Algavas saates räägime õpetaja, tantsija, koreograafi Kaidi Udrisega, kes ütleb, et on abielus tantsuga ja see liit kutsub teda idamaise tantsu Hollywoodi. Nii jätabki noor naine oma õpilased siin Eestis tantsustuudio ning lahkub vaid ühe otsa piletiga Kairosse. Järgida sisemist kutset. Kaidiga juttu teemegi aga vigu, algav muusikapala meid sinna maailma, mis on teda lummanud ja loodetavasti meeldib neilegi. Tänase saate külaliseks on tantsija õpetaja, koreograaf Kaidi Udristere lühist. Maikuu sees on sulle viimased treeningud ja taskus on seal ühe otsa pilet Kairosse sellisesse linna, kuhu isegi enam ei tehta turismireise. Kui palju oled sa kohanud inimestes sellist küsimust või mõistmatust, et, et miks sa lähed sinna, sest me oleme harjunud, et kui minnakse Eestist, minnakse kas siis abielu pärast või parema raha pärast google teenima midagi, aga sina lähed riiki, mis on nagu rahutu ja lähed sinna sellepärast et sa armastad seda tantsu, mida sa tantsid ja see on su kirg. Need, kes mind tunnevad, tegelikult juba oskasid seda oodata. Aga, aga need, kellega, kes on natuke nagu kaugemad tuttavad hästi, palju on küsimärke. Põhiline küsimärke on on tõesti see, et kas sind ootab seal keegi noormees ja, ja neile nagu väikse pettumuse valmistama, et, et ei oota, et mind ootab seal minu lemmikkultuur ja, ja minu minu edasine elu. Et ma olen öelnud, et kõhutants on, on minu noormees, et siis sellepärast ma puhtalt sinna lähengi. Aga kus see armastus alguse sai, sa oled lõpetanud Tallinna Ülikoolis koreograafia eriala ja lisaks idamaistele tantsudele ka on olnud sul lemmiktantsude hulgas klassikaline ballett ja kaasaegne tants. Jah, ma olen selline üleüldine tantsufänn, tegelikult, aga, aga tänaseks on jah välja kujunenud kõhutants. Kui minu leib 12 aastat tagasi, siis sattusin esimesse kõhutantsutrenni ja alguses seal üsna üsna lihtne minu jaoks, kuna mul oli juba selline pikem tantsukogemus. Aga ma andsin endale aega, et vaatame, kui keeruliseks ja siis võib minna. Ja nüüd ma tean, et võib väga keeruliseks minna ja, ja siis see nagu hoiabki mind veel selle juures, et ikka veel on midagi. See esimene armastus saigi alguse sealt treeningutest või laienesi siis kogu kultuurile kogu selle idamaa Müstikale see armastus nagu võttis aega, et tegelikult tekkida, et alguses ta oli nagu igaühe jaoks midagi uut ja eksootilist, midagi selles mõttes täiesti harjumatult ka alguses ma õppisin samme juba, see oli huvitav, Taavi ja siis sealt edasi mul hakkas muusika meeldima ajapikku ja siis, kui ma esimest korda Egiptusesse läksid, no siis vist oligi, käis seal plõks ära. Nii et sa oled aastaid teadnud, et sa lähed sinna. Ma olen umbes viimane aasta teadnud, et ma sinna lähen, tegelikult. Aga kui oled sa seal ka käinud, nüüd, kus elan, rahutused, meele, televiisor toob pilte mässulistest sellest, et mismoodi see elu võib seal kõik pöörata hulluks ja ja tõesti, sinna enam turismireise ei tehta püramiide, me saame ainult televiisorist vaadata. Ja paraku oli mul isegi selle ühe otsa pileti leidmisega oli väga raskusi Eestist ja ma sattusin sinna täpselt siis, kui need rahutused algasid, mis oli eelmise aasta veebruari lõpus ja minul oli plaan siis tantsufestivalile minna ja peale seda natuke ringi rännata. Ma aga tuli revolutsioon ja festival jäi ära ja oma pere tungival tungival nõudmisel lõpetasin ka mina oma reisi ja lahkusin siis Egiptusest. Ma olin, olin üsna šokeeritud sellest, esiteks minu puhkus jäi ära, teiseks lihtsalt, mis selle riigiga juhtus, sest et Ta on mulle juba teiseks koduks, tegelikult kui sa nüüd sinna lähed, sa ju tead, et see kõik veljo kestab. Ole rahulik paik, jah, ma tean seda väga hästi, ma jälgin. Ma jälgin neid poliitilisi uudiseid ja kõiki neid sündmusi iga päev ja ma tean ka seda, et tegelikult hullemaks minna ei saa, nii et see on nagu minu väikele. Oled sa teinud ka eeltööd, et kus sa elama hakkad ja ja mis keeles sa seal rääkima hakkad? Inglise keelt nad küll kindlasti mõistavad, aga kohalik keel on ikkagi araabia keel. Elamise pärast me nii väga ei muretsegi, et kuna praegu on seal majanduse madalseis ei võta, ütleme, sügav seisis, et selle leidmisega ei ole kindlasti probleeme, ma olen juba natukene hakanud õppima araabia keelt, iga kord, kui ma olen Egiptuses olnud, siis ma katsun seda võimalikult palju kasutada. Aga praegu ütleme nii, et