Kuus minutit üle 11 on kell kahveduo jätkub. Oli teil enne haiglasse enne sünnitusele minekut ka mingisugune eelaimdus, et see sünnitus ei, ei lähe nii, nagu peaks. Ei, no oli küll selles mõttes, et, et mul oli isegi noh, niimoodi alguses öeldi, et on, mul ühed on ikka üks laps, eks ole, siis et see kõht oli väga suur, siis see tohter, kes käis apteegis, kus töötasin, ütles niimoodi, et öeldakse, et et, et väike naine suure kõhuga, aga siin suur kõht väikse naisega ja need kaksikud kahepeale kokku kaalusid seitse pool kilo. Ja, aga tookord ma olin ikka noh, niisugune väike. Missugune see moment oli teil kui ta sünnitus teil algas, kas te kaotasite teadvuse, kas teie teadvus ja selline füüsis nagu? Eraldusid üksteisest ei, sünnituse ajal see ei olnud, see oli kõik pärast, tähendab sünnituse ajal oli niimoodi, et mind pandi juba sünnid, tähendab, pandi lauale. Ja, ja siis järsku selgus, et hakkas niisugune tugev verejooks ja siis valmistada timinud ette kiiresti operatsiooniks, nii et seda tehti niimoodi tuli tuli üks kogenud arst ütles, et siin ei ole midagi, et tuleb minna operatsioonile kohe, aga Pärnus oli see noh, ühes majas olid see sünnitus ja kirurgiaga ja viidi mind siis niimoodi valmistati. Lao tähendab sellel nüüd kärul valmistati mind operatsiooniks ette ja oli teine inimene, kes keda pidi hakata opereerima, see tõsteti seal kõrvale. Sellel pidi pimesoole, operatsioon oleme ja hiljem see oligi ära jäänud ja öeldi, et, et noh, et, et tänu sellele, et me teid kõrvale tõsta tõstsime, päästsime kolme inimese elu, eks ole, see oli lihtsalt ja siis muidugi, kui juba operatsiooniks läks, siis ma enam midagi ei teadnud. Ja miks see asi niimoodi kujunes ka see oli niimoodi, et mul polnud isegi aeg veel nii kaugel, aga aga tähendab, kuna arstid arvasid, et mul on võib-olla kolmikud, et ma teen Pärnu haigla nagu noh, sellega kuulsaks sünnivad tookord nagu eriti kolmikuid ei sündinud ja ja testi mulle Päeval ennem röntgen, eks ole, aga ma seal röntgeni tegemisel mind lihtsalt, ma pidin nagu kõhul olema, kuigi neli patsialisin rinna alla, aga ikkagi ma sain mingisuguse vigastuse ja ja siis hakkas nagu natukene enneaegselt peale. Kas arstid konsulteerisid ka teie mingeid kliinilisse surma? No vot ma seda ei tea, sellepärast ma ei oska seda öelda, aga nad ütlesid, et ma, ma, nad ütlesid, me keegi ei uskunud, et terve Pärnu haigla oli nagu paanikasse ja, ja kõik noh, selle heaks töötasid, et, et ma ikkagi ellu jääksid. Et hommikul öeldi, et ma nagu oleksin noh, et nad ei uskunud keegi, et ma ellu jäin, ikkagi jäinel. Mis andis teile selle tunde, et see valge laika seal lae suisa karniis juures oli, teie hing? Mis ma ei tea, see oli midagi seletamatut, sellepärast et ma isegi tegin temaga niisuguse vaikiva kokkulepped, et nii ma ei suuda olla, et sa hing oled seal ja mina olen või tähendab ja keha on siin, et see on väga raske olla, et, et nüüd on, et lepime niimoodi kokku, kas tule tuled kehase tagasi või lähed siis täiesti noh, jah, ja oligi juba nagu teel minemas, aga siis mul tekkis nagu tuli meelde, et aga mis teeb mu mees kolme väikse lapsega ja, ja ma tahaksin ikkagi neid kasvatada ise. Aasta vanusteks vähemalt. Missugune on teie enda selline enesetunne, oli