Tere hommikust, head kuulajad, 11 minutit üle 10 näitab kell. Mina olen Marko Reikop, pesadega free tuua, täna alustab. Mul on hea meel, et te olete raadio kahe lainepikkustel, milles meil tänases saates juttu tuleb, sellest kohe. Tänane saade on loomade armastusest, kui nii võib öelda, aga ma selle saate ette valmistasin siis neid inimesi, kellega kohtuda, oli mul päris palju, aga kahjuks mõned langesid ära. Nimelt me räägime inimestest, mis põhjusel inimesed endale koju on mõne looma võtnud. Minu nimi oli muidugi eelkõige eriti eksootiliste loomade vastu, mida väga tavaliselt kodus ei peeta. Noh, selgus, et maod on üsna üsna peaaegu väga haruldased loomad meil kodus ja selgus, et Eestis peetakse ka ahvi koduses tingimustes ja neid ei ole ka üks, vaid on ka mitmeid kahjuks ahvipidaja, kellega meil oli väikene kokkulepe intervjuuks, selline eelkokkuleppe, ütleme niimoodi olemas, lõpuks siiski kustunud intervjuud andma, nii et ahvist meil täna juttu ei tule, aga nendest inimestest, kes mingitel põhjustel loomadega magedad tihedalt seotud on, tuleb meil juttu küll ja pisut püüame ka jõuda selgusele, miks mõned inimesed loomadega suhtlevad ja miks mitte. Ja ma luban teile, et alguses, et need lood, mis inimestele loomadega ette on tulnud, on päris päris naljakad ja minu meelest päris sellised, mida tasuks täitsa niimoodi endalgi kunagi elus läbi elada. Vähemalt soovitan ma seda saadet lahkelt kuulata. Tänane saade on siis loomadest loomade kodus pidamisest. Katrin ausalt, kas te teate, õigupoolest, kui paljudel neid loomi praegusel momendil oma majapidamises on? Momendil oskan ma seda küll öelda, sest ma olen julgenud neid kokku lugeda, aga vahest on olnud küll selline moment, kui ei julge teha, lihtsalt kardan, et jätkan palju. Momendil on mul seitse koera ja neli kutsikat. Need kutsikad ei jää muidugi meie press elama. Ma usun, et nad leiavad endale kodu. No praegu me istume, Katri Nooseri, kodustasin väikeses vestlusringis minna siin laua taga neli kogunenud nimelt Katri nõusel mina ja siin kõrval toolidel sõna otseses mõttes toolidel istuvad nüüd õigupoolest juba enam ei istu. Üks pull R ja üks prantsuse buldog, nase bullterjer igatahes lükkas nüüd ninaga selle prantsuse buldogi toolilt maha. Haara sisenema tooli endale, aga ennem lihtsalt viisakad kumbki oma toolil ja jälgisid, mis siin laua peal toimub ja mis siin vestlusringis toimub. See bullterjer on siin ääretult rahulik, need on omavahel suhtlevad ja püüavad 11 nii-öelda näost hammustada. Niimoodi pool mänguliselt ja pool jõukatsumise ka. Kuid sageli tuleb teile ette, kui teil koeri nii palju, et nad korraldavad selliseid tõelisi märulit. No kui nad need saaks olla niimoodi vabalt koos siis vist ainult üks märul olekski, et ma ikka pean ise jälgima, et kes on kellega koos millal keda jalutada teda ja kus kus, kellega jalutada ja ja teda koos lastetuppa mängima. Mis. Kaks bullterjer, ik, üks prantsuse buldog, eks inglise verekoer, kaks lõuna-vene lambakoera, üks nendest on kutsikas ja bokser. Kusagil kõik siin on siin oma maja, ütlesite tuppa ning kõiki ei lase. Toas on mõni koer korraga kus nad. Püsisuhtes meil on nüüd terve maja, aga ennem see maja oli nagu kolmest korterist ja kui me siia elama kolisime, siis kõigepealt saigi korda tehtud niisugune kennel pool, et koertel on nagu üks sellest korterist üks osa, nii et koertel on praegu kaks tuba. Seal toas on sees suured puurid, üks tuba on siis päris selline poegimistuba, kus on siis ema täiesti eraldatud oma