Siin Tallinn Viker raadio, tere päevast kuulama rahva teenreid ja täna oleme teie koosseisus. Peeter Kaldre ETV-st, Lauri Hussar vikerraadiost, ütleme tere hommikust ka meie Tartu stuudiosse, kus on Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Külli-Riin Tigasson. Tere hommikust. Nii, ja tänases saates räägime siis arengutest Euroopas ja Kreekas, aga ka Eesti telemaastikul kasutusel olevatest võtetest aga alustame maailmavaatest, aga kõigepealt võiks rääkida tänavavaates, sest sellel teemal on Eesti inimesed sellel nädalal kõige rohkem arutlenud. Tegu on siis Google'i tasuta rakenduse Street viuga, mis võimaldab mööda Eesti teid ja tänavaid jalutada arvuti tagant lahkumata ja siinkohal tuleb kindlasti märkida, et kogu Eesti pildistati üles siis eelmisel suvel või võime öelda ka, et filmiti ja ja, ja see paneb küll kõiki eestlasi küsima ühte küsimust, et kas te olete juba oma kodu, guugeldan. Noh, kogu Eesti muidugi seal nähtav ei ole, sellepärast et väiksemad kohad ja väiksemad asulad. Muidugi kõik proovisid, kui nad suuri linn linnasid, juba teada said, siis proovisid oma kodukoht ütleme, seal kuskil Aruvallas üles leida, aga see ei olnud nagu võimalik, sest see nagu pildi peale pole jäänud. Aga tõepoolest suuremad linnad ja suuremad asulad kui seal oma tuttava Ta või iseenda kodukohta otsida ja sõita nagu, nagu, nagu selle arvutimänguga sinna sinna peale ja suumida ja vaadata, kus su magamistoa elutoa aken on ja auto on õues või mitte, sest see on ikka päris vahva asi ja ega siis asjata ei ole see projekt ka tänases Postimehes valitud sisuliselt nädala näoks. Võiks isegi öelda, et aasta näoks tegelikult, et et sellist, sellist asja ju. Sellist asja me ju ei mäleta, aga ei ole kunagi kogenud. Ja et, et see teema On tõesti sel nädalal päris palju juttu ja vestlusainet pakkunud inimestele ja mina isiklikult olin küll üllatunud seda vaadates ikkagi vaatasin mõnda päris pisikest külakest Võrumaal, mis on, mis on vaev kaardi peal või kui siis on kaardi peal ainult pisikese täpisuurusena StreetView's oli see kõik üles võetud, isegi kõige väiksemad külavahe- ja metsavahe teed. Neid võis seal näha. Et ja noh küll, aga võib muidugi aru saada ka mõnedest inimestest, kes on praegu ka näiteks pöördunuid Eesti päevalehe poole, et inimesed, kes elavad kuskil maal, et mõned inimesed on päris, on päris häiritud sellest, et et üks inimene kirjutas, et tema võis näha Street jõustustest stseeni oma koduõuel, kus te öise külalistega teed ja tundis, et siin on küll natukene tema privaatsust nagu häiritud. Aga noh, ma arvan, need inimesed, kes elavad linnas sellistes suurtes kortermajades, et noh, nendel võib-olla ei, ei ei teki nagu sellist emotsiooni. No tuleb kindlasti rõhutada, et inimestel on võimalik ennast selt Google StreetView's või tänavavaatest ära kustutada, nad peavad lihtsalt Google'ile vastavasisulise avalduse tegema. Ja mis puudutab muidugi privaatsus probleeme, siis siis on välja toodud ka ka hirme, et kui nüüd ikkagi maapiirkondade kohta või, või ka linnapiirkondade kohta see tänavapilt on ikkagi niivõrd selge ja arusaadav ja, ja tõesti väga hea kvaliteediga üles võetud, siis võib see ka kuri kaeladele pakkuda huvi. Kui nad soovivad virtuaalselt mööda tänavaid jalutada ja valida siis neid objekte, mida, mida kunagi tulevikus külastada, aga seda on peetud ikkagi pigem teoreetiliseks. Rohkem on välja toodud, selle puhul näib võimalike kasulik kasulikke rakendusi, et loomulikult kui me läheme uude kohta ja tahame teada, kuidas see koht välja näeb selleks, et kohapeal kiiremini arenema veereda, siis kindlasti selline Google Street View ju annab, siinkohal annab neid võimalusi kiiremini orienteerumiseks juurde, aga peale selle on välja toodud, et et ka näiteks kinnisvaraäris võiks seda väga-väga hästi ära kasutada, sellepärast et üsna sageli me näeme kinnisvaraobjektidest mille kohta kuulutusi avaldatakse, selliseid klantspilte. Et aru saada, kuskohast see maja ikkagi täpselt asub ja mis seal ümber on sellise selleks just sellised rakendused nagu Google StreetView ju hea ongi ja ega me kõiki neid rakendusi praegu võib-olla isegi ette ei kujuta, mida see, mida see meile pakub ja, ja mis on kõige olulisem, et, et, et seda pakutakse meile praegu tasuta, et, et keegi on selle valmis teinud. Tõsi, ta loodab ülemaailmse informatsiooni kogumise ja võimalikult suure klientide hulgaga loomulikult ise sellest kunagi mingit kasumit teenida, aga keegi ei maksusta meil sellise teenuse kasutamist, mis on ju väga positiivne. Nojah, samas keegi ei, ei, ei küsi, ei ole ikkagi ka inimestelt luba küsinud, et kas ma tohin teie maja filmida või? Ei, et noh, eks ole nagu kahe otsaga asi. No siin tuleb muidugi rõhutada seda, et tegemist ei ole ju reaalaja, vaid need kõik on tehtud ja üles võetud ja sa võid jälgida ju kodupaika, mis on üles võetud eelmisel suvel, aga see tõepoolest annab ju teoreetiliselt võimaluse see asi kaardistatakse ära ka reaalajas, ehk siis kogu territooriumi hakatakse jälgima ka reaalajas. Ühtepidi on see tõesti selline privaatsuse rikkumine, nagu me siin esile tõime, aga teistpidi no miks mitte, kui sa oled, oled oma maamajast ära läinud, tahad vaadata, kas kõik on korras, eks ole, klõps sinna peale, vaatad, kas, kas mingisugused kaabakad hiilivad kuskil metsa ümber või mitte. Peeter läheb liiga kaugele. Aga ma tahan jõuda sinnani, et näiteks London on ju üks maailma suurlinnu, mis on täielikult peaaegu täielikult kaetud videokaameratega ehk siis reaalajas toimivate kaameratega, nii et see ei ole tegelikult ju midagi uut. Ka ekstraordinaarset. Ja samas ei ole midagi uut ka ka selle ka selles, kuidas Lääne-Euroopa inimesed tegelikult päris paljud protestivad nendesamade videokaamerate vastu ja kui sa Peeter ütled, et, et, et on soov oma maamaja jälgida kaamera abil, siis tegelikult selleks ei ole vaja mingit Google'i abi, et sa võid lihtsalt panna sinna kaamerad ülesse ja ma kujutan ette, et jälgida Külvimasinaid see on kahe otsaga asi, et sa võid läheneda ühelt poolt ja teiselt poolt sellele teemale Jah, ja kes, nagu ma ütlesin, kes ei soovi seal olla, siis nendel on alati võimalus ennast lasta sealt kustutada. Tõsi, Londoni nende kaamerate puhul on see asi keerulisem, aga ega ka Tallinna linn on kaameraid täis, kuigi seda pilti näevad