kui emotsionaalne enesetunne. Sel momendil või? No tähendab, ma ei oska seda tegelikult tagantjärele nii väga mõelda, aga, aga noh, kui see ikkagi oli otsustatud, et tagasi tuleb, siis noh, ma tundsin ikka mingit rahuldust, et see oli ikka õige samm. Oli teil ka mingisugune selline hirm või mõni ebameeldiv aisting või? Vaat niimoodi oli, et ma ei lasknud hirmul maad võtta enda juures ei olnud surmahirmu, et ma, ma seda tundsin, et, et kui ma hakkan surma, mõtlesin, et kui mingit emotsiooni endast läbi lasta, kas mingisugust meeldivad või ebameeldivad, et hirmu surma ees, siis kindlasti mind ei oleks järgmine moment olnud, ma seda tunnetasin ja seda ma hoidsin, jääd mulle, mustlane oli ennustanud. See tuli mul järsku meelde, et ma elan nii kauaks, et siis pabistage minu ümber nii palju kui tahate, aga ma ei sure. See on päris ränk valik, teha valikud selle vahel, kas saada surma või, või loobuda siis oma jalgadest, kuidas, kuidas seda valikut nüüd üks inimene sellises kriisisituatsioonis teeb, kuidas te seda teete? Selge teie pea selle juures on, kuidas teie ütleme, mõistus ja teie keha sel ajal töötavad, kui sünkroonis on. Mu huviring on anomaalselt nähtused ja see sisaldab ka selliste paranormaalsete kogemuste analüüsi ja, ja autolfodi või kehast eraldi olemise ja automatism, alalävised, aju ja kõiki muid niukse siin, et ma olen püüdnud nagu sellest seisukohast. No paljud situatsioon ennatena, aga tegemist on, ütleme, matuseväljapoolse mõju alaja üliteadvuse koos mänguga ja kuna need valdkonnad on ju ka teadvuse poolaseta halvati, halvasti läbi mängitud ja läbi uuritud, siis oma kogemusest ja analüüsidest võiks öelda niiviisi, et et kui ei ole surmaks määratud, siis siis pääseb ikka ja, ja mingi niisugune koosmõju, kus siis inimene kalkuleerib kiiresti-kiiresti püüab midagi maha suruda millegi valguse võimaliku kompromissi leida, valida hullematest minimaalsem ja siis see toimub nii kiiresti, et seal pärast aru ei saagi. Langevarju hüppajad räägivad sama, et seal väga instinktiivne. Kui tihti te ise tagantjärgi nendele juhtumitele mõtlete või ütleme, kui see on möödas, siis mõni tund hiljem või mõni päev hiljem missuguseid assotsiatsioone tekitab, tähendab, aga tal on, on meeleolu selline supporis või, või pidurdatud, sellepärast et kõikidel inimestel üldjuhul pannud tähele, on selline ebausumoment, Ühed hüüavad, et sellest siis mitte rääkida, teised, vastupidi, rääkida teatud pila või üleoleku vormis, kuid see, see lihtsalt maskeerib seda sisemist raamat. Ja siis ta läheb taastumiseks, läheb paar nädalat, et siis unustatakse ära. Ja hiljem on siis selline moment võimalik jälgida, et et kui tullakse jälle sinna köögilaua ääres kokku jõudehetkel või õhtusel öisel ajal siis räägitakse oma kogemusi, kuid niisuguseid asju kas välditakse või vähemalt tuntakse, kui puudutatakse teatud niisugust pühaduse ligiolu või, või et sattus astega. Üldjuhul ei mängita. Vaatamata sellele, et te ütlesite, et et kui jumal kaitseb, siis inimene ei hukku või noh, umbes nii oli, midagi on siiski ka väga palju neid, kes tulla jäävad. Just nimelt, ma mõtlen ka tuletõrje poole, pealtnäha on olemas, kuna olen kaotanud 10 aastat tagasi sama vahtkonna mehe lillekülast Silver, Märt