ma olen veel sellisel lihtsal algtasemel, et saan nagu igapäeva asjad aetud, aga väga vestlusesse veel ei, veel ei suuda laskuda. Aga elu Oluma tegelikult tunnen juba väga hästi, et iga kord, kui ma lähen Egiptuses käinud, mis nüüd paari viimase aasta jooksul mõned korrad jään vähemalt üheks kuuks ja, ja reisingi ringi tutvun egiptuse sees olevate erisuguste kultuuridega. Ja, ja mul on juba päris hea pilt nende inimeste mentaliteedist ja religiooni rolli selles olukorras, et need on kõik väga erinevad siin, meie. Meie elust aga see pilt, mis meil Egiptusest on, vastab see sellele, mida oled sina seal näinud või mis on nagu seal teistmoodi kui see, mida meile siin näidata. Takse räägiks tantsija seisukohalt Eestis näitaja või üldse ütleme Põhjamaades tegeletakse kõhutantsuga kas siis lihtsalt treeningu eesmärgil või siis meelelahutuslikud, kes on juba teatud tasemele, eks pakuvad siis näiteks programme ja siin vaadatakse kui seda nagu just nagu te ütlesite, et midagi väga eksootilist ja müstilist loomulikult ilusat araabiamaades on gene nihestatud pärast, et seal on see religioon. Islam on niivõrd tugevate traditsioonidega araabia maadesse tantsimine kui selline, ta ei ole otseselt tabu, et tantsitakse liht vormis pidudel pulmades erinevatel näiteks sünni või ümberlõikamist tseremooniat ja need on nagu nende traditsioonid. Aga kui araabia mehe käest küsida, et kas sulle meeldib kõhu tantsis, ta loomulikult naeratab ja ütleb jah. Aga kui küsida, et kui sinu tütar sellega alustaks, siis ta siis temal tekib küsimärk näkku et see ise ja see ei ole minu tütre jaoks. Nii et, et see on nagu selline, et vaadata meeldib, aga nagu nagu omad naised, hoiame sellest tantsust eemale. Ja miks see nii on, nimelt islami kultuuris öeldakse, et ei ole nagu väga sünnis oma keha eksponeerida väljaspool oma perekonda või oma kodu nelja seina ja need naised, kes seda teevad, rikuvad tegelikult seda reeglit ja traditsioonilise mõtteviisiga egiptlased vaatavad seda, kui noh, natuke kahtlase väärtusega tantsijat. Aga nüüd, kui sa sinna lähed, siis sa sead ennast kohe ju kahtlases väärtusesse ja täpselt nii ongi, et ma, et ma paraku kui loobun, ütleme sellisest tants nagu ma, nagu ma olen siin Eestis harjunud sellises tantsija prestiisist. Ma paraku loobun sellest, et ma satun sinna madalamasse klassi. Ma juba tean seda ette, et Egiptuses on väga tugevad nii-öelda klassiühiskond, siiski tänapäeval on olemas see eliit on olemas suur keskklass ja siis on see madalam klass tegelikult tantsija professiooni loetakse sinna madalamasse kasti kuuluvaks. Aga miks sa seda teed, siis mõtlesin, et ma kujutan ette, et sinu ees oleksid uksed lahti ka. Las Vegases, Londonisse võiksid Pariisis tööd teha ja sul oleks prestiižse alles, kõik vaataks imet, läks keegi vaataks sellise viltuse pilguga, et maksame ja on tütarlaps üheksa õhtul. Võib-olla vajaksin natuke seletama, et kuhu ma olen nagu iseenda jaoks Eestis jõudnud praegu, kuidas minu nagu tavaline tantsija elu välja näeb, on nii, et ma õpetan kõhu tantsimist. Viies Eesti linnas Kärdlas, Haapsalus, plas Jõgeval ja siis Tallinnas oma kodustuudios, tants, aktis. Ja ma reisin ka väljaspoole festivalidele, kas siis ise õpetama ja esinema või ise õppima, et ma olen käinud ka koopas, olen käinud isegi kaugemal õppimas loomulikult Egiptusesse on number üks, aga ma tunnen, et tantsijana siit Eestist nagu ega eriti midagi enamat ei saagi teha. Ja iga kord, kui ma olen käinud Egiptuses ja tagasi tulnud, siis ma tunnen, et ma olen ühes suure sammu edasi teinud. Et nagu see tunne, mis, mis nagu täidab mind niimoodi, et ma tunnen, et ma saan veel 10 uut koreograafiat teha ja et mul on nii mõnus tunne jälle esinema minna. Et see on selline, nagu minu inspiratsiooniallikas ja Egiptuses misse mulle pakub. Esiteks ta pakub mulle sellist kultuurimerd. Ma olen juba väga palju Egiptust avastanud, aga, aga ma kindlasti veel avastan seda just nii-öelda igapäevaelu läbi. Ja teiseks, mis on minu suur unistus, on see, et ma hakkan tööle enda orkestriga plaadimuusikat kui sellist eriti Egiptuses professionaalsed kõhutantsijad ei kasuta. Kui ma Egiptusesse jõuan, siis ma kohtun enda agendiga, kelle kätte ma usaldan, siis esialgu enda enda elu mõnes mõttes. Ja me lähme temaga koos ja valime mulle pillimehed. Valime näiteks trummimängija, valime viiuli, mängija, valime