Rändlajat stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist pere. Niisiis on meie uus hooaeg alanud ja nädalataguses avasaates rändasime Brasiiliasse. Jätkame oma seiklemist seal hiigelsuurel maal. Seekord keskendume tema avastusloole ja ajaloole üldse. Ja katsume nagu selgeks saada selle, miks Brasiilia on kujunenud selliseks riigiks, nagu ta praegusel ajal on. See on nüüd üks kuu ühelt rahvalt ühest hiigelsuure Brasiilia osast Salvadori piirkonnast ja loo nimi on loomulikult samba sambade Viola, aga need, kes laulavad, no ma ei oska öelda, need võivad olla nii kreooli. Indiaanlased neegrid, mul latid valged ja see on tüüpiline selline muusika, mida sa Brasiilias kuuled, kus on segunenud väga-väga paljude eri rahvaste muusikatraditsioonid. Aga noh, see samba rütm loomulikult, see on midagi väga brasiilia likku. Ja kui nüüd hakata nüüd selle Brasiiliaga ikka väga kohe kõige esimesest alguspunktist, siis minu meelest on huvitav see, millest Brasiilia on endale nime saanud. Ja selle me saime selgeks, kui me olime rännanud juba teist nädalat mööda Amazonase džunglit. Ja ühel päeval meie juht peatus metsas mahalangenud puu juures, niisugune tühi oli seal maas ja lõi võsa noaga sealt tüki küljest ära. Ja sealt talt ilmuslikene veripunane puit täiesti eredalt punast värvi ja näitas sinna peale, et vaadake, selle puu järgi on Brasiilia nime saanud, see kõlas väga intrigeerivalt, mis asja puu järgi. Aga see on tõsi, et noh, niisuguses toortõlkes võiks seda siis nimetada nimega Brasiilia puu. Ma portugalikeelne nimi on Pau Brazil ja sepa U ei tähenda muud, kui puud ja võrasiil tähendab hõõguvad söed siis selle puu värvus on nagu hõõguvad söed. Sellel puul on ka eestikeelne nimi, see on nii keeruline, aga ma ikkagi ütlen selle välja Sildses Alpiin ja see on minu meelest kommentaarina vahele lihtsalt, et vahel need auväärsed, kes panevad Neid eestikeelseid nimesid maailmapuudele kus nad kunagi pole käinud, et no võiks olla natukene mahlakas eestikeelne nimi, mis ütleb Sildsessalt piini ja et võiks ju olla mingi brasiilia puu või brasiilia puu või mingi viide sellele, kuidas teda nimetati, takse sellel maal, kus ta päriselt kasvab, eks ole, ja mingid seosed selle nime, tekkelooga ja nii edasi, et tal oleks piltlik nimi. Ehk teisisõnu võiks leiutada uue sõna ja niisuguse noh, nii nagu ta reaalselt ikkagi on, ütleme kasvõi siis mõtleme kasvõi portugallase peas, selle puu nimi on umbes hõõguvate sütepuu või söepuu või, või, ja midagi nihukest punast, midagi tulepuu ja midagi hõõguvad, punast. Aga teistpidi, et kuidas nime ikkagi tuli, et ühesõnaga see oli kummaline, et reaalsuses oli niimoodi, et kui need Portugali meresõitjad üldse hakkasid seilama siin Brasiilia randadel sisemaast ei teatud midagi siis esimesed metsad, mida nad nägid, need väga tihti koosnesid sellest nii-öelda hõõguvate süte puust ehk Sildses apiniast. Ja need olid need Atlandi äärsed metsad, väga eriline metsade vöönd, Brasiilias väga teistsugune kui kõik ülejäänud metsad. Ja peagi avastati, et see on väärispuu. Selle järel oli meeletu nõudmine Euroopas ja õige kiiresti. Juba 16. sajandil hakati seda tohututes hulkades raiuma ja vedama välja Euroopasse. Selle puu hind oli nii kõrge, et isegi mereröövlid ründasid neid puulaevastik. Et saada see puu endale ja see ise maha müüa. Aga ta oli tohutult tulu ja muidugi teistpidi, tollel ajal seitsmeteistkümnes sajand ja nii edasi. Keegi