maa lugupidamise mälestusega ja, ja kui tema naine ja lapsed juhtuvad kuulama, siis Sügav kummardus nende aadressil. Selver oli üks sellise rutiinse õnnetuse ohver. Laeva põleng. Kõrge temperatuur läks kontrollima, mis pärast tuli ei kustu kolm tundjale kustutatud ja, ja laeva juhtkond sel Lätti laev siin Kopli sadamas. Ava juhtkond, omamata kontakti ja ülevaadet, mis laeval toimuseks kaptenisillalt pandi sissevoolugeneraatorite Ri talumise reoruume ja 220 volti metallkerega laev vee peal ja orig silver kadunud 10 minuti pärast me välja tõime, oli hilja. Senine jäägastamata päästa enam ei õnnestunud. Ka see on üks meestest, kes on hukkunud, siis on enne teda veel kuus aastat vahet vanem tuletõrjuja ühe tehase kustutamisel. Lihtsalt tuuletõmme oli nii suur, et kui tuli murdis ukse läbi siis õhuvool tõmbas ta tulla ja kui ta uuesti kätte saadi, oli hilja. Raadio kaks kell on nüüd 11 ja 27 minutit kah vedu jätkub, mina olen Marko Reikop ja tänane saate on nendest inimestest, kes siis oma elu jooksul on balanseerinud surma piiril, kes on tunnetanud ära selle surmamomendi või kes teavad, et kui gramm või sentimeeter veel edasi, siis oleks hing läinud. Herkki 46, kes on oma elus infarkti läbi elanud. Kui kaua see valudel kestis? Viis, oli teie esimene mõte. Kui te peale füüsidegamis valu tunneb, mis teie vaimne pool ütles, millest te mõtlesite? Siis ma ei arvanud, et noh, ma olin sügavalt veendunud, võib-olla sellel hetkel juba, et noh, ma jää siia ilma eras elama sel hetkel tunnetasite, et teie elu oli ohus, kas te enne infarkti ka korra mõtlesite, te võite võite sellesse ära surra, et see on seal ohtlik. Tähendab, kui ma olin 20 kilomeetrit Tallinnast eemal ja ma mõtlesin autode, mis ma teeneb, pea kinni, viskan keset teed pikale, et noh, et siis hakkas tõesti juba noh, tee hakkas kahestuma silmade ees. See oli noh, väga raske moment, kui ma juba uksekella andsin siin, noh ma tea, kindlustunne tuli. Ja muide, silmad lahti tegite, siis oli kindlustunne teis olemas. Siis ma olin juba animatsiooni kabinetis, eks ju, seal tähendab Mustamäe on ikka kõrgemal tasemel sealist. Kui, kui kaua see paranemine aega võtab? Nojah, vot tähendab, mida, mis paranes, te mõtlete, ma ütlen niimoodi, et et peale selle muna allaneelamist mingi 15 minuti jooksul jooksul see valu kadus ja ma olin nõus sealt üles tõusma ja minema jalutama, sellepärast et noh, teiselt poolt nüüd mul on selgitatud veresooned lahti ja seda valu polnud vaja enam. Et vot see läks väga ruttu, noh. Ütleme kuskil 15 minutit ja see valu oli see tugev valu, mis oli väga tugev, oli kadunud. Ja ülejäänud haiglas olemise aja olite niisama lihtsalt arstide silmal ilmat. Suuri füüsilisi vaevusi oleks olnud? Ei tähendanud, mul kolme päeva pärast tekkis õuestik. Ja siis tähendab, ma sain sealt. Kolmandal päeval sain seal intensiivravikabinetist minema, aga neljanda õhtul sattusin tagasi. Maius, infarkt. Ma arvan, et see vist nimetati Attackiks vist hakkas tulema. Kuidas, kuidas sa selleni jõudsite, kuidas ta selle üle lasta, mis, mis läbielamised teil meil sellega seoses oli, ta oli ta juba kogemusega inimene suhteliselt, võib-olla kuidagi nagu teistmoodi kui esimene kord. Nojah, ilmselt olidki samad tundmused, hakkasid