kandlemängija, mis on siis ka egiptuse täiesti olemas kellega koos ma hakkan siis tegema proove ja lähme siis prooviesinemistele erinevatesse kohtadesse, kus hoiame, pöidlad pihus, pakutakse mulle tööd. Konsul seal ka keegi, kes oleks nagu õpetaja, et kes õpetab sulle juurde või on mõni selline egiptuse tantsuguru kuskil olemas, kelle juurde sa tahaks minna õppima? Ma tegelikult vaatan natukene isegi seda õppimisprotsessi veel laiemalt, et minu jaoks võivad olla minu õpetajad ka näiteks väikesed väikesed, et kolmeteistaastased tüdrukud, kellega ma olen kohtunud Nuubia kõrbekülades, kes on pannud muusika peale ja ma olen ma hakanud nendega koos tantsima ja siis niimoodi salaja olen natuke neid ka filminud. Aga akadeemilise mas poolest rääkida siis tõepoolest Egiptus on nagu see koht, ta nagu kõhutantsijate, ka see, kuhu kogu see kõhutantsuenergia on koondunud. Mul on väga palju olnud seal kõhutantsuõpetajaid, nii naisi kui mehi. Ja üks põhiline õpetaja või ma kutsun teda oma mentoriks, kes on mulle suureks abiks, on minu armas sõber, piir ja tema abil ma kindlasti siis hakkan ka regulaarseid trenne tegema. Sa oled ju ka paar aastat tagasi koostööd teinud ühe egiptuse tantsija ja Süüria päritolu laulja, aga kuidas see koostöö sujus ja ja mis on sellest saanud? Ma arvan, et võib-olla oligi esimene tunnustus minule kui, kui tantsijale Egiptuse ütleme, araabia päritolu mehe poolt. Nimelt võtsin osa ühest festivalist Inglismaal, mida korraldas Khaled Mahmoud, väga kuulus mees kõhutantsija Egiptusest ja tema helistas mulle ühel õhtul ja ütles, et Kaibi meil on üks külalislauljaseniasseral Tveri ja tema tahaks teha duetti ühe tantsijaga ja kõikidest nendest, kes siin minu festivalile on tulnud, ma mõtlesin, et sina võiksid olla see tantsija, kuna sul on selline ütleme, Akadeemilisem taust ja selline klassikaline nagu lähenemine kõhutantsule ja siis eelneval õhtul kontserdile tutvusin, siis saime kokku jah, säraldrueerikad ja kuulasin tema lugu eelmisel öösel siis ütlevad hotellitoas ja järgmine päev me saime kokku juba lava peal, tema laulis, mina tantsisin ja see oli ka tegelikult minu esimene kogemus elava muusikaga ja sellest ajast peale. Me oleme temaga head head sõbrad ja ka tema on tegelikult üks minu tugiisikutest Egiptuses. Mis vahe seal teha elava muusikaga või plaadimuusikaga? Kirjeldamatu. Ma arvan, et igaüks, kes on võib-olla Me ütleme meil siin endale Eestis satun tantsima elava muusikaga, ta teab, et see energia, mis sind nagu tantsu toidab, et see on lihtsalt seal midagi seal, midagi müstilist. Üks selle võlusid on võib-olla see, et kuna see on vahetu esinemine siis alati võib midagi juhtuda või et, et ükskõik, kas siis lauluartist või tantsuartist on laval, et nad mõnes mõttes tunnevad ennast nii vabalt, et jah, alati reeglite või kokkuleppimist järgi ja see, mis siis juhtub. Vaat see ongi põnev, et kas läheb sassi ja kui läheb sassi, mis siis saab, mida laulja teeb, mida tantsija teeb tavaliselt. Et kui, kui kogemust juba on, siis, siis see teebki põnevaks esinemise. Aga millised on need esinemiskohad, kus saaksid esineda ööklubid suured kontsertsaalide, kus kohas esinetakse, kust vaadatakse kõhutantsu, kus käia? Egiptuses mina loodan, et ma leian endale tööd kohtades, kus on põhiliselt Egiptuse publikut, kuna üks variant, mis, mis oleks minu lemmik, on, on pulmapeod. Egiptuses on nagu hästi tugev traditsioon, igas pulmas võiks olla kõhutantsijat, viljakuse sümbol pruutpaarile mõnes mõttes, need on juhutööd, aga sellised regulaarsed tööd, kus tantsijad esinevad, on nelja, viie tärni hotellid mida külastavad siis araablased teistest naaberriikidest on ka kruiisilaevad, kus on nüüd tegelikult umbes pooleks on egiptlased ja ka välismaalaseid egiptlased lähevad sinna selleks, et lihtsalt aega veeta, noh, no see on mõnes mõttes nendele selline nagu võib-olla lokaal või selline midagi, midagi meeldivat õhtu sisustuseks. Ja ööklubide puhul on nagu väike oht. Et Egiptuses on, nagu ma rääkisin, on erinevad kastid käeklassid ja on olemas ka erinevate klasside ööklubid. Kabareed on nagu madalama tööklubid, kus esinevad sellised tantsijad, kellel on ka lisatööks kahtlase väärtusega teenuseid ja kõrgklassi ööklubides need ööklubid, kuhu lähevad abikaasad koos jah, et see on nagu selline hästi sotsiaalne, selline nagu aktsepteeritud ja auväärt koht, kuhu minna