Oi, ma kuut merekeelt käelinenud rauge linnade oi, paar rõõmu, mure ja laiule löönbootlai. Ahoi kõigile ja head jaanipäeva seekord merelt. Veresaade ahoi läheb täna jahtlaeva linna vardalt. Praegu tõmmatakse üles purjed, hooneteni hääli ja jaanipäeval püüame kõnelda jaanipäevasest, merest, orjadest ja meestest, kes merel sõidavad. Tänasin jahtlaeva minna. Tal on siis kapten Sander Kannelmäe ja teised mehed, Kalevi jahtklubi kommodoor, Olev Roosmaa, vanad meresõitjad, Raivo maantoa ja Sulev Roosma, aga samuti avamerepurjetamise väljaõppejuhendaja Kalju Toomara. Aga nüüd ma palun teid, Kalevi jahtklubi kommodoor härra Olev Roosma kombel kõige niisugune päris üleval laeva pardal tuulanud päris parajat jagu. Mis siin praegu toimub? Puridamatakse üles. Tulime moonide vahelt välja nagu Tallinna lahele ja mitte ilmaasjata närve rikkuda ja mootorimürinat kuulata, aga mõnusalt purjetada. Siis tõstame purjed. Vana hea traditsiooni kohaselt hakatakse purjesid ostma aastani poolt ettepoole ja see on kahemastiline jaht siis esimesena tõstetakse, saan puri. Mis praegu. Kuidas läheb? Kohe hange pori üleval? Purjelaeval sõitmine, see nõuab mitte ainult teadmisi, vaid ka korralikku jõudu. Ja kindlasti ka lõpppurjed on suured mitu keelt ruutmeetrite, kui tuul on tugev ja täna Ta on nihuke paras värske tuul kolm, neli palli. Siin pead ikka terve jaaguga neid Soote tirima ja jahi peal on see asi kõik järgemäng, aga kui aga ta ikka meenutama seda aega, mismoodi olid vanad suured purjelaevad ja kui siis ei olnud veel korralike Vince käsitsi käikude asjad tehti talidega seal ikka ränkraske töö. Praegune purjetamine seal ikka meelakkumine võib öelda. Praeguseks tõmmatakse üles, sa elad vaid Relva väike Genoa läheb üles ja tänase ilmaga ilmselt me rohkem ei panegi seepeale selle all nukkele manus lustilusti sõitmise Burjastes kahe purjega aga selle purjetöö juurde tagasi tulla, siis paar aastat tagasi ma norralaste Annar sandi peal Tallinnast Leningradi lootsina ja seal oli kõik, see oli 150 aastat tagasi ehitatud purjekas. Ja kõik oli käik, soodid, blokid toimisid, nagu nad tol ajal toimisid ja siis ma sain noh, õige õige natukene tunda seda rõõmu, mis on ikka päris päris purjelaevasõit. See ei olnud kaugeltki mitte kerge asi. Täitsa füüsiliselt sa pallidelt tõmbamise soodid hambumis väsitada ennast nii ära, et lihtsalt enam jõudu jätkub. Nüüd tõmbušid purjus Tuult õis ja, ja nüüd kadusse mootorimürin ära ja jääb ainult mõnus vete kohin ja ja tuulemanus, paitamine. Ja see on, see on just see, mida tõeline purjetaja ihkab seda rahu ja mõnusat purjetamist. See igapäevases töös tormises seal maa peal oled ära jooksnud, ennast ja higistanud ja bensiini vingu sisse tõmmanud ja kui seisse mootori see on kõige mõnusama veel mootori välja lülitada, tunnede purjed hakkavad vedama, siis kõik see maine on jäänud selja taha. Merele muidugi tore olla, kuid kui on niisugune pidev tuul või pidevalt puhu, kas sellega harjub ära või? Ja kindlasti kindlasti harjub ära ja tekib täiesti niisugune moment, et kui seda tuult ei ole, siis siis tundnud ennast päris pahasti. Ja muidugi, kui on ikka palju ja