meil ainult õiguskaitseorganid. Aga, aga see selleks. Ma vahetaks küll siinkohal teemat ja räägiks pisut maailmavaate teemadel, sellepärast et Riigikogus läbis sellel nädalal esimese lugemise seaduseelnõu, millega luuakse siis parlamendis esindatud erakondade juurde oma maailmavaate propageerimiseks. Sihtasutus kütused ehk maailmavaate, sihtasutused ja riigieelarves on neile juba ette nähtud 900000 eurot ja tegu on siis endiste tasadega ehk demokraatia arendamise sihtasutustega. Et seal on tehtud kosmeetilisi muutusi, on need asjad ümber nimetatud, aga sisu on sama, rahasumma on sama ja eesmärk on sama. Et kuidas nüüd seda olukorda hinnata, et mis on nii-öelda maailmavaate arendamisel, on, on justkui tekkinud, et ühe ühelt poolt antakse erakondadele 5,4 miljonit eurot iga-aastaselt ja nüüd veel hakatakse neile nende loodavatele sihtasutustele veel 900000 eurot juurde andma selleks et, et nad saaksid selle muu raha kõrval veel tegeleda ka maailmavaate arendamisega. Termin maailmavaate sihtasutus toob mulle meelde ühe minu lemmikraamatu ehk siis Orwelli, Orwelli teosed, kus olid sellised terminid nagu tõeministeerium ja, ja maailmavaate sihtasutus on, on midagi sarnast mulle imponeeris Kaarel Tarandi juhtkiri viimases sirbis, kus ta küsib, et mikspärast Eestis arvatakse, et maailmavaade et maailmavaatele on õigus ainult erakondadele ja neljal parlamendierakonnal, kes siis saavad toetatud, et miks, miks see viieprotsendiline künnis on siis see piir, kus kui sa alla selle oled sul enam maailmavaadet siis nagu olla ei tohi või sa ei tohi seda kollektiivselt kaitsta, õigemini sul raskendatud, sest sa ei saa selle eest mingisugust toetust. Ja siis, kui sa oled üle viie protsendi saanud, oled sa parlamenti saanud, et siis on sul õigus ka maailma. Et, et see on nagu üks õieti küsimus ja teine õieti küsimus on muidugi see, et noh, oleks siis meie erakondadel selline kindel maailmavaade, mida me saaksime vaadata, nutame Reformierakonda või IRL-i või Keskerakonna, ma ütleks, et vot seal on kindel maailmavaade ja kõik, et selle erakonna liikmed ajavad seda maailmavaadet, tahavad seda arendada, okei, siis võiks niimoodi olla. Aga me ju teame, meie erakonnad ei ole moodustatud teps mitte mitte ainult maailmavaate põhjal, vaid seal on hoopis mingisugused muud ja hoopis madalamad instinktid mängus. No ma ütleks nende nii-öelda maailmavaate sihtasutuste kohta nii palju, et noh, nagu senimaani on, on aru saada, et parteid kujutavad ette, et need sihtasutused hakkaksid tegema uuringuid, teaduslikke uuringuid, hakkaksid võib-olla välja andma raamatuid, korraldama seminare, võib-olla välja andma ka stipendiumi noortele, et see kõik on tegelikult noh, see, see ei ole tegelikult üldse paha, selline tegevus küll on, aga minu arvates niiet et, et kui, et kui loodi või luuakse need nii-öelda emmessaad ja erakonnad hakkavad saama selleks spetsiaalset sihtotstarbelist raha riigieelarves, siis tegelikult selle võrra oleks tulnud vähendada parteide muud rahastamist riigieel arvest. Ehk siis seda raha, mis läheb praegu suuresti valimiskampaaniates, et siin Päevalehes oli ka see nädal üks artikkel, kus võrreldi seda, et, et kui palju maksab keskmine Eesti maksumaksja parteide laostas raha ja kui palju näiteks keskmine saksa maksumaksja ja Eestis on see absoluutarv oluliselt suurem. Ja minu pärast parteid võivad teha oma sihtasutused, maailmavaatelised, oma fondid, aga, aga sel juhul ikkagi juhul kui nad küsivad selleks riigieelarvest sihtotstarbelist raha, et siis lepingu sellega, et et reklaamiga ained oleksid tulevikus väiksemaid ja muud toetust, saab vähem. Ma vaidleksin Peetrile natukene vastu kui Peeter ja ütleb, et, et Eesti erakonnad ei ole maailmavaatepõhised, et siiski mulle tundub, et me saame siiski rääkida nende puhul maailmavaatest, mis on välja joonistumas või juba joonistanud, et reformierakonnalt me ikkagi sotsiaaldemokraatlikke ideesid ei kuule või või sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt me ikkagi ka väga selgeid selliseid liber, taarseid või, või, või ka või ka üsna üsna parempoolseid seisukoht Te ei kuula ja need seisukohad on ikkagi juba välja kujunenud ja pigem seistakse ikkagi nende eest, et ja öelda, et Eesti erakonnamaastik on justkui nagu pudru ja kapsad, et ma siiski sellega päris nõus ei taha olla, sellepärast et siin on. Siin on väga selgelt erakonnad, kes mängivad justkui nii-öelda nagu rahvuslikule kaardile, kes mängivad nii-öelda majanduslikule kaardile ja kes mängivad sotsiaalsele kaardile. Et sellisel juhul me ikkagi saame rääkida, et meil on, meil on maailma suhteliselt selle 20 aastaga ikkagi kujunenud välja erakonnad, kes seisavad nende nende põhimõtete eest. Millist lippu nad hoiavad? Absoluutselt sinuga mitte nõus. Ja küll jah, mingisugused jooned on äratuntavad ja sa võid iseloomustada, et sotsid on seal suurema maksukoormuse ja parema, parema sotsiaalhoiu poolt ja nõnda edasi. Aga mida ma mõtlesin, on see, et kui tuleb selline poliitiline olukord, kus on vaja, nagu öeldakse, leivad ühte kappi panna, siis maailmavaated lendavad kohe kuradile. Reformierakond ja sotsid on koos olnud Keskerakond ja Reformierakonna koos olnud, peaks nagu olema tuli ja vesi ja see ei ole takistanud, kui nagu öeldakse, poliitiline horisont hakkab kumama, siis lendavad. Aga täpselt samamoodi Saksamaal on sotsid ja konservatiivid koos olnud, liberaalid on kõigiga koos olnud rohelistega on tehtud valitsuse ja nii edasi, et selles mõttes seal ei ole seal suurt vahet, tõsi, seal on, ütleme, vasak äärmuslased, kellega ei ole tehtud, aga aga, aga, aga valdavalt. Ta ei ole see võõras ka kusagil mujal, et see käib lihtsalt selle poliitilise mängu juurde, kus sageli ongi kokkulepped kas isikute vastuolude tõttu või, või mingitel muudel põhjustel väga keerulised sündima, et see käib kahjuks selle poliitika ja kompromisside tegemisega kaasas. Aga siiski mingisuguses plaanis Nad seisavad väga selgelt oma maailmavaateliste põhiideede eest ja seda me näeme ka Eesti poliitikas, et seda ma siin küll küll nagu praegu ei välistaks, et meil meile üleüldse maailmavaatepoliitikat ei ole. Ja et küll on, aga, aga küüniline see ikkagi, et, et kokku võtta kas parteid, et selle otsusega näevad ette, et nende riigieelarvelist rahastamist suurendatakse umbkaudu 