ja seal esinevad siis nagu väga-väga head kõrge klassiga tantsijad. Ma tahaks veel natukene teada selle Egiptuse või, ütleme, Kairo ja araabiamaa ööelu kohta. Kui seal kohalikke naisi väga harva kohtab laval, siis kuskohast on peamiselt need tantsijad tulnud? On olemas selliseid tantsijaid nagu mina, kes on siis mis iganes põhjustel tulevad välismaalt, on valged naised, tahavad proovida Egiptuses tantsida ja on siis kohalikud tantsijad, keda on loomulikult rohkem, paraku väga suur osa nendest tantsijatest teeb seda sellepärast et nagu muud varianti ei ole või et kuidagi oma perekonda päästa. Et ta on nagu selline selline professioon nende kohalike jaoks, mida nagu väga ei taheta teha, aga kuna see toob raha sisse, no siis, siis tuleb teha ja ööelu kohta võib-olla nii palju, et et kui näiteks kõndida Kairot tänavatel õhtul kell 10 ringi, siis enamus kohvikutes ehk siis ahju ajades istuvad mehed naisi näeb väga vähe, kui need on naised, siis võib olla kas siis turistid või, või välismaalased, et õhtuti on naise koht ikkagi kodus ja naised pidutsevad kodus naiste naistekeskis välja lähevad siis põhiliselt mehed, ehk siis see kodune sfäär on naiste ütleme siis võimu vahel ja see väline sfäär on, on siis nagu meeste võimu all. Aga nende tantsijate kohta ütleks, et kõhutantsu imidž ongi kahjuks võib-olla natukene purustatud nende tantsijate poolt, kes ei tee seda sellise tantsuarmastusega. Et nad teevad seda selleks, et oma peret elatada ja, ja nende tantsust on näha, et seal nagu rutiin kuna nad on kasvanud teistsuguses ühiskonnas, et mina lähen nagu mõnes mõttes võõrkehana, Mullen, teine lähenemine sellele tantsule. Teine huvitav asi, mida ma ise sain ka väga hiljuti teada, on see, et kaheksakümnendatel näiteks keelas Egiptuse valitsus välismaiste tantsijate esinemise. Üks peamisi põhjusi oli see, et välismaalased, kes alustavad tantsukarjääri Egiptuses Nemad küsivad niivõrd väikseid palganumbreid, et nad võtavad töö kohalikelt tantsijatelt ära. Ja see on tõsi, ma olen sellest ise ka kuulnud, aga siiski kohalikud tantsijad läksid sellega kohtusse ja nad võitsid selle võimaluse tagasi. Kuigi neile pandi teatud piiranguid siis kostüümi ja repertuaari osas. Aga tänapäeval on tõesti nii, et üha vähem ja vähem egiptlased tantsib, üha rohkem saavad tööd välismaalased. Kuna siis Nad muudavad turu nii-öelda siis nagu turuhindu. Et see saab ka üheksa tõenäoliselt üheks suuremaks küsimuseks nagu minu enda identiteedis ja selles mõttes siis nagu mõtlemises, et kus ma ennast leian ja kuidas ma, kuidas ma sinna sisse sulanud. Aga ma arvan, et eks see loksub paika aja jooksul. Aga kuidas on lood turvalisusega, sa oled ju ka seal lavadel tantsinud, on sul tekkinud vahel ka selliseid kahtlasi olukordi või kus on pidanud keegi sekkuma või on tulnud kombluspolitsei? Teie valge naine, olete siin nüüd poolpaljalt, et see ei lähe mitte. Viime teid vangi. Tõepoolest, kõhutantsijaid käib kontrollimas moraali, politseid, näiteks mida nad kontrollivad, et kas tantsijal on, kas tal on ta juba pärid loomulikult. Ja teiseks, kuidas nad riietatud, kas ta on kombe kohaselt. Seaduse järgi peab kõhutantsija kõht olema kaetud aga tihti, mida tantsijad teevad, nad panevad nahavärvis suka kõhu ümber, nii et tegelikult kaugelt on nad ikkagi paljad. Aga see on siis moraalipolitsei turvalisuse osas. Ma olen ise käinud vaatamas tantsijaid nii madalates gabareides kui ka kõrgklassi ööklubides. Ja kui ma oma sõbrage näiteks kõrgklassi ööklubisse läksin, siis ta ütles mulle kohe minema printsi mulle näita, näita. Ja ma läksin, tantsisin orkestri saatel ja see oli väga-väga meeldiv kogemus. Ma tundsin ennast 100 protsenti turvaliselt ja kaitstult, sest et ma teadsin, et ma olen väga hea, ütleme siis turvasüsteemiga kohas ja peale seda, see oli Aleksandri s siis me läksime sellisesse madalasse kabaree esse. Mu sõber ütles, et palun ära mine kohe tantsima, et vaatame, kuidas see koht on. Sellepärast et nendes madalates kaba reedes ei ole turvamehi. Tegelikult on lihtsalt töötajad ja nende gabareede eesmärk on võimalikult palju müüa klientuurile alkoholi tegelikult alkohol on islamimaades keelatud ja selles mõttes, et seda, seda müüakse näiteks välismaalastele, seda saab osta. Aga ikkagi see on Haram ehk siis ei ole kombekas ja tihtipeale nendes kaba reedes on purjakil klientuuri, kes võivad vahest