ei mõelnud selle peale, et mis siis pärast seda saab, kui me oleme need puud maha raiunud. Enne mõeldud, kui Kaheksateistkümnendal sajandil oligi see puu maha raiutud kõik need metsad, mis koosnesid need peaasjalikult sellest Sildses, Albaaniast, Atlandi ääres, need olid siis maha raiutud, siis laiutati käsi, mis teha. Läks nii ja pärast seda see äri nagu lõppes, aga Brasiiliale jäise nimi. Aga teistpidi muidugi seda puud iga üksikute puudena. On olemas metsas nii nagu me seal Amazonase puutumatus metsa osas me ikkagi nägime neid üksikuna kasvamas ja mõnikord on ta ka park kõikide lemmikpuu siis linnaparkides armastatud puu ikkagi nii-öelda looga puu teavad, mida see tähendab ja aga ainult nii-öelda imetlemiseks ta praegusel ajal on ja teda on püütud ka siis nagu istandikes kasvatada, mitte midagi ei tule välja, sest tema on nüüd üks selline puuliik, kes kasvab ainult teise metsa varjus. Ehk siis enne peab kasvama üks, teine mets täiskasvanuks ja selle all hakata tasapisi kasvama alles. Et selliseid metsi uuesti tagasi luua, nagu nad olid sel ajal, kui need hakati rüüstama, neid Brasiilia puumetsi ei ole enam võimalik. Nii palju nimest. Aga kui nüüd rääkida Brasiilia ajaloost, siis muidugi, esimene verstapost on kahtlemata üks selline aadlik, kelle nimi oli vedru all vaieris. Gabral ja tema 1500. aastal. Esimesena oblastest jõudis praeguse Brasiilia rannikule siis meresõitja ja maadeavastaja, meresõitja ja maadeavastaja, enne seda kõigest napilt kümmekond aastat tagasi oli Kolumbus teinud üldse esimesed. Üldiselt eurooplastele tuntud avastusretked oma kolm suurt retke 1400 üheksakümnendatel aastatel ja siis algas mingis mõttes suur võidujooks, et kes nüüd esimeseks saab nagu rohkem kokku kraamata, kes rohkem ma ei taha seda ja, ja, ja need enda omaks kuulut ja kahtlemata sellel ajal kuskil 15. 16. sajandil olid just maailmas noh, mis Euroopas ikka kaks suurimat mereriiki Portugal ja Hispaania ja need siis hakkasid võidu nagu tegutsema. Nii et see vedru, alveerise Gabraali laevastik koosnes 13-st laevast võimas värk ja 1000 viiesajandatel praegu tagantjärgi arvatakse, jõudsid nad kusagile siia praegusel Brasiilia rannikule ka Amazonase suudme kohta ja siis nad algul arvasid, et see on saar kõige naljakam noh, meie jaoks naljaka tagantjärgi targad olema. See, et nad ise arvasid, et nad on Indias. Nii nagu ka Kolumbus arvas seda. Ja kui nad nägid sealt metsast välja tulevaid hõime, kes olid nii-öelda kiviaja tasemel, sest nad arust mingid India hõimud, noh, sellest see nimi, indiaanlased, indialased, sealt on see pärit. Ja üleüldse arvasid nad, et kusagil peaksin vürtse olema, kui me oleme Indias, aga vot vürtse ei ole, on mingid tohutud troopilised metsad, mingisugused pärismaalased, vürtse pole kusagil, aga kuulutame ikkagi Portugali kuningriigi osaks selle maa ja siis see Pedro alveeris Gabral lasi püstitada kusagile nimetatule rannale puust altari ja seitsme meetri kõrguse risti. Ja selle järgi pidulikul rituaalil nimetas selle maa, mis on siin risti taga, millest ta mitte midagi teadnud tõelise ristimaks. Aga siis ta vaatasid sind üldse ei ole, on kiire ja pööras ümber ja kihutas tagasi ja ta tegi mingi uskumatu reisi, ta tulisid tundmatult Lõuna-Ameerika rannalt üle terve Atlandi ookeani, sõitis ümber Aafrika lõunaotsa, noh, see oli juba tol ajal meresõitjatele tuntute ja sõitis nüüd siis Indiasse välja. Ta arvas, et ta on jõudnud selle