätka väikseks näita. Kui sa küsid tellimusest, siis, siis sellega peab nõustuma. See on siis, see tähendab seda, et see on see, kes maksab, see tellib. See aga tähendab, ta maksab no ja maksab ka, tähendab, selles suhtes, et, et loomulikult ka riiklikult ju makstakse asju välja, tähendab, riik võiks mitte mingeid maksta. Ma ei mõtle mitte Eesti riik, vaid aga noh, siin on see traditsioonid värk, et seda nagu hoitakse. Aga kindlasti on just nimelt riigis selliseid jõude, kes tegelikult ei ole mingit pistmist selle asjaga ja nad peaksid, mis nad peaksid neid asju hoidma. Lõtme, teatreid, kontsertsaale, näituseid, külasta, otsustajad, ütleme, nad ei külasta neid nii mingit kokkupuudet tegelikult vaimse kultuuriga või vaimselt randiga. Lihtsalt. Aga, aga noh, seal on juba see, see värk, et kes on, kes on need julged vennad, kes mingisuguste asja ei lõpetaja. Tähendab, kes lõpetab mingisuguse liikumise ära, aga Ta need, need teatavad toetused, mis tulevad, mis tulevad noh, ütleme institutsioonidele, organisatsioonidele, no need on need siis need nagu need tellijad, eks ole. Aga noh, see see siinse probleem käibki, et noh, et ühtedes riikides on see suurem, teistes on see väiksem ja no meie probleem on lihtsalt see, et tegijaid on kohutavalt ja tellijaid on vähe. Aga kuidas sulle tundub, kas siinse nii-öelda riiklik tellimus on sihipärane, läbi mõeldud arukas? Üldiselt ma selle selle sellest sõna ei võta, sellepärast et kui ma nüüd täiesti aus aus olen ja ma ei ole nagu seda võib-olla ühendis mind üldiselt üldse riigivärk eriti ei huvita, tähendab toetuda riigi peale üldse toetuda kellelegi. Mis asi on riik, need inimesed on täna-homme-ülehomme kellelegi teised, aga noh no ma olen juba tegelenud juba 30 aastat, kui palju ma olen eesti mooni Eesti kunstidirektorid läbi elanud? Tähendab lõpuks nüüd nende peale, et, et see on nüüd siis see tähendaks see loominguline ja, ja niisugune muusikategevus ja seetõttu muidugi teistele jõududele ja, ja nii, nii, nii, nüüd nagu ametnikkondade ja nende nende ülesanne on nagu seda seda tähele panna ja seda võimalikult palju toetada. Ja ma olen rahul alati kõikide asjadega, mis mu ümber on, tähendab, selles suhtes, et ma tean, ma tean, et nii kaua kui sul on õhku nii kaua, on kõik korras hingata ja, ja, aga seda on alati jätkunud üldiselt ka kõige kõige raskematel aegadel, mis tähendab kõige raskematel aegadel praegu võib-olla 10 aasta pärast tunnetame, et seesama aeg oli ka hirmus raske, tähendab, kogu aeg me oleme oleme ju mingisuguses olekus ja noh, see on nii nagu nagu nagu rääkida armastusest näiteks, kas, kas kas armastus sõltub sellest riigist, kus sa elad, tähendab ta on ju eraldi sellest või nüüd me võime edasi läks, õnn, õnn juba natukene nagu sõltuks, aga tegelikult ka ei sõltu tähendab kõik niuksed, püsiväärtused, niuksed, lõplikud ja, ja kõige vajalikumad inimväärtused ei sõltu üldse riigist absoluutselt. Lihtsalt riik võib seda segada ja muidugi seda ta segavad, me eriti praeguse aja lääneriigid segavad selles suhtes, et siin on teatud sinisilmsus või niukene sinisilmsus, vaid see on niisugune nagu vabatahtlike riigi riigi nagu okupeerimine, nagu selles selles suhtes, et nagu riigiasju inimesed nagu arutavad, nagu tõsiselt või peen nagu nagu kirjutatakse lehtedes tõsiseid artikleid ja nagu nagu nagu peaks nagu tõsiselt võtma ja suhteliselt suur seltskond võtabki seda asja nagu tõsiselt, eks ole, kogu seda, seda, seda ratast milles käib lihtsalt seal ei võetud tõsisemalt, ei tõsiselt ja teated kõiki valetati täpselt samuti nagu