täiesti on, ilm läheb tormiseks ja see oleks patuasi öelda, see nüüd hirmus koodi kõigile meeldib ja vastik, ta loksutab ja väsitab sind ja, ja seal ei ole õiget pidepunkti ja aga, aga seda suurem on see rõõm, kui sa oled kõik selle nagu selja taha jätta, teha vahepeal ja valed ilusti vaikses sadamas jälle ja sa tunned, et sa oled kõigest sellest üleval olnud ja sealt tõeline tõeline rõõm hingele. Praegu on tunda ka vist, et see tuul teeb juba mikrofonile liiga, see tähendab seda, et lööb mikrofoni vägisi lukku. Ega seda õiget tuule mühin selle tõttu ei kuulegi. Ja? Ja ega? Ega polegi tarvis kuulda? See kuskil niimoodi, et armastan kohutavalt merd, aknast vaadata. No ja nüüd võib rahulikult seilata sellepärast et purjed on üleval, mehed on juba jaht laevas rahulikult spordis istuvad ja ega siis, kui on purjed üleval, ega siis tööd eriti midagi polegi. Ja see on nagu kalamehe sulame sulasele istu ja sõua ainult purjetamisel on samamoodi, kui tuleb tuulemuutus või kursimuutus, siis natukene sätid jälle. Soovid ja asjad ringi ja, ja istud jälle ja ootad järgus situatsiooniga. Et need merejutte edasi kõnelda, peame vist kajutisse minema, sest need on ka väga uhked ja mõnusad. Noh, keegi peab ikka rooliratast hoidmata. Ja noh, kindlasti alati on mere peal ikka roolivaht, üks-kaks meest on kindla peale, kes peavad toimetama laeva asju ülejäänud meeskond siis saab tegeleda millega ta parasjagu arvab olevat, kas siis naudib lihtsalt merd või loeb või puhkab või sööb või magab või. Meie aga siis nähtavasti merejuhtudega See on nüüd üks päris vana lugu. Minu sõbras Saaremaa mees, tähendab tööline. Iga kord, kui ta oma laeva kaldalt ära sai, nägime jälle ühte sama pilti. Ja kui me kokku saame, hakkama ta mulle sama asjaga laulma. Vurri. Ases veor. Pole raaži mule mus kaasad. Üks väike tüdruk kaljul tõi mordi kui ratas ta juurde astus, rooli. Lang laar, rannamaa. Tuule laulugustusevaiknenud. Silma otsi aga õrnalt. Ma relval paus. Nüüd oleme siis kajutis, purjed on üleval, väike loksumine käib meie ümber, siin. See on hästi kullerit. Eks ta muidugi on kuulda. Aga eks see on ka üks asi, milleks merel ollakse, seda kuulda on selline ütlemus olevas, et kui mees läheb kalale ja kala ei tule ega tule selle sellega, sest ei ole ju midagi, kala ei tule, vähemalt naine ka ei virise. Üks mees, kes meil juba rääkis, härra Sulev, koos ma jäin üles rooli, teised mehed on siin siis all, keda ma juba eelnevalt tutvustasin, siin on siis jahtlaeva minna kapten härra Sander, Kannelmäe ja vanad meresõitjad, härrad Raivo Antoa ja Sulev Roosma, mis see purjetamine siis endast õieti kujutab ja eriti jaanipäeval, kuidas teie, kes te nii palju merd sõitnud olete ja nende purjede all nii head kui halba näinud, seda nüüd ka siis teistele edasi annate, kes seda kõike pole saanud. Ma mõtlen, et me saime oma võib-olla need, kes täna siin ümber kandvici laua olevat maadid siin elada, kapten saime selle elamuse kätte kaks aastat tagasi naasides Norra reisijalt ta kanalil kutsusid meid siis lõunale ühele ühele niukseid väga sümpaatselt linnas suvepeo kohale, kus siis terve Rootsi rahvas pidas sellel