lastega, nii et neid keegi ei näe, kui mina ei taha näidata, et isa, teised koerad vaadata, sega seal oma uudishimuga segada. Ja siis õuekoerad on õues toas no bullterjer ja siis, kui nüüd kasvab selline kutsikas, mis jääb enda peresse elama, et siis me laseme nüüd niimoodi kordamööda tuppa mängima, et nad saaksid siin lastega suhelda ja ja meiega ja. Kasvaksid sellised sotsiaalsed koerad Kaks koera on otsustanud, et mängima hakata, see pulderenevad jätan selline näeb välja nagu tugitool. Aga ta on selline väga, väga tore ja väga sõbralikke, väga rõõmsameelne, minule endale väga pulderil isiklikud meeldib. Buldog on muidugi lihtsalt lahenenud, on otsustanud omavahel mängima hakata. Ja buldogi omapära on see, et ta kipuks sülle ronimine on selline sülekoer. Ja ta on täiesti sülekoer ja, ja sobib just sellisele inimesele, kes tahab sellist müünutamise koera. Et ta ei ole selline iseseisev nagu siin bullterjer, et tahan ja lähen ja vot nüüd otsustan, et et lähen üksinda. Buldog ei ole üldse selline. Mis põhjusel teil neid koeri nii palju on? Tavaline inimene tavaliselt ei pea seitset koervusel neli, neli poega, et 11 on neil. Praegu ma olen ise ka vahest mõelnud, et küll oleks hea olla ühe koerapidaja aga siis hakkan mõtlema, et siin ma olen aretanud lõuna-vene lambakoera selle tõuga tegelenud 11 aastat. Nii kahju oleks nüüd lõpetada, et ma ise tunnen, et mina olen nüüd nii palju parandanud ja valinud neid paare ja, ja kui palju istunud ja sisse toonud koeri Venemaalt ei käinud seal paaritamas neid koer ja tegelikult see nii kulukas. Ja see on nagu raha paigutamine hoiukassasse. Et ma panen selle raha sinna, see, see on seal tegelikult ega seda kasu või sellist, et kui nüüd keegi arvab, et see selle taga on mingisugune kasu, et ma seal rahaliselt kasu ei olegi tagasi. Et hea, kui ma tulen ots-otsaga kokku, et need sõidud on iseenesest nii kallid, need näitustel nii kallid. Aga samas, kui mõelda, et ma nüüd järsku ei lähe üksta enam, mul ei olegi niisugust koera, keda näidata, teistele võistelda. Et kahju on loobuda. Missugune teie enda lemmikkoer on? Ma ei tea, kui julgelt nende kuuldes julgete seda välja öelda. Arvan, et lõuna-vene lambakoer. Kui nüüd nendest suurtest koertest rääkida. Ja väikestest, ma ei saa nüüd öelda tõuliselt Mulle meeldivad bullterjeri. Aga see, see koer siin on mu lemmik. Tema nimi on grant. Kirjutatakse küll väga peenelt kraam kasvanud küll üle pea ja ta oskab ennast niivõrd hästi maksma panna, peab alati, et ta saavutab selle, ta võetakse kaasa. Sest kui ma jätaksin ta üksinda koju, siis ta hävitaks meil kodus kõik ta on seda juba püüdnud päris mitmeid kordi teha, jah. Ta sööb ära kõik ja neelab ka need osadel alla. Ta on söönud meil ära kaks tele, Refoni kaks tugitooli, niimoodi, et noh, need on tulnud välja vahetada, seal ei anna midagi parandada. See pole absoluutselt kõik, juhtmed, kõik lõhub ära, kõik kapiuksed avab, võtab asjad sealt välja. Nii et ta on täiesti kindel, et ma ei jäta teda üksi. Aime Künnapu kodus, temal on selline elukas, mis mõni aasta tagasi, ma arvan, oli väga suur haruldus ja mitte keegi kunagi selliste lukkude endal kodus ei pidanud vette kuidagi uudsetest väikestest plärtsatust siin meie taustal. Isegi, mis loom see on, mis loom see on teil liha, ka sisalikuline ja päevalvisse iguaanid tänapäeval need sisalikud on vist veidi veidi igapäevasemaks kodus muutunud, ma tean, et läänemaailmas üsna palju armastatakse, üsna palju hoitakse praegu sõiguam ronis oma selliselt