india nagu läänekaldale, arvas, et ennem olin India idakaldal, tegelikult oli Lõuna-Ameerikas. Vaiksest ookeanist polnud õrna aimugi eurooplastel sel ajal India oli see, mida teati Indiat teati Indias anud vürtsid, vürtsi hind on kaalult võrdne kulla hinnaga ja seda taheti. Tal oli plaanis kõik need 13 laeva tekkini täisvürtse laadida ja tulla tohutute rikkustega Portugal selle eesmärgi juurde läks lõpuks, kui ta Indiast tagasi tuli ja oli saanud kimbutada sealt araablastele, kellelt iganes ja, ja meretormidelt tema 13-st laevast oli järel kaks. Enamik mehi olid hukkunud, ta ise oli elus ja ka selle kahe laeva last tegi tasa kõik selle retke kulud. Need olid täis vürtse. Aga tema oli siis niisugune mees, kes ka pärast nagu peaaegu unustati paljudeks sajanditeks. Ja alles siis, kui Brasiiliast hakkas saama ikka tõeline riik ja ta hakkas nii-öelda ennast identifitseerima siis järsku avastati aga et see mees on ju ikkagi meie maani öelda looja ja algataja, kes seal esimesena randuslis seal esimesena randus ja siis tema urn, tema põrmuga toodi, riiudes on eirosse. Ja praegu ongi seal sealses katedraalis on tema haud ja see oli alles siis aastal 1903, kui see juhtus palju sajandeid pärast seda legendaarset reisi ja praegu siis loetakse teda Brasiilia rahvuskangelaseks. Teistpidi muidugi hispaanlased ütlevad, et pole ta midagi, esimene et meie omad käisid enne, aga need andmed ei ole noh, väga täpselt kontrollitavad. Ja nende maadeavastamisega käib vist alati kaasas väike diskussioon, et kes ikka esimene oli ja väga tore on alati ümber lükata üldlevinud inimest. Just, ja alati on see, et, et küsimus on siis alati, et kui kindlad ja täpselt need andmed on ja selles mõttes ikkagi noh, kahtlemata 13 liikmeline armaada ikkagi seal oli, selle kohta on täpset kroonikad ja ja see on kindel ajalooline märk. Pedro alveerises tehti rahvuskangelane, seda siis brasiillased talle pahaks ei pannud, et automaatselt kohe nende maa Portugali omaks kuulutas. Tol ajal see oli ühesõnaga tagantjärgi tarkus ja kui me jõuame nüüd palju sajandeid hiljem Brasiilia ajalukku tagasi, kui ta rahvuskangelaseks kuulutati siis tollel ajal oli see just väga tähtis, et tal on seosed Portugaliga ja ja ta on Portugalist alguse saanud. Ja eks ongi Brasiilia üks oluline identiteet lõppude lõpuks ka praegusel ajal. Aga igal juhul need pärast seda legendaarset käiku algas siis niisugune hirmus võitlus ja võistlus siin erinevate Euroopa maade vahel kogu Lõuna-Ameerika jagamine põhiliselt jagelejad olid ikka Hispaania, Portugal, nad olid kõige suuremad mere riigid sel ajal. Ja, ja lõpuks nad ei saanud kuidagi kokkuleppele, oli alailma mingid ütlusesin Lõuna-Ameerika rannikul, tapsid 11. Mõeldi, et niimoodi ei saa ja siis on üks väga oluline hetk ajaloos oli see, kui, siis ka suurelt jaolt paavstide vahendusel. Kaks oma meelest maailma hiigelriiki sel ajal Portugal, Hispaania jagasid maailma ära, tehti nisugune kohe leping, kus siis tolleaegsete arusaamade järgi see terve maakera oli peal Euroopat jaganud Europoli puutumatu, aga kõik Aafrika, Ameerika, Austraalia tõmmati niuksed kriipsud igale poole kaardi peale symbol kriipsu on kõik hispaanlaste oma, teisel pool on kõik portugallaste oma, praegu ajab muigama sihukene sihukene suurelisus, eks ole, kaks maad jagavad kogu maakera ära. Tuletan veel kord meelde, et sajand oli Siis 15. sajand, noh õieti siis juba 15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus. Ja