Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja. Stuudios on toimetaja Riina, ent talu. Riigikogu lõpetas järgmise aasta. Riigikogu lõpetas negatiivse lisaeelarve teise lugemise. Menetlusse anti kõrgemate ametnike palkade külmutamise eelnõu. Riigikogu muutis ringhäälingu seadust, muutes soodsamaks digitaaltelevisioonile ülemineku saadikuid, nimetab eelnõu rahvusringhäälingule kahjulikuks. Eestis jõuab lõpule Euroopa sotsiaalfondi toel läbi viidud programiipal, mille eesmärk on vähendada ebavõrdset kohtlemist tööturul. Tõdeti, et Eesti tööandjad on üha enam valmis paindlikes töövormideks, sest asjatundlikke töötajaid napib. Eesti kohtunikud osalevad hea kohtuotsuse kriteeriumide väljatöötamisel. Euroopa kohtunike arvamused võetakse kokku sügisel. Jäätmekorraldus Eestis ei toimi kuigi hästi. Täna arutasid võimalikke tegutsemismudeleid jäätmekäitlejate liit ja keskkonnaministeerium. Üks peamisi probleeme on, et suur osa jäätmetekitajatest on jäätmeveo süsteemiga liitumisest vabastatud. Tartu kunstimajas avati näitus sinimustvalge Eesti kunstis. Ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva uurimine on lõpetatud. Läti peaminister teeb korruptsioonitõrje büroo töökorralduse ja selle juhi suhtes otsuse pärast jaanipäeva. Senine juht Loskutov ei kavatse tagasi astuda ja ilmast. Annan Eestis peamiselt sajuta ilm. Puhub lääne ja edelatuul ja sooja on 16 kuni 22 kraadi. Riigikogu lõpetas täna negatiivse lisaeelarve teise lugemise ja sai asuda teiste asjade juurde. Riigikogu muutis ringhäälingu seadust, muutes soodsamaks digitaaltelevisioonile üleminekuosa saadikuid nimetab eelnõu rahvusringhäälingule kahjulikuks, jätkab Uku Toom. Üks seadusemuudatus, mis on oluline kõigile televaatajatele üldiselt ja telejaamadele eraldi muudatused ringhäälingu seaduses, eesmärk kui lähtuda seletuskirjast, on luua soodsamad tingimused programmide analoog edastuselt digitaaledastusele üleminekul. Vaidlust tekitab ka meie kommertskanalite osamaksude likvideerimine sellega seoses. Helmer Jõgi Reformierakonnast ütles, et kaks teemat on pandud ühte patta televisiooni areng, rahvustelevisiooni rahamure. Neid asju tuleb mõlemaid vaadelda, iseseisva esimene protsess tagab Eesti inimestele juurde pääsu rohkematele infoallikatele suurendab valikuma vaatusi ja parandab juurdepääsu erinevatele meediateenustele. Selle läbi muutub telemaastik meile kõikidele huvitavamad tegutsemisvõimalused kanalitele võrdsustuvad ja võidab igal juhul tarbija. Teiseks oi, absoluutselt näha digitaliseerimise. Aga mis takistab ja pidurdab rahvusringhäälingu arenguid? Selline see on pehmelt öeldes vastutustundetu. Digi-TV on ka rahvusringhäälingule kasulik, seda ei aita ilmselt keegi, kuid samal ajal, kui telekanalite võrdse kohtlemisega ehk siis osamaksude likvideerimisega kommertskanalite tingimused soodsamaks muudetakse, võetakse lisaks rahvusringhäälingule sama palju raha ära. Villu Reiljan nimetas seda raha ära kinkimiseks. Oli lagedaks käitumiseks Peeter Kreitzberg üksnes tasakaalustamata lähenemiseks. Praeguses majanduslikus olukorras puistata riigieelarvet sellisel viisil ja eelistada ühte omandivormi teisele on minu meelest mitte riigimehelik. Ma arvan, et me ei taha näha tegelikult selle vastuvõetava eelnõu kõiki võimalikke