soojenduslambi alt kollasesse pesukaussi ja hiilib silmadega meie poole, et mida me siin teeme, mis juttu me siin õigupoolest ajame? Ta on selline, üle poole meetri pikk, üle kuuekümnesentimeetrine, selline üsna suur, üsna kogukas ja senikaua kui me siin London ta üsna selline vaikne rahulik olnud, oma koha peal vaikselt lamanud nüüd on, teeb selliseid esimesi liigutusi, mis iseloomu, Kloomlan. Väga hea iseloomuga, kui sa Soidudendile. Oh, see oli nii juhuslik, kuna me oleme turu kõrval. Mehega jalutasime, nägime seal müüdi, mees ütles ka, sa tahad, et ma ostan sulle sünnipäevaks nõia ostsime 600 krooni. Voludovjovski sellest loomus siis kuidas mitte midagi. Siis ei mõelnud mitte midagi, nii, kui koju tulime, ehmatasime ära. Ehmatasime ära, et, et ei osanud midagi ette võtta, mitte midagi. Siis hakkasime suure kiiruga helistama, kus, kellel on linnu-loomaraamatut. Õnneks mehe tütrel oli, tõi meile selle raamatu, siis hakkas sealt lugema. See ütleb ka meile mitte midagi, ehmatus oli ikka suur. Siis saime teada, et üks poodon. Käisime poodidest küsimas ja läksime turule otsaga tagatisel küsima, et mis, mis nüüd teha, mida ta sööb ja paljud. Hiirepojad muidugi ehmatas ära meid hirmsasti kohed. Et kust ma neid hiirepoegi tale võtan ja annan ja. Aga nüüd on kõik hästi kujunenud välja juba nelja aastane teine oleme saanud hiirepoegi, suvel püüame rohutirtsu. Neid on nii palju ja neid ta jumaldab. Ja siis armastab hirmsasti Ameerika tarakane. Neid suuri niisugusi lennud ei lenda. Need on niisugused suured ja neid me saame ka ühe inimese käes, nii et söögiga, aga õnneks ta sööb ainult. Ta võib-olla neli viis nädalat söömata, kui ta on kõht täis toidetud, mis ta sööb vastsündinud hiire. Rotipojakesed paar tükki nädalas. Roodyertsi näitas üks hirmus palju, kui saaks. Tähendab see seda, et toit peab elus olema, muidu ta ei taha. Ainult elus ja iba banaani võtab ka, kui on ikka talvel nälga, kui mul ei ole, mul ei ole kuskilt mitte midagi saada, siis ma annan talle banaani. Sööd. Kuidas te ise seda toimingud läbi viite, kui te peate elusa hiire? See on, see on nii kohutav. Aga õnneks nendel ei ole veel silma, käsi pea asja nagu noh, nii. Ma kujutan ette, et juba äravõtmine ema juurest on juba jube. Aga mina toon temale siia lambi, Allasin, ta sööb mujal ta ei, see. Tal on nii oma kindlad kohad oma puukene poodes siin. Ja pane endale siia ette need ise hirmus jooksuga, panen siis kööki jooksuuks kinni ja siis ma jätan ta rahulikult pooleks tunniks, sest kui ta hakkab, pojakesed on väike, siis nüüd on juba suurde neelab need ruttu alla. Kui ta nii tillukene, siis ta ikka neljas pool tundi seda all seda ühte pisikest. Ja siis Matsutab ja mõnuleb ja oi, vaat siis ta nii ja muudab kohe värvi ele roheliseks kui tal on kõht täis. Nii kuidagi tänulik. Säilitame veel natuke aega peale sööki, ta ei luba enam nagu ennast eriti puutuda, ta ei taha ta. Ma ei tea, kas ta arvab, et ma ta söögi ära võtan. Aga siis ta ei taha enam minuga tegeleda. Siis otsib kohe niisugust peiduurgast, kus saab nüüd jälle lõdvestada või oma joogat joogat teha, laseb käed-jalad kõik lõdvale. Või mis tal on need kuivad. Kõik ripuvad tal ja ise vaid ka kuskile taevasse. Mina nagu siit ilmast Ta on tõesti päris imelik loom, sööb nii, arva nagu kuus korra ja sellega nagu piisab talle täiest. Jah, täitsa väiksemas, ostsin teda väga hästi, väga tugevalt, aga nüüd ta on juba neljaaastane ja nüüd ma vaatan, ta hakkab nagu vähem sööma, ta enam ei taha niimoodi. Niimoodi, nii