nüüd Ameerika osas nad leppisid niimoodi tõmbasid niisukese kriipsu, et see on siis pikki 40 teist laiuskraadis on kusagil, ütleme siis põhjast lõunasse jämedas joones niimoodi, et Portugalile jääbki see kõige idapoolsem. Praegune Brasiilia õieti osa sellest ja kõik ülejäänud jääb Argentiinale, kusjuures nali on selles, et sellest Vaikse ookeanipoolsest Lõuna-Ameerikast ei teadnud kumbki mitte midagi. Meil polnud õrna aimugi, mis seal on, aga juba jagati ära. Aga nüüd edasi, see sai selles mõttes nagu väga tähenduslikuks. Et järgmistel sajanditel nad enam noh, seda võitlust enam ei peetud, jämedas joones ja kui me mõtleme praegusel ajal kogu Lõuna-Ameerika peale, siis ongi niimoodi, et kogu ülejäänud Lõuna-Ameerika ongi hispaania keel ehk siis esmakordselt hispaanlaste poolt koloniseeritud. Ja Brasiilia on siis ainus portugalikeelne ja hispaanlased kunagi enam ei hakanud selle üle vaidlema, et see osa jääks ka neile. Aga Portugal muidugi lahendas teema nagu selles mõttes nagu ütleme rehepaplikult. Et alguses nad ju said endale ainult selle, praeguse Brasiilia idaosa selle riikidevahelise lepingu järgi järgmistel sajanditel vaikselt imbusid mööda neid valgete jaoks asustamata alasid aina lääne poole ja lõpuks praegune Brasiilia ulatub peaaegu Andideni peaaegu Atlandi ookeanini välja ja selle vastu ka siis ei protesteeritud. Hispaanlased vaatasid läbi sõrmede, sellele, selle tõttu tekkis selline hiigelsuur portugalikeelne Brasiilia. Aga tegelikult ütleme ka niimoodi, et kõigil nendel sajanditel, 16. seitsmeteistkümnes isegi Kaheksateistkümnes kogu see elu käis ikkagi ainult pikesin Atlandi rannikul. Sellest portugallased teadsid midagi, sisemaali, tundmatu kaart tundmatu, mitte midagi ei teatud sellest. Ainult seda, et siin midagi väga väärtuslikku ei ole, sellepärast et seda küll rännati juba lähema sajandi jooksul läbi noh, ütleme Amazonase alad, et järsku on kuskil kullamägesid ja teemandihunnikuid ja vaadeti ei ole, et midagi niisugust, mida krahmata ei ole, ei huvita. Ja siis koondub ikka siia Atlandi ookeani rannikule. Ja 16. sajandil ikka käis siin niisugune koloniseerimine. Siin olid siis niuksed koloniaalriigid, need olid suured omaetteüksused. No näete, ei olnud isegi Portugali omad, mõned olid Portugali omad, need olid mitu tükki. Siis oli näiteks ühel olid hoopis hollandlase tähel olid hoopis prantslased, kõik tahtsid midagi saada. Ja siis järgnevad sajandid, ütleme see ka seitsmeteistkümnes sajand ja nii edasi, siis käisid siis niisugused jagelemised siin omavahel, et kes ikka saab ja aga üldiselt Portugali nagu tunnustati ikkagi, kui noh, nii-öelda lipulaeva või et nendel on nagu eesõigus. Ja juba kuskil 1530. aastal algas pikk ajajärk Brasiilia ajaloos, mis on kujundanud Brasiilia nägu tänapäevani välja. Mida, noh, on nimetatud suhkrurooajajärk Siuke magus nimi 1530.-st kuni 1700.-te nii välja ja see oli siis see, kui muidugi taheti palju kasumit saada, oli avastatud, et Lõuna-Ameerikas saab kasvatada suhkruroogu, suhkur oli tohutult kallihinnaline. Hakati rajama meele. Kliima sobis, kõik sobis, raha tuli. Algul muidugi selgus, et on vaja kusagilt saada tööjõudu, püüti, näid Amazonase indiaanlasi orjastada. Selgus, et nad ei talu sellist rasket tööd, nagu istandikes toimuv lihtsalt surid, surid nagu kärbsed, paljud hõimud hukkusid, seal oli ka neil igast nakkushaigusi ja muud. Ühesõnaga portugallased