Eikellegimaa. Tere, head inimesed, aeg on käes, varsti-varsti on käes, aeg siin ei kellelegi, on nagu igal pool mujalgi, kui pered on uinunud, tuled kõik kustutati juba rahuldanud majade Vaikniga tuba ja ainsad hiirvaiksed hääled, mida siis üleüldse kuulda võib, all pika päkameeste arglik kalosside sahin ja mõned mõnusad tasased metsatused, mis märku annavad, et koti suudest kuuskede alla korrapäraselt kingipakis potsatab. Söed tuleb tunni aja pärast veidi vähem kui tunni aja pärast juba ja siis tõmmatakse eikellegimaal selleks aastaks jooned alla. Eesriided ette, puhutakse kõik päevavalguslambid surnuks ja pannakse kõigile küünaldele, mis veel ei põle. Ka tuli otsa. Aga vahepeal aeg enne kalli rahu saabumist kellelegi ma eetrisse kuulub tervenisti muusikale jutule. Midagi, keegi Tiit, kus need lugude ja laulude vahele veeretada. Olen ise sedapuhku sageli lumised ja jõudumööda jõulusedki. Kui mitte alati sisult, siis kõla poolest kaudselt, vähemasti. Siis on nad seda ikka kui mitte jõululaulud, siis vähemasti Jõululuulud. Esimene palal, laulja Taalilt mootorilt Kell alati hõbedane hääl ning lugu ise all veidi tavatult inimlikustatud pala igavesel teemal. Jumala pojast ja sinna juurde käivast kibedasti pitsast Pythovisii. Jumala poeg, kibe pajuvits, sõid kokku täna see kellelegi ma esimesest jõululaulus ja luguride purest tavatult inimlikustatud, sest et see, millest medi prior laulis ja mis tekstiliselt oli üle võetud ühest üsna vanast folklooriviisist sealsest tekstist olles, kuis jumala poeg maa pääle tuli ühel tuisusel talveilmal ning sellises kliimas soovis palli mängida kolmeloordi pojaga, keda ta oma teel kohtas. Nordi pojad ilmutasid kõrkustelt veelgi suuremat kõrkust ilmutas jumala poeg, kuna lodi pojad temaga mängimast keeldusid, teatades, et kaltsakas pole neile sobiv. Seltsiline võttis jumala poeg kätte, lõi endale päiksekiirtest silla, mida mööda ta jooksis üle ning teda taga rajamatutanud lordi pojad uppusid kõik mulk-mulk-mulk kolmekesi järgemööda vete ära. Selle peale momery sai pahaseks ning hüpeldes oma pojakese eelpool nimetatut kibeda pajuvitsaga. Seesugune tavatult inimlik, taevalik lugu, järgmine on ilmselt osalt elust maha kirjutatud ja see kõneleb sellest, kuis vana jõuluameti pidamine ei ole pühade aegu ka teps mitte riskivaba tegevus. Maha kirjutatud elust ja deklareeritud Räpitud New Yorgi kunagiste hiphop hipide elas souli poolt. Nemad deklareerivad lugu sellest, kui Santale habemesse torgatakse, mõnikord mitte paitav lapse käsi, vaid äärmiselt sõbraliku välimusega püstolitoru. Millipuldepist on Santa, elas sambla. Ohtrasti on kirjutatud muusikat nendeks pühadeks, mida see osa maailmast, kes ennast kristlikuks nimetab, nimetab jõulupühadeks aga äärmiselt vähe, ilmsesti kõige selle suure muusikalise hulgas neid laule, mis ülevat tunnet ja ülima pidulikkuse juures jätaksid arvestatavalt ruumi kõige tähtsamatele inimlikele lähenemistele. Võib-olla olema seesuguse arvamuse juures ebaõiglane, aga mulle tundub, et näiteks Jon keeli laul ühe lapse jõulud Weilsis üks neid harukordseid, seesuguseid erandeid Chalskurismassinueils. Need jõulud peavad olema olnud üsna John Keil täismehe eas kirjutas selle pala seitsmendate aastate alguses. Külaline vangerdus number üks tänasel eikellegimaal või kõlaline kummastust, mis iganes seda nimetada. Niisiis lugu oma kõrvalt justkui üks helge ontlik pühadelugu puha sisuta õieti sootuks midagi muud. Asju põlleteks veebi, mis polnud õigupoolest isegi talvelaul, aga Tulaga võis ju ära petta küll, eriti kui teksti tähele ei pannud, tekst pealegi oli võõras keeles. Küll aga on üks Girlikumaid talvelaulusid üleüldse, mis Eesti popmuusikast siis kunagi tehtud. Täiesti hingeminev lugu? Ist populaarmuusika üks paremaid ilusaid poolaksilt lumi meie vahel ehk nagu eelistavad nemad öelda seda ise. Snow pittu Hiinas. Pasunakoori päris uhkete professionaalselt on, olete kellelegi maale mõne kauni hetke pärast ja need vahepealsed kaunid hetked on minevikku tegelase kaunis kurva saatusega belglase friitilistlik autori väralt. Püha õhtu, Divalis võiks, võiks olla tema unenäolise instrumentaal päälkiri pühapäeva õhtuti oli tänavu on selle loo nimeks tegelikult teretulnud siin eikellegimaal jõululuulude keskel on see igav. Viimati kuuldud kild siit eikellegimaalt oli tükike kirglikkust Chelikust kiriku kontserdist Carla Play bigbändi osalusel. CarPlay kiriku hevibändi juures astume otsejoones pikkade päkapikkudel just nimelt pikkade päkapikkude, nii, sest seesugused, need hooldu voos kallab üks kaunis Galaxy Uus-Meremaa kitarriansambleid tegutsevad kaheksakümnete lõpus, 90.