palju. Millal te viimati tuisk? Oli üks, üks, üks, üks, viis, möödunud kriitikal. Ja täna on poolteist nädalat. Ei, ma ikka lähen talle otsima, laupäeval jälle midagi, eksandal, paar kapparder akani, need on suured, niisugused. Või siit vaadata, tan. Uustikeseteleme, tõugud meeldivad talle hirmsalt. Vanad kuuse kännud, seal vahel on need valged tõugud näitava, jumaldab peatset, liigutab ja niisugune mõnusam. Vot vot noh, mis sa teed, imelik. Ja rasvast muidugi ei tohi anda, öeldi küll, et andke kanaliha või, või maksa või, aga, aga rasva talle. Mitte mingit rasva ei tohi anda. Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, missugused loomad on head suhtlejad? Tähendab need loomakesed ses elavad karja täna, sest nendel on suhtlemine niisugune väga oluline igapäevane tegevus. Need, kes elavad erakuna looduses, need suhtlevad looduses Läheme, selle tõttu on kanad kehvemad suhtlejad, kuivõrd võib loomi jagada headeks, inimestega suhtlejateks või mitte. Noh, see tähendab seda, et tuleb suht suhtumine, sõltub inimesest, kuidas küla minule nõnda mina külaga. On inimesi, kes suudavad suhtlema hakata väga kiiresti, praktiliselt kõigega elukatega ja ja on inimesi, kes kes mitte ühegi looma käest ei, ei klapi, sest et nad lihtsalt ei oska suhelda loomadega. Kuivõrd mõnel loomal endal tung inimesega suhelda ja ta saab sellega väga hästi hakkama, talgu püüabki selle poole. No räägime koduloomadest siis, need on ju aastatuhandete jooksul aretatudki selles suunas ja nemad võtavad inimest kui oma karja liiget. Ja nemad püüdlevadki inimese poole, sest see on karja kokkuhoidmise. Missuguste loomade puhul see nagu täiesti välistatud on, mida inimene ei peaks pidama jäädes, nagu inimesega suhtlemisel hakkama ei saa või kellegi inimese suhtlemine on selline konfliktne olukord või, või ebameeldiv. Tähendab küsimus on selles, et, et see ei ole nii palju otseselt nüüd mingi ligi spetsiifiline küsimus on lihtsalt selles, et metsas ulukina elavaid loomi ei peaks inimene küll üldse võtma endale endale koju. Kas loomad on tegelikult umbes samasugune mudel, kui inimene peab looma kodus või püütakse loomas jälgida neid tingimusi, mis loomale on looduses? No vot, küsimus on selles, et see, mida inimene hoovab looduslike tingimuste all, ei ole alati see, mis looma jaoks looduses kõige olulisemad. Ei ole mitte küsimus selles, et peaks meile visuaalselt välja nägema, et niisugune ütleme järveline kuppelmaastik näiteks ka elukad, kes seal elavad, nüüd võtavad teatud tingimusi ja kui need tingimused on neil inimese juures tagatud, siis ei tarvitse väliselt üldsegi mitte sarnaneda sellega, mis, mis on, on loodud. Kuivõrd tegeletakse sellise asja nagu loomapsühholoogiaga, kuivõrd võib üldse looma tunda elu kuidagi tundma õppida? Ikka võib ja, ja psühholoogia ja muud niisugused teadused on siuksed, et ega seal sajaprotsendilist garantiid, et see tulemus ilma artefaktid, et ta on, ei ole ka inimeste puhul mitte. Ja seetõttu on see see asi sedasi, et et iseenesest just loomaaiad ja, ja muud tehistingimustes pidamisega seatud situatsioonid ongi loomapsühholoogia uurimises. No vähemalt pool selle tõttu, et muidu hakkab takistama näiteks looduslikes oludes tehtud vaatluse juures see, et loom on palju erksamate meeleelunditega ja ta hoomab inimese lähedalolu tihti veel enne, kui inimene teda on märganud ja see hakkab juba vajutama oma pitserit kogu sellele käitumisele ja vot sealt enam juba selget tulemust naljalt kätte ei saa. Nüüd kui looma teist tingimustes harjunud, siis ta võtab seda läheduses olevat inimest, kes muidu on ta põhivaenlane seda kui loomulikku nähtust ja, ja käitub selles mõttes normaalselt, ainult et seal võivad mõned muud faktorid segama hakata ja ja selle tõttu maksimaalse tulemuse saab alati, kui käsikäes toimub uurimine, nii-öelda in situ ja jääksid kui palju loomad võtavad inimese käitumise jooni endale üle, kujundad, inimesed suhtlevad? No mingil määral muidugi, sest et seda võib võrrelda näiteks võõrkeele õppimisena. Sest et nemad ei räägi nii nagu inimesed vaid suhtlevad kehahoiaku ja ütleme, seal saba liigutamise ja kõigi muu niisugusega. Ja kui nad nüüd jälgivad siis nende kummaliste karja liikmete, see tähendab inimese käitumist, siis nad üritavad mingil määral seda järgi teha, see tähendab samas keeles vestelda. Tihti see ei, ei tule välja, sest et noh, lihtsalt inimese keha on natuke teistmoodi ehitatud ja inimene kasutab palju enam oma seda arti artikuleeritud kõnet ja, ja sellest vapustavalt hästi hakkavad ka näiteks koerad ja mõned muud loomad aru saama ja praegu tehakse maailmas palju katseid inimahvidega õpetades neile kurtumade viipekeelt. Ja ma ei ole nüüd väga viimasele rajal nende inimestega kontaktis olnud, aga kui ma siin aasta-poolteist tagasi nendega rääkisin, siis kõige andekamad gorillad oskasid üle 1000 märgi ja kasutasid nende jaoks spetsiaalselt loodud arvutit. Nii et iseenesest tegelikult on küsimus selles, et nende kõri ehitus ei võimalda meiega suhelda. Aga muidu nendel nupp nokib nii palju küll, et võiks. Looduses peetakse tegelikult minu meelest müüt leiab, et kõige targem loom on delfiin, vastab see tõele? Ükski müüt ei vasta täielikult tõele ja ja tähendab seda peab ütlema küll, et ta on üks intelligentsemaid ja tal on mõned niisugused omadused, mis veekeskkonnas elamise tõttu on talle väga olulised ja mis teistega võrreldes aga üldse on, nii et ega ei saa hästi ütelda, et üks loom on loll ja teine tark, sellepärast et mõnel loomal lihtsalt tema loomulikus elus ei ole ühte või teist tarkust tarvis. Ja mõne teise kandi pealt on ta jälle hoopis terane, nii et selles mõttes kui tal ei ole mõnda inimesele vajalikku tarkust vaja, see ei tähenda veel, et omaenda keskkonna või situatsiooni jaoks peaks naljale. 47 Me jätkame Cafeeduva saadet tere hommikust nendele, kes praegu on ärganud. Tänane saade on siis lemmikloomadest ja meie jutt jäi pooleli Katre auseriga. Katrin Hauser on see proua, kellel on koeri tavaliselt võib-olla veidikene rohkem, nimelt on meil praegu 11. Jätkab siis oma lugu. Mis on üldse see, mis paneb inimest loomadega tegelema? Ma arvan, mina olin lapsena oma emal, olin küll, aga väga Arace laps, et ma vedasin koju kõiki hulkuvaid kassipoegi ja meil oli küll väga range kord kodus, et ühtegi endale jätta. Ma võin ju seal koridoris sööta ka endale jätta ja ma suutsin oma emale suruda peale selle, et me me ei võtnud mitte ühte kassi, mõtlesime kaks. Ja ma sain võtta veel merisea. Ja hiljem ma sain veel koeraga sinna võtta juurde. Nii et see on kuidagi nagu polnud sees. Millest tuleneb see, et mõni inimene armastab loomi ja suhtleb nendega, see on nagu tema elu üks lahutamatu osa ja teine. Ma arvan, et see nagu peab olema ikkagi ikkagi kuidagi inimeses sees, et ei saa lapsele, et et on ju selliseid lapsi, kes paaniliselt kardavad koeri. Ja ka selliseid emasid, kes ei karda üldse ja kes ei ole õpetanud lapsi koeri kartma ja ja, ja ma olen mitu korda tänaval kohanud sellist ema kes küsib, et kas ma võin