15 protsenti, et ma arvan, et seda on küll nagu praegu praegusel ajal inimestele väga raske põhjendada, arvestades seda, kas või kuidas päästekomandosid suletakse ja nii edasi. Aga see on muuseas huvitav küsimus, et miks, miks seda tehakse ja miks seda tahetakse vaatamata kõigele teha, et et kuigi on, on avalik vastuseis ja riigikogul ja neljal erakonnal on, on võimalik näidata seda, seda head tahet, et öelda, et olgu peale, et me me praegu seda ei tee, et meil on piisavalt empaatiavõimet, et me saame aru, et kui tulevad kasvuaastad, et siis siis kui inimestel tõuseb OK, tõusevad sissetulekud, et siis ühel hetkel me võib-olla tunnetama ka seda auvõlga nende ees, kes on meie demokraatiat siin arendanud. Ka siin on välja toodud küll neid Saksamaa kõikvõimalikest istungeid ja nii edasi, kes on siinsele siinsesse demokraatiasse panustanud, et siis siis me teeme ka samasuguse sammu ja tunneme vastutust selle pärast, mis toimub Moldovas või, või Gruusias ja nii edasi, et ja et siis me püüame nagu nende demokraatiate arendamisele oma väikese panuse kaasa anda. Aga, aga praegu tundub küll, et et tahetakse väevõimuga seda asja ära teha ja, ja see avalik arvamus ja see kriitika justkui justkui nagu ei loe ehk siis ehk siis riigikogu liikmetel selles küsimuses ja sellel nädalal, kus suletakse kutselise tuletõrje depoost, justkui see empaatiavõime täielikult Puud, või öelgu siis, et me teeme seda, aga et selle võrra me siis vähendame 900000 euro võrra erakondade rahastamist riigieelarvest, et see ei ole enam 5,4 miljonit eurot lavastus, vaid vaid ütleme, 4,5 miljonit eurot aastas, millele lisandub see tasade raha, et see oleks ka lahendus. Aga veel kord erakondade maailmavaatesse, nende erisustest, et tõepoolest Salaurey rääkisid väga veenvalt, et igal pool on niimoodi ja Eestis hakkab välja kujunema erinevate maailmavaadete põhjal põhinev erakonna poliitika. Aga võtame sellesama selle NSA näit. Hääletasid ja nende loomise poolt kõik parlamendis olevad erakonnad, sotsid, Keskerakond, Reformierakond, IRL. Väga huvitav olukord on muuseas tekkimas ma kohe. Oot ja mis on olnud näiteks Keskerakonna või sotside põhiline loosung, kui on mingisugused muud teravad küsimused ühiskonnas, rahvast tuleb kaasata rahvaga, tuleb arvestada erinevaid arvamusi, tuleb kuulata, Ta osatud inimesed tuleb kaasata ja nõnda edasi. Sa väidad, et siin praegu opositsioon on olnud silmakirjalik näiteks, eks ole, kõik hääletasid ju peaaegu in corpore selle seaduse poolt, kuigi ei ole teada, et näiteks vabaühendused on selle vastu, et see tekitab inimestes protesti ja nõnda edasi ja vastu hääletasid ainult üksikud liikmed. Juku-Kalle Raid, Tõnis Lukas, Andres Herkel, Lembit Kaljuvee. Inara Luigas, palun. Aga ma toon veel siiski ühe huvitava nüansi sisse, et ma lugesin seda stenogrammi põhjalikult, mis MS saade kohta oli, et loomulikult see diskussioon ei läinud väga süvitsi ja võib-olla ei olnud ka huvi, et see väga süvitsi läheb, aga ometigi kõige teravamad küsimused tulid akna alt ja et siin on tekkinud väga huvitav olukord, et riigikogus on tekkinud nagu üks mõõde juurde, kus siis riigikogu lisaks riigikogu erakondadel on meil nüüd ka riigikogus aknaalused, kes, kes ei, kes ei mängi praegu ühtegi, seda nii-öelda maailmavaatemängu ja kes on selles mõttes vabad väljendama oma seisukohti ja seetõttu on, on riigikogus nagu üks väga selge, selline selline kriitiline positsioon juures, mis, mis annab diskussioonile juurde, et, et see, see rikastab kindlasti seda ka, mis Riigikogus toimub, nemad ju raha ei saa, nemad raha ei saa, aga sellepärast võib-olla küsisidki väga kriitiliselt. Nii et jääme edasist arutelu ootama, aga, aga mulle tundub, et siin erakondadele riigikogu liikmed. Tal on küll võimalus nagu plusspunkte võita, kui nad sellel ühel hetkel need suudavad selle, selle rahastamisküsimuse Messadega seoses edasi lükata. Keegi ei väida, et, et demokraatiat, et ka ka siin lähivälismaal ja, ja meie partnerriikides, kus võib-olla demokraatia ei ole nii kaugele jõudnud ei tuleks edasi arendada, aga küsimus on ikkagi selles, et kas see, kas see vastab ka siinsetele oludele ja kas rahvas kõigest üheselt aru saab, kuigi meile püütakse milleski veenda ja räägiks, räägiksin, et meie erakonna maastikust edasi ja sellest maailmavaatest ka. Et erakondade toetusreitingud on jälle tulnud ja, ja, ja see, mida me näeme, et see on kinnitanud küll seda, et sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus on püsiv, et Ma võib-olla esimesena tooks just selle nüansi välja, et ta on juba kolmandat kuud seal 29 30 protsendi piirimail ja, ja väga stabiilselt, et sama samamoodi on ka stabiilne olnud Reformierakonna toetus mis nüüd küll ületatud protsendi võrra sotsiaaldemokraatliku erakonna toetust, aga see kõik mahub selle selle vea piiresse, nii et me võime küll öelda, et et sotsiaaldemokraatlik erakond on praegu arvamusküsitluste järgi väga selgelt juhtiv opositsioonipartei ja väga stabiilsed Nojah, ja silma torkab ka see, et kõige rohkem on kõikunud ja kõige suuremat kõikujad on olnud vist läbi läbi viimaste aegade üldse olnud IRL ja Keskerakond eriti. Ja Keskerakonna maine kukkumine viimaste aastate madalaimale tasemele on muidugi märk sellest, et need viimased skandaalid arvatud, et need skandaalid mitte kunagi Keskerakonna mainet ju ei kõiguta, sellepärast et mida hullem skandaal, seda, seda tulisem poolehoid Keskerakonnal tekib, siis tegelikult see päris niimoodi ei ole. Ja see küsitlus näitab veel IRL-i kohta ta seda, et see elamislubade skandaal, mis vahepeal neile päris paraja põntsu andis, siis, siis see on juba ära unustatud ja nad on taastanud oma. Nagu ütles Emori juht Aivar Voog, et nende selline toetajaskonna maht ongi loogiliselt kuskil mingi 17 protsenti ja enam-vähem. Aga jah, Keskerakond on, on rant kukkuja olnud. Aga samas, kui me siin nüüd vaatame elamislubade skandaali, siis ühelt poolt see skandaal ei ole läbi ja IRL-i puhul ikkagi ma pakun, on, on toetuse tõus pigem seotud sellega, et see, see esimene, esimene suur vastasseise ja erakonna erakonna siseprobleemide välja lekkimine ja, ja, ja siin kõikvõimalike lahkujate-ga seotud informatsiooni ja nii edasi, et see on natukene lahtunud, et pigem ikkagi on on IRL-i puhul, ma arvan, põhjuseks see, et need sisevastuolud