hetkel noh, rootsima jaanipäeva juba kaldal algas tookord jaanipäev pihta Rootsi jaanipäev, aga siis seal mõned päevad varem. Ja kui me olime jõudnud Gotlandi saarest mööda oma kodurandadesse, siis me võtsime ühe ilusa parvekese ja järgmise sumedas suheldes ilusas vaikses öös panime järgi omal ajal platsis, me tahtsime juba kõik olla kodus oma abikaasade ja oma pruutide juures, aga kuna see meri ei anna alati minna nii, kuidas tahad, siis siis selles sumedas ilusas öös saime ilmselt kõik väga toredad elamused. Laevajärg ujus ilusti jaanituli ja kui siis me olime juba koduvetes, jätsime selle tule kuskile Paldiski Allasin Läänemeremeestele hirmutuseks, sest et ühel hetkel oli veel Paldiski oli väga-väga kinnine kohta, aga ma mõtlesin, et las siis vene mehed ka saavad elamuse eestimaa jaanipäevast. On teil sageli tulnud olla jaanipäeval? Merel küllalt sageli oldud merel, sest meil on ju pikki aastaid sõidetud võidusõitu just nii, ta on läinud enne jaanipäeva välja ja siis Kaberneeme ja tagasi siis Kabernemmess peetud siis jaanituld ja siis kõik need purjetajad on siis seal koos seltskonna peavad oma jaanilaupäeva õhtut. Aga päris laus niimoodi vee peal just südaööl jaanilaupäeval vastu jaanipäeva on väga harva oldud kuuekümnendatel aastatel või oli see 70, kui siin Tallinna lahel üks aasta tehtud selline üritus, mis kukkus minu meelest ka küllalt hästi välja, sest jahte tuli merele nii palju ja kõigil olid siis sest järelveetavad lõkked ette valmistatud ja siis vastavalt kuna reziim seda tavaliselt ei lubanud, siis aga sellel ööl tehti siis erandi müüsid, võisime Tallinna lahel olla siis peaaegu hommikuni välja, nii et igaüks siis sõitis oma marsruute pidi ja väga tore oli. See on jaanipäeva ajal, on ilus küll, kui pimedaks ei lähe. Pimedad ööd mitte sugugi võrd hirmsamad ei ole või koledamad. Kõige ilusama tööd vast ongi just augustikuu ööd, kui on väga selge taevas ja kõik tähed on näha. Väga ilus, aga jah, jaanipäeval üldse pimedaks ei lähe, siis? Mina muidugi noorema generatsiooni purjetaja kutsuks ka siin üles nooremaid mehi rohkem, ehk. Nii nagu eestlased siin mererahvas olema, mõtlema purjetamise peale, nüüd on selleks võib-olla jälle mingisugused võimalused tekkinud. Firmad peaksid siin oma õla alla panema, noh, on võimalik jahti rentida. Tulla merele, kas jaanipäeval või mõnel muul päeval. Ikkagi Tallinn merelinn ja Eesti mereriik peaks ikka rohkem nüüd mõtlema mere peale meresõitu. Ja. Praegu me kuuleme raadiosidet, eks ole, teil on otseühendus alati olemas, jah, on nüüd tänapäeval muidugi see peab olema juba ka igal jahil ja ja mere olukordadesse on, on teinekord täitsa vältimatu, peab olema, on muidugi olnud juhuseid, kui side äravadki, tavaliselt ta katkeb. Praegu teda väga hädasti vaja on, mäletan siin, kui ükskord öörlendi all väga suures tormis olime ja võib-olla abigi vajasime just abi informatsiooni näol, siis just raadio ei töötanud, siis oli natuke kehv küll, tihtipeale nõrgem osa meeskonnast, võib-olla meie keeles öeldakse, läheb kalu toitma suuremate lainete ajal, siis siis suurt midagi ei juhtunudki, kui lihtsalt rebiti kaabel puruks, mis