tagajärgi ja alahindame lõppkokkuvõttes rahvusringhäälingu tähtsust. Ning veel ühest tänasest teemast teise lugemise läbis alkoholiseaduse muutmise eelnõu, ükskõik millest alustati reeglina jõutika müügi piiranguteni ja siin kaks vaatenurka, Jürgen Ligi Reformierakond. Reformierakonna kõige kindlam vastuväide sellele eelnõule tuleneb siiski kohaliku omavalitsuste autonoomiast. Kohalike omavalitsuste kõige esmasemaid funktsiooni on korraldada kohalikku kaubandust. Me võtame selle ära, mis teema siis järgnevas haridus? Taas laste aiandus, mis funktsioonid me veel ära võtan ja keskerakondlane Evelyn Sepp, miks meie riigid ei või olla siis ühtset alkoholipoliitikat, kui meil on ühtne maksupoliitika? See oleks ju väga tore, kui meil oleks Kapa-Kohila sotsiaalmaks, Karksi-Nuia alkoholiaktsiis Narva linna kütuseaktsiis, mis selles siis halba on, võib-olla see on siis ka väga vajalik, meil on ju ometigi kohalike omavalitsuste autonoomia. Lõpphääletuseni jõutakse siin homme. Parlamendi töökorralduse töörühm jõudis kokkuleppele kõrgemate ametiisikute palga külmutamise osas. Viie fraktsioon allkirjaga anti eelnõu menetlusse. Reformierakonna fraktsioon allkirja ei andnud, kuid Kai vetostanud menetlusse andmist. Keskerakonna fraktsioon andis allkirja, kui ta on endiselt seisukohal, et kohtunike palgad peavad eelnõust välja jääma. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Margitta, otsmaa. Venemaa peaprokuratuuri juurdluskomitee teatas, et ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva uurimine on lõpetatud. Juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir markini sõnul on mõrvasüüdistus esitatud kolmele mehele ülejäänud varem seoses selle mõrvaga. Uurimise all olnud isikud on kahtlustustest vabastatud. Otsese toimepanija Rustama muutovi süüasi on eraldatud omaette kriminaalasjaks, ütles markin. Kurjategijat ennast pole aga miilits veel tabanud. Novaja Gazeta poliitikavaatleja Politkovskaja tapeti seitsmendal oktoobril 2006. aastal Moskvas oma kodumaja trepikojas. Homme alustatakse kriminaalasja materjalide tutvustamist süüdistatavatele. Läti valitsuse erikomisjon soovitas korruptsioonitõrje büroo juhi Alexis Loskutov ametist vabastada. Korruptsioonitõrje büroo järgmise juhi ametisse määramise kord otsustatakse kohe pärast jaanipäeva, nii kinnitas Läti peaminister Ivars Kodmanis. Praegu pole veel teada, kas kuulutatakse välja konkurss, kas see saab olema avalik ning kas prokuröri hinnang kandidaatidele on peaministrile ja valitsusele kohustuslik. Kosmonis rõhutas, et muutmist vajab kord, kus poliitikud ei tohi eriteenistuste töösse sekkuda. Kodmanis lisas ka, et korruptsioonitõrje büroo suurimateks probleemideks on hetkel turvalisus ja töökorraldus. Loskutov lubas oma ametikoha säilitamise eest kõigi seaduslike vahenditega võidelda ning ise tagasi astuda ei kavatse. USA, temaga olete te presidendikandidaadil Barack Obamale napp viie protsendiline edumaa vabariiklased John McCaini ees, nii näitab täna avaldatud Reutersi küsitlus. Kahe nädala eest endale demokraatide kandidaadi koha kindlustanud ja McCaini vastu valimiskampaania käivitanud Obama juhib tulemusega 47 42 märkimisena. Väärne edu on Obamal sõltumatute valijate ja naiste hulgas. Tegemist on kahe olulise valijate rühmaga, mis