tekkima noh, täpselt samad, mis olid siis neli päeva tagasi ja siis ma olin juba osakonda viidud, aga mind viidi siis alla tagasi, uuesti, konstreetilist. Ei noh, siis pole midagi enam käituda, püüa rahulikult sellepärast et noh, usaldus arstide vastu. Ja millal see hetk nagu hakkas jälle tõusuteed minema no siis neid, neid balloone pumpade oli seal mandaadist. Ma lugesin kokku vist viis või kuus oli neid seal küljes. Sellel korral aga noh, tõenäolisust vajalikud. No nüüd on sellest teie infarkti juhtumist kolm kuud mööda läinud, kui suure kooskõla alati oma kehaga leidnud selle aja jooksul. Või taas kooskõla? Ta hakkab ilmnema ja ütleme, esimene poolteist kuud oli väga raske teda leida. Nüüd kolmanda kuu lõpus juba hakkab tulema. Aga võib-olla psüühika ei tule järgi veel, mida see tähendab? Noh nagu ma aru sain, mul neid laiendati, neid veresoone ja seal osa õnnestus laiendada ja osa ei õnnestunud laiendada ja no nüüd psüühika mõtleb, et aga noh, kõik ei ole ju laiad nüüd tagantjärgi sellele sellele infarkti ja võib-olla surma, kelle mõtlete siis, kui oluline hetk teie jaoks oli? Ja palju asju on veel pooleli siin eluda. Poeg kasvab ja. Firma pole lõpuni ja küllalt küllalt raske oli siis sellel hetkel noh kui sa mõtlesid, et kõik, et mis nüüd lõpeb, mis nüüd tegemata on ja aga ma ütlen, et toonitan seda momenti, et need probleemid kadusid siis kui tuli see kergendustunne ja meeldiv tuul. Kui tihti te sellele hetkele tagasi ise mõtled, on see teie jaoks mingisugune tabuteemat, ei taha üldiselt sellest mõelda või, või suhtuda sellesse kuidagi nii nagu loomulikult ma püüan sellele mitte vähem mõelda ja kuigi ma olen praegu noh, ütleme nii kaktus dieedi peal. Arst ütleb mulle sellele, et pole mõtet, psüühika, kannatad selle, et võtad 50 grammised ja halb. Et no tahaks saada uuesti piirangute vabaks. Me jätkame saadet, Helvi soe on see inimene, kes elas läbi sellise raske sünnituse ja hakkas tundma, et hing tema kehast läheb välja. Jutt jäi pooleli sealmaal, kus ta ütles, et mõeldes enda ümber sobivatele arstidele, pabistage mu ümber nii palju kui tahate, aga mina ei sure. Kuidas teile edasi seal haiglas läks, kui te olite juba teadvusele tulnud ja eile oli teie lapsi juba näidatud? Ja no tähendab siis, ega ikka kerge ei olnud, raske oli sellepärast et suured vere kaotused tehti mitu korda vereülekandeid ja siis veel juhtus veel niisugune asi, et et kui ma olin, noh, tähendab kuskil 12. päeval alles sain voodist tõusta, eks ole, ja ennast korralikult tühjendada ja siis hakkasid mul nii kohutavad valud sees. Ja muidugi tookord tõusis ka palavik, tookord ei teatud, milles asi oli ja, ja hiljem siis seitse ja pool aastat hiljem selgus, et siis rebenes mul neer lahti ja ma seitse pool aastat olin siis noh, nagu selle hulkuva neeruga ja tihtipeale olid just eriti augustikuus olid mul alati põletikud ja ja, ja tempereerisin ja, ja, ja lõpuks sisse siis oligi just niimoodi, et kui mul kaksikud läksid esimesse klassi, siis oligi mul neeruoperatsioon ja ma olin ma seda nüüd tagantjärele mõeldes, et kui lapsed olid saanud mul aastaseks, siis ma siis ma palusin niimoodi noh, selle kõige kõige vägevamad. Kuigi ma ei ole niisugune tõsiusklik, aga midagi ikkagi