praegu valetatakse ikkagi kogu aeg. Aga praegu suurem osa siiski võtab nagu seda seda protsessi, nagu, et me oleme. No kuidagi seal sees tegelikult sellist jäeti mitmeks, see on, see on näiline ja see on aja raiskamine. Tähendab, inimesed mammutile loominguline peavad olema nendest asjadest lahus, tähendab, nende asjadega ei saa tegeleda see sellepärast, et see, see ei aita nende, nende nende tegevust ja ja nõuda loomulikult midagi on ju võimalik või soovida. Aga tähendab just nimelt soovida võib midagi, aga mitte mitte nõuda, sellepärast et nõuda ei saa sealt kust, kust ei pea nagu ootama, täit mõistmist. Jaa, no igal juhul ükskõik, kas on paremad või halvemad, mingid otsustajad noh, kunagi ei saa nõuda neilt selliseid arusaamisi, nagu on kunstnikel muusikutel, Loovisiksustel tähendab seal seal võimalik, tähendab, kui see oleks niimoodi, siis nad ei olekski selle nende kohtade peale, siis nad oleksid teispool nagu öeldakse, et meie pool Nii et see on nagu selline igavene paradoks või igavene piir jääb sinna vahele. Piiri vahele, aga seda ei maksa üldse võtta nii tõsiselt, tähendab see ei olnud see nii oluline ja see sellest asjast ei sõltu üldse nii, nii, nii palju. Sellepärast et kõikidel niuksed niisugustele ametnikel ja, ja, ja ja inim inimestele on, on väga palju seal ette kirjutatud asju, mille muutused on väga suured protsessid, mendi muutunud nagu päevapealt, nii et nendel on oma töö ja, ja mina ei uuri ega, ega torgi oma nina, millega tegelevad siis nende päev on täpselt samuti 24 tundi. Ma ei tea, kui palju, mida nad teevad ja kui palju need töötavad, aga aga, aga ilmselt kuidagi need tunnid lähevad ja mida midagi tehakse, eks ole. Nii et, et see, see, see usaldus peab ikkagi olema nagu endal tähendab enda minal. No seda ma ka natuke lahti rääkima, siin, mina ja mis asi mina tähendab? Mina ei ole mitte ego, tähendab, ego on see, mis tekitab konfliktid, tähendab tekitab maailmas probleemid. Seepärast, et ego on see, mis on, nagu see see väljapoole suunatud sinu, sinu nagu. Niisugune tingitud käitumine ja tegevus, aga, aga see, see, ütleme, see sisemine sisemine mina või see, see puhas mina, naise vaim, see on kõikidel inimestel olemas ja selle otsimise otsimine on selle selle hääle järgi käimine. See on alati tõekäimine. Me läksime nüüd natuke teise kanti, aga see on nii, tähendab, et see selle hääle kuulamine ja selle järgi toimimine sellest, et, et kõikidel inimestel on seest puhas vaim. Aga, aga lihtsalt tema ümber on see ego see, see, see valemina. Ja see ego ego tekitab konfliktid ja tapab kogu aeg seda sisemist puhtust. Ja, ja tänu sellele sellele sisemine puhtus nagu noh, praktiliselt võib-olla ei pruugi üldsegi tunda, ütles, et see olemas on, see on väga suur töö ja see on pidev töö sellega kogu aega. Et, et, et hoida hoida seda asja nagu noh, ütleme niimoodi valge või roosa või helesinisena tal kogu aeg olemas, see on väga, väga suur ja kogu aeg vähendada seda ego ego egopoolsete. Mõju kui sa tegeled nende asjadega, no miks, miks ma peaksin viitma aega, selle ego, maailma probleemide rägastikus olemisega, mis toob ainult hirmu, vihkamist, vägivalda, valetamist, petmist ja kõike, mis sinu, see on, kõik selle, selle, selle no kas see ongi maailm, kus me elame. Ja nüüd nüüd kui see ongi kogu maailm, mis tulemust me saame siis loota. Aga, aga kui puhta mina puhta vaimu, mina, mina kaudu nagu ütleme, niisugune allutamine sellele ja neid on väga palju neid inimesi. Tähendab, eks need Sist midagi teevad ja üritavad ja, ja siis siis võtab see, see egomaailm