ei, ei peegeldu enam avalikus arutelus nii teravalt, kui nad seda olid veel paar kuud tagasi ja seetõttu inimestes on, on justkui tekkinud jälle lootus, et võib-olla võib-olla see Well ehk siis Isamaaliit ja Res Publica Liit, nii nagu me seda enne liitumist nägime ja, ja võib-olla siin ka liitumisjärgsetel esimestel aastatel, et võib-olla võib-olla sellest on siiski midagi alles ja, ja see on natukene taastanud ka seda Well I toetust, sellepärast et, et soov justkui sellise konservatiivse erakonna järele ja konservatiivse maailmavaate järel on väga selgelt olemas ja see väljendub siis ka selles IRL-i toetuses, mis muidugi Keskerakonna toetust või puudutab, siis mina arvan, et Keskerakonna toetuse languse taga on ikkagi Keskerakonnast lahkunud inimestega seonduv. Et need skandaalid, mis puudutavad siin õiguskaitseorganite või kohtulugusid ja nii edasi, et see on see, on küll üks üks külg aga, aga pigem ma siiski. Ma arvan, et kui lahkuvad piirkondlikud liidrid nagu nagu Kalle Laanet või Lembit Kaljuvee, Kaljuvee või Inara Luigas, et see tekitab piirkondades nii palju probleeme, et see võib olla ka tinginud selle, et Keskerakonna langus on ligi kuus protsenti olnud, et see, see on ikkagi väga märkimisväärne langus, ma ei tea, kuidas Külli-Riin sina seda näed. Ja et see tundub tegelikult Lauri väga-väga loogilise põhjendusena, et sellised skandaalid on ju tõesti Keskerakond vaevanud läbi aastaid, aga see ei ole võib-olla nii suurt mõju avaldanud. Küll aga tekkis mul, sattusin paar päeva tagasi vaatama seda saadet, et Tallinna Televisioonis ja siis mul tekkis ketserlik mõte, et kes teab, et võib-olla teeb talle väikse karuteene ka seda tüüti nagu PR-töö, nagu me näeme seal Tallinna televisioonis. Et mida sa mõtled küll ma mõtlen näiteks seda, kuidas seal räägiti, kuidas Keskerakond on tegelikult nagu, nagu Marin lööte Pennyga sarnaseid vaateid esindab ja nii edasi, et et on nagu noh noh, ütleme, milline ressurss, nagu pannakse selle Tallinna televisiooni peale. Kulutatakse jaa jaa. Ja kas sa tahad öelda, et siis Marin Le Pen esindas justkui mingisuguseid positiivseid vaateid? Ei no lihtsalt, et ta ilmselt ise ka nägite seda saadet, kus oli jutuks ja kas see oli jutuks ja mul on tunne, et ei taha seda tüüpi nagu PR-töö, nagu sealt võime näha, ei, ei pruugi ka parteile just mainele head. Kahjuks seda saadet ei näinud, et seega sa tekitasid minus huvi, aga ma ei ole kindel, kas ma, kas ma leian aega, et seda ära vaadata, aga. Ma siiski lisaksin ühe ühe asja veel, ma siiski arvan, et küll Tallinna televisioon eriti inimeste seisukohti ei mõjuta, sest teda lihtsalt ei vaadata eriti ja kui vaadatakse, kes siis on need veendunud Keskerakonna toetajad, need sealt niikuinii murenemas midagi. No ei tea, tegelikult need, see ikka üks jaguma, kardan nagu naeruvääristab seda parteid, et nii mõnedki saated, mida saab siis näha, et. Jah, aga ma ikkagi tahaks, tahaks viia jutu sellele, et erakondade jaoks see viis, kuidas nad siseprobleeme lahendavad, on, on niivõrd oluline ja kui, kui ikkagi seda tehakse ebaõnnestunud, nagu me seda nägime IRL-i puhul ja nagu me seda nägime Keskerakonna puhul, siis, siis selle, selle võimaliku mõjuna partei toetusele on olulised märkimisväärsem, kui, kui foolium ja seemned teemaline teemaline avaldas, kuigi ka see jättis väga tõsise jälje ja nüüd, kui me vaatame seda Reformierakonna toetust, et siis tõenäoliselt inimesed on, on pisut leebunud ja sellist sellist väga tugevat reaktsiooni enam enam me ühiskonnas ei näe. Meenutame, milline oli toonane vastasseis ja, ja milline on see suhtumine praegu, et tõenäoliselt see kajastub siis ka selles reformierakonna toetusreitingus või on Reformierakond millestki õppinud. Et sellised fooliumseemned teemalised avaldused võib-olla jäävad tulevikus olemata. No eks Reformierakonna ja sotside stabiilse reitingu tagab ka see, et ega need on kaks erakonda, kus ei ole olnud selliseid siseskandaale. Me ei mäleta, noh, hea küll oli sotsidel see Jüri Pihli ja Sven Mikseri vahetus ja vangerdus, aga, aga see ei olnud nagu selline skandaalne asi, mis oleks nagu pika jälje jätnud, aga aga IRL-is ja keskerakonnas on see asi ju olnud väga tõsine ja, ja ma arvan, et see veel kestab, sest iga nädal tuleb uudised, kus mõnest piirkonnast on jälle ankroom, mingisugune 10 inimest korraga välja astunud, näiteks Saaremaal Keskerakonnast. Nii aga vahetame siinkohal teemat ja räägime pisut mõjuvõimuga kauplemisest, sest lõppeval nädalal saime teada, et kuus aastat kehtinud paragrahv, mis kriminaliseeris mõjuvõimuga kauplemise on pehmelt öeldes sisutühi ehk siis kehtiva regulatsiooni kõnealusel on väga keeruline või peaaegu võimatu kedagi süüdi mõista. Ja see tuli välja siis pärast seda, kui riigikohus langetas otsuse, eks reformierakondlase Mati Eliste kaasuses leides mõjuvõimuga kauplemisele peab või kauplemisega peab kaasnema ebaseaduslik tegu ja, ja seetõttu prokuratuur on hakanud nüüd kõiki neid mõjuvõimuga kauplemise süüdistusi tühistama, on tühistatud ka Priit Toobali ja Ester Tuiksoo 600 euro juhtum? Jaa jaa, ja nüüd on õhus küsimus, et kas seadusandja on teinud praaki või on õiguskaitseorganid oma võimupiire ületanud. No õiguskaitseorganid väidavad seda, et kui nad need läbiotsimised ja süüdistuste esitamise tegid, et siis nad lähtusid lihtsalt sellest seadusest, mis neil oli, ehk siis täpsustamata seadusest, kus ei olnudki kindlalt välja toodud, et mis asi see on kuritegu või ei ole, et ma siiski viskaksin siin kivi täiesti seadusandja kapsaaeda, et ta ei ole auke juba kas nad suutnud kinni toppida, et see oli ju nagu ette arusaadav? Ma loodan, et põhiseaduskomisjonis õiguskomisjonis ju. Ma eeldan, vähemalt peaks istuma ju arukad ja kaugelenägevad inimesed, aga mitte need, kes tagantjärgi hakkavad auke lappima. Ma ei tea, mina isiklikult ei, ei ole jurist ja ma ei tunne ennast nagu nii-öelda selles õigesti väga-väga kodus, aga mulle tundub muidugi natukene üllatav, kui öeldakse, mõjuvõimuga kauplemine peab olema see, et, et see tegu, mis ta uuritatakse, oleks nagu seejärel ebaseaduslik, et et noh, ma arvan, et, et, et kui, kui keegi nii-öelda müüb oma oma võimu ja ja ta siis teeb ühele ühe ühe inimese või ühe organisatsiooni nii-öelda asjad, see seab enda prioriteediks, aga samas ei ole ebaseaduslik, aga teine võib-olla ei ole tal nii priorit? Ei, ta ei ole nii oluline, et see on ka tegelikult on ju ühe inimese või ühe organisatsiooni ühe isiku soosimine ja teise nagu nii-öelda ebasoosingusse jätmine, et mulle tundub, et see on ka ikkagi ju noh, see on ka tegelikult mõjuvõimuga kauplemine ka siis, kui kui, kui reaalselt ei tehta midagi ebaseaduslikku Mina tooksin ikkagi välja ühe ühe nüansi, millest me ei ole eriti Eesti õiguskaitseorganite puhul rääkinud, aga meil on seda riiki olnud 20 aastat ja me oleme seda õigussüsteemi üles ehitanud ka 20 aastat ja kui me vaatame, et kui palju me jätkuvalt kõik võimalik õiguskaitseorganitega seotud regulatsioone muudame või, või ka või ka või ka kriminaal Maal seadustiku muudame, siis näitab, et kui palju meil on veel vaja parandada või arendada ja, ja kui me nüüd vaatame seda, et, et kui paljudes OPA liikmesriikides ei ole mõjuvõimuga kauplemine kriminaliseeritud, siis on 10 Euroopa Liidu liikmesriike, kes ei ole seda teinud ja peaasjalikult on tegu nii-öelda Vana-Euroopaga, seal on ka Soome ja Saksamaa ja Holland ja, ja mitmed teised riigid ja, ja nad on seda teinud just põhjusel, et kuna seda on niivõrd keeruline kriminaliseerida, siis, siis on parem ja lihtsam sellega mitte tegeleda ja püüda siis püüda siis leida võimalusi muude korruptsioonivastaste meetmete, et ega korruptsioonikontrolli all hoida, aga et mitte mitte minna sellise üsna selgelt võib olla isikuvabadust või, või, või ühiskonnas vabaduste piirava lahenduse peale, et samal ajal siin uue Euroopa puhul, kui me räägime siin Kesk ja Ida-Euroopa riikidest ja uuematest, Euroopa Liidu liikmesriikides siis siis nende puhul on ikkagi mindud seda teed, et mõjuvõimuga kauplemine oleks kriminaliseeritud ja põhjus on olnud just selles ohjeldada seda lokkavat korruptsiooni ja püüda natukenegi seda kontrollida ja see on siis tinginud ka selle mõjuvõimuga kauplemine on, on kriminaliseeritud. Ja nüüd see tekitabki küsimuse, et kas, kas me oleme nende piiride kompamisel, mis puudutab korruptsioonivastast võitlust, liiga kaugele läinud või, või on, või on see siiski olnud olnud põhjendatud, et me saaks aru, et, et milline see vajalik õigusruum meie jaoks praegu peaks olema. Et siin siin on väga selline selge õigusteoreetiline vaidluse koht. Jah ja selleks peaksid olema muidugi pädevad inimesed, kes selle selgeks vaidlevad, aga mis nende viimaste juhtumite puhul ju veel silma torkab, on see ja millest on ka ka ju nüüd viimasel ajal palju kirjutatud, on see, et mis pagana pärast peab kõikide nende asjadega tegelema, KAPO. Et meil on ju politseis muidki struktuure, kes võiksid selliste sullerdustega tegeleda jagu võib öelda, et kriminaalpolitsei no näiteks ja et jäägu kapo ülesandeks ka luuretegevus on niuke tõsiste asjade kontrollimine. No ei ole ju üks organisatsioon kõikvõimas, kuigi öeldakse, et not krimi keskkriminaalpolitsei ei saa sellega hakkama, et kaapana ainuke pädev organ organisatsioon ja nõnda edasi. No aga siis tuleks teha midagi selleks, et ei oleks ainult et kapo, kes peab tegelema, noh, ma ei tea, 50 eurose trahvi, eks ole, sisse kasseerimisega läbiotsimisega, kui keegi poliitik on mingisugusest pättust teinud ja samal ajal hoolitsema selle eest, et Vene luure siin liiga palju ei laiutaks. Mina selle kapol tükeldamisega seoses siiski selleks, et saada oleks ka huvitavam, väidaks pisut, vast rägeldatakse, jumal hoidku, kui sa ütled, et ma tahan teda, tugevdatakse, et ühelt poolt sa ütled, kapate tugevdatakse ja teiselt poolt see sa sisuliselt vihjed, et et sellise politseiliste tegevusega korruptsiooniga. Et sellega võiks tegeleda kriminaal, politsei või keegi muu, aga et selle võiks kapo KaPolt ära ei võiks või noh, see on arutelu koht, et et kui me siin korruptsioonist räägime, siis on, on ikkagi üsna tihti välja toodud ka seda, et korruptsioon on väga selge julgeoleku risk, et seal on toodud väga selgeid põhjuseid välja, miks korruptsiooniga võitlemine peab olema. Peab olema ühiskonnas prioriteediks ja kui nüüd kapo puhul me räägime sellest, et ühelt poolt jah, nad tegelevad korruptsiooniga, teiselt poolt nad tegelevad julgeoleku tusena, luuretegevuse, mille iganes, eks ole, siis siis siin siin tekib tõesti ühelt poolt küll selline küsimus, et kas, kas need asjad neili kipu segi minema. Aga kui on võimalik teostada piisavat kontrolli selle üle, mida cappus tehakse, siis me võime ikkagi öelda, et kuna KAPO-s on see korruptsioonivõimekus praegu korruptsiooni uurimise võimekus väga tugev ja parema kontrolli all oleks kindlasti tagatud ka nii-öelda selgete liialdust ärajäämine, siis siis miks seda olukorda peaks muutma? Küsimus ei ole ju tegelikult kaapas, vaid küsimus on selles, et kas kapo tegevust on piisavalt kontrollitud või kas KAPO sees on olemas piisav kontroll, et, et need kaks asja ehk siis luuretegevus ja politseile tegevus ei läheks omavahel sassi. Nagu kapo tegeleb iga asjaga, siis mida, mida rohkemate asjadega tegeleb, seda väiksem on võimalused kontrollida. Mis tähendab seda, et seda suurem võim on tema käes enda käes, et varsti hakkab ta ise ennast kontrollima ja kui me seda mõttearendust edasi arendame, siis võiks ju kõik muud politseilises struktuurid üldse likvideerida, ei jäta ja tekitada üks suur kapo ministeerium. Umbes 2000 töötajaga. See on metsa küll muidugi liialdada. Ma lihtsalt leian või. Kui sa vaatad ikkagi ka poole seatud funktsioone, siis siis kapo tegeleb väga selgelt asjadega, ta ei tegele ega ka isegi kõigi omavalitsustega, vaid suuremad omavalitsused, millega ta tegeleb. Ja samal ajal kui me vaatame, et jah, KAPO töös on olnud olnud kindlasti möödalaskmisi ja on olnud probleeme, aga samal ajal on kapo ikkagi väga selge panuse andnud ka korruptsiooni uurimisse. Kui me meenutame seda aega, kui keskkriminaalpolitsei tegeles korruptsiooni uurimisega, siis siis selliseid juhtumeid ja sellises mahus juhtumeid nagu KAPO puhul praegu toonasest keskkriminaalpolitsei ajast küll välja ei ole võimalik tuua, kuigi võib-olla toonased kuritarvitused olid oluliselt suuremad kui praegu praegu me üldse Eesti ühiskonnas seoses korruptsiooniga ette kujutame. Aga siis olid ajada võimekused hoopis teised. Tegelikult. Nii see on, nii et ma, ma ütlen, et see, see ei ole päris selge, et kapott tuleks hakata lahutama, kui meil ei ole esiteks olemas seda teist võimekust, mis hakkaks korruptsioonikuritegude uurimisega tegelema, sellepärast et, et neid tuleb juurida, et me ei saa öelda, et meil ei ole, ei ole korruptsiooni, et see on, see on üks väga oluline nüanss, mida siinkohal tuleb kindlasti rõhutada, et kui see teine võimekus on olemas, siis me võime edasi rääkida sellest, et jah, et kas me jätame KAPO lihtsalt ei julgeoleku asutuseks või. Neil on loomulikult, tuleb enne luua ikka ennem tulevane uus kaev ehitada ja siis vanavana natukene kohendada, et see on nagu loomulik, aga aga ma mõtlen ikkagi, et kapo on praegu liiga palju ülesanded, et ta saaks väga tähtsate ülesandega efektiivselt tegeleda. Hästi, aga, aga räägime siis sellest tõesti juhtumis ka, mis kapoga seoses on, on sellel nädalal jälle avalikkuse ees olnud esimest korda oli see käesoleva aasta alguses tegu on siis seal 600 eurojuhtumiga seotud on selle looga siis kaks riigikogu liiget, Priit Toobal ja Ester Tuiksoo, mõlemad Keskerakonna liikmed ja, ja seoses mõjuvõimuga kauplemise süüdistuse kokkukukkumisega siis et ega see kriminaalasi, mis puudutas neid kahte riigikogu liiget ja see on tekitanud need päris huvitava olukorra, et, et Keskerakond on väga selgelt vihjanud sellele kapo on, on ebaproportsionaalselt palju jõudu kasutanud Keskerakonna vastu, see süüdistus on olnud algusest peale alusetu ja, ja nad ikkagi tahavad selgelt teada, miks on selline olukord juhtunud. Et, et üsna huvitav olukord, kus, kus kapo ja õiguskaitseorganid peavad hakkama selgitama, et miks nad on, on üht või teist sammu astunud ja ja need arengud, mis siit kindlasti järgnevad on, on, on põnevad, aga vaevalt, et me siit muidugi väga palju teada saame, aga ikkagi küsimus sellest, kas kas tegu oli proportsionaalse jõukasutusega või mitte, et see jääb ikkagi üles. No sellest me tegelikult oma saates juba rääkisime, et mis, mis, mis see alus või mis see põhjendus oli, see auk, seadusandlik auk, mis, mis, mis on tekkinud aastate jooksul, et pole nagu täpselt siis teada, mis, mis mis see kuritegelik mõjujõuga kauplemine on ja mis mitte kuritegelik on, eks ole. Etnopraagi igatahes tundub, et siin on küll nii kapo kui ka prokuratuur on saanud niisuguse väikese mainekahju, et me ilmselt tahaksime ja kõik arvata, et kui niisugusi suuri aktsioone tehakse, kui prokurör, tuur ja kaitsepolitsei mingeid asju ette võtavad, et siis on see ikkagi nagu asja pärast. Et praegu praegu see sedamoodi küll välja ei paista. Et, et see on ilmselt ilmselt oluline mainekahju. Jah, aga kui me nüüd võtame, läheme ajas tagasi ja võtame, et võtame selle pisut teistmoodi ette, et käesoleval aastal alguses oli mõjuvõimuga kauplemine ja mõjuvõimuga kauplemise senine tõlgendus oli, oli väga selgelt kriminaliseeritud ja, ja kui, kui me võtame selle aluseks, et kapo lähtus sellest. Tal oli tal oli väga selge alus kriminaalasja algatamiseks olemas, sellepärast et tal olid mingid tõendid ja ta pidi nüüd koguma veel täiendavaid tõendeid näiteks Priit Toobali töökohas ja kodus. Et kas siis sellisel juhul õiguskaitseorganid peaksid kaaluma, et, et see, see ühiskondlik kahju võib olla suurem ja sellisel juhul loobuda kogu sellest protsessist või peaks ikkagi kuidagi sellise sellisel juhul asja uurimisega edasi minema, et kuidas me seda olukorda võiksime hinnata? Ei no see on muidugi selge, et õiguskaitseorganid kui nad, kui nad teostavad uurimist, et, et nad peavad ikkagi lähtuma reaalsetest põhjendatud kahtlustest ja mitte mõtlema ainult sellele, et mis on nagu hea või halb PR endale, et see on nagu selge küll, aga noh, tegelikult noh, meenutame, et avalikkus juba algusest peale ju ju natukene kahtles kogu selles selles asjas, et kas niisugune suur aktsioon oli, oli, oli põhjendatud. Nojah, ega siis ka KAPO ei osanud uneski ette näha riigikohtust tuleb selline lahend heliste asjas, mis asja kõik pea peale pöörab. Seega jätkuvalt see on ühelt poolt küll tööõnnetus, aga kui me nüüd räägime siin sellest mainekahjust, siis siis kui selliseid tööõnnetusi peaks nüüd veel tulema, siis, siis see küll võib vaid meie julgeolekuasutused väga tõsise, väga tõsise löögi alla seada, nii et antud juhul tõenäoliselt seentega, millega kapos tööd tehti, et see, see kindlasti on, on saanud tõsise tagasilöögi ja, ja samas võib-olla see, et nad nüüd peaksid oluliselt rohkem ka kaaluma seda, mis nad teevad. Samas on see jälle hea. Mis puudutab muidugi läbiotsimisi, siis mulle öeldi, et ega, ega Keskerakonna kontori ei ole ainukene koht, kus Kaupo sellel aastal läbiotsimisi on teinud. Vist eelmisel ja sellel aastal on otsitud läbi kapo ehk siis otsitud nii põdra koiga, dresseni töökohad läbi, nii et ka KAPO-s on, on läbiotsimine läbi viidud. Ei tea küll, millises mahus ja kuidas, aga, aga kuna kaugele ei olnud minna, siis võis arvata, et et seal oli neid toimetajaid päris palju. Agara tervikuna tundub, et, et kapo on tõesti tekkinud, nagu väga suur maineprobleeme meenutab, oleme siin kõiki neid spiooniskandaale, meenutame. Meenutame kasvõi kasvõi seda tohutut negatiivset vastukaja, mida pälvis kapo aastaraamat ja nii edasi, et noh, et ma arvan, et sellel organisatsioonil Sellel organisatsioonil ma ei mäletagi, et oleks kunagi varem üksteise järel nagu tulnud, nii palju niisugusi negatiivset valgust, täitvaid, uudiseid. No ma küll ei ütleks, et kapo aastaraamatule väga negatiivne vastukaja oli, pigem võiks seda iseloomustada kui arusaamatut. Inimesed väljendasid arusaamatust. Et mis põhjusel on siis nagu ühed inimesed sinna valitud ja need näidatud ja, ja teised on nagu välja jäetud, et see oli nagu nagu selline, selline selline põhiline etteheide sellele raamatule. Pluss veel see, et noh, tekitas arusaamatust, tekitab siiamaani arusaamatuks, mis on sellise raamatu eesmärk. Mis on? Kas see on olukirjeldus, on see ilukirjandus, hon, veste või mis iganes, igatahes uurimusega ju tegemist ei ole. Ma soovitan vikerraadio koduleheküljelt kuulata, see oli nüüd esmaspäevast Uudisplussi ja kolmas tund, kus Peeter Helme ka oma oma raamatu kommentaaris analüüsi Kaitsepolitsei aastaraamatut väga värvikas võtmas, nii et kindlasti tasub seda kuulata, aga, aga mis puudutab veel, ma võtaks selle kapo teema kokku, et et see on väga õige, et me selle üle arutlema ja me peamegi