on olemas, eks ole, seda ma usun. Ja, ja siis ma palusin, et saaksin ma elada nii kaua, Nad lähevad esimesse klassi. Ja ja noh, siis oligi mu see operatsioon ja, ja, ja see oli ka küllalt komplitseeritud, aga selle, ma elasin ka ikkagi üle ja siis ma juba mõtlesin, saaksid nad 10 aastasteks. Aga nüüd edaspidi nüüd nad on juba 34 aastased Kas see kooliga selline situatsioon, et ta nagu tõusitava hinge kuidagi kõrgemale saiti seda ümbritsevat melu jälgida või, või te ise jäite? Ma ikkagi sain jälgida, ma sain seda, seda kõrget taevalaotust ja seda tähtede sära ja, ja seda ma tunnetasin, et ja mina lähen ka sinna ja olen nagu üks sellest midagi niisugust, ma tunnetasin. Et kui ma lähen, siis ma olen ka üks nendest tähtedest, kes võib ainult noh, siis maapealset elu kaugelt kaugelt jälgida või kuidagi niisugune tunne oli, kuigi ma ei ole kirjandust tol ajal ei olnud lugenud midagi taolist ja ma isegi seda lugu eriti julgenud siis nagu rääki, kui suur sähvatus voolab. See ahvatlus oli ikka alguses, aga kui mul tuli meelde mees ja lapsed, siis ma surusin seal endas maha. Kui paljudel inimestel tookord sellest rääkisite, mis nad asjast arvasid? No ma ei tea, seal haiglas ma eriti seda ei rääkinud, aga võib-olla aasta kuidas ma rääkisin oma sugulastele või, või niimoodi seda, seda lugu ja siis noh, ma isegi vanemate inimeste juurest leidsin nagu kinnitust, et, et niisugune asi on olemas, sellepärast et minu tädiga oli ka midagi taolist juhtunud, aga temaga. Temal olid ka kaksikolnud, aga mitte tal nende kaksikutega säsi juhtunud, ta oli tuberkuloosi, suri üsna noorelt, 32 aastaselt ja siis noh, tähendab, need sugulased just rääkis, et kui ta hakkas surema, siis ta nägi, et just ahju juurde kuskil tuli tema ingel, kes teda viis kaasa või, või niisugune noh, jaja ta surigi siis niimoodi sellise tundega, et nüüd on aeg mind juba hingel, ootab seal. Kuivõrd on teie elukäiku nüüd selline kohtumine surmaga, kui nii võib öelda? No ma ei oska seda öelda, kas ta muutnud on, aga, aga kindlasti noh tähendab ma võib-olla pimesi ei usu neid lugusid ega juttusid kõiki, aga, aga ma ikkagi midagi arvan, et midagi niisugust on olemas. Enamat puhu inimese mõistus ei ole saanud selgust tuua täiesti. Kuidas te surma suhtute, on teie suhe surma muutunud? Ei, ei ole, ma ei ole surma kunagi elus kartnud, ma ei ole kartnud. Ja ma ei ole isegi noh, näiteks kui ma läksin tookord neeruoperatsioonile ja arvati, et mul isegi neer tuleb välja võtta. Ma ei kartnud seda absoluutselt, ma lihtsalt tahtsin, et see kiiremini ära tehakse. Ma ei ole kartnud. Millegipärast. Aga muidugi ma olen Skorpioni tähtkujus sündinud ja öeldakse, et skorpion elab ka siis, kui talvel juba hing on väljas, eks ole veel noh, tähendab, oli mingisugust niisugune noh, repliik. Kui tihti te kahetsete seda, et kaasa ei läinud seekord, kuidas? Ma ei ole siiski kahetsenud, üldiselt ma ei ole üldiselt kahetsenud, aga võib-olla mõnikord, kui mul on tervis väga paha olnud, siis olen küll, mõtlen, et et jah. Aga ma ei ole elus midagi kahetsenud ja seda ka mitte siiani, vähemalt et see oli tõesti niisugune niidi otsas rippumine. Aga mingisugune meel ütles, et ma ikkagi pean tulema tagasi ja ja ma tulin. Miks inimene saab