võtab ka vahetevahel seda vastu, aga et seda nõuda No kui rääkida sellest sisehääle järgi käimisest, kas arvad saad, et kõik inimesed oleksid võimelised seda tegema ja mis peaks tegema selleks, et et, et et käia jääd, et ennast kasvatada. Noh, see on kõigepealt, see on pikk protsess, pidev protsess, on seal, kulgemine siin siin maa peal, see on võib-olla kulgemine mitmendat korda siin maa peal sellest rääkida, tähendab, see võib-olla võib-olla mitmest inkarnatsioon sul näiteks on, aga ma saan, ma võin öelda, et, et see ei pruugi üldse olla inkarnatsioon või mis, mis, mis asi, mis asjadest sõltub. Aga see on ikkagi selle noh, nagu sõltub inimese vajadustest ja, ja sellisest, sellistest soovidest. Et miks ta siin maa peal on, tähendab, mida ta tahab siin teha. Tähendab, kui me öeldakse, et et loomad, kuigi ma ei ole sellega nõus, aga loomad noh, et nemad on nagu nagus söömiseks või tähendab nende kogu nende tegevus toimub, et saaks süüa. Noh, kui me paneme siia juurde nüüd noh, tegelikult neil on ka pesad ja, ja kõik need ja, ja teha järeltulijaid ja madalamad. Ja kõik see millest, mille poolest erineb see see inimese elu praegu, milles käivad suured konfliktid, sõjad, üksteise okupeerimised, Anastamised mil mida omavad inimesed, kikkis kohad, Tomberg sedasama asja, seda pesa. Et saaks paremini süüa, no ja ma ei tea siis mida vete pik tegelikult nõutakse, neidsamu samu samu asju. Ma ei ütle, et need ei ole vajalikud, tähendab et sellest saab niimoodi mööda minna. Aga, aga kaua me sellega tegeleme, 70 aastat midagi nõuame ja siis nüüd ongi kõik kogu kogu meie tegevus tähendab et igal juhul see on väga vaene, vaene, tühine ja, ja kindlalt närviline elu. No igal juhul, kas elu läheb paremaks või halvemaks, aga ta on igal juhul rahutu, värviline aga, aga ütleme niukse. Selle puhta vaimu, mis on kõikides inimestes sees olemas, selle otsimine, see igal juhul ei jää kedagi närvi. On igal juhul parem variant ja, ja seda seda otsida, seda otsida selle järgi ja. See ei nõua mitte midagi, ta ei raha, ei, ta ei nõuta muidugi mida vähem sööd, seda parem on selles suhtes, et see rohkem nagu hakkad tunnetama võtad oma seda, ballasti on kergem üldiselt ja, ja kõik, kõik muud niukseid, segavaid asju vähemaks ja vähemaks nagu taandada ja sa hakkad rohkem seda, seda nagu kuulama. Aga selleks selleks ei ole vaja üldse neid asju, mida meile maailm või riik või, või töökohad pakuvad selle, mitte igaüks. Noh, ma võin ju minna või täiesti, eks ole ju siuksesse idealismi, et noh, et mis siis võib tulla näiteks kui niuksed, niuksed, asjad väga palju. Loomulikult võib väga-väga palju ilusaid tulla ja eks ta lainetega nagu noh, see maailma käib, on kindlasti ju oleme ju kõik nõus, et kuskil ajal on olnud nagu kõrghetked ja madalamad hetked ja niisuguseid liikmeid. Aga need kõrghetkede ja madalamad hetked, need noh, need, need, noh, see on ikkagi härra või prioriteet või see, see hinnang on ikkagi nagu selle selle vaimu kaudu, mitte mitte selle kaudu, et no et kas need ehitati kolm üha rohkem kui kolm vaja, vähemalt on kogu maailmas kuskil seal kokunis Veneetsias, eks ole, oli ka hirmus hirmus vägev heit arhitektuurne ja ehituslik tegevusega kunst, tähendab need on need asjad on nii ja naa, aga, aga igal juhul igal juhul tõelised tõelised väärtused, mis mida me kõik vajame ja tegelikult, mida vajab üks inimene ka teiselt ligimesele, tähendab teiselt inimeselt, mida ta ootab nendega, nendega on võimalik tegeleda nii tiib ja keegi tellima. Sa pead iseendalt tellima, tähendab sinu enda sinu, sinu