lavale minna või tantsijat rünnata. Ta ütles, et nad on enesekontrolli kaotanud ja siis me jälgisime olukorda. Aga, aga sel õhtul oli kõik okei ja, ja ma tantsisin, aga alati on oht. Aga kui sa tänaval liigud, Kairo tänavatel on sul juuksed kaetud. Minul ei ole, ma liigun, ütleme nii, et kõige mugavalt ma liigun pikkade varrukate pluusiga ja teksapükstega juuksed, eks hobusesabas, aga, aga paljude välismaalased või tantsijad, kes lähevad festivalidele ja käivad seal ringi, nad katavad oma juukseid siiski, kuna sellisel juhul saavad nad natuke vähem tähelepanu, ei jõllita neid ja ei vilistada järgi ja noh, sellised tüüpilised araablaste emotsionaalsed valangud, nagu seal kombeks. Nii et kui sa tahad olla nähtamatu või ütleme, sa tahad vältida liigset tähelepanu, siis sa pead ennast katma ja sulanduma võimalikult Jah, ma ütleks, et kui ma tahaksin täielikult sulandada, siis paneksin selga endale, mustab aia, ehk siis ainult mu silmad näevad välja, sest et isegi kui minu juuksed on kaetud, siis valge nahk nende jaoks nagu šokolaadi tahaks selle ära süüa, et see on küll selline et paraku tähelepanust ei saa pääseda, aga, aga ma olen harjunud juba. Ma nimetan seda nagu Kairo kõnniks tänaval kõnnin Ma vaatan otse ette natuke nagu klaasist pilguga ja ma nagu eraldan need kõik need kohalikud enda ümber, kuna ma tean, et kui ma vaatan kellelegi silma sisse, siis see kohe tähendab midagi siin Eestisse ei tähenda midagi, midagi, liiga paljut. Aga sealse kohe tähendab, et ma tahan midagi, võime huvitatud. Aga kui sa tantsid, kas sa siis laval vaatad kellegile silma kindlasti, kui ma ei vaataks, siis ma ei saaks energiat, sellepärast et publik on see, kes oma emotsioonidega toidab mind laval ja minu emotsioonid toidavad neid selles toolis. Me kuulame siin nüüd ühe loo muusikat ja seejärel jätkame juttu ning stuudios on tantsija, õpetad. Koreograaf Kaidi Uudris see lugu, mis nüüd mängima hakkab. Mis lugu see on ja millest sa räägid? See lugu on siis natukene maskuliinsem muusika, araabia kultuurist ja tema stiili nimeks on tapke seda andjad üldiselt mehed tantsis, folkloor, stiilne, tantsivad kas siis rivis nagu meile tuntud riive tants või ringis, nii et tal selline siis folkloor, rne, tan. Ja läheme jutuga edasi ning stuudios on tantsija õpetaja, koreograaf Kaidi Udras, kes juba juunikuu seas lahkub Eestist et asuda elama Kairosse, mis on siis omamoodi nagu kõhutantsu Hollywood või siis kõhutantsijate meka, kuhu kõik, kes seda tantsu armastavad, mingil elu napilt kas siis jõuavad või peaks jõudma. Kaidi, räägin, mis on nüüd kõhutantsijate puhul oluline, et kellest saab kõhutantsija, kellest mitte, on sellel ka mingeid eeldusi vaja? Ma arvan, et kõhutantsuks et siiski seda nagu elukutsena teha on vaja, tõepoolest on vaja, et alates sellest, mis, mis moodustab tantsu tantsu, moodustab sinu rütmitunne, sinu koordinatsioon, sinu liikumistaju, sealt edasi, mida sa pead õppima on, on aastaid ja aastaid lihvima tehnikat, pima, klassikalisi liikumisi, modernsamaid liikumisi, soovituslik on on tegeleda natuke ka balletiga, mis annab tegelikult igale tantsustiilile seda elegantsi juurde. Sealt edasi kõhutantsu puhul oleks kindlasti vaja õppida kena araabia keelt, nii et kui sa tantsid araabiakeelse laulu saada, siis sul on nagu aimdust vähemalt, mida sa tantsid, et seal nagu miinimum veel, mida, mis oleks hea, on kindlasti vaadata egiptuse tantsijaid, kuidas nemad tantsivad, millised nende emotsioonid, kuidas nad muusikat interpreteerivad, millised maneerid neil on. Tants nimelt ta ei ole loo jutustamine nagu näiteks india tants, aga ta on nagu pigem muusika, meeleolu edasiandmine ja tihti peale. Kui näiteks loos lauldakse Habiibi jälby, mis tähendab mu armsake mu süda, siis vahest neid väikseid killukesi annab tantsija edasi. Need on nagu sellised hetked hetkesed suhestumiseks. Et sellised kõhutantsuga käivad mõningad maneerid kaasas, et need on väga kultuurilised ja sellepärast ma ongi nagu väga soovituslik sellisele tõsisele kõhutantsuarmastajale. Kas sul ühe korra elus käia Egiptuses ja vaadata, missugune kõhutantsupaabel seal on, kui vana? See on ja kas seal on ka eraldi sedasi suunad või koolkonnad, et kes mismoodi tantsida? See tants on üks vanimaid maailmas just sellepärast, et ta tegelikult algselt ühe seletusena ongi olnud siis viljakust sümboliseeriv tants, mis