Ma hoian käeffelingiooni esimest inglisekeelset plaati, unisson plaadi ümbriselt vaatab vastu suure lokkis juuksepahmakaga veidi üllatunud ilmega neiu, kes meenutab pigem koolitüdrukut kui superstaari. See liin oli siis 22 aastane, aga juba Kanadale tublisti kuulsust toonud staar, kes oli ekspordiartiklina võistlemas Kanada hokimeeskondadega. Plaadi salvestamise eel oli neiu tublisti vaeva näinud inglise keele omandamisega. Koolipõlves ei pööranud sellele suuremat tähelepanu ja nagu öeldakse, omad vitsad peksavad. Muidugi perfektse inglise keeleta polnud lootustki maailma vallutada. Kui lahtist mänedzher, vendi plaanid olid väga suured, kõik soovisid selinile kõrget lendu, aga samas tahtsid nad ka sõlmi pealt teenida. Esimesed loorbereid rahvusvaheliselt konkursilt pälvis liin 14 aastasena ja maha saanud festivalil Tokyos. Ja aasta oli 81 ning laul tema enda muu roa. Mul on nii palju armastust sinu jaoks. Lisan veel, et samal aastal salvestas Tähkebeckis kaks esimest heliplaati. Järgmiselt oli aastatel kogus säilinud joon usinasti lauljakarjääri jaoks vajalikku valuutat. Felix leidja Joona kitarri vaevalt need on siis Kanada eake VEKi grammid. Mõistagi ei tunud edu pingutusteta. Kontsertidel ja salvestuste periood oli alanud. 80.-te keskel oli see liin kanadalaste suur lemmik. See oli tavaline, et see liin pälvis korraga viis Feliksid, nagu näiteks 1985. aastal. 86. aasta oli murranguline. Ta otsustas põhjalikult imidžit muuta. 18 kuud tegeles ta sellega koostilistidega ja tulemus polnud laita. Omamoodi murranguline oli ka 87. aasta meil sele inimene. Reni Angeles sõlmis lepingu ühe maailma kuulsama plaadifirmaga CV ja see tähendas sov rahvusvahelisele plaadi turule. Aprillis ilmutki plaat inkognito arvult kokku kümned tuhanded. 188. aasta oli hea aasta. Sel indioon esines Eurovisioonil Dublinis lauluga pahtepa Sammo ära lahku minuta esindades šveitsit. Laul pälvis kulla, kuid mitte ainult Hormaval kevade ööl pärast pingelist konkurssi tablinis suudles Reneja lill see liini enne magamaminekut. See ei olnud tavaline musi põsele, vaid suudlus, mis raputas neiut hingepõhjani. Siin oli ühtäkki armunud oma mänedžeri ja heategijasse. Renee oli temast 26 aastat vanem, täiskasvanud laste isa teist korda abielus. Vanemate kolleegide ja kuulajate eest hoiti seda suhet pikka aega saladuses sest Kanada katoliku kirik ei andnud esialgu luba lahutuseks ja teati nagunii, et see abielu vanematele eriti ei meeldiks. Ongi nüüd Eurovisiooni võidulaul aastast 88, need tahtepathemmo. Eurovisioon ja esimese inglisekeelse plaadi unisson edukad müüginumbrid avasid seal indioonile uksed Ameerika plaaditurule. Esimene could play Vat Ameerikas oligi aastaga käest. Plaadi ballaadides võis juba selgelt on ta seal indiaani oma liini mida nüüdseks on edukalt eksporditud eksponeeritud ja ekspluateeritud. Ligi 10 aastat. Järgmisel, 1991. aastal ilmus Liindjooni prantsusekeelne plaat, millel kõlavad tuntud Kanada poeedi ja Libretisti lüklomandooni sõnadele kirjutatud laulud. Selle helikandja tõelised pärlid on Michelveržeeri laulud rokkooperis, tärmaania. Kuigi pere on kirjutatud juba aastal 1978, kõlavad selle meloodiad värskelt tänagi le muundestum ise, serv oli miljööd üle nii. Maailm on kivinimas, kuid ma otsin päikestki