võivad otsustada novembrikuiste valimiste võitja. Obama probleemiks on tema suhteline kogenematus, nii näitavad küsitlused. McCaini miinuseks on vanus augustis harta 72 ja oleks seega vanim ametisse astuv USA president. See aga ei ole valijate silmis väga määrav. Taani politsei korraldas täna üleriigilise Varangu 38-l aadressil, et hävitada riigis tegutsev lasteporno levitamise võrgustik. Politsei pressiesindaja sõnul peeti kinni mitmeid inimesi, täpne arv pole veel teada, sest info koondamine taani eri piirkondade politseijaoskondades alles käib. Operatsioon algas hommikul kell kuus ja selle käigus konfiskeeriti arvuteid, mis eeldatavasti sisaldavad internetist maha laadida pornopilte ja filme. Kõiki vahistatud süüdistatakse internetis lasteporno levitamises. Neerima Ei, Lissaboni leppele on Euroopa tähelepanu keskmes. Täna rääkisid Lauri Hussari juhitud Reporteritunnis sel teemal ka Eesti Europarlamendi liikmed. Toome sealt ühe arvamuse. Europarlamendi liige, reformierakondlane Toomas Savi. Kui ma tohin saatejuhi küsimuse juurde tagasi tulla, et kas on võimalik, et Iirimaa jääb ikkagi välja meie liberaalide rühmas, arutasime seda ja minu enda noh, nagu ettevalmistatud mõte oli siiski see, et ega kui me vaatame tagasi 2005.-sse aastasse Hollandi, Prantsusmaa siis tehti ju seal muudeti asja nii, et enam referendumeid ei korraldatud ja mindi parlamentide peale. Läks õnneks, aga Iirimaa puhul, kes astus nüüd teist korda sama reha otsa, sest esimest korda ütles ta Nizza lepingu laineid, ütles siis selle Lissaboni lepingu leiad, võiks karmimalt käituda ja korraldada siiski uus referendum läbi kas või selle, et valitsus, kes nüüd ei suutnud rahvale asja selgeks teha, astub tagasi, tuleb uus valitsus ja luuakse situatsioon, kus tuleb uus referendum. Aga selle referendumi küsimus on ju ka teile, et kas Iirimaa tahab jääda Euroopa liidu liikmesriigiks, tunnistades sellega ka Lissaboni lepingut või kui ei, siis on selge, et, et siin pannakse küsimus teistmoodi püsti. Wave, andke andeks, saatejuhi küsimus oli umbes nii ja miks nad ei võiks välja jääda? Jätkame teiste teemadega Eestis jõuab lõpule Euroopa sotsiaalfondi toel läbi viidud programmi kval, mille eesmärk on vähendada ebavõrdset kohtlemist tööturult. Täna tehti kokkuvõtteid ja jätkab Kai Vare. 2004. aastal algatatud programmi käigus on otsitud võimalusi, kuidas paremini ühitada töö- ja pereelu aidata tööle puudega inimesi, äärealade elanike väikelastega, emasid ja teisi, kelle osalemine tööturul on mingil põhjusel keeruline. Tartu rahvaülikooli projekti ühine Nobeli hinnangul on programmi suurim tulemus seep. Tööandjad on hakanud üldse mõtlema selle peale, kuidas töö ja pereelu paremini ühitada. Kui me tegime projekti lõpuuuringut, siis tuli välja, et väga vähe tegelikult Eestis üldse räägitakse niisuguseid mõisteid nagu lapsevanemad isegi üheski statistikaameti andmebaasis ei ole niisugust statistilist üksus nagu lapsevanem meieni hinnangut alusel peaks olema Eestis kusagil 200000 lapsevanema ringis vähem. Ja kõik nad on enamasti ka tööturul ja tööandjad on väga huvitatud laste vanematest, sest nemad on väga huvitatud tööst selleks, et säilitada oma perele stabiilne tugi, stabiilne sissetulek ja seetõttu, mis nagu tööandjaid võiks huvitada, ongi seep on, et tööandjad kasutaksid rohkem paindlikumaid võimalusi, kui on vaja lastevanematel näiteks ajutised lapsehoiu võimalused töö juures koolituste juures võimalus näiteks muuta tööl käimise aega paindlikumaks. Eesti Tööandjate Keskliidu koolitusjuhi Kristi Jete Remi sõnul on tööandjad üha enam paindlikes töövormideks valmis. Olukorras kui kvalifitseeritud tööjõudu on siiski vähe, siis peab tööandja mõtlema sellele, kuidas leida endale need head tööd teha tahtvat inimesed, kellel võib-olla ei ole võimalik töötada viis päeva nädalas kaheksast viieni. Eestis on osalise tööajaga tööl vaid mõni protsent inimestest ja eriti levinud ei ole ka veel kaugtöö. Kristi Jete Remi sõnul nõuab ka kodus töötamine teatud tingimusi. Kodus on töö tegemiseks loodud töökeskkond, et ei pea samal ajal muretsema lapsehoiu või muude koduste mured pärast ja mis veel tänasel päeval natukene seadustes ei ole nii-öelda kaugtööd soosivalt paika pandud, on töötervishoid, selle koha pealt on vastutajaks tööandja või tööandja ei alati käia kontrollimas ja, ja kui näiteks tööandja nüüd seal koduses kontoris investeerib, siis käsitletakse seda nii-öelda erisoodustusena. President Toomas Hendrik Ilvest külastas täna Ruhnu saart, riigipea tutvus Ruhnu sadama, lennuvälja ja koolimajaga. Ringkäigu kohalikus muuseumis külastas Ruhnu kaht kirikut. Kohtumisele vallavanem Aare Sünter ja volikogu esimehe Vello Kümmel ja Ruhnu muuseumi direktori Märt Kapstega toodi peamiste eesmärkidena välja vajadus suurendada Ruhnu alaliste elanike arvu, rajada uus koolimaja ning parandada transpordiühendust Saaremaa ja Pärnuga. Ruhnu. Seda on väga positiivselt meelestatud ja kange rahvas, kuid just nii peabki olema, kui elatakse paigas, kus laev või lennuk tihti ei käi, ütles president. Tartus arutavad Euroopa kohtunikud, kuidas teha kvaliteetsemaid kohtuotsuseid, mida selle juures silmas peetakse, vahendab Toomas Kelt. Põhiküsimusena on arutluse all, milline on hea kohtuotsus ja kuidas seda hinnata. Küsimus pole üldsegi lihtne, rääkis Eesti kohtunike ühingu esimees Meelis Eerik. Kui me räägime teetsest kohtumenetlusest, siis kriteeriumi tuua mitmeid. Ühelt poolt on kahtlemata kriteeriumiks näiteks menetluse kiirus. Teisest küljest me saame aru, et menetluse kiirus iseenesest kvaliteedi näitaja veel ei ole, ehk siis neid kriti seerumeid, mis mõjutavad kohtulahendite kvaliteeti, on üsna mitmeid. Nii välja jõudes kohtute rahastamiseni. Kohtuotsus tugineb kahtlemata seadustel, kuid ainus kvaliteedi näitaja, lisas Eerik. Kuigi selge on see, et kohtuotsus peab olema igati seaduslik ja põhjendatud, on oluline ka see, et kohtuotsus oleks arusaadav mittejuristist menetlusosalisele, kelle suhtes lahend on tehtud kui ka avalikkusele. Seega ma julgen küll väita, see mu isiklik seisukoht, et kohtulahendit peab olema tervikuna arusaadav kõigile kohtuotsuse selgusele viitas ka riigikohtunik Giulia la Frank tegelikult nii tähtis see otsuse sisu, kas inimesed ikka saavad aru, mida neile kohta mõeldakse, põhjendatus, kas ta on hästi põhjendatud et ka need aspektid ühe mõttena aruteludest läbi käinud ka idee riigikohtust kui otsuste nii-öelda kvaliteedi kontrollist. Samas aga pole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimene Ants Kull nõus seisukohaga, et