Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 15. mai Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Riigikogus läbis esimese lugemise erakonnaseaduse muutmise eelnõu. Eelnõuga luuakse võimalus moodustada erakondade juurde maailmavaate sihtasutused. Kriitikud küsivad ka selle jaoks ette nähtud üheksat sadat tuhandet eurot ei saaks paremini kasutada. Ostate toimus Moskvas riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsonile ja vene riigiduuma väliskomisjoni kohtumine parlamentide väliskomisjonide taas alanud dialoogi peab Mihkelson oluliseks. Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust tähtajaliste elamislubade taotlemisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Inimesed ootavad, et moodne linn oleks mugav, turvaline ja ligipääsetavaks avaliku ruumiga. Eesti linnaplaneerijad tegelevad aga liiga palju. Vaat jagab. Rohkem tuleks arvestada inimeste soovide ja igapäevaste vajadustega linnaruumis, ütles Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikoolilinnateadlane Andres Sevtšuk. Täna tähistatakse Tallinna päeva raekojas kogunes aukodanike kogu linnas esinevad muusikud. Taani kuningas Aias avati skulptuur tuli lipp. Rahvusringhäälingu nõukogu esimeheks valiti meediaekspert Agu Uudelepp. Kreeka poliitikud ei jõudnud taas valitsuse moodustamise suhtes kokkuleppele ja oodata on uusi valimisi. Prantsusmaa president Francois Hollande'i andis ametivande. Ta lubas saavutada teiste Euroopa liidritega kokkulepe, et eelarvepuudujäägi vähendamisega kaasneb majanduse stimuleerimine ja ilmast. Ja õhtupoolikul sajab Lääne- ja Lõuna-Eestis hoovihma, Kagu-Eestis võib olla äikest. Puhub idakaare tuul ja sooja on homme 17 kuni 23, rannikul kohati 13 kraadi. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette maailmavaate sihtasutuse loomise võimaluse. Uku toom jätkab sel teemal. Niisiis luuakse eelnõuga võimalus moodustada erakondade juurde maailmavaate sihtasutused, mille eesmärk on edendada avalikes huvides ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatliku maailmavaadet nii Eestis kui välisriikides. Eelnõu kohaselt ei tohi maailmavaatelise sihtasutuse tegevus olla suunatud erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Kriitikud küsivad, miks on selleks vaja eraldada 900000 eurot miks ei võiks seda kõike teha erakondadele juba eraldatud raha eest. Põhiseaduskomisjoni poolt puldis olnud Peep Aru nendib. Komisjon on veendunud, et nii nagu erakonnad ei ole loodud asendamaks erinevaid vaba kondlik ühendusi nende paljususes, nii ei saa põhiseaduse ja seaduse mõtet keeramata panna spetsiifiliste ülesannetega erakondadele eelnõuga sihtasutusele ette nähtud täiendavaid funktsioone. Tänases parlamendi arutelus olid eelnõu suhtes kõige kriitilisemad need, kelle kohta see ei käi. Ehk hiljuti Keskerakonnast lahkunud saadikud Inara Luigas leidis, et ühiskonna põhihuvid on mujal. Kas teil on ette lugeda ka kasvõi ükski mittetulundusühingu või sihtasutuse arvamus, kust nad siiralt toetavad sellise seaduseelnõu vastuvõtmist? Aitäh. Neid arvamusi on, kümnetes, seda piiri ei ületanud kirjade hulk. Nende poolt tunnustatakse meie püüdlusi paremini reguleerida Rida erakondadega seotud sihtasutusi ja kontrolli nende üle, samuti soovi pöörata rohkem tähelepanu erakondade tööd toetavale analüüsile ja kodanikuhariduslike tegevuste nii Eestis kui ka mujal. Arvatakse, et kavandatu ei arvesta õiglaselt teiste organisatsioonidega, millised samuti tegutsevad demokraatiaks vajalik väärtustega oskuste edendamisega trottides, rahastamise juhuslikkust