tööd. See lindijooni story on küll ajakirjanduses sadu kordi läbi hekseldatud, aga kindlasti on neidki, kes tema muinasjuttu tema tuhkatriinu lugu ei tea. See lindi On sündis 30. märtsil 1968. aastal Väike-linnas sarlemaaniask VEKi provintsis Kanadas. Pere 14-st lapsest oli ta pesamuna isa, ema panitele nimesse liin jugo free samanimisele laulu järgi, mis kõlab nii. Selline on tõesti kaunis nii ja küllap ka õnnelik tulevase karjääri jaoks. Joonide perekond oli musikaalne ja tihti armastati koos musitseerida. Isa Aademar mängis akordioni ja ema Terees viiulit. Ja muusikuid oli suguvõsas omajagu. Kes neid kõiki jõuab nimetada, sest ulatub sugupuu ja aastast 1615. Ma ei pea end sugugi pere kõige andekamaks muusikuks. Ta arvab, et tal on lihtsalt rohkem õnne olnud kui õdedel-vendadel, kes muide, oskavad kõik laulda ja mängivad mõnd instrumenti. Klodeton välja. Meghan neli heliplaati. Vend Michel kolm. Isa ema siidisalle mainis väikest klaveribaari, kus vanemad lapsed töötasid ette kandjatena ja ühtlasi lõbustasid külastajaid oma laulu ja pillimänguga. Ka tasa manasse. Liin võeti vahel paari kaasa ja mitte lihtsalt niisama ema kleidisabast kinni hoidma, vaid ka laulma. Nimelt viie aastasena laulis ta VEKi kuulsuse sünetreno laulu. Lapsukene tõsteti lauale, et kõigile külastajatele hästi näha oleks. Möödusid mõned aastad ja vanemad märkasid, et osa külastajaid käib nädalalõppudel baaris mitte lihtsalt aega veetmas, vaid liini laulmist kuulamast. Tüdrukutirts ise oli aga laulmisest nõnda haaratud, et deklareeris vanematele. Tahan lauljaks saada ja ei mitte midagi muud. Iseloomu näisse liinil olevat. Vanemad muidugi märkasid selline erakordset musikaalsust ja tegid, mis oskasid, et aidata tütart suurele lavale. Kui see liin oli 12 aastane, kirjutas emadele laulu. Tekken, rööv. See oli ainult unistus, mille demolinditoimetaja Sven missell Bregunesse liini kontsertturneele direktor pekki muusikaärimehele René Andželiilile. Professionaalina mõistis Renee kohe, et tegemist on erilise talendiga. Ta helistas selini emale ja ütles, et soovib tüdruku laulmist kuulata, et veenduda tema võimetes. Tõepoolest, teda hämmastasid Saliini tugev selge hääl ja selle suurepärane valitsemine. Renee oli nõus Staliniga tööd alustama. Ja kui otsustati salvestada esimene heliplaat, oli ta nõus pantima oma maja, et saada vaba raha selline esimese plaadi väljaandmiseks. Debüütalbum ilmuski siis aastal 981. Muusika kirjutas sellele kuulus prantsuse helilooja Edi Marnee kelle laule olid esitanud kabjafman ja mus kuri. Renee oli heliloojale saatnud seleeni tema lindi. Selle pääle lausunud helilooja. Ja nüüd on jumala hääl, mis täigi plaadi nimilauluks. Marnie võttis tellini kaasaga Prantsusmaale, kus tüdrukutirts pälvis esimese kanadalasena prantsuse kuldplaadi. Olles siis vaid 15 aastane. Kuni 20. eluaastani lauliski liin vaid Kanada ja prantsuse heliloojate laule ja ei teadnud suurt midagi inglise keelest. 1991. aasta lõpul kirjutas René jaanilill alla 10 miljoni dollarilise lepingu plaadifirmaga Sony mõõdik International mis sätestas, et 10 aasta jooksul peab ilmuma viis seal indiooni albumit. Ning see leping sai täidetud vähem kui viie aastaga. Nüüdseks on jõus juba uus leping. Teine inglisekeelne album, mis kandis lihtsalt pealkiri säilinud joon oli esimesest veelgi edukam ja sisaldas terve rea NAGU ihaskmi. Nasin Brow kombad, May haat, laven muu Mountins juudiend, Viist, kaunitar ja koletis, mida ta laulis koos Kristjaniga samanimelise filmi soundtrack'il. Ja see lugu pälvis Oscari. Sündmus oli esmakordne ja eriline sel indiaani jaoks, sest just eelmisel päeval oli ta saanud 24 aastaseks. Sama lugu pälvis 93. aasta veebruaris ka Grammy. Kui laul on pärit filmist, jääb vaatajatele meelde lauluga seotud pilt, mis aitab süvendada laulu meeleolu ja ka vastupidi. Järgmine see oli nii edukas filmiduett, yangi Haimani lugu vene foolin lav pärineb filmist liiblist in seado. Selini partner on siin kliiv Griffin. Seegi on väga romantiline lugu. See lugu jõudis ka seal indiaani kolmandale inglisekeelsele plaadile kalaroog mõelav, mis ilmus 1993. aastal. Tõelised pärlid on plaadil ka laulud. Aflav miisud, sekt vais. Mis seal salata, tihti on oma osa edus ka hästi valitutele miksidel nagu Jennifer Rashi repertuaarist pärinevalt plaadi avaloos paroflav. See lugu jõudis Billboardi edetabelis kõigi aegade 50 menukama laulu hulka. Loost, mis tahaksin mängida katkendi seepärast, et see lugu tõestab, et see liin joon ei ole muutunud veel suhkrunukuks. Temas on veel piisavalt pulbitsevast noort energiat. Ent vaid plaadilt Kalar Ahma elav on eriline lugu. Poolest, et selle loo singel sai brittide lemmikuks. Plaati müüdi neli miljonit, mis on absoluutne müügirekord Inglismaal naislauljate seas. Plaadikaja Row my life kohta ütleb seal indioon, et see on pühendatud abikaasale, räneele, kes ongi ta elu värv. Selle plaadi salvestamise ajal oli see liin 20 kolmene. Noormehi polnud tal nooruses aega suurt vaadata, sest üks kontserte plaat ajasid teist taga. Ja kõikjal seisis tema kõrval räne. Koko käbekis salvestatute ja kretist hittidega on see lind joonil plaate 30 ringis. Renee Anselill hoidis tüdrukul silma peal kogu aeg pärast seda, kui 1988. aastal toimus murrang nende suhetes. Möödus veel kuus aastat, enne kui nende romaan jõudis abielusadamasse. Seitsmeteistkümnendal detsembril 1994. aastal peeti Montrealis uhked pulmad. Ja nii oligi selline unistuste mees, muideks ka endine laulja seal india Brene eest kõike, ja vastupidi. See mees on see liini paljuski oma tahtmist mööda kujundanud aga ka see liinipüüdlusi toetanud ja aktsepteerinud. Renee armastab seda liini väga ja ta armastab talle kauneid kingitusi teha. Näiteks siis, kui Titanicu meloodia, Maichaat võlg, õu on, pälvis Grammy kingistase liinile medaljoni mere süda, kus safiir on ümbritsetud teemanditega ja see maksis kõigest 1,4 miljonit. Selline armastab ehteid, armastab üldse ilusaid asju. On vähemasti kaks asja, mida ta kogub, miniatuurset tassid, küllap on need enamasti hiina portselanist ja kristallist nipsasjakesed. Tuhkatriinu kollektsioneerib muideks ka kingi. Ajakirjanduses ulatuvad vastavad numbrid 400-st paaris 1000 paarini. Usutavasti kingib ta vahel ka mõne paari sõbrannadele ära, sest muidu ei mahuks tema kollektsioon. Kolime majja ära. Neist kaks on Kanadas ja kolmas viimane Ameerikas Floridas Paan Beachis, kust olevat hea lähedal Montreali vanemate juurde sõita. Ja kui on mainitud kaunite kingade kirge, tähendab see moega naise puhul ka vastavat koti. Kuigi kottidest ei mainita ajakirjandusest sõnagi, olen kindel, et neidki on seal indioonil sadu. Oma riideid ostab see lind joon Pariisi parimate moekunstnike salongidest. Näiteks Christian Diorilt santellilt eristelt. Soengute eest hoolitseb õde manu. Eriti tähtsatel puhkudel teeb meiki Pariisi parimaid grimeerijaid lora Merissee kleenuke sihvakas, nagu see liin on, võib ta endale lubada kõige ekstravagantseid riideid. Siiski eelistab ta klassikalisemalt joonud. Lauljatee hakul oli ta lemmikriietus, nahkpüksid must sviiter, hõbedane mantel või siis halli kombinatsioonid. Kuid senini praeguse romantilisi initšiga nahk ju ei sobi. See lindjoon on väga naiselik nii oma südantlõhestavad des armulauludest kui ka oma ostutuhinates. Kuigi ta saab endale lubada unelmate kostüüme ja kleite, leiab ta aeg-ajalt ikka, et pole midagi selga panna. Esinemiskleitidest ei räägi, need maksavad palju 50000 USA dollarit ja enamgi. Aga kuulame veel ühte naiselikku lugu. See oli avalugu 1995. aastal ilmunud prantsusekeelselt albumilt TÖÖ. Mille muusika ja sõnad kirjutas parimaid prantsuse heliloojaid Jacques Goldman. Plaat püsis Prantsusmaal 44 nädalat edetabelite tipus ja on kogu prantsuse muusikaajaloo jooksul enimmüüdud CD. Kuna töö oli Ivanud esikoha, ei pääsenud teisest kohast kõrgemale plaat, feeling intervjuu mille veresse liin naeris. Ta võistleb iseendaga ja see oli ka tõsi. Ime juhtus ka Inglismaal. Prantsuskeelset tööd müüdi sealgi kuldplaadi jagu. Plaadil on väga toredad laulud ja mitte üksnes armastusest. Plaadi kurnim lugu on vol, lenda, mille ta pühendas oma õetütre Kariminaari mälestusele, kes tuli 15 aastasena 93. aastal sidekoevähki Stalini käte vahel. Liin meenutab ette, laulis õetütrele vaikselt kõrva veel hüvastijätumeloodiat ja siis ta kustus. See kurb sündmus tõukasse liini heategevuse radadele ja ta hakkas juba õetütre haiguse ajal toetama Kanada vähifondi. Mis puutub rahasse, siis see ei ole see liini jaoks jumal Stalini koonerda, kui ta laulis Atlanta olümpiamängude avatseremoonial, kinkis ta saadud honorari Kanada sportlastele. Tal olnud heategevuskontsertidel Etioopia näljahädaliste ja aidsihaigete toetuseks. Ja ka oma suurt perekonda pole ta unustanud. Näiteks 96. aasta jõuludeks kinkis seliin oma õdedele-vendadele ja nende lastele kaks miljonit Kanada dollarit. Aga seda vist polegi niipalju kui ainuüksi Brunei sultan kingib kontserdisse liinile 10000 miljonit Ameerika dollarit. Raha tuleb ja raha läheb peale laulmise, topse liinile ja Reneele tuluga nende Niklus, restoranide kett, 25 ettevõtet käbekise, mõned Ontarios ja Floridas. Seal võid proovida kõrvuti moodsa menüüga lihtsaid toite olevana aegsetes, nõudes näiteks üks firma rooganud suitsuliha või kodune õunapirukas. Tuleneb aga Kanada viie sendilisest mündist, mis on tehtud niklist viis on omakorda selini õnnenumber. Kas nüüd just see pärastega meelis lõhnana nimetab ta sanell number viite? Loogiasse suhtuvad säilinja enderil üpris tõsiselt ja neid fakte, et teatud numbrid on neil õnne toonud, on neil varuks küllaga. Viiega lõppev 1995. aasta oli Stalini parim plaadilõikuse aasta. Prantsusmaal ilmus veel kahest plaadist koosnev kogumik seal indion Goldi aasta varem ilmunud plaatkaamera oli tohutult edukas, seda mitte üksnes Euroopas ja Ameerikas, vaid ka Jaapanis. Ja nüüd siis ükse linud jooni taas õnnelikematest lugudest. Mikko Sulawnmy. Selle lauluga ületesse lindioon Marja käärirekordi laul püsis Billboardi edetabelis 19 nädalat, Maria 13 vastu. Ka 96. oli õnnelik, see liin sai prantsuse Kultuuriministeeriumi ordeni prantsuse aja kirjangaala aasta naise tiitli, Kanadas anti välja spetsiaalne Felix kogu karjäärisaavutuste eest ja jälle uuel nioodika vood, Monacost ja hulgaliselt muid auhindu. Ei kujuta küll Te, kuhu ta need kõik paigutab, sest keskmiselt saab seal Indiana aastas 20 tippauhinda ja varsti võiks ta sarnaselt Kreis slandiga avada oma muuseumi kus eksponeerida oma kuldplaate ja teemantplaat. Ka tualetid ja kingad pakuksid huvi ja laulude videosid jätkuks, et hommikust õhtuni vaadata. Viggo Julawermi oli tõeliselt ehtsa lindioonlik lugu, kus ta sai demonstreerida oma hääle ilu. Kuid kuulajate lemmiklugusid on sellel plaadil veelgi. Kasmite Olbaima isal Rahmaninovi muusikaga pole eesti kuulajaid rohkemgi võlunud. Samal 1996. aastal ilmus veel kolmas seal indiooni kontsertalbum Live aparei mis oli Prantsusmaal üliedukas ja mida veel aasta kohta lisada tellin, võitis borda auhinna Vämbi. Veel, et seal indiaani suhteliselt külmalt suhtuvad sakslased osti enneolematu õhinaga toda viimast plaani defooling into ju kirjutati ka esimene sel indiaani biograafia, mille käsikirja ostis Renee 30000 USA dollari eest ära ja andis uue tellimuse biograafia kirjutamiseks selindiooni kauaaegsele pressiatašee le Franz siinse luule. Nüüdseks on tiivast ilmunud kuus raamatut. Paljusid teemasid olen riivanud, aga sellest ma pole veel rääkinud, kuidas lind joon suhtub lauludesse, kuidas ta valib neid. Lindi joonetleb kohtumine lauluga on sama mis kohtumine inimesega. Su tuttaval ei pea ilmtingimata olema sinised silmad ja kerge kehakaal. Tähtis on sisu. Inimesega mõne minuti on ju kohe selge, kas ta on sulle sobiv partner. Kas teil on ühendavaid mõtteid või mitte. Ja lauluga on sama kui sõnade ja muusikaühendus ehk laul kui tervik puudutab mind. Võin sellega rahulikult stuudiosse minna ja anda talle oma hinge vastu tahtmist, laule salvesta. Kui see liin joon oli oma karjääri hakul oli ta eluunistus, laulmine, laulmine ja veel kord laulmine all teisigi unistusi, mis seotud perekonnaga ja tulevikuga. Ja kui jumal annab siis lastega kui kunagi peaks midagi juhtuma, ta häälega ei kavatseta hulluks minna, vaid leiab endale teistsugust tegevust. Kord oli selline juhus, et see liin kaotas täielikult hääle. Kuid kolm nädalat vaikust ja arstide abi andsite lähele tagasi. Nüüd peab see liin ranget režiimi. Kontserdipäeval ta ei räägi, vaid suhtleb kirjad eel kõigega. Plaadisalvestust on režiim veelgi rangem. Enne kontserti närib ta soolaseid kuivikuid sees stimuleerivad süljeeritust ja olevat häälepaelte-le hea. Kontserte annab see liin joon keskeltläbi 100 130 aastas. Aga keda huvitab eeskätt muusika, võiks pigem kuulatesse, lindiooni, heliplaate. Ja viimased neist on lets, tooge Klav, jah, inkognito plaati tuleb vist mõnda aega kuulata niikuinii, sest aasta lõpust on see lind joon lubanud võtta pikema puhkuse et teha kõike seda, milleks siiani on aega nappinud. Selline ta siis on kolmekümneaastane unustamatu liiva.