riigikohtus ümber muudetud otsus oleks ilmtingimata ebakvaliteetne. Kulli hinnangul on konkreetse otsuse juures liiga palju muutujaid. Kohtuotsus on ära määratud väga paljude menetlusosaliste tegevusega, seetõttu ei olegi minu meelest selline väide õige, et tühistatud kohtuotsus on halva kvaliteediga. Kohtuotsuste kvaliteedikriteeriumite üle arutavad kohtunikud üle Euroopa. Novembriks koondatakse nende arvamused ühte kogumikku, mis avaldatakse inglise ja prantsuse keeles ning tõlgitakse kohe ka eesti keelde. Siis ehk hakkavad ühtsed hindamistingimused ka laiemalt levima. Loodavad kohtunikud. Toomas Kelt Tartu stuudio. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu esindajad käisid täna keskkonnaministeeriumis, et arutada jäätmeveokorraldust, jätkab Mall Mälberg. Eesti jäätmekäitlejate liit kinnitas kohtumisele, jäätmeveokorraldus ei toimi kuigi hästi, keskkonnaministeerium on samal seisukohal, liidu tegevjuht Margit Rüütelmann peab põhiprobleemiks seda, et kõiki jäätmevaldajaid ei ole liidetud korraldatud jäätmeveoga, nagu plaanis oli. Põhjuseid on enamasti kaks, et omavalitsus polegi korraldanud jäätmevedu või on küll korraldanud, aga vabastanud liitumisest hulga inimesi. Osades kohalikes omavalitsustes on lausa kolm 40 protsenti inimesi saanud vabastuse ja ei olegi rünnatud korraldatud jäätmeveoga. Milles teie väljapääsu näete, kas jäätmekäitlejate liit tegi nüüd täna juba keskkonnaministeeriumile mingi konkreetse ettepaneku või tuli välja konkreetse plaaniga? Me leppisime kokku, et me vaatame seda teemat koos, liit tegi ka ettepaneku, et võib-olla Eestis sarnaselt Põhjamaadega peaks kehtestama jäätmemaksu. Et meil maksuga tekib kohalikul omavalitsusel kohe finantsi, et asja paremini korraldada võiks meie kohalikud omavalitsused on ju suht nõrgad, ei ole, spetsialiste, ei ole nende raha, aga tegema peaks. Me peame hetkel võib-olla asja natuke kohendama, vabastuse süsteemi natuke piirama, et kohalik omavalitsus ei saaks nii palju vabastusi anda. Ka ministeerium tegelikult ütles väga selgelt, et nad näevad probleemi, tähendab probleemid tuleb koostöös lahendada. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et nagu mai alguse aktsioon teeme ära näitas, on prügistumise tase Eestis vähimagi kahtluseta masendav. Ja see on veel tõsisem küsimus, kui korraldatud jäätmeveost massiliselt vabastamine. No on siin püütud leida eri põhjuseid, aga on ka vältimatult selge, niikaua kui jäätmevaldajad ei ole seotud kogumissüsteemiga, ongi prügi metsas mitte midagi teha ei ole ja sellest järeldub selline massiline vabastamine. Paraku tähendab seda, et selle korraldatud jäätmeveo, ütleme siis tegelikust eesmärgist ei ole nagu aru saadud. Jäätmekäitlejate liit pakub ühe võimalusena välja ka seda, et jäätmekäitluse süsteem tuleks muuta litsensipõhiseks. Peeter Eek ütleb, et lid tsenseerimine on üksnes teatud tüüpi loa protseduur ja see iseenesest ei muuda midagi. Küsimus on tegelikult sellele taandatav jällegi, et kui meil on mingis piirkonnas mitu vedajat, mis ühtepidi tundub väga atraktiivne, selles mõttes seda alati püütakse, väidavad, siis on ju tore, siis saavad, kõik saavad valida, teiselt poolt tähendab ja paraku seda, et mitte kellelgi ei ole ülevaadet, kes siis on kogumissüsteemiga seotud ja kes