on seotud disemadusega naiseks olemisega. Julgen öelda, et ta on tuhandeid aastaid vana ja koolkondade osas. Neid on nii palju, ma võiksin jagada kõhutantsu näiteks geograafiliselt egiptuse stiiliks või Marokos stiiliks või türgi stiiliks ja nii edasi. Valige üks araabia riik ja neil on oma stiil, sest et neil on oma muusika samuti ma võiksin jagada seda ka klassikaliseks kõhutantsuks ja modernseks kõhutantsuks. Moderne mõnes mõttes on tekkinud tänu välismaalastele kõik need tantsijad, kes on käinud Egiptuses, oli õppinud siis oma koduriigis kõhutantsu neil on olemas siis algne egiptuse stiil, aga paratamatult oleme ikkagi põhjamaa inimesed natuke puisemat siis ei, mitte puisvad, vaid ütleme nii, et näiteks mina olen ka teinud aastaid Sõlekeses rahvatantsu ja ja olen teinud klassikalist balletti, siis mad paratamatu vahetult alateadlikult minu keha viitsin klassikalise kõhutantsu. Neid põhjamaa jooni natuke nagu teist tantsudistsipliini ja sellest on tekkinud siis selline nagu modernsem kõhutantsustiil, mida tehakse Ameerikas, Euroopas, Aasias ja tegelikult me kõhutantsijate arvame, et võib-olla kõhutants jääbki ellu tänu välismaale. Et Egiptuses praegu on noh, poliitiline olukord on nii, nagu ta on ja kohe on valitud juba islamimeelne parlament. Nii et siis kõhutantsijate läheb elu kindlasti raskemaks. Aga õnneks on väljaspool Egiptust sadu tuhandeid tantsijaid, kes hoiavad seda tantsuelus väljaspool seda, seda kultuuri. Aga mis see tants annab, et kui niimoodi võhikuna vaadata, siis tuleb puusa liigutada ja käed käivad ka natukene, aga olekski nagu kõik tundub väga lihtne. Kui palju see noorde, lihaste tööd ja mis kõik lihased siis liiguvad, kui see tants on nagu selline? Õige on selline tantsustiil, mis õpetad. Ta võib olla tantsima teistmoodi, õpetab kasutama sisemisi lihaseid. Tihtipeale on, on tants selline ütleme nagu võhma treening, et et näiteks reielihased töötavad ja siis need piitsad sid ja nii edasi. Kõhutantsutehnika on nagunii sisemine, nii filigraanne Anne, et õpitakse kasutama sisemisi lihaseid, et näiteks kõhutantsijatel ei ole mitte ainult, me ei ütle, et kõhulihaseid, aga alumised kõhulihased, keskmised kõhuli, lihased, ülemised kõhulihased ja külje kõhulihased. Nii et, et juba see on teadus. Ja lisaks veel, mida ta annab, on see, mida ta annab, näiteks minule kui professionaalsele tantsijale on see, et sa saad väljendada ennast, sa saad olla kunstnik, sa saad väljendada oma isiksust, oma täid, miks mitte oma arvamusi läbi selle kõhutantsu, nii et ma suhtlen läbisele. Aga mis liigutus sa pead tegema, et oma arvamust avaldada, on selle jaoks siis mingi žest, kindel, et mis ütleb nüüd seda ja kas publik oskab seda alati lugeda? Et oma arvamust avaldada, pean valima õige luu, mida ma kasutan, see lugu peaks väljendama minu siis ütleme, minu selle eluetapi nagu mida ma olen õppinud, pinud või et mida ma praegu tunnen, mis on minu jaoks oluline ja siis see muusika aitab mul see ennast avada ja ma näitan seda oma tantsuga. See võib olla näiteks selline natuke melanhoolne, selline lugu, mis räägib näiteks igatsusest. Ja minu kehakeel on siis täpselt samasugune ja ma võin kehti vahest žestikuleerida, näiteks minna kaugele oma käega, ega siis nagu tõmmata tagasi tule siia ja et seal on nagu selline nagu ta teatraalne tantsuline kehakeel, mida ma kasutan. Mis rolli mängivad siin riided, et mis värvi on mul nad või kui palju mul on kuskil ehteid, kas nendel on ka mingi oma tähendus? Ütleme lihtsalt klassikalises kõhutantsus on kostüüm, ma ütleksin, et sinu ehe, see on selline glamuurne osa kõhutantsus, mis esialgu inimesi väga-väga tõmbab, et see on see atraktiivne osa, aga ta tõepoolest ta võib-olla nagu sinu tantsupikendus. Et kui ma valin endale näiteks 80.-test pärit sellise natukene kahiseva kõhutantsupala, siis ma kasutan ka 80.