Tere kuulama selle hooaja viimast teatrisaadet, stuudios on Meelis Kompus ja täna püüame anda teile vaatamissoovitusi sündmusterohkest teatrisuvest aga mitte ainult kajastmis. Suvele järgneb ja teeme väikese tagasivaate teatrisaate esimesele hooajale. Mõnusat kuulamist. Nädala eest paluti teatrihuvilised ajakirjanikud Tallinna linnateatrisõprade klubisse, kus Anu lamp ja Margus Kasterpalu eemaldasid saladuseloori meie teatriaasta tippsündmusele. Tartus septembri alguses toimuval draamafestivalilt. Head sõbrad järjekordselt hea meel rääkida, sellest on kevad ja suvi ja siis sügis. Sügisel on järjekordne draamafestival Tartus aset leidnud. See aasta on eriti pidulik, sest lisaks draamaprogrammile on selleaastasel festivalil teine pool ka, milleks on siis Balti teatrisügis selline väike kolme balti riigi omadramaturgia festival, mida korraldatakse kordamööda. Seal antakse auhindu erinevalt draamafestivalist, mis sellest ajast. Aga kui ta muutus kuraatorifestivaliks, mille üle mul jätkuvasti jämed enam auhindu ei anta ja võistlust ei toimu ja sporti ei tehta vaid lihtsalt näidatakse seda valikut, mille kuraator on teinud. Ja mul oli väga hea meel, kui eelmisel sügisel Anu lamp ütles, et ta on nõus. Nüüd on Anu ja tema loomenõukogu siis aasta otsa rasket tööd teinud ja saagi Anule sõnata. Tere. Kui eelmisel aastal, Marek, kus mulle selle ettepaneku tegi. Ja ma nõustusin, esimene lavastus, mille peale ma mõtlesin, mis mul kohe meelde tuli ja mõtlesin, et see peaks olema esindatud. Ma alustan seda lugu ja räägin sulle, mis juhtus. Siis nagu need, kes on liiva peale kukkunud. Ma lõpetan oma jutu. Ja tuul viib selle endaga kaasa. See oli Katariina Undi ja VAT teatri niisama. Ja see lavastus määras ka ära festivali pealkirja ja edasise valjukad. See on lavastus, kus näitleja panus on väga suur alates sellest, et materjalivaliku on teinud näitleja ise. Dramatiseeringus on teinud näitleja ise ja tema oma panus on võib-olla suurem kui mõne teise lavastuse puhul ka lavastus režisse. Ja sealt tuli kogu festivali pealkiri, milleks on hookus koolon. Näitleja. Ühel päeval tuli nagu uued välja. Uue mängima. Ele pea suure rohu sees peidus. Ja sai muidugi väga suur fookus Katariina hundile, kes samas on ausalt selle ära teeninud. Ma tegelikult mõnes mõttes oma lavastusega tingis sellise valiku, sest see oli täiesti vaieldamatult mul esimesele kargas pähe, kui ma oma segaduse hetkel võtsin vastusele kuraatoritöö, mille pärast ma kaks korda kahel öösel anesi tema unenäost üles ärkasin ja mõtlesin, et palun tagandada sellisest rollist. Noh, nagu juuresolevalt pildilt oli näha, ma siiski endale antud sõna tol öisel tunnil ei pidanud ja ikkagi vedasin need välja selle. Aga jah, ma hakkasin läbi selle lavastuse mõtlema ja lähenema üldse sellele teatrimaastikule nähtud aastastele. See võiks eeldada monolavastuse ja peale selle on veel üks monotükk ainult üks jah, jah, seda küll, eks ole, et ei tekitaks ka nüüd liiga. Monolavastuste kokkutulekud on olemas, aga vist tasakaalu mõttes. Juttu, niisiis Rakvere teatri monolavastusest, lilled Alzernoonile, mida mängib Lauri Kaldoja. Tõesti, ma tahaks väga Lauri kaldajat esile tõsta, kui näitlejatee algusest on ainult kaks aastat olnud teatris saab hakkama millegi sellisega, mille kallal võib loomulikult, kes tahab norida. Aga ma oleksin tahtnud sellist panust tõsta fookusesse, serveerida kandikale. Ja sellepärast on seal tasakaalu mõttes just üks noor näitleja. Isikud võivad ka kohe vastu ja küsida, et kui Eestis räägitakse palju