ei ole ja see tähendab paraku seda, et märgatav kogus prügi on jätkuvalt metsas märgatav kogus prügi põletatakse kodudes ära, kust seda põletada ei tohiks kõiki neid ebasoovitavaid nähtusi, mis jäätmekäitlusega seotud on sedasi paraku tähendab. Tartu kunstimajas avati näitus sinimustvalge eesti kunstis, väljaspool seda tööd vahendab Vambola Paavo. Ligi poolsada teost ilmestavad kunstnike vaatenurki teemadele nagu omariiklus, rahvuslik identiteet ning kodumaa armastus. Selle aasta algul said näitusega tutvuda Stockholmis Eesti saatkonnas, kinnitab vaal galerii juhatuse liige Aimar Jugaste. Arvestades näituse niisugust emotsionaalset mõõdet, siis see näitus leidis sealse eestlaskonna hulgas väga hea vastuvõtu ja, ja miks me alustasime seal siis tegelikult koos selle näitusega Rootsis kaasnes ka üleskutse saata veel välisEestis tehtud töid ja, ja see oli nagu siis sellise ettevalmistusena tänaseks näituseks ja tänu sellele me saime palju palju vihjed ja, ja õnnestus ka tuga mõned tööd. Nõukogude ajal püüdsid mitmed kunstnikud sinimustvalget kombinatsiooni kasutada ja tsensuuri üle kavaldada. Mõnikord seega õnnestus. Ent sellel näitusel niisuguseid töid külastaja ei kohta, räägib Jugaste. Need on nüüd tõesti niisugused metafoorselt kõige kujundlikumat tööd Olev Marani, mis on tegelikult ju iseenesest rahulik, Eesti maastikke siis taevas on sinine ja maa on must. Nõukogude ajal piisas ka niisugustest vihjetest, et jah, võib öelda, pigem niisugused tööd näitustele ei pääsenud, tollal. Omaette teemade ringi moodustavad väliseesti kunstnike teosed, kelle töödega on võimalik Tartus tutvuda. Tahaks nimetada Jaan Grünbergi ikkagi meie Wiiralt kaheksat selgelt parimaid koloriste, kes on siin esindatud ühe sellise armsa lüürilise lille pildiga aastast 46, väga hea. Vanameister tegi seisuse, nostalgilise motiivina on kasutanud rahvusvärve, teisalt oleme kaasanud siia nii-öelda harrastuskunstnikke arhitekte, Vellous kõla Jöteboris on teinud TÖÖ taga literatuurne ja võimas on tuginenud 39. aasta mittekallaletungi lepingule, jahtudes on teinud omadusi või siis kirjanik Helga nõu on teinud jälle teistpidi niisuguse tundelise käsitlusega töö, neid saadab selgelt niisugune rahvusromantilisem toon, kui kodu Eestis sai, sai väljendada ainult ridade vahelt ja, ja need on siis selle võrra hoopis niisugused uba, kodeeritumad, tööd. Miks valiti Eestis esimeseks väljapaneku kohaks Tartu aga mitte Tallinnas asuv vaal galerii Aimar Ugaste sõnul on valik tähenduslik. Meiesugune hea koostööpartner on Eesti üliõpilaste selts. Oleme silmas pidanud Tartu tähendust eesti vaimuelus, EOS-i asukohta, Tartut kui selle peakorterit ja kõike muud, mis, mis Tartuga kaasneb. Väljapanek Tartu kunstimajas jääb avatuks kuuenda juulini. Seejärel esitatakse seda Narvas ja Tallinnas vaal galeriis. Vambola Paavo. Tartu stuudio. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, enne keskööd sajab Kirde-Eestis vihma. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 12 kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on öösel kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub lääne ja edelatuul, õhtupoole Edela-Eestist lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 16 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.