avastasid siit, me ei saa oma orjajõudu. Ja siis algas neegerorjade voorimine üle Atlandi ookeani. Algas see kuulus orje, vabandus, eks ole, kus toodi ka mujal Lõuna-Ameerikasse ka Põhja-Ameerikas orje. Aga Brasiilia rannik oli üks olulisi sihtmärk ja see oli, see oli mingis mõttes pöörane aeg ja meil on vahel püüdnud seda kujutleda ka minu fantaasia, nii kaugeleulatuv jämedas joones oli umbes niimoodi näiteks et neid orja osteti sealt aafrika poolelt rummi eest rummi tehti suhkruroost siin Lõuna-Ameerikas, see viidi siis Aafrika rannikule ja seal siis parseldati need rummivaadid inimeste vastu ümber. Ja see orjakaubandus üldse sellest me ju rääkisime jälle Aafrikast kõneldes, et see oli, see oli meeletu voog. Pikk traditsioon, mis oli alguse saanud juba ammu enne seda, kui valged orjakaubandusega tegelesid, algas juba araablaste ajal ja ja mingis mõttes, kes olid isegi Aafrika oma rahvad ja hõimud ju segatud sellesse orjakaubandusse, ühed mustad müüsid teisi musti inimesi, kes aga Kahnem oli, eks ole, see oma naabri maha müüs. See oli, see on niisugune jõhker aeg ja, ja ei taha mõeldagi nende tuubil täis orjalastide peale ja laevad peale, kus poole, et vähemalt maha surid tee peal ja kes jõudsid siia Lõuna Ameerika rannikule, kuidas neid siin koheldi. Aga see orjade voog kulges ja kulges peamiselt Kesk-Aafrikast ja see oli siis mitte sadu tuhandeid miljoneid praegu on loetud mingi kolm miljonit orja ja rumm oli üks kõvematest tegijad, sest vahetuskaubavahetuskaubana seda muidugi tehti ka muu kaubaga ja, ja ühesõnaga vahel anti vastu ka raha või, või mis iganes muid klaashelmeid, kasvõi seal nendele aafriklastele, aga rumm oli, oli üks niuke eriti minu meelest noh, selles mõttes paheline. Et kes seal Aafrikas siis nagu selle konksu otsa jäi, eks ole, mis nendest siis sai ja nii edasi. Ja raske kujutleda seda aega mingit ütleme seitsmeteistkümnes sajand, 18. sajand, kui tegelikult see rannik kubises orjadest ja orjatööst, oli endastmõistetav, et orje tuleb peksta, nende elu ei maksa midagi. Igalühel, kel vähegi raha oli, hankis endale orja. See oli isegi vaesel valgel oli ikka paar orja, mis ori maksab, ei maksa midagi. Juba üpriski uskumatult kõlab see, et isegi mustadel, korjadel Brasiilias olid omad orjad, mõnedel neist, kellel oli rohkem jõukust, eks ole. See oli orjariik. Me ei oska seda ette kujutada, sest ta kulges niivõrd teistsuguste reeglite järgi, kui meie siin praegusel ajal elame. Aga seal juhtus ka palju niisugust, et, et need orjad pagesid pitsa alt minema ja läksid loomulikult siia kaugetesse metsadesse, kus üldse valget inimest polnud. Nüüd põhiliselt olid toodud Kesk-Aafrikas, kas, ütleme praegune Kongo, praegune Angola kus oli täpselt samasugune kliima? Nad said suurepäraselt, et omapead hakkama seal metsas. Ja see ei olnud siis mitte tuhanded, vaid kümned tuhanded hakkasid omapead elama nendes lõpututesse Brasiilia metsades. Ja see on ka täiesti pöörane aeg, mis sel ajal oli, see oli niimoodi, et noh, ütleme kuskil seal tekkisid omaette neeger riigid praeguses Brasiilias käsile metsades Brasiilia metsades, kes valitsesid seda riiki kaitsesid sõda, seal olid omad seadused ja siis kolonistid olid nendega kangesti hädas, sellepärast et nad hakkasid vastu ka veel ja vahel väga sitkelt ja omakorda needele vennastusid seal nende indiaani hõimudega ja siis nende Polonistidega, kes ei tahtnud näiteks Portugali armees teenida selle nihukene