sellest, et meil on häid näitlejaid, oi-oi kui palju, aga vot lavastajaid on puudu, et fookus jällegi festivali k pigem näitlejale, lavastajale, kuidas ta selle vastuolu ütlesite siis? Jah, aga ma arvan, et nende trikkide puhul ka me ei saaks kahtlustada ka seal nõrka siit, et seal on ikkagi lavastaja ja näitleja koostöö. Aga, aga nagu ma mainisin, et ma midagi ütleme, niisugust lavastuslikult nii suurejoonelist ei olnud ja ütleme ka, kui mõelda no teatri meie avangard, teatrite, kas me oleme harjunud lavastaja keskusega, siis kas seal mulle tundus, et nojaa fon, Graal on just huvitunud näitlejast on Krahlis, seid, groteskne mängulaad, kuidas selle väljavedamine, seid kõik mängiksid ühes laadis, mis on päris, ma tean ise, et see on päris raske ühtselt mängida. Kui programmi lavastus, millele onu Lomp ühtsest grotesksed mängulaadist rääkides viitab, on siis Von Krahli teatri värske lavastus lillede keel. Ja muidugi ei vaadanud loomenõukogu mööda, on meie avangardi teisest lipulaevast teatrist NO99 lavastusest idiga, nii Ahulises no puhul see, kuidas sellise treenitusega näitleja, kuidas nad lähenevad need tekstid, et tekstil ja oluline, eks ole. Ja rõõmustavat, Mirtel Pohla ja Eva Klemets sind eriti arengut meestel, keda ma üldse põnevusega jälgin, kuidas ta kulgeb. Mul oli suur rõõmsalt istudes saalis. Lisaks on traumafestivali fookus näitleja põhikavas sees Tallinna linnateatriaeg ja perekond Conway. Saueaugu teatritalu sedeldatud tasandikud, helinad, Ugala mee hind ning Eesti Draamateatri kuni inglid sekkuvad. Olla. Agassi. Puulappis Rajoy'd. Ütlemata jääks, silmis pisaraid, voolab lööma. Teatrisse. Kuna eetris on hooaja päris viimane teatri saada ja siis on hea võimalus teha aga väike tagasivaade terve hooaja jooksul kuuldule. Oleme Eesti näitlejate, lavastajate, näitekirjanikke ja kriitikutega püüdnud ikka rääkida sellest, mis saali etenduse ajal ei pruugi paista ja ehk ei peagi paistma. Ja tulemuseks on olnud hulk huvitavaid mõtteid, mis on üldse teater, mismoodi see õrn organism tuksub ja kuidas mäng partnerite vahel lavale ikkagi sünnib. Linnateatri näitleja Indreku Jari rääkis ühes sügiseses saates teemal, mis on näitlejatele hall arvu juurde toonud ilmselt juba sellest ajast, kui mängiti maha esimene komöödia. Ehk siis mida teha, kui laval naer peale tuleb ja tee või tina enam pidama ei saa. Juttu oli siis linnateatri ülimenukas naerutükist kuuma pärast. Pärast on piinlik tegelikult, sest ega laval teinekord isegi hullem, kui tuleb naer peale, kui seitsama teksti näiteks ära unusta, kui vales kohas tuleb naer, aga on tükke. Minu meelest võib seda lubada ja ma arvan, et selle tüki struktuur lubab ka seda mingite mööndustega. Seal üks teatrivõlur laval sünnib midagi esimest korda. Isegi üllatab sind, siis lähebki päriseks. Kuidas sellest naerust laval lahti saada, on olnud erinevaid retsepte, et mõtle täpselt vastupidisel emotsioonil, aga on olnud näitlejad, kes ütlevad, sajab veel rohkem naerma. Ma pean ausalt tunnistama, mina vastust ei tea. Ma olen ikka niimoodi niimoodi võidelnud sellega mingites etendustes, et üks tükk oli, mis nüüd maha läinud ohvrit mängides, kus oli no pea võimatu, oli naer tagasisidega. Ma ei tea, Anne Veesaar minu meelest kunagi hästi ammu ütles mingisuguses intervjuus, et tuleb mõelda otsmikule, teineteist kõrvad, ma ei mäleta, mis, mille juures oli kuidagi. Aga ei, ei, mind ei aita midagi. Priit pakkus välja, see on päris hea, et hakata 700-st allapoole numbreid lugema. Et sa pead nii palju keskenduma