-te alguses jäid kolhoosist maha mitu kena pala ning see järgmine, mis kuuldavale tuleb, võib tunduda küll kohatu äri lauluda. Aga mis seal parata, mis ühtedele õnnis puhkeaeglase teistele tubli töö, sest päkapikkudel pole palavamat päevi, kui seesama jahe või külm jõuluaeg. Tolhoos Eazzainud. Kirjutage oma allkiri siia, punktiir jale peale. Soovitab, nõuab tool voorus. Uus-Meremaa pikka Peko ansamblit koostamata töölaul juhatab meid järgnevalt töökate briti kuumikute trupi Monty Pythoni ja nende tavapäraselt ebatavalise jõuluvisiooni ehk jõululuulu juurde. Ei vähemat ega rohkemat, kui Christmas on, seal on see, millest Monty Python sedakorda ütleb. Natuke nukker toon, mis vahepeal eikellegimaale siginenud on peagi võtmas väikest viisi kõhedad ilmet muutumas millekski pisut kummaliseks ja ehk ühtmoodi tuttavaks, teistpidi pisut rahutukstegevaks ühest kõhedasest, mis varsti eetrisse ilmub. Ebatavalise versiooni laulusson näit ei idas Wen tublide inimeste näidet lasta, tasub hoida vain kindlana. Sest et minuti pärast kõigest kolme pärast selle tavatult kõhedavõitu püha öö järel on kohe käegakatsutavas kauguses taevas. Peab olema kas imetlusväärselt enesekindel, arusaamatult häbematu, et nimetada olles üks tundmatu Poppenud oma laulu nimega taevalik poplugu aga taevalik poplugu jaanipopid ilusasti Uus-Mereansambli jaheda nimega ansambli väga kuuliansambli Charles lugu imelisest Jaani. Ja kuna eikellegimaale Ki on jõul pärale jõudnud ilmsesti, sest laulud on siinmail juba nii taevalikest kui mõistest pühadustest, siis ilmsesti on aeg hakata tasapisi kinke jagama. Meil on välja jagada kõigepealt üks pisikene kink, niukene tillukene, umbes ühe minuti 49 sekundi suurune. Ja tulemus on see kadunud piitnikust, kirjamehest ja muusikasõbralt. Häälen Kinsbergilt kulismas kihvt jõulukink. Seesugused jõululood, nagu nad viimaste aastakümnete jooksul tiirelnud angloameerika ja muugi kristliku ilma popmuusikas on olnud ohjatud üsna kindlatest reeglitest ikal oldud äärmiselt pieteeditundelised vahel võlts vagadki, aga siiski on aeg-ajalt inimesi on neid muusikuid ja heliloojaid ja tekstitreialid, kes katsuvad väikeste naljakest visata. Ennist kuuldud platsi valas, mis pärit ühelt klassikaliselt jõulud tavaliselt 63. aastal avaldatud inspektori poolt produtseeritud plaanilt Cruzmess kihvt. Kõneldi sellest, kui pisike plika jõuluööl pissile minnes näeb ootamatult all elutoas kuist tema emme jõulutaadile kirglikult suult suule hingamist teeb. Teistsuguseid naljatasime visata briti roki veterani dinosauruse Tšetrodaali õht Anderson. Paras, mis originaalis nägi ilmavalgust jõulukuul kusagil 60.-te seitsmendate vahetusel. Selles versioonis, milles eikellegimaal kuuldavale tuleb mõnda mängitud kontserdil aastal 92. Selle loo nimeks ongi lihtsalt jõululaul üks jõululaul, aga ette käib sellele eelAndersoni kaunikesti kummaline tekst. Iga aasta Eeess tunduv uus muutub ükskord lihtsalt järgmiseks aastaks ja siis saab tema vanaks. Meie võtame neid aastaid, mis kunagi uued on olnud ette nüüd järgemööda kaks tükki neistki aastaist on saanud nüüdisvanad aastat. Esimene ja missugust nime kallab inglise keeli, nii on pärit aastast 93 ja sellele järgneva uue aasta nimetus on kogunisti säravus aasta Braikni. Ent kuhugi sära jääb juba üsna kaugele. Aastal 93 ja 69 üks uus aasta Ameerika indiga õpilt veider ja teine šoti kitarrimeistrilt ja laugude kirjutajalt. Veidi vanamoodsalt rüütellik, aga salamisi võluv Kuue aasta balla blatnoi oli viimati kuulda šotlased Bergiaalselt tuleva aastani, mis nisa tundus ja alles ees seisis. Dianžil on nüüd juba väga-väga palju, aga tagasi väga-väga palju aega. Edasi tulevad ilmselt järgmised uued aastad, tulevad uued lumed ja CIA kellelegi lõppu. Mõnedki jäljed lumme vaevalt küll tolles lumesajus, millest tänase jõululuulude saate algupoolel laulis nii kenasti praksis. Ja mind nii kenasti mängiskaboraks. Arvatavasti ühele teisele lumele, mis nagunii sulavad selleks ajaks, kui siin ei kellelegi maale, jälle jõulud tulevad. Selle jõululaulude saatel sättis kokku oma nukraäranägemise järgi pikkused ja loodetavasti kohtleme järgmistel hooaegadel veel nüüdse lubatud lumi ja need mõistatusliku jalajäljed selles disko inferlo on Briti ansambel, kes lõpetab selle saatma.