ja keerukaid taotlemise aruandlusnõudeid tehakse ettepanek rahastada loodava sihtasutuse erakondade endi vahenditest, sealhulgas ka erakondadele ette nähtud riigieelarvelistest vahenditest. Ollakse arvamusel, et plaanitavad sihtasutused ei peaks kandma ja demokraatia arendamise nimel. Need olid heli valdavas seisukohta väga erinevatest meile saabunud kirjadest. Vabaühenduste esindaja Urmo Kübar ütleb, et oma maailmavaate propageerimine on erakondade valikute küsimus ja kui seda seni küllalt tehtud ei ole, ei ole põhjuseks mõne juriidilise isiku puudumine. Kui nad seni ei ole oma valikutes seda piisavalt oluliseks pidanud, siis minul on ka sügav kahtlus, et miks siis nüüd peaks olukord muutuma, et kust lõpeb nüüd maailmavaate propageerimine ja algab erakonna propageerimine, et see on praktikas väga keeruline. Loomulikult me ei arvagi, et nüüd need sihtasutused hakkaksid näiteks valimisplakateid tootma, kandidaatidele või taoliseid asju tegema. Küll aga on tõesti mitmeid võimalusi sellisteks piiripealsete eksaladeks, mis jätab võimaluse õhku, et tegemist on lihtsalt täiendava rahastamisega erakondadele ja teine võimalus kindlasti, kus, kus niisugused probleemikohad saavad Hollandis töökohtade loomine? Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus Moskvas Vene riigiduuma väliskomisjoni liikmetega. Krister Paris palus kommentaari. Mul on hea meel, et tänane kohtumine, mida väga pikalt ette planeeritud, kavandatud minu arvates oli väga tulemuslik. Eesmärk oli algatada uuesti dialoog parlamentide väliskomisjonide vahel ja ma usun ja loodan, et veel selle aastanumbri sees me leppisime täna kokku, et et meie kolleegid, Venemaa riigiduuma väliskomisjonist külastavad meid sügisistungjärgu jooksul nii et see on, ma usun, märk selleks, et me saame erinevatel teemadel ka parlamendiliikmete tasandil väliskomisjoni liikmete tasandil neid asju arutada. Ja ma sain aru, et tegemist on seitsme aasta jooksul esimese võimalusega üldse mingisugunegi kanal avada, et mida sa annaksid tegelikult reaalselt, kui arvestada, missugune on kas või tuumapositsioon Venemaa võimudel. Kus see loomulikult ei maksa, luua selles mõttes ülemääraseid ootusi, aga on täiesti ilmne, et parlamentaarne diplomaatia tänapäeval võib kaasa aidata nii mõningatelgi keerulisemate probleemide lahendamisele. Ärimehed on juba ammu viidanud, et suhted on ikkagi taastumas ja tegelikult on ka Venemaa välisministeerium satub välja signaale, et oleks võimalik ikkagi kuidagi edasi minna. Kuidas te näete, nüüd on, jällegi vajas uus peremees. Ja need numbrid tegelikult viimastel aastatel, kui me räägime kaubavahetust, eelmisel aastal kasvas 57 protsenti Eesti-Venemaa vahel ka turism ikkagi eelmisel aastal 43 protsenti kasvu ja see tõus on olnud siin viimastel aastatel ja ma arvan, et ka Venemaa poliitikutele on kahtlemata vähem nähane tegelikkust oma silmadega kui võib-olla läbi memode või selliste ammu kujundatud ametlike positsioonide. Ja vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov Minu hinnangul suudab parlamendi demokraatia toimida teatud katalüsaatorina suhete parandamiseks ida vahel eriti kui kuhjuvad teatud teineteise mittemõistmised ja pinged ei saa jääda pidama vaid negatiivsetele nootidel. Leppisime kokku, et Eesti parlamendi väliskomisjon töötab välja ja edastab meile päevakorra, mis võiks olla meie esimese kohtumise keskmes. Loodan, et kõik saab olema meeldiv, kui mitte, siis võtame ühendust oma Eesti kolleegidega ning leiame vormi, mis sobib dialoogi alustamiseks mõlemale poolele, ütles vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov. Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust tähtajaliste elamislubade taotlemisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. 10. mail edastas riigikogu uurimiskomisjoni esimees Kalle Laanet riigiprokuratuurile materjalid, mis sisaldavad komisjoni hinnangul kuriteole viitavaid andmeid tähtajaliste elamislubade vahendamisel Indrek Kiislerile, selgitas riigiprokurör Heili Sepp. Riigiprokuratuur alustas menetlust sellise kuriteo tunnustel, mis näeb ette siis vastutuse ametiasutustele valeandmete esitamise eest. Antud juhul meile laekunud riigikogu uurimiskomisjoni materjalidest oli näha, et kuigi välismaalaste seaduse kohaselt selleks, et välismaalane saaks teatud alustel elamisloa, peab ta tõendama, et ta on siis suure summa oma tema kontrolli all olevat kapitali investeerinud Eesti äritegevusse ja seda siis eesmärgiga arendada Eesti majandust, ilmnes aga riigikogu materjalidest. Et on alust arvata, et antud juhul nendel ettevõtetel läbi, millesse investeerimine sellel kõnealusel juhtumil toimus ei olnudki praktiliselt reaalselt majandustegevust, mistõttu on siis olemas kahtlus, et välismaalaste seaduses nõutud investeeringuid tegelikult ei tehtud ja elamislubade taotlemisel oli esitatud valeandmeid. Põhimõtteliselt esmaseks uurimisobjektiks on kindlasti need isikud, kes esitasid valeandmeid ise. Kui see kahtlustus leiab tõendamist ja nad mõistetakse süüdi, milline karistus neid ootab Eestis? Selle kuriteo eest näeb seadus ette rahalise karistuse või siis suhteliselt lühikese ehk siis kuni üheaastase vangistuse. Ja elamisluba võetakse ka ära. See ei tulene otseselt karistusseadustikust. Riigiprokuratuur lõpetas menetluse mõjuvõimuga kauplemise süüasjas, milles olid kahtluse all keskerakondlastest riigikogu liikmed Ester Tuiksoo ja Priit Toobal veenvalt riigiprokurör Heili Sepp. Esmane ja ainuke ajend selle lõpetamisotsuse tegemiseks oli 30. aprilli riigikohtu lahend Mati Eliste kriminaalasjas kus riigikohus ütles suhteliselt selgelt välja, et kõigepealt Eesti seaduses on mõjuvõimuga kauplemise kuriteo koosseis liialt ebamäärane, et kedagi saaks sele, sest vastutusele võtta, niisama lihtsalt aga konkreetselt ütlesid nad ka selle välja. Mõjuvõimuga kauplemist ei tee ebaseaduslikuks kuriteo mõttes veel see, et isik, olgu ta ametiisik, võtab selle eest tasu. Meie kriminaalasjas oli Ester Tuiksoo ja Priit Toobalile esitatud kahtlustus nii et korruptsioonivastase seadusega ilmselt ei oleks nad tohtinud mõjutamisest tasu võtta. Kuna ka riigikohus ütles oma otsuses selgelt välja, et sellest ei piisa selle kuriteo koosseisu täitmiseks siis tuli meil ka see menetlus lõpetada. Menetlus jätkub endiselt Hannes Rummi elektronkirjadega seotud kuriteoepisoodis, kus siis on kahtlustuse saanud Priit Toobal, Lauri Laasi ja Ivor Onksion. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Kai Vare. Kreeka poliitikud ei jõudnud taas valitsuse moodustamises kokkuleppele ja ees ootavad uued valimised. Kreeka president tegi parteidele ettepaneku moodustada tehnokraatide valitsus, kuid erakondade juhid teatasid kõnelustelt lahkudes, et kokkuleppele ei jõutud. Presidendi esindaja sõnul on kompromissi otsimine lõppenud. President kohtub homme parteiliidritega ja nimetab ametisse ajutise valitsuse, mis juhib riiki kuni uute valimisteni. Valimised toimuvad ilmselt juuni keskel. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et kokkuhoiuvastane vasakpoolne Syriza, kes seekordsetel valimistel teiseks jäi, saavuta taks uutel valimistel võidu. Syriza tahab märtsis teiste Euroopa riikidega kokku lepitud kokkuhoiukava üle vaadata, aga samas soovib, et Kreekas jääks käibele euro. Euroopa liidrid on hoiatanud, et kui Kreeka kokkuleppest taganeb, lõpetatakse Kreeka rahastamine. Prantsusmaa presidendiks valitud Francois Hollande'i andis ametivande. Ta ütles, et teadvustab endale eesseisvaid väljakutseid nagu näiteks võlakriis ning lubas juhatada Euroopas kätte uue raja. Holland avaldas oma kõnes soovi, et teised Euroopa liidrid kirjutaksid alla kokkuleppele, et eelarvepuudujäägi vähendamisega kaasneb majanduse stimuleerimine. Prantsuse presidendi ametisse vannud jagamise tseremoonia oli suhteliselt tagasihoidlik, kutsutud oli vaid umbes 30 külalist. Osales ka 350 ametiisikut. Francois Hollande'i elukaaslane ega lapsed tseremoonial ei viibinud. Süürias rünnati ÜRO vaatlejaid ega keegi viga ei saanud. Üks vaatlusmeeskonna liikmed metest ütles agentuurile Reuters, et nende auto sai plahvatuses kannatada ja vaatlejate pihta avati tuli, kuid pääsesid vigastusteta. Süüria killustunud opositsiooni esindajad otsustasid täna, et neid esindab ka edaspidi Prantsusmaal elav sotsioloogia teadlane. Porhancali on esitatud, oli ka teine kandidaat, aga kaks kolmandikku toetas hääletusel kaljuni ja ta valiti veel kolmeks kuuks rahvusnõukogu esimeheks. Mõned opositsiooni liikmed on kaljuni kritiseerinud, et ta pole suutnud süüriarühmitusi ühendada. Talle on pandud süüks ka seda, et annab enamasti islamistlikule opositsioonile ilmalikku ja liberaalsem kaljuni toetajad tõid aga esile, et on vastuvõetav paljudele Süüria vähemustele ning tal on head sidemed tariga, kust võib saada tugev president Bashar al-Assadi vastaste võitlejate relvastamiseks. Ja uuesti Eestist. Tallinnas on rahvusvahelisel linnaplaneerimise konverentsil elav linn, unistuste linn koos linnaarhitektid ja planeerijad üle Euroopa. Liisu Lass käis kuulamas, kuidas linnu elavamaks planeerida. Viimastel kümnenditel on linnaplaneerimine olnud Euroopas suuresti avaliku sektoriga suund on aga Singapuri ja tehnoloogia ja disaini ülikoolilinna teadlase arhitekti Andres Sevtšuk sõnul sinnapoole, et erasektor oleks järjest suurem linna arendaja. See tähendab, et Linnu planeerides tuleks arvestada järjest enam erahuvisid. Eestis tegeletakse linnade planeerimisel tema sõnul aga liiga palju bürokraatia ja vähem laiema pildiga. Just nimelt seal kohalikul tasandil võib-olla oleks tarvis sellist üldisemat mõtlemisajalooliselt on paradoksaalsel kombel on täiesti eeliseks see, et meil on vähe resursse, meil on vanalinna alles sellepärast, et meil ei olnud rahasid ära lammutada, viimased kolm sajandeid. Ja tänapäeval on võib-olla ka natuke nii, et kuna ressursid on piiratud, siis meie hooned lähevad kaua. Kuna inimestel on võib-olla vähem raha kulutada autode ja transpordi talle, siis meil on veel lootust, et tekivad mingisugused tihedusest. Kuigi me ei ole potentsiaal piisavalt ära kasutanud, ma arvan, eriti ühistranspordi seisukohast. Tulevikku vaatav linnaplaneerimine tähendabki tegelikult seda, et plaane tehakse kümneteks aastateks. Arvestatakse kogu linnaruumi, mitte üksikuid piirkondi. Linna ja eluasemesotsioloog professor Katrin Paadam tõi välja, et aktiivsete linnaste kõrval peaksid ka linnavõimud senisest rohkem tajuma vastutust, kuidas linnapiirkondi tervikuna planeerida, kuidas eri osapooli kaasata. Kui linnal on selline ikkagi julge, kontseptuaalne lähenemine sisse innustab muuseas mitte üksnes elanikke kaasa, rääkimata siis läbi asumiseltside, sest