sellele, sa unustad selle ära, aga no siis ei ole enam ei mängijaga midagi. Eesti teatripilt on õnneks väga kirev ja oma panuse sellesse annavad välislavastajad. Anu Lambiga rääkisime sügisel koostöös just nimelt selliste lavastajatega, kelle emakeel ei ole eesti keel. See jutuajamine leidis aset ajal, kui proovisaalis oli Laden Kiselovi käe all viimast lihvi saamas. David hari, Amy seisukoht ja keeletundlik Anu lamp rääkis muu hulgas sellest, mis välislavastajatega koos töötades nii-öelda tõlkes kaduma vaid minna suhteline võõrkeeles. Etena kuuleb meid mitte selle kõrvaga, nagu kuuleb eesti last. Inglise lavastajate kegi, saksa lavastaja, kas oli? Ma ei ole selles trupis näitlejad pärast rääkisid, et, et saaks selle lasteaia nõudis, et see on küsimus selle lause taga, et miks seda ei esita tänad hädada üles minema intonatsiooniga, eks ju. Aga me küsime lamedalt sageli ma küsimusi nii lamedalt, kui on veel võimalik, eks ole. On see tõsi, langev intonatsioon, et ütleme niisugused asjad, mida ei pruugi aru saada, võõras keel, et see ongi meil meie keel. Aprillis jällegi rääkis teatri saates Pärnu lemmiknäitleja Helle kuningas. Nüüd kui selle kuningas on laval tagasi Beuroliga nähtamatus majas, kus ta oma partneritele võiks aastate poolest ema eest olla tuli meil juttu sellest, kuidas üks noor näitleja teatrisse tulles leiaks sisenda ja nii, et lavastajad seda märkaksid. Ma olen alati öelnud, et noored ei tohi jääda seisma mitte mingil juhul. Nad peavad saama nii palju tööd, et no kasvõi kukuvad kokku nii palju kui vähegi võimalik, ainult mis on oluline, täiesti erinevat tööd. Sest et pahatihti olen näinud, mina seda väga palju, kui lavastajad tuttavat, noort noor tuleb ühe teatud mingi nurgaga, teeb seda väga hästi ja siis pistetakse ta supsti sinna sahtlisse. Ja lavastaja, ma ei ole teda, ei panegi aida teeb seda hästi ja tal seal sahtlis ja siis ühel kaunil hetkel ütleme tahta nii kulunud ja viskab üldse minema. Mille peal see noor inimene areneb, siis ta ei tunne ennastki, rääkimata lavastaja teda tunneks. See on õudselt oluline ja see on nii palju haiget teinud, kui näed, et nii tehakse ja tehakse noh, tehti minu nooruses ja praegu seda enam. Nii nagu noor näitleja peab saama mängida, veab noor lavastaja muutkui lavastama. Robert Annus elab Tartus ja lavastanud nii Vanemuises kui ka Tartu uues teatris. Genklubis mõnusas seltskonnas salvestatud raudmehe proovijärgsest intervjuust selgus, et kõige kergem see noore lavastaja leib ei ole. Kas näitlejad vahel ka niisama küsimuse pärast küsivad jaa, sest see taga vahet Välgil. Ega küsimistes ei ole ju mitte midagi halba, isegi kui see küsimus on tulnud ainult sellest vajadusest nüüd küsida midagi ehk siis, kui näitleja tema jaoks nii oluline ei ole, ta tahab, võib olla kas lavastajat proovile panna, kui adekvaatne lavastaja ikka on siis vahet, detail, sealt tekib ikka järgnevaid vastuseid ja, ja avastusi, et lavastusprotsessi väga suur osa ongi küsimuste küsimine, pidev analüüs, vaatlus ja rohkem küsimusi, seda parem. Seal on üks selline näitleja, tahaks ühel hetkel saada sihukese vaba mänguruumi. Ja no mul on praegu viimane kogemus Vanemuise viimnepäev ja seal on natukene sama asi, et ma mängin seal väiksemaid rolle, aga mul on ka päris palju vaba aega. Ja siis ma vaikselt niimoodi endiselt tagant niimoodi publik on juba seest poenia, vaatan. Tegelikult ma peaksin sellest üle saama, et mitte sinna enam pugema, et näitlejad saavad sellest mingi oma vabadusest. Brin Pärn, kes mängib ka selles samas viimases päevas siin kõrval natukene, naerab selle jutu peale. Ma mõtlen, et mul on nagu vastupidiseid kogemusi kunagi vanasti, et kus näitlejad on läinud ise lavastajale ütlema, et kuule, tule, vaata, mis toimub. Sest kuskilt on mingi augu serv hakanud ära murenema. Et selles mõttes, kui seal kogu aeg kohal käid, seda nagu ei tohiks saada, juhtub. Sellisel juhul, kui ma ikka kõik etendused vaatan, siis jälle ma võib-olla seda murenevaitseenina nii hästi ei näe, seal on mitu tahku, et tegelikult kuldne niisugune reegel sihuke ilus mõte ikka lavastaja tegelikult annab ikkagi noh, ütleme kontrolletendusega esietendusega tegelikult selle asja ära siis sellepärast kontrollida, natuke vaadata, olla toeks. Kui tekib küsimusi, siis küsimusi võib alati veel tekkida. Aga tegelikult see lavastaja, indiviidi kohalolek, tegelikult ei ole enam sellele kunstiteosele kasulik. Ja siit edasi peaaegu et samal teemal, kuidas siis teha nii, et lavastused oleksid alati värsked, et mäng ei tüütaks ära publikut saalis ega lavalolijaid. Oma kogemusi lavastustest, mida mängitakse väga palju kordi jagasid ühes sügiseses teatri saates Liina Tennosaar, Andrus Vaarik ja Nele-Liis Vaiksoo. Reeglina mängitakse palju lavastusi, mis on hästi õnnestunud. Ja noh, kui te küsite konkreetselt näiteks punn java kohta, siis sellega ei olnud üldse võimalustki, et see kuidagi ära laguneks, sest meie lavastaja Priit Pedajas istus meiega koos kõik need 170 korda. Kui lavastaja käibki vahest vaatamas ja teeb märkusi ühe või teise koha kohta siis ma ei tea, võib-olla ma olen mingi kangega, selline tunne on nagu tundunud, et seal täiesti ebavajalik või et me nagu ise publiku veel tšekimäära palju võib või palju ei või palju läheb liiale. Selles mõttes palju mängimine on hästi tore, et sa saad proovida ja katsetada, kui kaugele sa oma mängu liialdustega või, või alla mängimistega minna võida. Kuigi samal ajal see on ohtlik ka sellepärast, et publikul Krist, Hoyer ka, ja näitleja ürgne soov, mis peab igas näitlejas olema soov meeldida tegelikult publikule väga lihtne meeldida ja häälekas reaktsioon, mis saalist tuleb, ei väljenda terminaali arvamust, tihtipeale see on, ütleme, 30 protsenti, kõige vähenõudlikumad publikut võib olla tegelikult näitleja, läheb liimile, ma lähen ise liimile, selles mõttes hea oleks siiski, kui lavastaja aeg-ajalt vaataks ja tõmbaks ta selle lavastuse nagu algsesse, raami või vormi tagasi, läksin ise ka selle üle tänulik. Saksamaal Oberhofis eni muusikale Teatris töötasid son ele ja mängisid seal kui mitusada või 1000 korda vampiiride tantsu. Sarah't. Vot, ma ei oskagi nüüd päris numbriliselt öelda, et ma alguses küll pidasin järge, et mitu etendust täpselt, aga ikkagi seal kuskil 100 150 peal läks sassi, siis ma mõtlesin, et ah, mis ma nendest siin ikka loen. No aga mis mõtted sul tekivad, kui siin Eestis öeldakse, et noh, on juba mängitud 30 korda küll ja tundub, et hakkab nagu ära vajuma. Nojah, eks ta ühtepidi natukene naljakas on, aga teistpidi jällegi mõelda, et kindlasti seda tükki on raske hoida ka värske, kui seda mängitakse hästi harva. Väga raske, justkui on pikem paus sisse, et näiteks tõesti Pipi Pikksukk vahel juhtub, et on ainult üks etendus kuus, siis on küll nii, et lähed, järgmine kuu, mõtled Issver, et see on selline nagu kahetunnine suur nii-öelda nagu monoloog tükk, et see Pipi ainult räägib see kaks tundi seal, et neid dialooge tekib seal jube vähe, tegelikult ja siis mul on küll, et isver, vaatad nagu täiesti uut asja, hakkad jälle nagu uuesti seda