Tere hommikust, head kuulajad, 10 ja 10 on kell, siin on raadio kaks ja saade Café tuua kohvikulauda taga on esialgu istet võtnud virve Pulver ja mina olen Marko Reikop. Ilm on ilus. Me alustame muusikaga. Oo, kaunis onupoja Tabriifi köisi poeta. Ja mulle meeldib, et jätkub kruvi veelgi ja piisakonda seegi suvi käes. Kui. Me täna ei ja ja neil on ka muude näitaja. Annab reedel neid. Ei taha jääda. Kruvi. Aga aeg on suveaeg. Kui lõhnab riikli, kõnnib aeda vaev. Ja mõningane jätkub, tuli veelgi ja piisava suvi käega saab. Kell on nüüd 10 ja 14 minutit ja tänasel sellisel hommikusel tunnil võtame Me käsitlemisele pisut ebamaised teemad. Nimelt püüame rääkida siis sellest hetkest, kui inimese hing hakkab kehast lahkuma ja on sealt lahkunud, aga mitte veel päris ära ei ole läinud. Nimetame, püüame tabada seda hetke, kus või millest siis õigupoolest saabki rääkida. Tänases saates on meil kolm külalist, on Erki, kes on 46 aastane ja kes elas oma elus infarkti läbi ja kes kõneleb sellest, kuidas see temani jõudis, mida ta tundis ja mida ta sellest infardist toibudes mõtles ja räägib oma elamusi. Elvi soe on selline proua, kes on kuuekümnendates aastates ja temaga juhtus noorpõlves umbes 30 aastat tagasi selline lugu, et tema juhtus enda sünnitust nagu ise kõrvaltvaatajana jälgima. Ta sünnitas nimelt kaksikud ning ta kirjeldab seda elamust. Kuidas on vahepeal nagu kehast lahkuda ja kuidas on surnud olla. Igor Volke töötab Tallinna tuletõrje- ja päästeamet ja tema on pikka aega peaaegu terve oma elu töötanud. Tuletõrjuja ana ja ka temal ei ole surm mingisugune uudis. Tema igapäevase töö juurde on kuulunud alati põnevatesse majadesse, sisenemine leekidesse sisenemine, kus iialgi ei tea, kas ka väljapääs on. Selline, on meie tänane saade. Me alustame aga Herkiga. Kassai. Erki te olete praegu 46 aastane kui te püüate nüüd väikese sellise võrdlusmomendi tuua, et missugune oli 26 aastane erk ja mis, kuna 46 aastane, siis missuguseid vahete sisse tooksid, kui palju te olete muutunud selle aja jooksul? 20 aastat on muutunud selle aja jooksul 20 kuueselt sai veel ikka kõvasti sporti tehtud. Täna nüüd teised mured rohkem majanduse poole peal. Kas 20 aastasel inimesel on vähem muresid kui neljakümneaastasel inimesel? No ma olen üldse arvamusele, et mees saab meheks kuskil 30 viieselt, kui tal hakkab mõistus paika minema. Või siis enne seda temaga. Ennem seda on tore elada. Ja pärast pärast on tõsisem ja noh, vaja tasakaalukust tuleb juurde. Maaelupoolega te ise nagu rohkem rahul olete? Selle tasakaalukama poolega või, või selle laheda elamisega? Ei, see ei ole lahe, see on seal meeldiv elamine mitte noh, selles mõttes lahe. Ma olen valemiga rahul. Saate selline, piiritletud teema on võib-olla selline. Püüame mööduda inimestega, kes oma elus on surma momendi ära tunnetanud. Kuivõrd teie vastate sellele kategooriale? Isan vastust raske anda sellele küsimusele, aga ma arvan, et kuskil piiri peal ma vist olin seda. Kui teil nüüd tagantjärgi sellele mõtlete, siis võib-olla te kirjeldate seda situatsiooni. No loodus andis mulle ikka või? Jah, vanajumal kuus tundi aega mõelda selle üle, et peaks nagu midagi ette võtma, sellepärast et enesetunde halvenemine oli ikka noh, kuskil lõuna ajal, aga aga infarkti sain siis õhtu kella kuue ajal. Et nagu hoiatus oli, aega oli, aga noh nagu ikka inimene mõtleb, et läheb mööda läheb paremaks, midagi niimoodi kiirelt kuskile kiirabi poole nagu sammuma ettutanud, sellepärast see oli ka esimene kogemus elus. Kuigi ütleme, et kella kolme aeg oli mul ikka juba selge, et et see on nüüd kindel märk. Missuguse enesetunne oli teil. Südamekloppimine õhupuudus, nõrkus. Kuidas teie eelmist eelmisel päeval enne infarkti üks päev ennast tundsite? Oli teil seal üldse siis ka mõttes või oli teil tervisega üleüldse mingisuguseid probleeme olnud? Noh, seoses tööga oli mul niukene tõsine närvipinge üks päevene mis, mis tööd või tegite siis aktsiaseltsi juhataja? Kui kaua aega on mööda läinud? Siin 10 päeva pärast saab kolm kuud. Ütlesite, kui te tundsite, et noh, nüüd on paha olla, süda klopib. See on nagu füüsilise poole pealt, mida, mida teie vaim, mida teie pea ütles? Nad tõenäosused, et väsinud oled, aga et asi võiks niimoodi lõppeda, selle peale ei tulnud. Mis seal, oh siis sai veel poodiumi hindu ja mingit pahtleid ja värke ostetud ja muud jama ja siis jälle koju ja. Mul oli veel külas austraallased siis nendega sõitma mindud ja. Vaat siis poole sõidu peal oli asi selge. Mis asi oli seal? Et läheb kiireks, tundsite ise ära selle, mis te tegite, ma olen linnast oma 30 kilomeetri kaugusel ja arvasin, et sõber aitab, kiirustasin tema poole ja õnneks ta oli tulnud just 10 minutit varem ka koju. Mul jäi veel ütlemata täietena. Klaver põõsas sõber oli juhuslikult noh, tippneurokirurg. Nii et nad sõitsid autoga sinna sõbra juurde koju anti ukse taga kella, mis te ütlesite, tal? Daam professionaal, ta nägi näost ära, et midagi niisugust ei olnud nagu midagi öeldagi. Ütlesin ka, et ikka vaataks vererõhku või midagi taolist. Edasi viskasin ta voodi peale pikali. Ja siis hakkas, mõõtis pulssi ja vaatas, et vist hakkas juba asi nõrgaks minema. Ma ei ole arst, ma selles suhtes oma, laske midagi ütelda, aga no ma sain aru, et tal läks kiireks. Ja noh, siis ta helistas kiirabisse ja Jah, siis oli ilmselt vist aja küsimus. Me teeme juttu nende inimestega, kes on tunnetanud seda habrast piiri, mis lahutab elu ja surma vahel. Stuudios on Elvi soe. Kas teie olete üks nendest inimestest ja ma olen küll üks nendest inimestest, aga sellest on väga palju aastaid möödas rohkem kui 34 aastat, kui minuga niisugune asi juhtus. Ja siis ma ei osanud ja ei julgenudki sellest eriti kellelegi rääkida. See oli. See juhtus Pärnu haiglas, olin sünnitamas omal kaksikuid ja see oli väga raske operatsioon, sellepärast et need kaksikud olid külal suures kaalus ja maalin. Küllaltki väike naine ja, ja noh, tähendab see emakas veel lõhkes ja tehti siis keiserlõige ja, ja ma olin üsna niisuguses raskes seisundis. Päeval see ooper, ratsioon toimus, aga õhtuks ma veel polnud üles märganud, kui ma ärkasin, palatis oli mu ümber askeldav arstide personal ja, ja ma kuulsin isegi, kui nad mulle noh, ütlesid, et et kui te, kui teil on elu sees, et siis andke märku, et te teaksite, et teil on kaksikud poiss ja tüdruk ja suured lapsed ja ja, ja aga noh, ma tunnetasin, et mul oli nii paha olla, et kui ma oma kehast lasen läbi mindi emotsiooni, sellise mis noh, kas on siis positiivne või negatiivne, et siis järgmine hetk mind ei ole, et ma ainult pean säilitama rahu ja kui arstid ütlesid, tehke siis korraks ka, kas silmad lahti või, või andke käega märku või noogutage lihtsalt, aga ma teadsin, et kui ma seda teen, siis järgmine hetk mind ei ole ja, ja, ja ise mõtlesin veel niimoodi, et noh küll natsi Sõõrusid masseerisid, tegid kõike. Ja Ma ise mõtlesin, et noh et pabistage nüüd niipalju kui te tahate, aga ega ma ei sure. Et see on, see on kindel, et mulle on ju mustlane ennustanud, järsku tuli meelde, et ma elan 86 aastaseks ja siis ma olin 26 aastat vana. Ja, ja muidugi noh ikkagi olukord oli üsnagi täbar ja raske. Ja noh, ma seda veel kuulsin, et näed, ta sureb ära, ta ei teagi, et tal on kaksikud, eks ole, seda ma isegi kõike kuulsin, aga ma ei saanud absoluutselt isegi varvast liigutada, kas ei saanud või ei tahtnud. Ei, mitte, et ma, ma tunnetasin seda, iga niisugune liigutus, see võib mulle elu noh lihtsalt, et mul ei olnud nii palju niisugust eluenergiat enam sees, et ma võiksin seda endale lubada, seda ma tunnetasin. Ja siis läks, jäi kõik nagu vaikseks, kõik läksid ära. Kes noh, oli nagu üksinda palatis ja, ja, ja siis ma järsku tundsin, mul oli ikka väga kohutavalt paha olla ja järsku ma nägin siis noh, seal õhtuhämaruses palatis oli niimoodi, et noh, seina ääres oli üleval niisugune karniis, eks ole. Et seal karniisi peal ma nägin ühte helendavat laiku, see oli umbes noh, võib-olla ta ei olnud mitte teravate kontuuride, aga, aga noh, võib-olla 50 sendi suurune, aga mitte päris ümmargune, natukene ovaalne ja ebakorrapäraste kontuuridega ja siis ma tunnetasin, vaat see ongi nüüd hing on minust väljas ja, ja nüüd on niimoodi, et noh, et, et enam muud võimalust ei ole, et, et, et kas nüüd, et niimoodi kahe vahel ma enam ei suuda olla, et kas nüüd hing tuleb kehasse tagasi või siis läheb, siis läheb noh, tähendab niisuguse tohutu kiirusega noh, tähtede juurde või kuidagi niisugused nagu mingisugune komeet või noh, sabaga täht, lendan, lendab ta minema niimoodi nagu mingis see ma ei ütleks päriselt, see oleks lausa tunnel olnud, aga mingisugune niisugune tee ja, ja siis ei ole enam siis ei ole enam mingit tagasiteed ja ei saama. Kaksikud noh, kuna ma tean, mõtlesin, et nad on mul olemas, eks ole, ja siis mul tuli järsku meelde, aga mis hakkab mu mees siis tegema kolme väikese lapse, sellepärast üks viieaastane olime olemas. Et noh, et ma ikkagi tahaksin väga, et noh, et siiski, et et noh, kuigi mul on kergem, kui ma lähen sinna ära, eks ole, ja aga sealt jälgida, et ma siiski paluksin, et, et mulle üks aastagi antakse, et ma saaksin oma kaksikud kasvatada aasta vanust Kus te ise asetsesid selle valguslaigu suhtes, kas te ise olite nagu kehas? Ja vaat ise ma, ma arvan, et ma olin ikkagi kihas selle valguslaigu suhtes, sellepärast et ma ikkagi tunnetasin valu ja tunnetasin seda rasked olevat. Aga ma nägin, et see hing oli seal ja noh, see oli minu nisu ja see ei olnud uni, vaid see oli täiesti ilmse, eks ole, nii, ja läks siis mõni aeg mööda, siis järsku tulid arst, üks arst ja õde tulid palatisse. Ja noh, ikka siis nad leidsid, et ma ikkagi visk elan veel, eks ole. Ja, ja siis järsku tehti mulle lihtsalt sonee süstlaga 150 grammi eetrit emakasse ja siis noh siis ütlesin siis pärast seda oli mu silmavaade nagu läinud selgeks, eks ole, ja siis tuli terveks ööks õde minu juurde ja olime kahekesi terve ööpalatis ja me ei maganud kumbki, eks ole, tema jälgis iga minu silmaliigutust ja ja mina ka teda jälgisin ja selle raske öö elasime niimoodi üle ja hommikul siis kui arst tuli palatisse ja ütles, et te olete kangelanna, mõtlesin, mismoodi minakangelane olen. Noh, aga me, keegi ei uskunud, et ellu jääda. Raadi ja kaks kell on 10 ja 36 minutit. Saade Coffee tuua jätkub, mina olen Marko Reikop. Ja me tänases saates räägime nende inimestega, kes kunagi või vahepeal surnud on olnud. Meie saate järgmine külaline, mu üks külalistest olnud Igor Volke, kes on Tallinna tuletõrje- ja päästeameti nõunik. Ja tegelikult põhjus, miks ma neid stuudiosse palusin, on see, et olete olnud kauaaegne tuletõrjuja kui, kui tavaline asi. Noh, teie elukutse puhul või konkreetselt teie isiku puhul see surm või kui tihti toetajad tajunud surma lähedalolekut ütleme, 25 aastat. Tegevteenistus kolleegide kõrval võiks öelda niiviisi, et see, selline pidev oht on, on ju kogu aeg olemas, ainult et see unustatakse ära, sest selle, selle teadmisega ei saa teenistus pidada. Ja, ja siis ta muutub akuutset saanud siis kui väljasõidu korral näed eemalt toodud tuleb oma aja ja eriti näiteks kui väljasõit on kella kahest-kolmest alates öösel sõidad antaksegi pühendatud numbrist, teatud kogu linnamasinad sõidavad sinna ähmane suurkuma, öeldakse, et elumaja kahe korruseline siis on teada, et seal on inimesed sees reeglina ja kui tulekahju on arenenud juba kuskile staadiumis, siis teadet seal varisemise vaht, tulle jäämise oht läbi korruste kukkumise oht ja niisuguseid näiteid või illustratsioon on pall, sõbrad on kukkunud ja ise on tule jäädud ja seda teist. Mida on üks tuletõrje mõtleb sel hetkel, kui ta sõidab sinna objekti poole, kui ta istub seal autos ja nii palju on veel aega kuni kohale jõudmiseni. Niuksed riskantsed, riskiolukorrad on väike, hirm on, surutakse maha ja ma olen alati öelnud, et pritsumehi nagu nagu kaupmehi ja meremehi kaitseb ilmselt üks mingi eriline pühak või või olümpusel keegi sellepärast et arusaamatu on läbi aastakümnete vaadanud, et üks kolmandik on niisugune kontingent, kes säilib ja püsid tuletõrjes. Ja nüüd meil on funktsioone ja ülesandeid juurde toonud see tuga ekstramaal olukordi juurde ja, ja loomulikult ka siis traumasi ja, ja surmalähedasi olukordi. Ja noh, ma tean kümnetes juhtumeid, kus on on mehed, siis kelle, keda me oleme käinud siis haiglas vaatamiseks on pärast taastunud ja ja kes tulevad uuesti rivisse tagasi. Missugune teie enda tuletõrjuja karjäär on olnud selles mõttes, et. Kui suur on teie risk olnud, kui tihti seda riskimomenti tunnetanud? Tähendab, ma töötasin 25 aastat nii-öelda mittekustutus põhikomandosid tehnilis-komandost, mis tähendas seda, et me ei käinud kõikide madalanumbriga väljasõitude peale, kuid seevastu Me käisime kõikide suurte numbrite peal ja see suured numbrid tõid siis küll harvem, aga seest alati nagu riskantsemad, põlengute õnnetused kaasa. Risk on olnud niiviisi, et mulle meenub ikka tosina jagu niukesi kitsaid olukordi, kus mu enda pulss on paarisaja lähedal onud ja, ja pabin aga mõtled, kas mäletad tagasiteed ja kas mööda voolikut jõuab välja krabida ja siis muidugi niisuguste olukordi, kus on pähe kukkunud ja kõrvale kukkunud ja ja, ja üks päris markantne olukord, kus oli, lihtsalt pääsesin vineerimööblivabriku katusepõlengul kõva suitsu sisse, jäime kahe mehega ja lihtsalt kukutasime ennast katuselt alla ja muud ei olnud tehast. Radeledjon parasjagu iga lõigu peale. Pontsutasime maha põrutusega pääsesime selle asemel et teadusuitsu ja et sealt oleks keegi hiljem leidnud laulds. Säde tänaval oli kuri käsi oli pannud olema, trepikoja trepid olid ära põlanud, kõigepealt oli vaja neljalt korruselt inimest välja aidata ja siis ma mäletan, kui pööningukorrus põles. Seal oli üks ühe käega inimene ja üks halvatud naisterahvas oli vaja redelile peale aidata ja nad põrkusid kartsa stana linnas Ratherali tohutu kallaku all. Siis nad üks kuses meestele peale ja, ja oli täiesti shokises Me nööriga lasime mäda Radelekteerieli samal ajal lõhe katuse või laes kogu aeg suurenes. Metsik tuule mühi. Tule mühin, oligi see siin. Ees ja ootasin nüüd, et kui pauk käib, et siis proovin kõigest jõust Niguliste katusest läbi hüpata, kui sinna välja venitab, et olgu siis jalad, aga, aga hingebsesse jäätmete tolle jääda. Ja siis oli nii, et kui me jõudsime, krimikrabin, viimased mehed kaks tükki redeli peale, siis käis mats. See ülemine korrus oli kaelas. Ja niisugused asjad on üsna üsna sagedased, aga need on pehmemad variandid, sellepärast et on juhuseid, kus me oleme kolleege viinud haiglasse ja pärast end seal vaatamas ja hiljem kodus ja ja neid konkreetseid juhtumeid võiks illustreerida mitmeid meetmeid. Kuidas teile seesamune kortse enne katusel hüppamist õnnestus sealt siis enne pauku seda redelit mööda alla ronida. See on kõik nagu automatism, eks ole. Ma kujutan ette, et seal ega seal palju aega, hea, kena instinktiivne hirm, kiire, mobiilne mõtlema, et noh, et midagi peab ju kuidagi leidma, eks ole, siis kas või nui neljaks, väiksemate kulutustega ohvritega ja ja siis, kui abi jõudis Radel jõudis õigel ajal sinna autoredel sinna kaugusele, kus me peale saime, siis inimesed olid all siis ise ka. Me jätkame saadet Erkiga jäi jutt pooleli sealmaal, kus ta või õigupoolest helistati kiirabisse ja ta tundis, et nüüd on tema surma ja elu vahel aja küsimus. Raadio kaks. Kui palju inimene sellel hetkel nagu kahestub ja kui palju ta tunneb nüüd ühelt poolt oma füüsist, mis nagu talle vaeva teeb ja teiselt poolt oma vaimu mõttetegevust tähendab, sellel hetkel ma lähenesin ilmselt infardile. Ta ei olnud veel mulle tulnud, ma sain ta noh, kuskil autos ta kiirabiautos sõiduga Mustamäe haigla poole vist ilmselt ja mul tohutult vedas selles suhtes, et et arstid olid lähedal ja. Jõudes. Noh, olid ka juba siis vastav tehnika käepärast võtta. See ilmselt päästis mind. Millal tundsite sel hetkel infarkti saamise hetkel? Infarkti saamise hetkel on valu. Kui te nüüd küsite järgmisena, et mida ma tunnen, tundsite äramineku hetkel kui nii väljenduda, siis ma ütlen, et see kogemus oli hoopis teistsugune, kui mina teda elus ette kujutasin, aga noh ma arvan, et tavainimene kardab surma või võõrastav või ta ei ole ju igapäevane. Noh, niisugune. Asi nagu leivatüki võtmine või nii edasi, et tõenäoliselt kartsin ka mina, aga ma ütlen, et, Ma ei taha nimetada surmahetke saabumist meeldivaks, aga, aga midagi koledad, hirmsad selles ei ole, sellepärast et hetkel noh, mind valdas täielik rahu. Mul oli kerge. Mul oli meeldiv, isegi, mõtlen, valud kadusid ära. Need arstid, kes mu kõrval olid, nad kuidagi olid, nad ei olnud enam füüsilise kehad, nägin neid ja nii edasi. Aga midagi ebameeldivat selles hetkes ei olnud, kui ma taga siin mõtle, oli surmahetk, võite te nüüd öelda, et te olite vahepeal nii-öelda kliinilises surmas, te olite surnud? Ei noh, seda mina ei tea. Las arstid ütlevad seda, aga kuidas teile tundub? Nemad ütlesid kaks tundi ja 15 minutit oli ikka kuskil Niukest kadunud aeg. Oskate seda kahte tundi ja 15 minutit kuidagi kirjeldada? Seda mitte, seda minu jaoks pole olnud. Seda aega kella peal, ma ei tajunud seda aja kulgu, see tähendab, sellest ajakulus olin ma ikkagi väljaspool seda, ma arvan küll. Olite, oli teil seal hetkel mingi hirm, kas oli ka mingi tõrge või, või mingi paanika täis? Ei, tähendab? Noh, ma olen raamatust lugenud, et algul mingi koridore ja siis kuskil valgust lõpus ja nii edasi seda näinud. Seda ei olnud aga mingit paanikat, mitte midagi, ma ütlen, et sellel hetkel valdas mind täielik rahu ja noh, heaolu ja minu meelest noh, kui siin saab siis rääkida hinge ja keha vastastikuses külgetõmbejõududest ja noh, kui üks nüüd rikke pärast südamerikke pärast väsib ja temas ei ole enam seda külgetõmbejõudu ja ja et Inga hakkab siis välja minema. See ei ole küll nüüd sellele füüsilisele kehale mingi valu tekitav, mingit ängistust tekitav, mingit paanikat tekitav protsess vist on. No ma ei tea, kõrgema poots niimoodi seatud kuidas ise muide enne seda infarkti juhtu suhtluste sellistesse juttudesse, et inimene võib oma oma keha niimoodi pealtnäha vaimuna kõrgele tõusta nendesse samadesse, koridoridesse nendesse asjadesse, millest praegu räägid? No ilmselt inimesed jagunevad siis kolme kategooriasse Ühed, kes usuvad siis hauatagust elu, teised, kes ei usu ja kolmandad, kes kuskil selle vahepealset on, et noh, et keha nagu hävib ja hing jääb siis alles. Ma tõenäoliselt ei uskunud seda sinna viis aastat tagasi veel, absoluutselt mitte, aga noh, nüüd on ka kirjandust hakanud tulema, et see on mingil määral pannud mõtlema sellepärast et me ei taju neid laineid, mis läbivad ja igasugusi välja see kõiki. Me tajume tunnetus, maailm on ju niivõrd piiritletud, et ma arvan, et on küll midagi muud olemas. Mis neist edasi sai? Millal ta jälle pärast seda kahte ja poolt tundi nagu teadvusele tulite? Olnd ma ütlen, et äraminek hiljem tagasi tuleks siia maisesse maailm oli märksa valusam ja märksa ebameeldivam. Sellepärast et siis ma tundsin, et mul oleks nagu mingisugune sepa poolt kuumaks aetud ora kuskile seljas sisse lükatud kuni rinnuli välja ja ta kogu aeg põletas. Vot see oli märksa-märksa niukene, ebameeldivam asi, tagasitulek, kui äraminek. Need, arstid, tõitleid situatsiooni tagasi ja seda küll, noh seal need noh, need droom, mis nüüd siis südame sees oli selle lahustamine, asjad, noh, need ait. Nii et sellel hetkel oleksite te eelistanud sellist surnud olemist taas ellu ärkamisel? Ei, see on meeldivat. Märgatud ellu, aga ma ütlen, et see oli hulga ebameeldivam protsessi tagasitulek, võib-olla see noh. Ma nüüd sündimine on märksa meeldivam või ma ei tea, seda ei mäleta, eks, aga vot nüüd 40 kuueaastaselt tagasitulek oli küll valus. Ja siin on üks huvitav fakt. Ma olen seda rääkinud oma sõbras neurokirurgile ka ajab. Ma tean täpselt. Ma pean ennast normaalseks inimeseks, ma tean, mul tuli seestpoolt suhu pingpongi palli suurune muna. Ta oli mul suus, ma hammustasin teda, ta oli füüsiline keha, mis oli kõva. Ta oli täielikult uus. Ja seda, et, et ma kuskil mõtlesin, et see peab olema hing, sellepärast mulle ema kunagi rääkinud, kui tema vanaema suri, et ta nägi, kui suust tuli välja valge kera Läks voodi alla, mida nad pärast otsisid ja ei leidnud kuskilt alateadlikul ma mõtlesin, et see on hinge, ma pean ta saama endale sisse tagasi maneelasin ta uuesti alla ja talla, läks niimoodi, et mitte nagu see muna nüüd sealt kõrisemalt alla, vaid ta läks pehmelt uuesti sisse. Voolas alla voolas alla lihtsalt see, mis aga ta mu suus Horizoni mulgi. Noh, ma no uskuge, ärge aga ta oli mul suus, aga arvatakse, et see on nüüd närvid ja muud ettekujutused ja kõik muu, et sellist asja muidugi ei olnud sul suus, aga aga noh, ma tean, et oli mu suus, mis hetkel see oli? See oli siis, kui see tuline raudora sinna tagant sisse lükata. Valu, ja need kaks asja olid nagu ühekorraga. Oli teil hetkest mõte peas, et üritaks selle muna välja? Ei käi, seda ma tahtsin ja siis poole saad vaatamata sellele valule Kell on 10 ja 58 minutit, kahe minuti pärast saab kell 11 kabee tuua jätkumine. Olen Marko Reikop, me kuulame vahe.