kirjeldamatu rahvaste paabel. Millest me räägime küll edaspidi veel, aga siit saab aimu, kuidas hakkas kujunema see praegune meeletult kirju Brasiilia rahvastik. Aga igal juhul oli see siis niisugune orja anduse aeg ja suhkruajajärk. Ja nüüd 18. sajandil ehk siis 1000 seitsmesajandatel aastal algas uus ajajärk, mida võib siis nimetada kullapalaviku ajaks. Ühesõnaga, Brasiilias oli tohutult kullaotsija, et nad olid kunud, Nad olid lootusetult eksinud, nad olid eluga tagasi tulnud, keegi ei leidnud mitte mingit kulda. Aga nüüd, 18. sajandil leiti Brasiilia mägismaal ja päris palju. Ja mida see tähendas? Me oleme siin oma maailmaretkedel enne ka rääkinud miljoneid, vaesed valged eurooplased sööstsid selles suunas ükskõik mis viisil üle Atlandi. Ma saan kohe rikkaks, täna ma olen vaene nagu kirikurott, homme olen pururikas ja meeletud rahvahulgad imbusid Brasiiliasse, kusjuures need kullaalad olid rannikust kaugel. Ja nüüd asustati sisema esimest korda põhjalikumalt. Ja see oli ka see aeg, kui Brasiilia pealinn esimest korda kolis ja Brasiilia pealinnaks sai riiupesa neirov. Ja mis oli siis ju veel 20. sajandi niigi veel Brasiilia pealinn. Ja väga lihtne põhjus seepärast, et see linn asub selle koha peal rannikul, kuhu need kulla lastid tulid kokku ja kust hakati neid siis vedama üle Atlandi ookeani Euroopa poole. Sellepärast hakkas seal tohutu elu keema. Ja loomulikult olid sel ajal ikka veel igasuguseid võitlusi küll erinevate Euroopa riikide vahel, küll kohapealsete väikeriikide vahel, sõnaga tapeti tuhandeid inimesi ja see oli kõik pisiasi tolles hiigelkatlas, mis on praegune Brasiilia. Aga tasapisi oli selle 18. sajandi tulemus see, et ka sisemaa täitus nüüd kolonistide vähemalt siin magis Moosas. Ja nüüd tuli siis 19. sajand, mis tähendab siis ka Brasiilia riigi algust. Ja selle 19. sajandi kõige kummalisem huvitavam seik oli ju see, et sellel sajandil oli mõnda aega Portugali kuningriigi pealinnaks. Rio de Janeiro. Ja see imelik juhtum tuli siis, kui Napolion hakkas Euroopat vallutama. Ta hõivas ka Portugali ja kogu Portugali kuningakoda Läks laevadele, reisis üle mere Brasiiliasse ja oli seal maapaos, Portugalil oli maailmas palju kolooniaid ja ühesõnaga kogu selle hiigelsuure portugali kuningriigi juhtimine toimus Brasiiliast. See oli siis aastal 1808 pagesid Brasiiliasse. Noh, siis juhtus niimoodi, et 1815 Napolion alistati. Kuid kuningakoda oli saanud juba maitsta Rio de Janeiro võlusid ja nad avastasid, et tegelikult on siin palju suurejoonelisem uhkem ja mõnusa melu, kui seal õnnetus Lissabonis ja selle lähistel kõrge elatustase ja, ja see eluviis, suurejooneline ja pillav. See võlus neid. Ja siis oli ikkagi niimoodi, et läks päris palju aega alles 1821 kes siis kuningas sellega, et no hea küll, et ma lähen siis ikka tagasi Portugalis muutus juba imelikuks tõesti imelik, et, et kuidas siis niimoodi, et, et Portugalis ei olegi kuningat, eks ole, kuningas elab mingis koloonias tõesti imelik noh, et, et seisus kohustas, ütleme niimoodi ja ta pidi tagasi pöörduma, aga ta jättis Brasiiliasse ühe printsi printsi Pedro ja nüüd siis, kui ta sinna Brasiiliasse jäi, siis prints oli ka väga kiire mõtlemisega, vaatas suur maa tahutud rikkused. Miks me peame üldse olema mingi portugali osa ja juba 1822. aastal kuulutas ta Brasiilia iseseisvaks, see maha jäänud prints. Ta kuulutas siis välja ei vähemat ega rohkemat kui Brasiilia impeeriumi. Ja