läbi töötama. Ja siis nädal aega enne enne etendust ma ikka võtan juba lahti oma tekstiraamatu. Ikkagi see, et Eesti näitleja peab olema nagu iseseisev töö, peaks olema meie näitlejale siis hoopis rohkem, võib-olla nagu temaga kaasas võrreldes näiteks saksa näitlejatega vä. Jah, kontroll on minu meelest seal suurem, et seal kogu aeg keegi koputab õlale, et seal ei ole, ei teki üldse seda momenti, et ma lasen ennast lõdvaks. Kui aga siiski juhtub, et näitleja hetkeks valvsuse kaotab, võivad tagajärjed olla üpriski tõsised ja seda ka füüsilises mõttes. Nii juhtuski, et ooperisolist Priit Volmer murdis talvel jala aga ega varjus teatris, seepärast siis lõbusate Estonlast etendusel jäänud. Mida teeb tsirkusehobune, kui trumm lööma hakkab? Eile me tegime proovi ja panime siis kargud ja kipsi, kesised kolleegid, teised on nii loomingulised, et lähevad iga asjaga kaasa. Aitavad kõik välja mingid õigused. Et ei ole, ei ole probleem ja kargud ja kips oli täiesti tänase etenduse osalised. Urmas Põlda ja kuidas siis on niimoodi mängida, tuleb teretada vahepeal karku ja et kuidas ideed tekkisid, kas oli siin väga palju sellist improvisatsiooni ka täna õhtul või? No eks ta ikka natuke oli küll, jah. Aga see achilleuse teema on meil juba, mul oli just üle aasta tagasi täpselt sama, nii et meil mitte midagi. Vot ei ole ühes garderoobis, et see on meil nakkuslikke Achilleuse vigastus. Milliseid vigastusi teil on, Peeter Kaljumäe paraku ei ole hetkel ühtegi erilist vigastust ette näidata, aga ma tahtsin selle kohta öelda, et kuidas selle kõrkud ei kipsiga laval käia on, et nagu sa ise saalist nägid. Volmer kõndis suhteliselt kabedalt, see, kes prožektori ümber ajas, oli hoopis Põldma. Mul on üks selline ütlus, et näitlejad päästab etendusest ainult tema isiklik surm, et noh, ma ei ole seda kordagi proovinud omal nahal, selles mõttes mul on raske raske kommenteerida. Aga kes peab seal ooperis tenor pea osaleb laulma ja kui ta ikka sugugi ei suuda, noh, siis ilmselt ei ole võimalik, ükskõik kui kabedalt ta ei suuda kõndida või, või kui Paleriinil on ikka jalaluu murdnud, siis ta ei näe, ma mõtlen, et kust see piir jookseb, et seda on küll ilus ja pidulik öelda, päästab ainult isiklik suurus ja see piir on natuke kuskil ikka siinpool surma. Aga tegelikult tead sa ikka päris väga tõsine häda olema, jah, midagi spetsiifilist, mis ei, lubasin teha, sest ütleme, tavaline palavik. No kui sa oled niimoodi, et sa enam aru ei saa, ma ei tea, kui kõrge see peab siis olema, aga nii kaua kuni sa veel ise aru saadet sind lavale lükatakse, nii kaua näiteks mingi palavik niuke ei lasta, muidugi. See jutuajamine leidis nii Sis aset voorius teatrietenduse järel loba taga. Sealsamas Rahvusraamatukogu pisikeses teatrisaalis tegutseb ka Eesti üks huvitavama repertuaariga teatreid ja nimelt VAT teater ja seal omakorda töötab meie selle aasta parim naisnäitleja Katariina Unt. Käisin Katariina ka proovitegemisest rääkimas varakevadel, kui tal oli käsil Karim paasi roll ja tuleb tõdeda, et päris õigeks Katariina Unt seda tegelikult ei pea. Et reporterid oma kaamerate ja mikrofonidega õrnast proovimeeleolust püüavad ka osa saada. Kirurgid ei taha ka, kui keegi operatsioonitoas vahib kõrvalt et see on nii isiklik ja intiimne protsess, mis toimub prooviperioodi ajal, et sellist välistähelepanu nii-öelda rahuldada on suhteliselt pingutab. Ja teine asi on see, et minu seisukoht on. Publik ei peagi teadma sellest, kuidas üks teatritükk nagu lavaküpseks saab. Publicat salati hirmsasti