-te stiilis kõhutantsu kostüümi, mis tähendab väga palju narmaid, mis tähendaks kindlasti kaetud kõhtu, mis tähendaks diaarad minu peas. Aga kui sa võtad kaasaegsema kaasaegses kõhutantsu nii-öelda stilistika, on hästi palju ka trende, võib-olla kõige ekstreemsem, mis on, on see, et tantsijad kasutavad miniseelikuid ehk nende jalad on näha, mis tähendab ka seda, et juba tantsutehnika on teistsugune ja kaasaegses kõhutantsukostüümis? Ei, ta on üsna minimalistlikud, ei ole väga palju narmaid, ei ole väga palju kive, et nad on nagu tants nagu põhilisem, et see, et see, mis sinu ümber nagu väriseb või hüppab, et seda on vähem. Kui minna vanemasse perioodi, siis tuleb küllust rohkem juurde või siis tulevad juba loorid mängu. Ja võivad tulla loorid mängu aga vanema perioodiga, seal on selline huvitav Keer, käid kõhutantsu kostüümiajaloos, et näiteks kuldajastu kõhutantsus, mis on Egiptuses kahekümnendad ja kolmekümnendad aastad, nemad said inspiratsiooni Hollywoodist. Nii et Hollywood omaette, enne seda romantistika ajastus, kui Euroopa kirjanikud ja kunstnikud käisid araabia maadest, said inspiratsiooni, siis nendest tantsijatest viisid selle Hollywoodi, aga Hollywoodis paratamatult tuli natuke pallimalt tantsida ja et nagu teised printsiibid ja pragu nagu halastus ei ole midagi nii suurt ja siis omakorda kahekümnendatel võtsid egiptuse tantsijad need trendid üle Hollywoodis. Nii et tegelikult kahekümnendad, kolmekümnendad on üsna nii-öelda avatud kostüümiaeg. Aga peale seda see hakkas siis nagu minema kinnisemaks kinnisemaks, kuni siis 90.-teni, kus hakkasid seelikusabad lühenema ja lühenema. Aga mis rolli mängivad mees kõhutantsijad või milline see nende tants, see erineb siis kardinaalselt naiste omast? Ja see erineb, ta võib olla kardinaalselt näiteks minul on olnud mitmeid mees kõhutantsuõpetajaid. Meeste eripära on see, et kuna nad on anatoomiliselt teistsuguse ehitusega, nende puusad on palju kitsamad, siis tegelikult on tihtipeale ka nende tehnika palju, palju filigraanse, palju pisikese ja sõltuvalt tantsijat, mõned nendest tantsivad üsna Demiinselt ehk siis naiste maneeridega. Aga mõned nendest näiteks ei tantsi palja kõhuga, vaid tantsivate pika valge rüüga, mille nimi on kala, pöia, traditsiooniline meeste riietus, millega nad käivad ka tänaval ja tantsivad siis masku liinsemalt. Aga kui nüüd seda egiptuse kultuuri vaadata, siis ega D avalikule nagu professionaalsele mees kõhutantsijale ega eriti hästi vaadata. Et see on okei, kui mehed tantsivad väga kõhutantsu liikult näiteks pulmapidudel sest nad teevad seda nagu vabas mõttes ja see ei ole nagu elukutse. Aga kui ikkagi lava peal on, siis ma arvan, et neid niivõrd avatud meelega egiptlased vähe, kes seda hindaks. Aga ma ütlen, et maailmas laiemalt Euroopas rändavad ringi sellised mees, kõhutantsustaarid, kes iga kuu käivad neli korda suurlinnades õpetamas ja esinemas ja tõelised superstaarid. Aga esineb ka siis sellist tantsu, kus mees ja naine tantsivadki koos ja kuhu see siis liigitub, see liigitub näiteks egiptuse folkloori. Et kogu see kõhutants ehk Racczarki, millest ma olen siiamaani rääkinud, see on nagu pigem see lavaline tants see, mis on siis inspireeritud küll folkloorist, aga ta on, ta on nagu ta on juba kunst pandud lavale, aga folkloor on tõepoolest see, kus siis mehed ja naised tantsivad koos, mitte nii nagu meil Eestis ehk siis polka võtetega, sellist muid võtteid, kus me käest kinni hoiame, oi jummel, et kallistame, et seda kindlasti ei ole, et mehed siiski naisi lava peal ei katsu, aga kõrvuti selles mõttes ühel ajal laval, eks ju, naised tantsivad ühte asjamehed, teist asja tean siis folkloor, ses kõhutantsus täiesti arvestatav, väga huvitav ja, ja väga teistsugune, aga täiesti arvestatav. No sul on Eestis nii palju õpilasi, kes on käinud sinu treeningutesse, viies linnas, oled sa neid teinud? Kas natukene kahju ei ole nüüd seda kõike jätta ja minna. Mul on, mul on väga kahju, et, et ma olen tõesti mõningate õpilastega. Ma olen, ütleme, siin viis-kuus aastat koos tantsinud aga paraku on see üks nendest asjadest, mida ma pean ohverdama. Et siiski oma elu nagu muuta ja hakata tantsijana töötama, et see on, rääkimata oma perest ja rääkimata oma sõpradest. Et paraku see on see võib-olla kõige suurem ohver, mis ma pean tooma. Aga nad mõistavad sind, nad mõistavad ja nad ütleb, eraenamus on öelnud, et issand, kui tore, et sa lähed, et see on nii õige sinu jaoks ja kahe peale seda, et, aga nii kahju, et sa enam meie juures ei ole, et ära ikka mine, et äkki sa mõtled ümber. Nii et seda, seda on hästi tore kuulda. Tegelikult. Aga kui oleks ka mingeid teisi alternatiive Kairole jaa. Jah, on alati plaan B ja plaan, see milleks võiks siis olla, kas siis kas siis Dubai või Liibanon aga paraku need ei motiveeri neid nii palju, kuna see araabia kultuur on natukene teistsugune seal võrreldes Egiptusega