infarkti? Minu arvamus on rohkem närvis dressidest, elutempost, muredest. Asjadest, mis ei õnnestu ja nii edasi. Oskate nüüd tagantjärgi kuidagi kergemalt nendesse suhtuda kuidagi huumoriga, kui ma telefoni teel teiega seda intervjuud kokku leppisime, siis te olite küll üsna nii suuteline asjaga naljaga naljaga suhtuma. Noh ilmselt see on vist üks elutarkus, mis tule juurde, et on asju, mida ei saa Ta lõpuni vaid peab võtma huumoriga ja peab püüdma. Ei saa alati tahta maksimumi, et peabki rahulduma sellega, mis on. Ja tahaks teistele ütelda, et. Et ärge tehke ühelgi teisel inimesel kurja halba. Vot see on see moment, mis, noh, mida sa kahetsed, kui sa ära lähed, noh, ma ei ütle, et ma olen, aga aga no. No ja nüüd täna tuleb muidugi elada üks päev korraga, ma arvan. Ja püüda siis seda noh, nii täie pangaga ja ja meil on hädas ja meil on mures ja meil on igasuguseid, noh, nael on vaja seina lüüa ja kraam on vaja kaevata, aga märka inimest enda kõrval meile ja nende jaoks aega. Vaat tuleb jätta need kraavid ja naelad, kus kurat ja, ja leida inimeste enda kõrval, kas ta on sulle poeg, on ta sõber või on ta sugulane või tänaval lihtsalt juurdetulija jaoks tuleb leida aega, sellepärast see on märksa suuremat. Kas see on ainus selline positiivne asi? Infarkti juures on seal veel midagi sellist, mis nagu infarkti puhul võiks esile tõsta, mis teile meeldis? Meeldis sellepärast, et ta kainestab mõistust, ta pani mul ellu ikkagi teistmoodi suhtuma. Teistmoodi mõtlema. No üks asi on see, et ma võin endale teist sünnipäeva tähistama hakata, noh, see on nüüd teine pool. Aga tähtsam, et arusaamine sellest elust noh, nendest ees tükkidest, mida oled endale püstitanud, nendes teedes, kuidas neid saavutada, vot nendes saab kümneid korrektiive sisse viia. Kuidas tervis praegu on muidu normaalne? Kui palju te muretsete oma aktsiaseltsi pärast? Ja mis te teete siis, kui hakkab jälle mure, hakkab kukile tulema, mis te ütlete endale? Head sõbrad aitavad mind praegu seal ja ma olen natukene eemal sellest asjast Endale mured kallale tulla. Põhimõtteliselt küll, jah, ma astun, tähendab, kui mure tuleb, ma astun kõrvale, kuidas see käib? Kindlasti on väga paljud inimesed muredega võitlevad ja noh, igapäevased, mingid stressid ja asjad võivad üle pea kasvada. Et kuidas see kõrvalastumine käima, kui te võtate, esin kus lubab seda, lubab seda väita. No ei tohi lubada seda enda sisemusse minna. Ja noh, ei saa eraaktsiaseltsis niimoodi, et ma õhtul kell viis panen kitli varna ja mure sinna taskusse, sammun minema, olen. Noh, lähen koju oma perekonnale sa tahes tahtmata seal mure tuleb sinuga kaasa. Noh, praegusel hetkel ma püüan ta tõesti jätta sinna kitli taskusse kuivõrd teie suhtumine surma on muutunud. Kardinaalselt ma ei karda teda. Nii et kui ükskord inimpeab surema teie oma sellise surmahetkel, lähete vastu täiesti rahuliku südame, ilma mingisuguse paanika ja mingisuguse hirmuta ilma mingisuguse, sellise erilise emotsionaalse laenguta. Ma tean, et ta ei tee mulle haiget. Ta teeb haiget nendele, kes siia jäävad. Märksa rohkem. Ilmselt ma olen hakanud mõtlema selle peale, et noh, selleks tuleb lihtsalt valmis olla, et ta ükspäev tule Mehed on tulnud välja hangi auk peas ja, ja viidud teadvusekaotuses ära haiglasse ja üsna üsna levinud eterniitplaat kukub laupa katuselt suure kiirusega. Korsten kukkus kahele vennale peale, kes olid mitu nädalat taastusravile ja kaotasid teadvuse ja mu oma ja sõber ja sugulane. Põgenev tulest põgenev inimene kolmandalt korruselt hüppas lihtsalt Viru tänaval tänavale hüppas talle peale ja mõlemad pääsesid luumurdudega. Aga mõlemad jäid ellu ja kui seda sõpra seal all ei oleks olnud, oleks see naine tänav surnuks ennast hüpata pea ees välja. Siis oli üks aastavahetus, kus oli jõuluaeg. Kuusest oli tulekahju läinud uue tänava nurgal. Seal oli talvine aeg Pekkatused vanalinnast täiesti tüüpiline situatsioon, sinna läheb 10 15 20 meest lähevad tavaliselt katusele. Kolme, nelja lülina. Märge teine katus, üks kukkus. Sai korstna taha pidama, kang kukkus käest lahti, kamp tulevale otsmikust mitte sisse, aga, aga Aukoli joana tuli värvides. See mees varises maha, selle tuli esmaabi anda, kaotas teadvuse, viidi ela. Asi tuleb edasi viia, sest kustutades hädasi varases, uurinud, kuidas tal läks, mis oli siis noh, nii nagu siin on Rootsis Scania buss draamateatri lähedal polisilla kaotanud ja, ja kanalisatsiooniauku vajunud. Kolleegid peaksid mustamäelt teda välja tõmbama, vana masin puksiirkonks andis järgi ja, ja 12 kilone surra. Konks vennale pähe, kulm koljukahjustus, silm küsimärgi all, kolm nädalat intensiivravi peale seda õnneks taastus ainult iluvead noored mehed seal. Et õnne peab ka olema ka päike, Teie amet on siis tõepoolest selline elu ja surma piiril balansseerimine. Te räägite selliseid juhtumeid, mis tunduvad harukordsed, aga mis on teie töö ju igapäevane osa ja selles mõttes noh teist sellist suurt emotsionaalset laengut alati ei saagi ju tekitada. Siis mis põhjusel inimene selliseid valib, kas inimesele on täiesti loomuomane, et inimene tahab sellel elu ja surma piiril balansseerida, tahab seal käia, sest keegi ei sunni sellist ametit valima? Tähendab, niisuguseid võimalusi ma olen isegi kaalunud ja leidnud, et, et on no jälle me peame võtma kasutusse meie maailmapildis üsna harva kasutatavaid mõisteid. Aga kui meie karma mõistet või saatuse mõistet nii tingimisi kasutaksime ja kuna arvestasime veel korduvate kehastuste võimalust, siis mulle on jäänud mulje selline, et noh, nüüd naljaga pooleks, ütleme, endised tulesüütajat peavad kompenseerima oma vigu ja midagi sellelaadset on võimalik, sest ka see tuletõrjujate season, büromaane leitud või noh, olemas ka Eestis olnud see viitab sellele, et see tule, stiihia puudutab inimest mitte ainult selles positiivses võtmes, vaid ka negatiivis. Et siin on ilmselt mingisuguse kompensatsioonimehhanismiga tegemist, siis on märgata mingi niukse matšov elemendi figureerib inimest, tahetakse olla või võib-olla isegi Ada isasteks, sellepärast et on tõesti nihukesi karvaseid pritsumehi olemas. Aga siis on olemas niukesi punapõsk-seid, kuid Matsuks soovijaid ja need ka näevad. Niisugune vahepealne keskmine mees nagu ei, ei taha eriti, tõsid talle ilmselt ei ole mingit seost. Nii et surm on ahvatlev, jääb vahel niisugune mulje, riski piir, kindlasti. Tõdemusele, et surm on ahvatlev midagi lisada, olen Marko Reikop kahvleid uues, kohtun teiega taas kolme nädala pärast.