huvitavat, mis nad seal proovisaalis ikkagi teevad, et see on selline noh, nagu nõiarohukeetmine natukene tegelikult. Jah, ma mõistan, see on väga inimlik saada saladuste jälile, aga mina leian, et selle elukutse juurde käibki selline kloor, mille alla ei saa piiluda, et see tuleb lihtsalt omaks võtta. Ja mulle tundub ka, et seda tuleks aktsepteerida. Ja siinkohal ütlengi suure tänu kõigile teatritele, kes on meid lubanud lava taha või veelgi enam proovisaali. See on olnud väga huvitav hooaeg ja kõik need katkendid on muidugi ainult murdosa saates kõlanud mõtetest. Vikerraadio kodulehel on aga kõik saated järelkuulatavad ning nimekiri terve hooaja jooksul teatri saates rääkinud säravatest persoonidest on samuti meie kodulehel kokku kaugelt üle 100 nime. Suur aitäh teile kõigile. Ja ongi kätte jõudnud teatri saate selle hooaja päris viimane intervjuu enne suve ja kui te nüüd kuuled, lähete meie kodulehele ja võtate lahti kõige esimesena, vaata mis oli siis eetris septembri alguses. Siis muljetasime seal möödunud suvelavastusi ja üks muljetaja, Pille-Riin Purje kõrval oli tol korral tantsumees, kelle jutul me oleme siin hooaja jooksul mitmeid kordi ka käinud. Ja miks mitte siis see hooaeg jälle tantsumehega ka lõpetada, see suvi koputab uksele, suvelavastuste piletid on saabunud müügile, ütleme tantsupeost, kas sul on tagataskud pered pileteid praegusel hetkel täis vä? No mõned on juba varutud, sellepärast et mulle meeldib lähedal lava istuda ja selle jaoks, et saada seda kohta tuleb varakult mõtlema hakata. Mida vaatama minna, uusi projekte on palju sel aastal või? On küll minu meelest oma 30 40, mida ma olen tuvastanud väiksemate suuremat, et on ka vanasid hitte, aitäh, mõni lausa mitmendat suve. Palusime tegelikult sul ju välja valida top kolm või siis kolm lavastust, milleta suve 2012 ei võiks mööda lasta, ilma neid lavastusi ei oleks näinud. See ülesanne, ma saan aru, on sulle ikkagi raskeks osutunud, sest sul on praegu siin arvuti sees lahti kõik need mitu suvelavastust, et kuidas sa selle valiku siis oled nagu enda jaoks oma peast teinud, praegu tõesti raske soovitada tüki, mida ise näinud ei ole. Et sellele nii-öelda ülesandele ma lähenesin Ki sellelt tasandilt, et ma tahaks midagi kindla peale öelda ehk midagi, mis mulle on endale meeldinud ja siis midagi, mida on hästi paljukiidetud ja siis midagi, mis lihtsalt torkas silma, et on midagi huvitavat veidi teistmoodi. No millest me siis alustame, alustame võibolla nendest Noosvates tükkidest või et mis on laval tagasi ja kellel veel nägemata, siis kiirustage jah, kõige sellisem, erilisem, kõige huvitavamad mängukohas selline kuidas nüüd öelda väga erinevate näitlejatega tükk, mida ma tahaksin kindlasti soovitada, Peko ka selline hingestatud. Kuidagi nagu setu naise selline käreolek ka ja see sisseelamine, see oli, see oli tõesti võimas. Ja siis samuti meeldisid mulle kõik need kolm noort tüdrukut, kes erinevates rollides ja, ja erineval moel seal oma armastust otsisid, et see tõi palju sellist koomikat sinna mängu juurde ja ma ei olnud Andres Mähar tükk aega näinud, et mul on nii kahju, et ta Tallinnast kaugele ära kurju tagasi kolis koju tagasi juba tõesti, aga, aga minu aktsionäriks kaugemale, et teda on alati tore näha teada ja siis muidugi Jeesuse rollis Juss Haasma paniga päris naljaka kaugusel. See on rohkem kui lihtsalt ainult üks teatritükk, seal on pisike laat selle juures ainult eelmisel suvel oli? Jah, ma usun või loodan, et ka sellel suvel jätkavad seda ja koguse tervik, mis koos muusika- ja draamapoole ja kõiksuguste vabaõhuantavate väljendusvõimalustega nagu autosõidud ja suured puuriidad. Jaa, katustel mängimine hüppamine, et see on seal kõik mängu toodud ja ma tõsiselt soovitan seda elamust noppima minna ja see on siis Vanemuise teatri suvelavastus Värskas päris setomaa südames seal. Ja muidugi üks asi on see, et õhtustele vaatajatele päike paistab näkku ja peegeldab veel selle järve pealt ka tagasi. Absoluutselt ei mäleta, et Mul oli pilvine ilm, sinul ei olnud pilvine, esineb, aga ma ei mäleta, et seal midagi näkku oleks peegeldanud. See järgi kuidagi jäi sinna külje peale, et minu meelest oli see taust väga selline metsaline. Ma tahan sellega lihtsalt seda öelda, et päikeseprillid kaasa, noh ma arvan, et saab ka ilma, et hakkavad, pigem nagu Eestimaa suvi on selline heitlik kui ilmaga, et targem on võtta midagi endale soojemat riiet kaasa, et kella kaheksast ütleme 11-ni seal selle silmas olla, et sellega peab kindlasti arvestama, aga ma ise läksin, kas see siis ma jalutasin seal juulikuus mööda neid metsi ja Värska metsades on maasikaid ja, ja kukeseeni ja mida kõike juba juulikuus, et tasub tõesti võtta sellest päevast nagu terve selline elamus, palju sääski oli ka jälle üks peab olema, kes kogu peo ära rikub, eks? Ei, mulle tegelikult kaob, eco väga meeldis ja ma kirjutaksin sellele kahe käega alla, et tegu lihtsalt peab nägema, sest pole teada, kas kas Vanemuise teater ka veel kolmandat suve tahab Setumaale kolida? Jah, kindlasti, et mina ise võtsin hoopis ratta kaasa, sõitsin mööda neid mägesid seal mööda neid metsi, et see oli tõesti ilus koht. Hea etendus, huvitavad laulud, näiteks seal lauldakse AC DC Sanders Tracy eesti keel üles ja kusagil mujal seda kuulda ei saa, et veel Kerge setu murrakuga, see on väga-väga hea. Niisiis Peko on meie esimene soovitus selleks suveks juuli alguses seda jälle mängitakse ja koht on värske, nii et Tallinnast minejatel tasuks terve päev selleks varuda. Aga mis meil see teine kategooria siis oli, lavastused, mida palju kiidetakse, just mida ma ise erinevatel põhjustel pole veel näinud. Et nendest ma sellel suvel kindlasti tahan ära näha pruutide kooli Tõstamaa mõisas. Seda mängitakse minuteada teist suve. Gerda kordemetsa lavastusi ma teatris nii väga palju näinud ei olegi, et rohkem on, on ta seal tele taustategijana tuttav, et päris huvitav on nagu näha, aga sellist TEMA teatri lavastust, et mul on mulje jäänud, et ta on üsna detailitäpne ja teeb oma lavastusi hästi korralikult ja mina olen nagu selle pooldaja, et oleks võimalikult puhas lavastus. Harva ja mõnikord võib ka olla selline nii-öelda teatri uuenduslikkus mõttes. Et ei tea, mis, aga põhimõtteliselt mulle meeldib ikkagi see. Georg Malviuus, Pedajas, Nüganen, sellised Ain Mäeots, kes muuseas Pekol avastas, et tema on ka üks selline lavastaja, kes alates puhtalt lavast psühholoogiline pool ja need suhted on väga täpseks saada. Jah, ja tegelikult ka selline tehniline pool, et kõik on viimseni paigas. Pruutide kool on palju sky mängitud, minu meelest, mitte professionaalide poolt. See on selline huvitav küsimärk, aga kuna teda nii palju kiidetud, siis järelikult on õiged inimesed sinna valitud ja seda huvitavam ta siis on, et näha hoopis selliseid näitlejaid, keda muidu näinud pole. Osades on ikkagi tuntud näitleja Laine Mägi ja Laine Mägi. Andrus Vaarika meenuvad. Kuna ta pruutide kool, siis ma saan aru, et see on noored neiud, kes seal põhiliselt seda sisu täidavad. Ja neiud, noormehed muide ka, kuidas siis tegelikult ei ole midagi päris amatöörid ka, et nad on teatriklassi õpilased olnud või siis on nii, et nad saavad võib-olla sellise väga hea praktika sellest suvelavastuses seal tõstamas. Aitäh info eest. Ja kolmas lavastus, mis me võiksime siis välja tuua nende seast niimoodi kõhutundega hinnates, mis võiksid osutuda selle suve sellisteks tegijateks lavastused, mis tulevad väljagi alles sellel suvel ja mida keegi veel näinud ei ole, mis tõenäoliselt praegu siis peaksid võib-olla proovisaalis olema nende hulgast ma valisin sellise kaugema tüki jälle Tallinnast arvestatuna. Et üks hea detektiivimäng sobiks minu suv küll väga hästi ja Õisu mõisas Viljandimaal mängivad jällegi Oret teatrit tudeerivat inimesed, pluss siis paar vanemad tegijad. Kas see on see, kus on Rita Raave või just Rita Raave, Merilin Kirbitsial, Allan Kriska, et ega ma muidu detektiiviraamatuid ei loegi, kui ainult suvel siis kui on sellised nagu kergemate võib-olla et oleks huvitav, põnev ja läheks kiiresti, et siis ma usun, et teatrimõttes on ka üks headetektiivikas, kui ta on tõesti välja mängitud niimoodi, et kes on süüdi ja et saab kaasa mõelda, seda siis ühte suveõhtusse sobiks selline väga hästi. Võisu mõis on ka koht, kus on ju ka enne teatrit tehtud, nii et inimesed peaksid siin hästi ja võib-olla ka tee leidma. Aga jällegi need noored siis, kes seda mängivad, ei ole mitte Lovoka taustaga, vaid on Viljandi kultuuriakadeemia taustaga, eks ole. Just et need on Viljandi noored. Tuisu mõisas ma käisin küll, jah. Kas see oli nüüd eelmine või üle-eelmine suvi vaatamas ka ühte sellist armukolmnurgamängu ja petmine ja tegelikult see atmosfäär seal on selline vana mõis, mida tehakse korda ja see, see atmosfäär kindlasti mängib sellise mõrvamängule ka hästi kaasa. Pinteri petmine. Mulle iseenesest ei meeldinudki, aga, aga avatud meelega ma olen valmis andma uue võimaluse. Ega väike koht siis selles süüdi kindlasti ei olnud mängukoht süüded mängu kohta oli üks paremaid asju selle asja juures. Need on siis need kolm lavastust, Ma ei tea, kas mul läks kõrvust mööda, kas me selle detektiiviloo pealkirjaga ütlesime vä ei öelnud selle detektiivi lavastuse nimi on pulm ja seda on kirjutanud samuti mitu inimest, et põhiliselt on autoriks kaur riismaa, kes hetkel õpib lavakas, aga seal on pulmakõned. Tulevad simmashilevilt Ivar põllult ja Urmas Vadilt, et see päris huvitav ka, kui on mitu inimest kokku saanud seal kirjutamislaua taga, seda sa ei karda, et mitu kokka ühepaja ääres. Ei, ma olen täiesti põnevil, kuidas see kõik kokku soovitatakse. Ja muide, üks omapära ka nende kolme valiku puhul mina muide ei teadnud, milliseid valikuid sa teed, see selgus just siin ja praegu. Kõik eesti algupärandid, eesti tükid, eesti tekstid, seda ma ise teadlikult ka ei valinud, aga ei saa. Võib-olla Eesti Eesti tekst puudutab nagu ikkagi lähemalt selline peaaegu siis nagu autorilavastuse teema ka, et pruutide koolgi on terve korra metsa enda kirjutatud. Ja Peko on tegelikult Kauksi Ülle ja ma sain aru, et Kauksi Üllelt kaasati selle lavastusprotsessi juurde hästi tihedalt. See võib Kasele muuta selliseks, nagu ta tuleb lavale sellisena, nagu ta mõeldud on kirjutades. Nii et siis oma ja sellist ehtsat eesti teatrit eesti teatriteksti. Otsige üles sellel suvelt, head kuulajad, aitäh sulle ka tantsumees ja mis me siis teeme, sügisel muljetame jälle. Ja siis on aeg tibusid lugeda. Aitäh ja head suve. Ja nüüd ongi kõik. Teatrisaade läheb edasi juba uuel hooajal. Olles linnud. Veel, kuidas verre voolama? Teatrisse.