tema sai Brasiilia impeeriumi esimeseks imperaatoriks. Väga uhke. Nii oligi, aga siis Portugali poolelt see tundus, et seal liig ei saa lubada sellist asja. Ja Portugali armee läks nüüd siis oma kolooniat tagasi võtma. Ja kaks aastat peeti siis nagu Brasiilia selle värske impeeriumi sõdalaste ja portugali armee vahel siin kusagil rannikualadel raskeid lahinguid. Ning lõpuks Portugal kaotas täielikult need lahingud ja loobus, andis alla. Ja 1824 suuremad lahingud olid selja taga, Brasiilia aim peerium oli võidukas Portugali üle. Siis Ameerika Ühendriigid esimestena maailmas tunnustasid seda uut riiki. Ja selle järel alles 1825 Portugal siis Ghana sihukese sidruni, hapunäolise ilmega siis et olgu, Ta on omaette riik. Pidu oli läbi sellest Brasiiliast saanud omaette riik, Brasiilia impeeriumi piirid ulatusid üsna täpselt nendesse piiridesse, mis meil on praegusi Brasiilia vabariigil. Ja nüüd varsti pärast Petro esemest hakkas valitsema Pedro, teine Ta valitses aga pikka aega seda impeeriumit, ta oli väga edumäel imperaator, nii et ta viisi ja palju uuendusi sisse see riiki ja ta tõi, ühesõnaga nagu elatustaseme kõvasti kõrgemale. Riik hakkas tõesti nagu muutuma millekski ühtseks ühikuks. Ja tagatipuks ta isegi seal 1800.-te 80.-te lõpus kuulutas näiteks orjapidamise keelatuks keelas orjapidamise ära metalit tegelikult vägagi palju, noh, head toonud sellele Brasiilia riigile, viinud ta kiiresti nendest tagurlikest maadest nagu edumeelsete hulka ja päris lõpus seal, kui ta oma troonist ilma jäi, siis noh, ametlikult oli küll niimoodi, et toimus siis nagu riigid, pööre ja riik võttis imperaatorilt tema ainuvõimu ja nii edasi. Aga reaalsuses räägitakse olevat ikkagi niimoodi olnud, et ta lihtsalt tüdines sellest imperaatori rollist. Ta lihtsalt vaatas, et et see nagu ei paku talle mitte midagi. Kui orjapidamine ära keelati, siis võttis see ka ilmselt üksjagu aega, kuni see keelt ka tõesti ellu rakendus. No ja õieti oli niimoodi, et paljudes piirkondades Brasiilias enne oli juba ka orjapidamine lõpetatud, paljudes piirkondades kestis sega edasi pärast seda keelamist. Aga lõppeks võib ikkagi öelda, et Brasiilia polnud küll esimene, eks orjapidamise keelas. Aga ikkagi ta oli üsna edumeelne ja reaalsuses tunnistati lihtsalt tõsiasja, et rahvas saab olla oma riigile kasulikum sellisel viisil, kui nad ei ole orjad. Et midagi taolist ja vastupidi, et inimese austus, inimõigused, veendumused, nende saadetes olid olid kasvanud nii kõrgeks. Selleks ajaks siis 1889, kui ma õieti mäletan. Ja nüüd oli siis selline seis, et noh, reaalselt minu nägemist mööda ikkagi Pedro, teine lihtsalt ei viitsinud enam imperaator olla. Igal juhul vabariik loodi üsna rahumeelselt, ei olnud palju verevalamist. Ja siis loodi 1889 Brasiilia Ühendriikide vabariik. Niisugune nimi oli tal midagi, eks ole, põhjapoolse hiigelriigi sarnaselt jah, seal Põhja-Ameerikas, kas aga siis algas see vabariik ja, ja neid vabariiki nimetusi on kogu aeg muudetud hilisemal 20. sajandil. Aga see sõna vabariik on küll seal kogu aeg sees olnud ja nendest väga lühidalt kõneldes nendest ajajärkudes on see, et valdavalt valitsesid siis niisugused kas päris sõjaväelased ja kindralid või siis väga autoritaarsed juhid seda vabariiki. Me ei jõua kõikidest üksikasjadest rääkida, aga aga kui me jõuame välja igatahes järgmise olulise verstapostini Brasiilia ajaloos, siis on see 1900 kaheksakümnendad aastad. Üsna hiljuti juba, kui, siis kogu see riigi ühiskonna küpsemine jõudis nii kaugele, et noh, rahva rahulolematus nende lõputute kindralite ja autoritaarsete juhtide vastu oli kasvanud üle piiride. Ja siis asendus sõjaväeline valitsus tsiviilvalitsusega alles 1980.