katsuda seda koera. Ma tahan seda lapsele lähedalt näidata ja laseb sellel lapsel katsuda lapsel käed selja taha ja hakkab karjuma, ta ei taha, ta kardab ja ta ei taha ja talle ei meeldi ja ei ole midagi. Suhted ja iseloomustada neid suhteid. Muidugi, minul on natukene vähe nende kõigiga tegelemiseks, aega nendega individuaalselt tegeleda, nad kõik on muidugi niisugused omaette indiviidid, nad on niivõrd erinevad juba tõuti, et et nad tahaksid kindlasti rohkem niisugust tegelemist, aga jalutuskäigud, mis me teeme, on küllaltki pikad. Et kui ma nüüd ise elan järvel, siis me jalutame pääskülasse sealt tagasi kolm tundi. Ja, ja iga kord ei saa muidugi kaasa koerad. Et tuleb alati niisugune valik teha, kes saab üle kolme koera ma kaasa ei võta, tavaliselt siis ma ei suuda neid jälgida. Aga nüüd niisugune jalutuskäik, et lühikese rihma otsas ja suukorviga seda ma ei pea üldse jalutuskäiguks, minu meelest saab loom stressi. Kuidas teil seal maal suhted loomadega olid? Kui palju teil seal nüüd oli? Seal ei olnud meil muidugi koeri. Seitset meil oli, seal ma olen, kolm koera, selle eest olid meil seal muud loomad. Olid kodulinnud haned, pardid, kanad, kitsed väga huvitavad loomad. Ja ja küülikud, sellised, sellised põllumajandusloomad, kellest maal kasu oli ja, ja keda pidasime just sellel eesmärgil, et nad hiljem süüa oli muidugi ka dekoratiivloomi ja meil olid Kameruni kitsed. Need olid küll sellised, kes, kes vaid jalutasid ringi, õue peal. Kui suur vastuolu peitub selles, et kasvatate üht ühtesid loomasid söömiseks teisin sama seltskonnaga. Niimoodi niimoodi on ju alati olnud. Me oleme, lihasööjad, ei ole taimetoitlased. Aga praegu on, just ma olen vaadanud, et näiteks kasse ei peeta linnas enam sellel eesmärgil, et nad püüaksid hiiri. On väga palju tekkinud selliseid kodulemmikuid, mis oli ennem täiesti võõras. Ennem ei tulnud inimene kassi karsti juurde ja kui olekski tulnud, siis oli niisugune valehäbi või midagi selletaolist, et et kas ja kuidas me sellega lähen. Aga nüüd on kas väga palju lemmikuid koertest muidugi rääkimata, et koer ei ole mitte majavalvur ega karjahoidja, ütlen just pere lemmik. Mis see koera siis õigupoolest on, mis tähendab olla pere lemmik? Ta maandab stressi kindlasti. Ma tunnen, et mul on hea, kui ma aitan teda, ma saan sellest ise niivõrd palju nendega suheldes. Ma saan niivõrd palju, ma olen sedavõrd terve. Arvan. Teil on loomadega probleeme olnud, ennem rääkisite mulle, et kui te maal elasite, siis mõned pardid otsustasid ühel hetkel ära lennata, kuidas see juhtus? Neljaid, muskuspardid? Kes elasid meil vabalt õues, kuna me elasime mere ääres, Meil oli väga palju tigusid. Ja tegelikult nad saidki sellel eesmärgil võetud. Ühel päeval nad lihtsalt kogunesid parve õunapuude otsa ja enam ei andnud mitte mingisugustele kutsumistelega tiputamistelega meelitusteleja. Paar päeva nad seal kogunesid õunapuu otsas ja olid nad läinud. Vil naabrid olid näinud, kuidas nad ära lendasid. Kuskile, kus oli sooja. Neid oli ikka mitukümmend. Kui tavaline see on, et kodulinnud otsustavad ühel hetkel parve koguneda ja oma teed minna. Ma olen niivõrd vähe lindusid pidasin, ma ei oska seda öelda, et see oli ka võib-olla üks vigadest, mis ma sel ajal tegin, et mingil hetkel võib-olla oleks pidanud tiibu kärpima. Ja kuidas ta suhteliselt sellesse, kui need ära ei lennanud. Mis meeleolu teid valdas? Väga kahju oli. Kell on nüüd 10 ja 55 minutit viie minuti pärast kuulama siin rahakraadi vahele uudiseid ja kahte tuua.