arutlema, et, et kas kas KAPO lahutada või ei ole, millel on kapo kontrolli ja kõik on väga õige. Aga ma tahaksin siiski siinkohal juhtida tähelepanu ühele olulisele nüansile, et, et millegipärast me siiski Eestis näeme seda, et, et püütakse luua mingisugust fooni. Et et Eesti õiguskaitse organites ja Nõukogude Liidu repressiivaparaadis oli, oli justkui väga palju sarnast ja on väga palju sarnast, et ma antud juhul selle fooniga küll kindlasti ei tahaks kaasa minna ja selle fooni kiitmisega, et et see ei ole, ei ole mõistlik viis ja teine asi on see, et kui me hakkame ikkagi nagu seda olustikku hindama ja neid fakte hindama, siis siis need erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Nii et, et seda, et Eesti õiguskaitseorganeid võrrelda kuidagi Nõukogude Liidu repressiivaparaadiga, et seda võtit ei maksaks siinkohal küll väga palju selles selles diskussioonis kasutada. Nii aga vahetame siinkohal teemat ja hakkame rääkima Euroopa uudistest, et et Euroopa puhul see nädal on toonud meile uudiseid Kreeka kohta. Kreekas tulevad uued valimised, kõige drastilisem uudis puudutab Prantsusmaa presidenti ja seda, kui kuidas talle endast siis kohtuma Saksamaa kantsleriga. Ja kuidas sellel lennu ajal tabas Prantsusmaa presidendilennukite välk, aga kindlasti võib-olla kõige selgem sõnum väljendab Euroopa keskpanga otsuses lõpetada laenamine neljale Kreeka pangale ja see, mis hakkab nüüd Euroopas ikkagi lähiajal juhtuma, see, see on väga suur küsimus ja kui ma käisin eile Siim Kallase pressikonverentsil, siis ta ühelt poolt ütles, et Kreeka eurotsoonist lahkumise mõju Eestile ei ole kuigi suur. Aga samal ajal ta lisas sinna juurde muidugi väga paljutähendusliku lause, aga me ei tea, mis juhtuma hakkab. No ilmselt pidas Siim Kallas silmas siiski seda, et et juhtuma hakkab siis kui Kreeka ja ainsaks kuigi ta samas ka ju ütles seal oma esinemisel seda, et kui veel aasta tagasi oli, oli nagu suur oht selles, et kui läheb Kreeka, et siis lähevad ka Hispaania ja, ja teised selle kandi riigid, et siis nüüd on nii palju tulemüüri siiski suudetud ehitada, et ilmselt see stsenaarium ka tõenäoline ei ole. Aga ilmselt kõik on leppinud sellega Kreeka lähedal. No vähemalt igatahes selline jutt on nüüd muutunud enam kui salongikõlbulikuks, aga aga jah, et mis siis nagu juhtuks, kui Kreeka lahkuks, et siin näha, et optimistid ütleksid, et, et ilmselt suurte ei, ei midagi, et et Kreeka võib-olla taastaks oma oma draami ja, ja mõned riigid peaksid võib-olla siis Kreekale antud abi abi maha kirjutama ja olekski kõik. Aga noh, kui siin pessimistlikumad mõelda, siis siis pessimistlikumad kommentaatorid rõhutavad seda. Et, et igasuguse raha taga on, on inimeste usaldust selle vastu ja mulje, et see raha nüüd püsib igavesti või ta püsib vähemalt et väga kaua ja kui nüüd kui nüüd rahaliit kaotab ühe oma oma liikme, et sellele on tegelikult mõjuna usaldusel euro vastu kõikides kõikides liikmesriikides. Et noh, ma arvan, et selline psühholoogiline mõju ilmselt on terves euroalas nagu päris suur ja mitte ainult euroalas Sa ütlesid, et usaldus on, on see põhiküsimus, et et kui nüüd pisut seda usalduse küsimust edasi edasi arutada Kreeka lahkub, siis tekib kindlasti küsimus, kas kas finantssüsteem usaldab enam, kas ta, kas ta usaldab riikide lubadust, ehk siis, et kas, kas need, kes on probleemsemas korras, kas nende riikide puhul finantssüsteem usaldab neid või mitte ja kui ei usalda, siis siis kohe tekib küsimus, et kas need, kas need tulemüürid, mis on püsti pandud sellisteks puhkudeks, et kas need on piisavad, et me teame, et praegu nad ei ole vähemalt maania Itaalia suuruste riikide jaoks piisavalt siis tekib kohe järgmine küsimus, et kas riigid usaldavad 11. Et kuna üks riik on juba petnud ja ei ole kokkulepetest kinni pidanud, et kas saab järgmist riiki usaldada või et kas, kas järgmine riik on üldse usaldatav ja, ja sealt edasi tuleb juba uus küsimus, et kas valija usaldab Euroopa liitu ja kas valija usaldab omavalitsusi ja nagu näeme, et üsna tihti siin oli vahepeal isegi vist Euroopa liidus oli vahepeal selline kõnekäänd, et, et kaks kuud ja valitsused. Et iga kahe kuu tagant vahetus mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis valitsus et, et ka see, kas valija usaldab omavalitsusi, annab neile piisava mandaadi selles kriisiolukorras tegutsemiseks. Ka see on üks väga oluline küsimus, et kahjuks neid usalduse-ga seotud küsimusi on niivõrd palju ja, ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et kes meil suudab seda usaldust veel sisendada, et, et vaatame kas või ka siin Eestis olevaid meeleolusid, mis on seotud Kreeka või eurotsooni stabiilsusega. Jah, ja praegu tegelikult hakkab ikkagi üha ilmsemaks saama see, et Kreeka astumine rahaliitu oli, ilmselt, oli ilmselt suur viga ja et, et see riik noh, paraku me näeme, et tal on läbi aja olnud niisuguse hoopis teistmoodi finantskultuuriga riik, kus on olnud kombeks. Ta on kõrge inflatsioon, et palgad, pensionid, nominaalväärtusest, kui justkui tõusevad, aga samal ajal reaalväärtuses võib-olla inflatsioon sööb seda ära ja nad, kui nad siis liitusid rahaliiduga, siis läksid, et intressid nende jaoks nagu liiga liiga madalaks said, liiga palju laene võtta, et ka erasektor. Ja nüüd ongi siis suured raskused. Aga samas kui me tunnistame, et see oli võib-olla viga, et nad sinna astusid, et see ei tähenda, et nende väljaastumine oleks nagu kõige parem ravim tingimata. No seda ma tõesti ei oska öelda, et mis juhtub usaldusega, et mis juhtub Euroopa riikide omavahelise usaldusega, mis juhtub usaldusega euro vastu ja nii edasi, aga ühte asja, mis me enam-vähem vist võime küll enam-vähem täpselt kirjeldada, on see, mis juhtub Kreeka ja kreeklastega kui nad eurost loobuvad, milline juhtub nendega? Ma olen vähemalt kirjeldusi lugenud, maias ise ole ka rahandusinimene, eks ole, see tähendab seda, et nad langevad ootamatult 10 korda vaesemale tasemele, kui nad praegu on olnud, võtavad kasutusele oma drahmi, mille kurss võib-olla on 10 korda väiksem kui euro suhtes, aga laenud on võetud kõik eurodes. Pensionid sisuliselt muutuvad olematuks. Kaarium osaliselt on läbi mängitud ju Venemaal juba kui rubla rängalt devalveeriti siin 90.-te lõpus. Praegu ju on näha seda, et kuigi valimistel tõesti kreeklased avaldasid tugevat protesti ju nende meetmete kokkuhoiumeetmete vastu ja valisid, hääletasid alternatiivsete erakondade poolt, kes on öelnud, et las minna see euro, kui vaja on siis nad tänases, kui ma eksi, kas Päevalehes oli, oli väga hea kirjeldus ühelt Kreeka enda analüütikult, kus ta ütleb, et kreeka tegelased kreeklased on tegelikult ahastuse piiril. Ja ma lugesin ühte hiljutist statistikat, mis näitab, et selle kriisi algusest saadik teon massiliselt suurenenud kreeklaste äraminek oma kodumaalt, eelkõige Saksamaale, nad juba kindlustavad seda, et Kreeka langeb kaosesse ja et siis oleks nagu õige aeg juba minna. Aga Peeter, mõtle, kui meil oleks masu jätkunud siiani, kui, kui see, mis algas 2008. aastal läheks veel praegu edasi, kogu see protsess, kõik need sõnumid oleks täpselt samasugused, nagu siis mäletame ju, millised diskussioonid olid kas või siin meie saates toona. Pessimistlikud olid meeleolud, et kui, kui sa paned üha rahva neli-viis aastat sarnasesse situatsiooni ja, ja tunneli lõpus justkui valgust ei olegi, et siis siis see, mis, mis on Kreeka ühiskonda haaranud, on, on mõneti arusaadav ja, ja, ja seal võib ju mõistuse hääl kusagil kõlada, aga küsimus on selles, kas inimesed tahavad seda enam kuulda, sellepärast et nad on ju meeleheitel. Nagu me siit artiklist laena. Küsimus on selles, et kas me peame meid mõistma neist meist aru saama, jah, emotsionaalselt me saame sellest aru, aga see ei vii olukorda edasi, sellepärast et et me, et, et eurotsooni teised riigid ja, ja ka ja ka meie ju tegelikult ütleme, et Kreeka, Kreeka peaks täitma seda, milles on kokku lepitud ja, ja üritama üritama kokkuhoida üritama üritama plaani täita, mis on neile ette kirjutatud. Küsimus on selles, et nad ei ole selleks valmis, nii et et siin ei ole nagu, nagu tõepoolest meil enam kahjuks väga palju ette võtta, aga, aga ma olen kuulnud ühte sellist hinnangut ka, et et see tuleb ühe väga Usaldusväärse välispoliitikaanalüütiku suust, aga, aga kuna ta ütles mulle seda eravestluses, siis ma ei saa seda teda siinkohal tsiteerida, aga, aga ta ütles, ta ütles küll ühe sellise väga-väga mõjuva lauset, kui kui Kreeka kukub, siis on kõik kohad verd täis. Nojah, eelkõige verd täis ilmselt Kreeka, sellepärast et see aastus ja, ja see kaos, mis seal tekib, see võib kreeklased teavad, mis asi on kodusõda ja mis on verevalamine, on meil ju lähiminevikust teada. Et see on aga esimene asi, mis, mis tuleb meelde seoses verevalamisega? Hästi lühidalt, pidime rääkima ka eratelekanalitest ja eratelekanalite puhul on see nädal toonud siis uudise, et eratelekanalid tahaksid, et teenusepakkujad, kaablioperaatorid maksaksid neile osakese oma kasumist, mida nad teenivad erakanalite toodetud sisu, vahendades siis Kanal2 ja TV3 sisu vahendades. Aga need operaatorid on siiani keeldunud ja, ja seadus neid otseselt vabalevis olevatele erakanalitele maksma ei kohusta. On nüüd siis tahavad eratelekanalid lahkuda vabalevist ehk siis karistada neid inimesi, kes justkui selles diskussioonis üldse süüdi ei ole, sellepärast erateleet on, on varem leppinud kokku, et nad vabalevis ja, ja pakuvad oma oma sisuga seal ja, ja väga paljud inimesed ligi 15 protsenti Eestimaa inimestest on siis ka ka just sellisel moel pakutava teenuse tarbijad, et et see on nüüd küll üks huvitav areng, aga see puudutab ikkagi märkimisväärset osa just peaasjalikult maapiirkondade inimestest, nii et seal kohal ja siinkohal me võiks pisut selle üle arvata. Aga no samas need eratelekanalite ei, ei karistaks üksnes neid inimesi, vaid tegelikult ikkagi ka ka iseendid, et nad ikkagi kaotaksid päris päris arvestatava protsendi sel juhul oma vaatajaskonnale ka reklaamiturust 20 protsenti lausa, et see on päris märkimisväärne, kui nad soovivad reklaami müüa, et et ma usun küll, et nad nüüd ikka mõtlevad 10 korda, enne kui, kui need ähvardused või sõnad teoks viivad. Kui ma ei eksi, siis Eestis on PBK juba midagi sarnast üritanud teha ja, ja on siin on siin ka operaatoritega PBK-ga sõdinud ja lõpuks on nad jõudnud kokkuleppele. Küsimus on nüüd selles, et kas riik, kes lubas et ringhäälinguload saanud telekanalid on vabalevis ja kes selle digile ülemineku korraldas, et kas riigil ka siinkohal mingisugune vastutus lasub või mitte, et see, et, et see on ka ju üks üks väga selge osa kogu sellest diskussioonist. Ja, ja, ja muidugi, mis erakanalite seisukohti puudutab, siis eraTeledele on väga palju ikkagi siin viimase 10 aasta jooksul vastu tuldud ja, ja võib-olla ka veel pisut rohkem aja jooksul ja ja, ja samas ei ole erateleet mitte kunagi riigile aitäh öelnud, vaid iga kord on hakatud jälle valmistama uusi eelnõusid, et seetõttu noh, kui siin nii-öelda reklaami ERR-ist välja litsentsitasude kaotamine eratele, tele ja nii edasi, kõik need asjad on olnud ju väga selgelt eradeledele eradele, tele teleboonuseks. Et, et millegipärast mulle tundub, et, et eratelekanalite puhul, et nad ühelt poolt ise on üle kulutanud. Loomulikult on ka reklaamirahad vähenenud, aga, aga nüüd tahetakse see iseenda valede otsuste tegemine justkui nagu panna karbija kraatia ehk siis karistada tarbijad, et läbi selle, et võta siis võta siis justkui see kelleltki telekanalite vaatamise õiguse äravõtmise puhul. See, see, see, see justkui nagu sellise jõulise argumendina nende kaablioperaatorite vastu, et see, see tundub küll pisut natuke küüniline olevat. No eks ta laias laastus ole laias laastus ole nagu selline püramiidskeemi petuskeem. Täna kirjutab minu meelest õhtulehes väga hästi Ivo Linna, kes oli ju aastaid kaks aastat. Ta oli nende digibokside reklaaminägu sealsamas kanal kahes ja TV3s, eks ole, soovitas inimestele, et ostke need boksid, ärge muretsege, mitte midagi ei juhtu. Ja nüüd tunneb demaganast kaassüüdlasena selles olukorras, mis on tekkinud. Ma tahaks saate lõpuks küsida, et kas riik peab tulema erakanalitele vastu ja viima siis ka igasuguse sponsorreklaami ERR-ist välja, mis on kultuuri ja spordiürituste puhul veel veel võimalik, et kui eradeled lähevad siin varasematega kokkuleppima, et aga vastuollu, et siis võib-olla võib-olla riik ei peaks ka siin igas küsimuses eradeledele vastu tulema, aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson meie Tartu stuudios, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar siin Tallinnas.