Täna hommikul on meil külas Tallinna Pelgulinna sünnitusmaja peaarst Maike Parve. Tere hommikust. Tere hommikust. Kas üldiselt selline kella üheksane aeg pühapäeva hommikul on arstileiba varajane või hiline aeg? See on parasjagu tööpäeva alguse aeg meie majas, vähemalt meil on palvevahetus täpselt kell üheksa. Ja teie teete igavalveid, mina teen ka valveid, jah, ja kuna mul on sageli nädalalõpud, siis sisse mulle tihti niisugune tööpäeva algus. Kas nädalalõppudel sünnib beebisid rohkem? Ei ühtemoodi või, või see on niisugune juhuslik, et see ei, see ei sõltu küll nädala lõpust kahjuks jah. Mõnda aega juba on olnud Pelgulinna sünnitusmaja tähelepanu keskpunktis, ma usun, et kuulajad on asjaga kursis. Mitu aktsiooni on käivitanud, võtnud selle nimel, et Pelgulinna sünnitusmaja saaks juurde osta moodsaid sünnitusvoodeid ja eile ju alustas ka Eesti Raadio vikerraadio õnnewakaga. Niiet kõikide heade soovidega koos tulev raha läheb ka kõik sinnasamma Pelgulinna sünnitusmajja et saada juurde moodsaid voodeid, öelgem haige parve. Kui kaasaegne tegelikult hetkel siis meie Pelgulinna sünnitusmaja üldse on. Ma arvan, et ta on päris heal tasemel ja selle varustuse astmega, mis me praegu oleme, et me ei pea nüüd häbenema oma seisukohta ei aparatuuri poolastega ka päris sisustuse poolest, aga noh, alati on see, kust, kust on võimalik paremaks minna, kus ta on võimalik paremaks saada. Ja, ja ma usun, et väga suure osa ja me loodame, et väga suure osa sellest aitab meid ka möödunud aastal siis loodud või selle aasta keskel loodud, õigemini sünnitusmaja toetusfond. Nii et sünnitaja peaks olema see väga mugav olla, kuni sinnamaani välja, et ta võib mõne pereliikme kaasa võtta. Jah, see on see, mille poole me püüame, tunneks ennast hästi ja nagu me ütleme, et me ei taha kunagi, et me meie kohta öeldakse, et me oleme sünnitushaiglat, ehitusmaja on, on see vast mis, mis iseloomustab paremini, et rase ei ole haige ja sünnitaja ei ole haige ja ja see tegelikult on loomulik protsess, millele siis meedikud püüavad nii palju kaasa aidata, et ta, et ta jääkski kõik päris päris normi piiridesse. Kuidas teile endale see praegune tähelepanu sobib? Noh, kuidas nüüd võtta, minule endale hästi ei sobi, tähendab me ei, me ei ole kunagi harjunud väga palju rääkima ei, ei oma majastega, oma tööst ja see on, ma arvan, mitte ainult nüüd Pelgulinna sünnitusmaja probleem, aga see on üldiselt haiglate haiglate küsimus ja see on see, et kas, kas see on reklaam või ei ole reklaam või on see enesetutvustus või kuidas seda võtta? Et selles suhtes ta ei ole meile päris niisugune tavapärane tegevus teiselt poolt aga see, et tänu toetusfondi tegevusele nüüd on rohkem hakatud rääkima ka Pelgulinna sünnitusmajas, siis siis see on omamoodi tutvustus ja see, ma arvan, et see ei tule kahjuks küll kuidagi meile. Kas te iga päev sellist tähelepanu tunnetate ühiskonna poolt vaeval ei tunneta? Ei. Aga võiksid olla rohkem. Tunnete te mõnikord, et olete jäetud nagu ilma peale iseendaga hakkama saama? Noh, see on see meditsiiniküsimusi üldse, et kui palju meditsiin on omaette või kui palju me tunneme riigi toetust või ühiskonna toetust või või kui palju riik hindab tervishoidu, kas ta hindab piisavalt ja ja eks me alati arvame, et meid ei, ei hinnata piisavalt ja see ei ole vist mitte ainult meie probleem, see on igal pool maailmas, et et tegelikult läheb tervishoiualane teadus ja kõik see läheb nagu sammukene ees ja võimalused tulevad samm taga, alati jäävad niisugused käärid, et võimalusi oleks rohkem teha, raha on alati vähem ja niisugused paratamatult niuksed, käärid tekivad, eks sama on selle selle hindamise küsimuses ka, et alati jääb selline tunne, et võib-olla ei hinnata päriselt. Aga ega vist ka küsija suu peale päri heleda ei lööda ja, ja ma usun, et alati on olnud emad ja lapsed, need, kelle, kelle puhul on võib-olla kergem kui küsida. Noh, üks on see, et teisele on alati kergem küsida, aga aga teine pool, et see on nagu see on nagu see, millest sõltub kogu riigi tulevik ja meie kõigi heaolu. Kuidas need lapsed sünnivad ja kui terved nad on ja et selles suhtes ma arvan, et meil on kergem küsida. Meil on riigis ühtekokku 18 sünnitusmaja, siis või vähemasti sünnitusosakonda siin-seal maakonnas. Võiks ju küsida, et miks me kogume just Pelgulinna sünnitusmaja heaks seda raha. Aga Pelgulinna sünnitusmajas käib ikka väga palju naisi lapsi ilmale kandmas. Võrreldes nüüd teiste haiglatega. Jah, see suhe on püsinud enam-vähem ja see jaotus sellepärast, et kuivõrd sünnitusosakondi sündisid maju, on päris palju Eesti peale ja, ja ta peaks olema ikkagi küllaltki kodu lähedal, nagu ta seni on olnud, siis jaotumine toimub nii enam-vähem piirkonniti ja ja Tallinna, Tartu sünnitusmajade puhul on nüüd see, kus siis raskemad sünnitajad ja kes on tõesti haiged sünnitajad või kus on ette näha, tuleb haige laps sünnitusel. Et need peaksid sünnitama Tallinnas, Tartus kindlasti ja sedavõrd on see sünnitajate hulk võib-olla siis ka suurtes sünnitusmaades pisut tõusnud. Aga see suhe on jäänud enam-vähem, et kui, kui vabariigis oli 25000 sünnitust, siis meil sündis 4000 ja nüüd kus on 12000, siis. Meil sünnib 2000, nii et noh, enam-vähem on see ikka see see kuskil iga kuues laps, nagu me oleme öelnud, on meie laps siis nii ta on jäänud. Kas need teie lapsed majja hiljem ka tulevad, neil on seintel väga kaunid laste joonistused. Ja tulevad ja me oleme ise tahtnud, et nad tuleksid ja, ja praegu on muidugi juba see ringkonna sündima hakkab saama kohe-kohe kolmekümneaastaseks, et on ka need, need sünnitajad juba, kes on ise sündinud meie majas, nii et see on nüüd see teine ring juba, kes siis tuleb. Vaata sellest, et, et need väiksed lapsed, kes, keda me rõõmsalt ootame tagasi ja, ja tõepoolest terve sünnitusjärgne korrus on meil kaunistatud, siis kahe meie majas sündinud lapse piltidega Sellel nädalal oli vist teil palju rõõmupäevi või? Ei jah, oli selle, see on niisugune rõõmsam nädal. Nii palju lapsi Sindise päris palju jah, ja vastastelt nüüd paar päeva tagasi oli siis see, kus oli 13 lapsega, nii et need on niisugused päris päris normaalsed arvud selleks et iga sünnitaja saaks veel piisavalt tähelepanu. Kui pikk ma ikka arvan, teie enda staaž selles haiglas. Ma olen seal töötanud juba 78.-st aastast, see on siis 22 ja arstina peaarstina, ma olen kuuendat aastat. Nii et te olete 22 aastat sisuliselt näinud emasid, lapsi, isasid. Kuidas on muutunud see seltskond? Kas emad on tublimad? Nemad on teadlikumad, võib-olla veel, nad on paremini paremini koolitatud ja nad nad oskavad rohkem küsida ja nad oskavad rohkem tahta ja oskavad ka ka rohkem oodata personalist. Sünnituse suhtes, ma usun samamoodi, et nad, nad teavad paremini, mis neid ees ootab, kui võib-olla siin veel mõni mõni aeg tagasi isadega on nüüd hoopis eriküsimus, sellepärast et kuskil 15 aastat tagasi oli isa sünnitusmajas ikka niisugune erakordne nähtud. Praeguseks ta on päris päris üks osa meie tööst ja isad on väga-väga tublid ja väga-väga hästi ette valmistatud ja nad on teretulnud meile, nii et see on niisugune uus osa sünnitusel. Kui palju neid vapraid mehi on, siis kes lapsukese ise omal kätel vastu julgevad võtta? No praegu on meil niimoodi, et meil on üle 60 protsendi neid peresid, kus on isa sünnituse juures Ja kohe lausa seal hakkamas ja aitamas. Ja eest, et isegi ka need, kes on algul arvanud, et nad päris sünnituse juures võib-olla ei julge või ei tea tahavad olla, siis siis kui see protsess on käigus kõik, siis, siis tegelikult see kulgeb kõike loomulikult ja mõned üksikud on tõesti need, kes arvavad, et nad ei, ei tahaks päris seda sünnimomendi juures olla ja keegi ju neid ei sunni. Aga kui see laps on juba sündinud, siis noh, praktiliselt kohe saavad nad sealt selle lapse endale sülle küll, kui nad seda vähegi tahavad. D päris alguses ütlesite, et tegelikult sünnitus ja rasedus üldse on ju täiesti loomulik ja normaalne seisund. Ja Me kõik tahaksime seda ka võetakse sellisena, mitte kui, kui haigust või mingit erandolukorda. Aga teisest küljest räägitakse ju nii palju kui kehvaks oleme me inimesena füüsilise inimesena muutunud kui nõrgaks ja jõuetuks, et kas siin ei teki sellised käärid, et me küll tahame, et rasedus- ja sünnitusoleksid loomulikud, aga samas ma ei ole ise suutelised enam tänu oma kehvale tervislikule seisundile seda kõike välja kandma. Noh, on kindlasti mingi osa meist, kes, kes on oma füüsilise poole pealt või haiguste poole pealt siis siis need, kes, kelle puhul rasedusest ei saa rääkida kui päris normaalselt kulgeva protsessist ja kelle puhul me oleme siiski sunnitud ütlema, et ta on patsient ja ta on haige. Aga ma usun, et, et see asi ei ole õnneks läinud veel nii hulluks, et, et me kõigi puhul peaks sellest rääkima. Kurb on see osa muidugi neid noori ja neid, kes, kes ise hävitavad oma tervist siis sellega, kui, kui nad pruugivad narkootikume või alkoholi või, või on tõesti suitsetavad ka raseduse ajal ja need osad, et seal on nagu see, kus me, kus me peaksime rääkima rohkem sellest, et inimene ise, mis saab teha, mis ei osa haigus ja osa keskkonnamõjusid ja on need, mis, mis paratamatult meile kõigile mõjuvad ja, ja meie tervist ka mingil määral muudavad, aga aga õnneks ei ole läinud veel sellise kriitilise seisundi või kus, kus need haigused oleksid läinud väga, väga raskeks, väga äärmuslikuks, et nii et te olete Ardinike optimist või ma olen optimist ja ma loodan, et see ei lähe nii hulluks ja teiseks on alati see, et kui, kui üks rase on arsti jälgimisel või, või ka ämmaemanda jälgimisel, siis on võimalik kõike seda näha üsna alguses, kui hakkab midagi minema normist kõrvale ja, ja siis ka võimalikult ruttu aidata, et see läheks jälle nii palju kui võimalik, hästi, kõik. Ja iibekõver on vist hakanud ka tõusma. Ja pisut on see tõus olemas ja vähemalt me oleme ilmselt sealt põhjast või sealt päris sellest languse kõige hullemast seisust läbi, sellepärast et möödunud aasta juurdekasv oli 200 sünnitust, kuskil paar sünnitust vist üle kahe tuhandendat veel ei tea, aga, aga ma usun, et see tuleb ka kuskil vähemalt paari-kolmesajane tõus. Ei ole ju seltskondades sellestki kõneldud, et väga palju tutvusringkonnas inimesi peab sünnipäeva just seal kusagil ta kevadise pööripäeva kandis. Kas praegu võib täheldada, et jaanid, aeg on ikka see kõige parem? Kurgede lennuaeg? Ja see on jah, ja kuna Eestis toimib juba mitmendat aastat sünniregister ja ja see fikseerib täpselt ära sünnid ja kuude kaupa ja kõik, mida me sealt tahame, siis sealt on päris ilusti näha, need kõikumised, need on, nad on seotud. Nii et jaaniõhtul on ikkagi kõige kindlam? Üsna sageli küll, jah. Aga kui veel aastast välja mingeid perioode tuua, siis millel lapsi sünnib, rohkem? Hilissügis on see, kus, kus tavaliselt tuleb ka rohkem, et november, detsember, sealt talve algus ja sealt on ka tõus. Ja need on siis need kevadised võrsed. Aga nädala lõikes on ilmselt mõttetu teha, nädala lõikes on jah, noh, on püütud igasugust statistikat sealt välja tuua ka see on ikka niisugune, kuidas, kuidas tööst juhtub ja. No käivitati hiljuti José millenniumibeebibuum ja seda ka Pelgulinna haiglas tunda. Sellest oli palju juttu möödunud aastal ja ja sellega seoses kas tuleb tõusu ja noh, niisugust olulist tõusu ikkagi ei tulnud. Kuidas teile maitseb arve, tundub kõrvaltvaatajana, kas meil sünnib praegu rohkem lapsi armastusest või, või. Või juhuslikkusest? Ma usun, et lapsed tulevad ikka armastusest, sellepärast et noh me võime rääkida võib-olla sellest, et rohkem on planeeritud lapsi. Et selles mõttes juhuslikkust on võib-olla vähem Need, emotsioonid ja mõistus on jah, inimesed arvestavad rohkem oma võimalusi ja, ja seda aega, millal see laps peaks sündima. Kas aastavahetuseeelne aeg on teie majas Pelgulinna sünnitusmajas kuidagi eriline olnud? Eks ta on ikka niisugune pühade-eelne aeg ja, ja seal on alati see jõulujõulud selles mõttes, et ühelt poolt patsiendid, kes on tulnud sünnitama, sest nad tahavad kindlasti jõuluks koju saada ja ja noh, see on niisugune ootusärevus, teiselt poolt need sünnitajad, kes meil jõulude ajal on sees, eks me oleme püüdnud ise teha neile siis veel kodusemaks ja mõnusamaks seda aega, nii et see on selline pühade aeg ikka kõigile. Tillukesed helisevad kuused on ka kellukesed helisevad, kuused veel ei ole, aga kohe-kohe on Loodame siis, et see jõuluaeg ja aastavahetusaeg tuleb meile kõigile õnnelik ja et meie ühine aktsioon õnnestub, et inimesed oleksid lahke ja helde käega. Ma loodan, aitäh teile.