enda potentsiaali, mõtlemise, puhtuse ja, ja puhastamise ja selle nina leidmise. Ma ei julgenud seda väga-väga öelda sellest, et me, me käime kõik tegelikult nagu ikkagi maskidega ringi. Selles suhtes me ei, ei vaata omaenda näoga välja. Rohkemal või suuremal määral, aga me, me meid katkatab sed, teine nägu, mis, mis nagu noh, mis peaks olema või mida arvad, et nagu tegid, mida sa nagu oma elu jooksul nagu loonud neid kasvatanud selline olek, aga, aga see, kui laps sünnib muide ka, kui sureb inimene, siis see nagunii igal juhul ära. Ja ega muidu ei löödud jääga nagu tähendab olge nagu lapsed tundeks, küsimuses pat piikseks jääma või, või et sa ei tohi suureks kasvada. Aga vot see on see mina puhtuse. Puhta vaimu vaimuolek, mis, mis tegelikult sündides tekib sisse, mis antakse jumala poolt inimesele ja vot, kui, kui, kui selle arendamine toimub, aga. Me oleme tunnistajad, on väga palju ajal suhteliselt, nad väga suurel määral toimub vastupidine, et selle selle nagu kängumine ja mingi muu muu vormi kasvatamine. Sealt tulevad muidugi konfliktid ja ja, ja probleemid, lõputu probleemid, mis mis joovad, kuni enesetappude nimel. No sa ütlesid siin enne, et, et need asjad käivad kanu lainetena, kord on laine natuke kõrgem, madalam et mis et jah, et kui sa vaatad ümberringi, sest et et ma mõtlen siiski seda ka, et praegu, kui sa nii mõnedki meie, no ütleme, poliitikute tippjuhid küsib või räägib temaga muusikast, siis, siis kui sa ütled sõna näiteks Arnokuur siis ta ei, tal ei ole seda, ei ütle mitte midagi, aga samas ma tean ka selliseid noh, mingit tipp-poliitikud Soomest näiteks, kes, kes teab väga hästi selliseid imesid, et, et see, seda on ka võimalik, nii-öelda seda tellise tellija siiski võiks võib ju olla ka natukene natuke teadlikum. Loomulikult, no mis siis sellest rääkida, kui kujutate, kui teljed olid kuningate paavstid. Kardinalid see oli. Siis lootus on teine tellija, kui, kui, kui niinimetatud demokraatlikult valitud mingid poliitikategelased, noh, kes, kes on kuidagi mingisuguste parteiliinidega või mingisuguste tegevustega sisse sattunud ja muidugi noh, me ei hakka siin nüüd lahkama kõiki inimesi, kes, kes on, aga noh väga väga paljuski ju väga vähestel on on ka see, see ju tõeline kutsumus. Olla poliitik, ta on ikkagi väga palju muid faktoreid, on selles või mingi hunnik juhtiv otsustaja, tähendab nii, et selles suhtes loomulikult saab alla mida kõrgemal tasemel see on, seda, seda teistsugused tellimused võivad tekkida. Muidugi. Käisid alles hiljuti Venemaal. Kas kuidas on seal olukord troostitu? Ja Venemaa on selles suhtes täiesti nagu vaba vaba maa, et noh, et, et noh, seal seal oli seal nagu tellimusest seal siis üldse nendest asjadest rääkinud, seal on, seal on ainult see, see ütleme, niisugune individualistlik, vee individuaalne võimekus ja individuaalne lähenemine asjadele, eal läbiviimine ja surumine, niidet seal mingisugust nihukest, noh et keegi keegi millegi peale nii väga loodab. Ei no muidugi on teatud määral see toimub, on ju riiklikud institutsioonid, õppeasutused ja kõik ja ja, ja kõik toimivad. Aga, aga noh, see eriline, eriline tohib, toimib tegelikult nagu igal pool on ikkagi nende indiviidide indiviidide kaudu kes, kes ei sõltu nagu selle riigi võimalustest, aga nad on, nad on selle riigi kodanikud ja, ja nad muidugi kaunistavad seda riiki tohutult. Nii et, et see, see minu jaoks on olnud alati Venemaa ja selleks ta ka jääb ikkagi üks üks väga kaunitest riikidest just nimelt pingelises mõttes väga kaugetes. Muidu ka kaunis, aga, aga