-te keskpaigas. Ja hiigla kiiresti muutus kogu nagu riigikord, seadused, ühesõnaga ja demokratiseerimise suunas samuti noh, hiigelsammudega 1980.-test alates see asendumine toimus rahumeelselt, kuidas kunagi, ühesõnaga, kui mõelda, et saali hiigelriik, kus elab ligi 200 miljonit inimest, siis niisugusi hulle kodusõdasid, mõtleme Kongo peale, kas Aafrikas ei ole seal kunagi vallandanud aga igasuguseid selliseid, et sajad inimesed tapetakse heidetakse, vangi piinatakse, noh, seda oli pidevalt. Aga niisugust suurt, äärmiselt vererohked kodusõda ei puhkenud kunagi neil aastakümnetel. Ja kui see tsiviilvalitsuse areng jõudis nii kaugele kui 2010 siis minu meelest see on ikka äärmiselt tähelepanuväärne, et alates 2010.-st aastast on Brasiilia president Jomaa Hussertz ehk naine, naispresident sellel hiigelsuurel maal. Minu meelest see, kui kui see ei ole siis mis veel nagu nagu viide sellele, et demokratiseerimine on nii kaugele arenenud, lihtsalt kujutleme, et Lõuna-Ameerika mingi matši oma, kus mehed valitsevad kamandavad naisi, selline kujutas eurooplastel tihti anud tisse pöörati pea peale kähku. Naispresidenti paari sõnaga iseloomustada siis. Päris kummaline lugutan Bulgaaria immigrandi tütar bulgaaria verd ja loomulikult oli see tema isa rikas inimene, suhteliselt rikas, ta sai anda tütrele hea hariduse. Ja ka tütar hakkas väga kiiresti nagu ilmutama oma erilist andekust just poliitikas ja ja taga võitles väga noh, kuidas öelda põhimõtteliselt selle nihukest autoritaarsete riigikordade vastu seal Brasiilias, nii et 1971 ja kaks oli ta vangis. Vangistati D ja kuulu järgi teda ka piinata. Kas laialt levinud meile kujuteldamatu too, aga aga ta tuli sealt välja murdmatuna ja nüüd kui 2010 olid siis olud just temale sobivad siis valiti ta noh, kogu selle hiigelriigi presidendiks ja minu arusaamist mööda on ta täiesti ilusti sellega hakkama saanud siiamaani, noh, ta on ka vähe aega olnud, ütleme, 2010 alles sai. Aga, aga see on iseenesest juba juba märke ikkagi naispresident ja ja ma mõtlen ka, et näiteks see pole ju ainus Lõuna-Ameerikas, on ju varem, kui me Argentiinas rändasime, Argentiina president on samuti naissoost. Rääkimata sellest Kesk-Ameerika Costa Rica praegusest naispresidendist. Et Lõuna-Ameerika selles mõttes üleni eriline maa ja Brasiilia kuulub siis selliste riikide hulka Lõuna-Ameerikas, mille, ütleme demokraatiamallid vastavad täiesti Euroopa demokraatia mallidele. See, mis seal päriselt toimub, see on palju keerulisem, palju vastuolulisem, palju raskem. Ja seal on igasuguseid tumedaid külgi sellel poliitilisel elul. Ta ei ole selles mõttes ikkagi võrreldav Euroopa vähemalt Lääne-Euroopaga. Aga vähemalt see, see riigikord, see ühiskonnaseadused. On täiesti Euroopa tasemel, praegusel ajal sellise optimistliku noodiga vist võikski lõpetada praeguse niisuguse kiire Brasiilia ajaloo portlateerimise. Kuulame siia lõppu, seda energiast pakatavad pahaja inimeste laulu. Brasiilia osas. Selline oli siis tänane kiire retk Brasiilia ajalukku millest tuleb juttu järgmises saates. Tema, kes on Brasiilia rahvas ja milline on tema kultuur? Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat.