Tere, keele saate kuulajad, tänase saate pealkiri on etümoloogia sõnaraamat sest see on just äsja trükivalgust näinud uus ja põnev raamat ja meil on keeles saates külas kolm etümoloogia. Tere päevast peatoimetaja Iris Metsmägi. Tere. Toimetajad. Sven-Erik Soosaar. Tere ja Meelis Hendrik. Tere. Kas võib öelda, et te olete kõik etümioloogid? Tollasse on natuke palju öeldud, sest sõnaraamatu koostamine on olnud rohkem siiski teiste ettumioloogide tehtud töö kokkuvõtmine. Aga eks me oleme muidugi ka etümoloogilist uurimust natuke ise ka teinud. Selle sõnaraamatu jaoks. Kes on ettumioloogid või ja mis on etümoloogia ja kus see sõna ise, kus see sõna pärit on? Et tehnoloogia on õpetussõnade päritolust ehk sõnade päritolu õpetas, öeldakse, et etümoloogia käsitleb sõnade ajalugu omamoodi. Jäätemioloogiat kasvatatakse aga terminina ühe sõna päritolu kohta. Koos kaks vanakreeka tüve etümann ja logos, et siis see on põhjuse või päritolu teadus, põhjusest või päritavust. See on üsna paks sõnaraamat. Mitu sõna selles sõnaraamatus on ja kuidas see sõnaraamat on ülesehitav. Teatud meil on 6643 märksõna nendest küll natuke üle 1200 viide märksõnad ja kes on ta ehitatud niimoodi, et me oleme ühte märksõnaartiklisse koondanud kokku kõik need sõnad, millel on sama tüvi vähemalt keele ajalooliselt kui ka mitte tänapäeva keele seisukohalt Ena ja need sõnad on siis, mis siin on teiste alla kokku võetud, on viide märksõnadena veel eraldi märksõnastikus, aga nad siis viitavad selle põhiartikli alla, kus sõna etümoloogiat on käsitletud. Tüve etümoloogiat. Ja kui palju eesti keeles üldse sõnu on? Ikka tunduvalt rohkem kui 6000 sõna. Seal on raske öelda, aga eesti kirjakeele seletavat sõnaraamatus on mingi 80000. Aga sinna juurde, võrreldes kirjakeele sõnaraamatuga tulevad veel murdesõnad. Sellised haruldasemad sõnad, mida kirjakeele sõnaraamatus ei ole võetud sest need on sedavõrd haruldased. Üheski sõnaraamatus ei ole kõiki sõnu. Seal on ka teie sõnaraamatus on sellised sõnad, mille päritolu te suutsite välja selgitada või on ka sellised ja kui palju üldse selliseid sõnu on, mille päritolu ei ole võimalik välja selgitada. Ei saa öelda, et mõne sõna päritolu ei ole võimalik üldse välja selgitada, aga on loomulikult ka selles sõnaraamatus sõnu, mille päritolu ei ole veel melooda. Täpselt sellised, mille kohta me oleme kirjutanud, et päritolu tundmatu, et neid on umbes sadakond seal. Aga lisaks on veel sellised, mille päritolu on kahtlane, et on mingi oletus tehtud, aga aga see on eri põhjustel ei ole eriti usutav. Võtame kohe niimoodi konkreetselt mõned sõnad, missugused sõnad on teie jaoks konkreetselt igaühe jaoks, eks sõna kõige põnevama looga Iris Metsmägi ja missugune see lugu siis on olnud? Üks põnev sõna, millega ma tükk aega tegelesin, oli stsena roop sest sellel on kirjakeele seletussõnaraamatu järgi mitu tähendust, üks on sisse ahjuroop või üldse niisugune konksukujuline tööriist. Siis teine tähendus on šabloon võlvi või kaare ladumiseks. Ja kolmandaks on siis see keelpilli Osamis keelte võnkumise kõlakastile edasi kannab. Ja kui nüüd seda hakata natuke mõtlema, siis mis on ühist ahjuroobi ja šablooni võlvi ladumiseks või ka see keelpilliroop, see on tegelikult niisugune kaarekujuline detail millel on väga raske midagi ahjuroobiga ühist leida. Ja lõpuks uurides murdematerjale ja ka niisugusi, maid, sõnade ülestähendusi, ma jõudsin järeldusele, et ilmselt tegelikult see kaarekujuline detail ongi ikkagi teine tüvi hoopis ja see on hoopiski seesama, mis on roov. Aga kuidagi nad on keeles nagu segi läinud, teinud et ilmselt on see, kuna nad on nii lähedased häälikuliselt, siis ilmselt see ahjuroop on lihtsalt seda viiuliroopi mõjutanud. Aga, aga ilmselt tegelikult ikkagi algselt need need kaarekujulise detaili tähendused lähevad selle roov sõnaga kokku. Meelis Hendrik teie lemmiksõna. Minul ei ole lemmiksõna, aga alati on väga huvitavad rahva etemioloogiaga seotud sõnad, kus rahva ehk siis inimesed on mingid esialgu võõrana tundunud sõna seostanud täiesti omal ise valitud seoste abil millegi tuttavaga tekivad sellised, pealtnäha arusaamatult seosed. Et näiteks sõnas seatina, see esimene osa ei ole kuidagi seotud seaga, vaid selle taga, praeguse seletuse järgi on vene keeles vinets. Ja seda on seostatud vene sõnaga siin ja mis on siis siga. Aga nii see on, et inimene, kes ei tea seda seletust, mina ka ei teadnud seda esialgu enne kui ma uurima hakkasin, siis selgus, et seal tõesti ei ole Meie seaga midagi tegemist. Või näiteks sõna soolatüügas. Sealgi on rahvaetümoloogiline moonutised, see soolaosa on näiteks soome keeles kujul süüle. Ei tähendab ka soolatüügast, aga seal on toimunud sellised muutused, mis ei ole reeglipärased, mis tavaliselt on, kui me võrdleme näiteks Eesti ja Soome vastajat Et siis soolatüügas, selles sõnas soolatüügas on see sool hoopiski soome keelest. Ei, mitte soome keeles ühine, ainult et eesti keeles on seal ja see läheb kaugemale, kui ma nüüd ei eksi, oli see Uurali päritolu tüvi, aga et see eesti keeles on aja jooksul muutunud ja on saanud sellise kuju mida ei ootaks ajaloolise kujunemise järgi. Sven-Erik Soosaar teie lemmiksõna või kõige põnevam sõna. Kindlasti on huvitavad sellised sõnad, mis millel on paralleele päris kaugetes ketas, mis ei ole tegelikult üldse eesti keelega suguluses ja, ja kuidas need sarnasused on, on tekkinud noh, sageli on lihtsalt juhuslikku laadi, need sarnasuse, häälikute arv on piiratud ja, ja ja lihtsalt on juhtunud, et sarnast või sama mõistet on on hakatud tähistama sarnaste sõnadega, aga mõnikord võib seal taga olla ka mingeid muid seoseid, mida on üsna raske välja selgitada. Näiteks on üksikud sõnad, millel on. On paralleelid Akkadi ja sumeri keeles ja nende põhjal on, on isegi sadakond aastat tagasi üritatud tõestada näiteks sumeri ja eesti keel on sugulaskeeled. Aga tõenäoliselt on, on tegu siiski juhuslikku laadi sarnasustega või siis on mõnede sõnade puhul oletatud, et vanade kaubateede kaudu on need sõnad levinud niimoodi sealt vanast kogulooniast Eestini välja. Et noh, näiteks sõna või tegusõna maksma või makse. Et sellel on üsna sarnane tüvi, on Akkadi keeles on arvatud, et see on võinud siis kuidagi nende volga kaubateedega levida, see sõna siis põhja poole jõudnud siis läänemeresoome aladel, aga mis keelon khatikeel? Akkadi keel on vanas Estonias kõneldud semiidi keel, mis on siis tänapäevaks välja surnud, aga sellest on siis kiilkirjas mälestisi leitud. Tänapäeva Iraagi aladel põhiliselt. Kas see sõna maksma on siis sõna, millega on kõige kaugemale jõutud päritolu uurimisel? Geograafiliselt võttes võib-olla mitte, sest. Eesti keelde on jõudnud ju palju kaugemalt sõnu isegi Ameerikast, Ameerika Hallaste keeltest mitmete vahendajate kaudu muidugi ja, ja ka ida poolt hiina keeles näiteks sõna tee. Nii et. Eesti keeles võib leida ja sõnu, mis on, on pärit igalt poolt maailmast eri kohtadest. Tuleme selle raamatu koostamise juurde vahepeal tagasi ja siis räägime veel mõnedest põnevamatest sõnadest. Kui te seda raamatut koostama hakkasite, siis missugust tööd on varem Eestis tehtud? Sõnade päritolu uurimisel, et millele teil oli toetuda peale selle, meie enda sõnavara? Eesti keele instituudis hakati seitsmekümnendatel aastatel koostama kartoteeki koguma kokku seda materjali, mis on eesti keele sõnade päritolu kohta avaldatud. Nii et praeguseks on selles kartoteegi is juba üle poole miljoni sedeli kaardi aga sõnade päritoluga on pikka aega tegelenud keeleteadlased ja avaldanud neid mitte sõnaraamatuna, vaid üksikute artiklite na või siis kes on tegelenud põhjalikumalt mõne sõnavarakihiga mõne laenurühmaga, siis Monograafiatena ja ja me oleme püüdnud need üles leida ja neid kasutades siis kokku panna oma sõnaraamatu. Kas varem pole antud selleteemalisi koguteoseid välja või teatmeteoseid? On ikka nad tegelikult ju Julius Mägiste Lundis koostas saksakeelse Eesti etümoloogiasõnaraamatu 12 köidet, aga kahjuks Mägiste jõudnud seda lõpuni teha, ta suri enne. Ja siis tema käsikiri anti, faksiimilevälja soome-ugri selts Helsingis andis selle trükki ja siis on ka Raun koostanud eesti keele etümoloogilise teatmiku, see ilmus ka välismaal maarjamaa kirjastusel. Noh, see on niisugune ka pisike raamat, et seal on iga sõna päritolu kohta üks rida. Aga olulisem sõnavara on muidugi seal ka käsitletud. Aga Eestis niisugust kogu sõnavara haaravat etümoloogia sõnaraamatut varem ei ole välja antud. Etümoloogiline sõnaraamat on tegelikult iga iga keele jaoks väga oluline, sest sealt on võimalik siis vaata saadet, kust keele sõnavara pärit on. Ja paljusid inimesi ju huvitab, et kus need sõnad, mida nad igapäevaselt kasutavad, et kust need tulnud on ja inimesed, kes oskavad võõrkeeli, siis nad kindlasti leiavad sarnaseid sõnu nendes võõrkeeltes ja siis nad hakkavad mõtlema, et ei tea, kas neil on mingi seos sellel eesti sõnade mingil võõrkeelesõnal ja ja sealt siis vastuse saama sellele, et, et kui on sarnased sõnad, et kas seal on mingi, on need kuidagi omavahel seotud või, või on see lihtsalt juhuslik sarnasus. Kas teie sõnaraamatus on ainult sõnad või on ka väljendid ja, või on ka võimalik näiteks välja uurida, et kust on eesti keelde tulnud üks või teine kääne või, või üks või teine MUU grammatiline vorm ülivõrre või tingiv kõneviis või kas on midagi võimalik välja uurida, kui nad ei ole ju meil kõik kohe olemas olnud? Seda on kindlasti võimalik välja uurida, aga see ei ole meie sõnaraamatus. Meie sõnaraamat on siiski eeskätt sõnatüvedest väljendid niivõrd-kuivõrd, aga mitte süstemaatiliselt. Kindlasti oleks palju rohkem võimalik väljendeid haarata demioloogilise sõnaraamatusse, aga siis oleks see sõnaraamat palju mahukamaks läinud. Ja grammatiliste üksuste kategooriate päritoluga. Meie sõnaraamat ei tegele meie selles epidemioloogilise sõnaraamatus ei ole selle kohta leida. Vähemalt filoloogia üliõpilaste jaoks niisugused õppevahendid on ka tegelikult olemas eesti keele ajalooline grammatikat. Et Huno Rätsep on koostanud näiteks niisuguse raamatu, mille järgi meie omal ajal õppisime, et seal on kõik need igasugused käändelõpud ja ja kõneviiside tunnused, nende päritolu on seal ilusti kirjas. Aga tuleme siis selle teie filoloogilisse detektiivitöö juurde nagu Rein Veidemann ütles sellest raamatust rääkides, et on see filoloogiline detektiivitöö. Kindlasti on, sest sest tuleb üles leida kõik need allikad, kus seda sõna või tüve on käsitletud, need läbi analüüsida, leida need tugevad ja nõrgad kohad, mis selles etemioloogias on välja pakutud ja siis tehase otsus, et et kas pakutud päritolu, et kas see on siis kuivõrd tõenäoline see on, et ega alati väga paljudel juhtudel ei saagi öelda sajaprotsendilise kindlusega, et tõepoolest see on sealt vaid üsna sageli, kui meie raamatut lehitseda, on näha, et meil on antud näiteks kaks võimaliku päritolu ühele sõnale. Kõige sagedamini esineb seda, et sõna võib olla kas alamsaksa keelest laenatud või rootsi keelest. Kuna alamsaksa ja rootsi keeles on väga sarnased, siis sageli ei ole meil lihtsalt ühtegi häälikulistega ega muud kriteeriumit, mille põhjal otsustada, et kummast keelasse need laenatud on. Kas sõna ma teie sõnaraamatus päris oma sõnu ei ole siis või on mis oma, mille kohta saab öelda, et see on päris meie oma sõna meie endi peades välja mõeldud, et seda ei ole kuskilt laenatud ja üle võetud. Kui palju on selliseid sõnu? Tehistüved on põhimõtteliselt sellised sõnad, mis on nii-öelda välja mõeldud, seal taga võib olla mõni kass laensõna või siis mõne teise keele sõna või mõni juba olemasolev oma sõna, aga nende kohta võib vist öelda, et need on päris enamasti ühe inimese peas välja mõeldud. Tegelikult võib oma sõnadeks ju lugeda kõiki neid deskriptiivse, heit või onomatopoeetilisdeskri tüvesid, mis, mis on eesti keeles ja neid on sõnaraamatus ikka päris palju. Osadel neist on detailid ka teistes läänemeresoome keeltes. Aga mõnedel ka ei ole need et need on siis täiesti eesti keeles moodustatud. Ja tundub, et eestlased või üldse läänemeresoomlased on üldse keeleliselt sellised mängulised, nad päris kergesti moodustatakse erinevaid deskriptiivse tüvesid. Et eesti keeles on palju rohkem kui indoeuroopa keeltes, sest tavaliselt despektiivseid kirjeldavaid tüvesid. Omatüved on ju need, mis on neil sugulaskeeltega ühised, kuni samojeedi, keelte nii välja Uurali tüved või soome-ugri tüved näiteks kala või kaks, üks ema. Et vana oma sõnavara on niisugused põhilised perekonnaliikmete sugulaste nimetused siis kehaosade nimetused, üldised loodusnähtused, põhilised tegevused. Kust me oleme kõige rohkem sõnu laenanud missugustest keeltest? Ilmselt saksa ja vene, ma pakun, võib see õige olla? No alamsaksa keelest on kõige rohkem laensõnu, sest see oli ikka niisugune suur kultuuriline muutus, kui omal ajal ristirüütlid eesti vallutasid, siis koos sellega tuli ju ka alamsaksa keel ja ikkagi täiesti teine kultuur. Et see on ikkagi kõige kõige suurem laen, sõnadel aga ka mõned sõnad. Kõik need arst amet, mis siis veel on alamsakslast? Sellised sõnad, mis on seotud kaubanduse käsitööga, uuemal ajal selts, sell nagu poesell või kaupmehe sell. Siin õpipoiss, kultuurtaimede nimetused. Kas siis on päris palju sõnu on ka laenatud siis ülemsaksa keelest see, need laenud on veidi hilisemad. Ja alati ei ole võimalik vahet teha millal täpselt. Ja ja samuti siis ka on päris palju eesti keeles vanu germaani, skandinaavia ja, ja balti laene. Et näiteks balti laenude hulgas on, on päris palju põllumajandusega seotud, tüvesid isegi kehaosade nimetusi ja sugulussuhteid. Näiteks hammas on balti laen, ei peaks, mõrsja pani hernes, kael, Humboldti laen. Aga vene laenud või peaks ütlema slaavi laenud üldisemalt? Pigem vene ikka ja vanne. Tegelikult tuleks vahet teha vene ja, ja vana venelaenudel. Vana venelaenusid on mõnevõrra vähem, aga vene venelane laenusid on siis tunduvalt rohkem, et see on ka päris suur laenukiht eesti keeles. Vana vene laenud, eks on näiteks sellised sõnad nagu aken või Raamat, saabas või vaba siis vene laenude hulgas on palju teraalse kultuuriga seotud sõnavara näiteks kirka või lootsik. Vii siis kapsas, puravik. Kas rubla on ikka vene laen? Laen, kas eesti keelde laenatud sõnuga prantsuse keelest näiteks? Prantsuse keelest on on laenatud üks sõna, mis mulle kohe meelde tuleb, on morn mida on küll tehtud ka tehistüveks. Aga tõenäoliselt on siin siiski tegemist laenuga. Prantsuse keelest nagu otse jah, on noh, ei ole eriti laenatud, aga on prantsuse sõnu, mis on tulnud eesti keelde saksa või vene keele vahendusel näiteks üks selline sõna kuraas, et see on siis kas saksa või vene keele kaudu laenatud aga pärineb prantsuse keelest. Kas teie olete uurinud ka vastupidist nähtust, et mida eesti keelelt või keelest laenatud näiteks lätlased venelased? Ja need sõnad nii teha, mida on eesti keelest laenatud, sest laenusuhted ei ole ainult ühesuunalised, on ka meie sõnaraamatus sõnardi kli kommentaaris nimetatud ja kõige rohkem on loomulikult meilt naera laenanud naabrid. Näiteks lätlased näiteks eestirootslased ja ka vene murretesse on laenatud ja ka soome murretesse just Soome lõunarannikul saartel, kus olid sidemed kõige tihedamad. Üksikud tõesti üksikud sõnad on jõudnud eesti keeles ka soome kirjakeelde ja üks selline on lavastama. Selle sõna tüvi võib olla balti laene, aga see sõna lavastama on tuletatud eesti keeles. Sõnast pääst lava. Praegu on sellised teadmised. Minu meelest üks väga põnev sõna eesti keeles on ütleme niimoodi, etümoloogia etymology seerimise seisukohast on sõna kahv kalakahv sõna, mida ilmselt päris mitte kõik kuulajad ei teagi, mis see tähendab. See on ka varreline võru külge kinnitatud võrkkott niisugune kalapüünis. Ja kui nüüd ütleme hakata selle sõna juuri otsima, siis kui me võrdleme sugulaskeeltega, siis soome keeles on küll olemas sõna kahvaga, see tähendab käepidet ja no ilmselt see ei saa olla seesama tüvi. Aga selles sõnas on nüüd HV ühend ja haa niisugune häälik eesti keeles, mis on oma kohta sageli muutnud ja soome keeles on sõna Kauha, mis tähendab kopsikut või kulpi ja mis oleks juba sellele kahvale palju lähedasem. Mis võiks hoopiski olla selle tüve laste. Aga no päris sama tähendus, et see ei pruugi veel siiski nii kindel olla, aga nüüd tulevad appi murded. Sest eesti murretes on üks piirkond, kus see h ei ole Ta vahetanud, see on võru murdeidaosa ja Võrumaalt osas on tõepoolest Kauh, mis tähendab kahva ja see on juba samasugune tüve kuju nagu soome keeles Kauha. Nii et ilmselt ikkagi need kuuluvad etümoloogiliselt kokku. Ja nüüd sellele soome Kauhale on esitatud balti etümoloogia. Et see on laenatud siis Läti ja Leedu keele käijast. Nii et ilmselt meie kahv ikkagi pärineb ka sealt. Väga huvitav. Jah, näiteks selline sõna nagu vooster, mis siis tähendab loodrit või Logaskit ja tal on veel teine tähendus, suur koer. Ja tuleb välja, et see koera tähendus ongi see algne tähendus, mis seal sõnal on olnud ja sõna on siis pärit saksa keelest, kus siis sõnana Foosteer tähendab juhatajat või ülemust ja sellest on moodustatud lihtsana foos teel, hund on linnukoer. Ja, ja siis ongi laenatud ainult see esimene osa sellest liitsõnast. Ja, ja hiljem on siis hakanud, see on Toinu toimunud väike tähendus muutus, et selline suur koer on hakanud tähistama, siis loodrit sellest laiskvorst ees vedeleb, kuskil. Ei viitsi teha. Mooster tuleb ülemusest. See on küll äärmiselt tavapärane ringkäik, mõtteline ringkäik ülesti. Räägid siin siis sellisest sõnast nagu Padinad, mis esialgu tundub, et see on Padin, madin, selline ise moodustatud sõna ja on selle tähendus on selline, mida tänapäeval ilmselt väga ei kohta. Ja see tähendab naeltega, seda kasutatakse naeltega puutaldade kohta ja nende puud Aldadega seal rahvakultuurist pärit nähtus sai siis jääl käia, et ei oleks libe, et ei kukuks. Ja ka esimese hetkega võiks mõelda, et sellised käimiseks mõeldud puud alla täitsa tulebki selle järgi, et ilmselt see tegi mingit häält, mida Padinaks nimetada siis tegelikult on see sõna laenatud rootsi keelest või soome rootsi murretest ja et selle sõna juured ulatuvad tagasi isegi ladina keelde, kus on see siis jõudnud vahendajate kaudu rootsi keelde esimesena Hetkel võiks arvata, et me oleme selle ise lihtsalt hääle järgi hätanud, see, neid, neid jalavarje niimoodi. Kui kõik kogu maailm kolib nii-öelda interneti, siis kas etümoloogia sõnaraamat läheb ka interneti või on juba? Praegu avalikult ei ole veel, aga meie majasiseselt on see olemas, et meie, meie töötajad saavad seda kasutada. Aga kindlasti ta millalgi saab ka avalikult kasutatavaks. Andmebaas, aga praegu ei oska veel öelda, millal millal see nii kaugele võiks jõuda, sest seda tuleb veel kohendada ja kasutajasõbralikumaks muuta, et oleks mõnus seda kasutada. Kas te asja sõnaraamat ei ole mõeldud mitte ainult filoloogidele kaugeltki mitte, vaid kõikidele huvilistele. Me püüdsime teha niisuguse üldkasutatava üldhariva teosed, me ei ole kasutanud keerulist keeleteaduslikku terminoloogiat, vaid oleme püüdnud asju lihtsalt seletada. Aga muidugi selle sisu suhtes, et need etümoloogiat on ikkagi niisuguse teadusliku täpsusega esitatud. Spekulatsioone ei ole. See etümoloogiateadus ongi natuke spekulatiivne, et et ega on sageli raske päris kindlalt öelda. Sõnade päritolu on ka selles suhtes, et spekulatsioone meil seal on, küll aga, aga me oleme siiski alati oma seisukoha võtnud, et et kuivõrd tõenäoliselt need spekulatsioonid on. Aitäh etümoloogia sõnaraamatu koostajad ja toimetajad, keeleteadlased Sven-Erik, Soosarja, Meelis Hendrik ja peatoimetaja Iris Metsmägi. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kõigile.