ja kuna ma olen viimased 12 aastat ikkagi põhiliselt koolitanud endast egiptuse kõhutantsijad, siis see on minu jaoks ainuõige koht. Kui kaua võib see karjäär kesta? Kas siin tuleb ka nagu Paleriinidel mingi aeg piir ette, et sinust võib saada siis ainult õpetaja? Kahjuks küll, kui rääkida tantsijakarjäärist, et nii kaua, kuni ma olen veel nagu lava jaoks sobilik mis tähendab, et, et ma näen laval nooruslik välja, siis nii kaua minu tantsukarjäär kestab. Aga õnneks tantsuga väär jätkub sealt edasi õpetamise näol. Nii et, et mul on nagu hea meel, et ma olen tegelikult oma Eestis oma karjääri teinudki põhiliselt ikkagi tantsija ja õpetajana, et mul on see kogemus olemas. Nüüd ma saan loodetavasti veel aastaid tegeleda tantsimisega. No ja siis ma jätkan sellist toredat õpetamise teed peale. See võib tulla ka selline aeg, kus hakkad õpetama egiptuse tüdrukutele seda tantsu, mis on nagu nende maalt pärit ja et nad ei vaata sellele enam sedasi või isad ei keela neil trenni minekut. Seda aega, et tõenäoliselt ei tule, kuna egiptlased, nemad b kõhutantsu, nii nagu meie, neil ei ole tantsustuudioid, nad ei käi trennis vaid nende nii-öelda trennid algavad juba siis, kui nad on väikesed, plikatirtsud. Nad käivad pulmapidudel, vaatavad, kuidas tantsivad, vaatavad, näiteks teevad teleka lahti, vaatavad mustvalgeid, filme, näevad, kuidas vanasti tantsiti ja proovivad imiteerida ja niimoodi nad kasvavad iga aastaga. Nii et mõnes mõttes loomulikult tantsijad, enamasti nad üritavad mind õpetada ja siis neil kukub suu lahti, kui nad vaatavad, et ta oskab juba tantsida. Nii et, et võib-olla seda aega, kus ma Egiptlasi õpetakse, võib-olla seda seda tõenäoliselt ei tule, aga loodan, et tuleb palju sellist aega, kus ma saan nendega koos seda tantsu nautida. Aga kas on võimalik valgena teha puhast karjääri Egiptuses selles mõttes, et, et keegi ei taha sind ära osta, keegi ta sind rajalt kõrvale lohistada. Mida iganes on ju igasuguseid, jutte on ju aru saama. Jah, tuleb tunnistada seda, et see meelelahutusäri Kairos on üsna räpane äri tegelikult ja ma arvan, et niikaua kui minu araabia keel ei ole veel ladus, siis paratamatult võib-olla isegi endale teadmata kasutatakse mind ära. Ja selles mõttes, et ma kaotan ka võib-olla mingisugust raha, mida ma suudaksin hoida ja omas samuti ka ennast maksma panna, kui mul oleks keel nagu, nagu hästi-hästi paigas. Ma olen juba jälginud ka teiste tantsijate karjääre ja ma tean, et, et see on paratamatus ja, ja see on meeste ühiskond ja seal on meeste võim ja, ja ma pean ikkagi palju õppima ja palju kohanema selleks, et ennast hakata Ta valge naisena esiteks naisena ja siis valge naisena veel nagu maksma panema. Kas aitaks kaasa, kui sa läheksid näiteks islami usku võtaksid vastu nende tõekspidamised? See on väga hea küsimus. Ma arvan, et see võib olla eriti ei muudaks asja, kuna egiptlased, ennekõike nad meile meeldiks kuulda, et sa oled mingit usku ja mina olen kristlane, olen luteri usku ja neile juba tegelikult seda meeldib kuulda, et võib-olla kui mul ei oleks religiooni, ma läksin ateist või, või, ja nii edasi, siis võib-olla see oleks nende jaoks ärritav tegur. Ja kui edasi mõelda, siis võib-olla pigem kui ma oleksin islami usku, siis tekitaks nendesse veel rohkem küsimusi. Aga, aga Allahile sai ju ei meeldiks, et nii ei ole ju õige. Et jah, see on mitme otsaga küsimus. See on kuumale, neile meeldib tants ja nad tantsivad, aga seda ei tohi nagu teistele siis näidata. Või vähemalt naised. Ja see on, see on suurim vastuolu selles ühiskonnas, aga see ühiskond ongi väga-väga vastuoluline. Nii et me võime olla õnnelikud, et me oleme eestlased ja meie võime tantsida. See on meie suur privileeg. Tõepoolest, aitäh sulle, Kaidi Udras saatesse tulemast ja hoiame sulle pöialt ning tahame sinust kindlasti veel kuulda, kuidas sul seal läheb ja võib-olla tuleb kunagi tagasi, õpetad siin edasi ja aitäh, Kaidi, meie saate lõpetuseks jääb kõlama nüüd veel üks pala, mis lugu see on ja millest sa räägid? See viimane lugu on paladi stiilis ja see on nüüd siis kui ütleme, et tõeliselt Egiptuslik ehk siis selline lihtrahvamuusika lõbus, hästi kerge, selline meeleolukas peomuusika. Õnnelikud on inimesed, kellel on kutsumus ja julgus sellele järgneda, selle nimel tegutseda. Te kuulsite, Kaidi Urise lugu. Minu nimi on Krista ja helirežissöör Vivika Ludvig.