alati ühenduses peitub jõud, eks ole need tulemused alati paremad kui Tai inimestega lihtsalt kõnelemine, aga kindlasti tulevad kaasa ka ettevõtja ja see annab teatud kindlusetunde, kui selline kontseptsioon on nagu teada ja ma arvan, et me peame liikuma sellisesse uude, intelligentsete, läbirääkimiste staadiumisse erinevate huvitatud gruppide vahel. Rootsi maastikuarhitekt Patricku ist ütles, et inimesed näevad Elamisväärsete unistuste linnavisioonis rohkem rohealasid ja avalikke väljakuid, mis aitavad majade ja teede vahel õhku luua. Tallinna kohta ütles ta, et võrreldes 25 aasta taguse ajaga, kui siin viimati käis, näete linna planeerimisel arengut, ent mida veel muutma peaks. Kahju, et mul on ütlemine, et lisage rohkem väärtust. Kui teil Tartust nagu ajalooline vanalinn, siis lisage uusi väärtusi selle kõrvale. Need võivad olla valgused, helid, märgid ja nii edasi, mis aitavad inimestel sellest linnast paremini aru saada. Siis nad ka armastavad seda, ütles kuist. Täna tähistatakse Tallinnas linnapäeva Margitta, otsmaa käis vaatamas. Juba üheteistkümnendat korda toimuv Tallinna päev algas keskpäeval mitmete esinemiste ja avamistega jätkub nüüd õhtul Vene Teatris Peeter Saulile pühendatud juubelikontserdi ning raekoja platsil vabaõhuetendusega Tallinna loomine. Toimunud on teatejooks, korvpalliturniir, kirjanduslikud jalutuskäigud ja käsitöötoad. Täna aastal 1248 kinnitas Taani kuningas Tallinnale vaba linna staatuse ja siin hakkas kehtima Lübecki õigus ja linn hakkas kuuluma ka Euroopa linnade liitu. Linnapea Edgar Savisaar raekoja platsil. Nii nagu ei ole võimalik kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke, nii ei ole ka Tallinn sel aastal täpselt sama, nagu ta oli 2011 või nagu ta saab olema 2013. Linn muutub selle linna inimesed, muutume tervitussõnad, ütleb Tallinna heerold härra Jüri Kuuskemaa. Nomina tsitaadis on Revali. Tere tulemast selle päeva põhisõnum, uuemal kombel võiks öelda, olgem eurooplased, jäägem tallinlasteks. Ja see kahuripauk kuulutas siis päeva avatuks. Kontserdite sarja avas akadeemiline vene koreograafiaansambel perioodiga. Jätame nüüd perioska tantsima ja läheme edasi Taani kuninga aeda, kus avatakse skulptuur, tuli lipp, autorid mari rassi Aliinast, Ratskas, skulptuur on mälestusmärk Taani lipule, Tanne proovile ja veel varasemale ajale. Jüri Kuuskemaa selgitab. Sellist lippu kasutati vaba avatud kauplemiskoha sümbolina ilmselt Tallinna sadamas. Tallinna suurgild võttis just nimelt selle motiivi endale abiks, nii et selles järjepidevalt kõneleb meie linna avatus, heatahtlik suhtlemine oma naabritega. Ühtlaselt. Mälestus märkab kõigi põhjamaadel, kui te pole, sest kõik Põhjamaade lipud Soomest kuni Islandini on välja kasvanud Dane progees kujul sama kompositsioon, kuid teised värvid. Vanalinna jääb nüüd minust maha mängima politseiorkester ja sündmused linnas jätkuvad. Ja ütleme ära ka, et rahvusringhäälingu nõukogu esimeheks valiti poliitikavaatleja meediaekspert Agu Uudelepp. Kuna nõukoguga Sa oled, kestab siis intervjuude lepaga loodame saada meie saate jaoks kell kaheksa. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis peamiselt sajuta ilm. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss 10 kraadi. Homme on pilvi rohkem, õhtupoolikul sajab Lääne- ja Lõuna-Eestis hoovihma, Kagu-Eestis võib olla äikest. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, pärastlõunal põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 17 kuni 23 kraadi, rannikul kohati 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.