noh, seda, seda kaunidus. Niukest väli ütleme majandusliku kaunitust, mida, mida võib-olla. Aga noh, see seda ei ole noh, selle nimel ma ei lähe enam kuhugi riiki, tähendab seepärast, et see on nii, see on nii ühesugune ja nii vaene, et, et noh, selle peale ei tasu aega raisata, aga et noh, seal seal noh, sa lähened lähened nagu hoopis teistmoodi teistmoodi asjadele. Ja see, see, see geneetiline, geneetiline tarve kunsti järgi lihtsalt selles väga suures massis jääb alati suhteliselt suureks. Et seal niisuguste loomulikult seal on ka vähem kontserdile nagu igal pool kus räägitakse, et on väga avatud ühiskond või noh, tähendab kui kasvanud pakutakse ju metsikult. Aga noh, siiski, kui juba ütleme toimub konservatooriumi ümber toimub ühel õhtul ikka neli-viis kontserti, siis minu meelest on see ikkagi päris palju saalitäis nasaalid muidugi täis saalid on täis, seistakse äärtes ja, ja pannakse lisatooli ja 20 minutit kontsert hilineb, et ei jõua inimesed sisse tulla ja eelmüügist väga palju ostetakse. Ühesõnaga, niisugune ei ole nagu organisatoorselt korras asi, eks ole, aga noh, siis kui see asi toimub, seesama akt, mille pärast me töötame, tegelikult see ületab nii mitmekordselt kogu selle, selle, selle probleemistiku, mis seal ümber on kus nad kohe ära. Aga noh, teistpidi oleks ju kohutavalt kurb kui, kui see, kõik, see, see ümber enne ja, ja kõik, kõik see asi on hirmus korras, aga vot see, mis, mis lavalt tuleb, tähendab seda nagu ei ole. Siis tekib küsimus, miks, milleks, milleks tehakse? Nii et sinna saali nagu sa seal esined, kas sa tunned, et sinna saali nüüd tullakse, sellepärast et see on noh, võib-olla ta on kuulus saali, et võib-olla ta sai sinna pileti või selleks, et ta tõesti tahab oma vaimu avada. Ta tahab Vanvardada tabletti nagu saada seepärast, et kas pakkumine on ka väga kõrgel tasemel ja tahab olla nagu sellega kontaktis ja see on tõesti väga mitmekülgne ja see ei ole sugugi mitte niimoodi, noh, need asjad, mis on meil ikkagi kadumas, niukene traditsionaalne, kõrgetasemeline kammermuusika ettekandmine, kui, kui ma mõtlen siin triot, kvartetti kvintetti, eks ole, niuksed asjad ja kui nii, et kui neid on võimalik nagu ette kanda 500-st 600-st saalides, no tähendab, küsimus on selles, et loomulikult, et alati on kohe võimalik öelda, et seal elab nii palju inimesi, nii palju üliõpilasi seal on kõik see lummus, see nii ka on. Aga kui ei toimuks midagi sellist, ega siis ta järgmine kord ei tuleks, ei tule aega raiskama, kui tal on seal tõeliselt igav. Lihtsalt nendele inimestele neid inimesi on rohkem, kes oskavad ja tahavad olla kontaktis teatud tasemega. Aga küsimus ei ole sealist pileti rahaski mitte. Jah, ega ta nüüd nii odav. Odavamal muidugi, aga, aga eks eks ikka üritavad ilma piletita sisse saada. Ega keegi tahab maksta piletitest. No ma mõtlen just selles mõttes, et, et siin on meie saali vaadates on küllaltki vähe noori üliõpilased neil on kindlasti üks põhjus on see, et pilet on kallis. Kuidas. Kallis kallis ja aga need õllega õllekad on täis kõik. Nii et selles suhtes ma Ei ole, ma arvan, et see ei ole takistanud, sellepärast et ma olen ka pärast kontserte läinud, vahest restorani ja no mitte niukses, aga lähed lähed mööda ja, ja pubid on nii täis ja ei ole õhku hingata. Kas noh, need võivad erinevad inimesed olla, öeldakse, et neilgi jah, neil on tõesti raha, kes seal on, aga need ei kavatsegi kuulama tulla, eks ole, aga need, kes kavatsesid tulla ja kes ka ei käi õlekates või kuskil, et noh Eks ole, siin võib ka ju see olla, et need inimesed aga.