sai ka hiljem ära parandatud ja raadio jälle hakkas tööle. Aga ka niukestest olukordadest tullakse alati välja ja kõik lõpeb kenasti. Meremees õpibki seetõttu just väga kaua ja tal peavad olema head teadmised nii merest kui loodusseadustest üldse tähendab olema hea tahtejõud just selleks ära hoida õnnetusi, ära hoida neid momente, nii nagu te ütlesite, et alati lõpeb ikka hästi ja rohkem ikka inimese või meremehe töö olemas. Selles on sul tuline õigus, sellepärast et miks jaoks võib-olla meie siin ümber lauaolijad oleme nelja 50 aasta jooksul kõik oma vabad minutid, pühendunud merele on, ongi see, et kõik need niuksed raskused, mida siin merel üle tuleb elada, tuleb alata, leida lahendust, tähendab, noh, nagu poliitikas armastatakse öelda, konstruktiivne lahendus, aga aga selge on see, et meremees on poliitikust alati 10 peajagu ees. Sest et ükskõik kui raske olukord ei ole igal juhul üheskoos ja ühel nõul leitakse lahendus ja sellest tormi võitmisest seisabki selle mereelu romantika lõppeesmärk. Ma mõtlen, et just see niisugune eneseleidmine ja raskuste ületamine, lahenduste leidmine, see ei ole abiks sulle mitte üksinda meresõidus, aga pärast ka oma, nagu öeldakse, elus, armastuses. Kõik mehed siin pardal nimetasid teid oma õpetajaks ja te olete härra kaljud tooma õpetanud neid mehi, kes siis merele kipuvad. Kauaaegne Kalevi Jahtklubi õppespordiosakonna juhataja. Nüüd siis avamerepurjetamise väljaõppejuhendaja. Ma olen 40 aastat Kalev Jahtklubis olnud ja põhiliselt selle avamerepurjetamisega tegelenud või seda asja püüdnud suunata. Mu isa oli meremees, ma ise olen kah merd sõitnud, päris palju olnud töötanud merelaevandus ka ja võin küll öelda, et minu käe alt on läbi käinud ikka päris päris hulk ped merehuvilisi. Kui arvudest rääkida, siis meil on õieti, kui võtta, siis on niisugused kolm aastat, praegu on nad ainult roolimehed, niuksed, algajad purjetajad, kes saavad õiguse teatava kursuse läbi teinud. Nad purjetasin kohalikus sõidurajoonis Tallinna lahe peal, Väikse jahiga. Aga järgmine aasta on meil kiprite aste. Muljet teevad põhjalikuma teoreetilise ettevalmistuse, seal on juba meil oma 12 distsipliini, mida me läbi võtame talvekursustel. Ja siis peavad olema läbinud juba ütelda, nagu nimetame avamerepurjetamises, on väljaspool kohalikku sõidura, joonisin meie oma rajooni seal kuskil Balti meres või kaugemal juba 1000 miili olema läbinud, vähemalt teooriaeksamit sooritanud, siis saab järgmise astme, nagu Kypri astme saatis õiguse puha keskuses purjepinnaga jahiga purjetada juba siis kaugemal välismaale saab õiguse siis juba kõrgem aste praegu jahtkapp tähendab selle nõuded juba ütleme põhidistsipliinide osaliselt navigatsioon ja rootslastest kokkupõrke vältimise eeskirjad ja nii edasi. On juba päris põhjalikumad. Nemad saavad õiguse, purjetab piiramata veealadel meil praegu ja piiramata purjepinnaga jahtidel ja kõrgem aste. Jahtkapten on praegu vabariigis vabariigi kakab kakuke alt läbi käinud. On üle 200 praegu. Kiprid andnuks 300 ümber, roolimehe neid praegu täpselt ei oska ütelda, neljandaks, üle 1000 küll läbi käinud, aga ma arvan, et praegu veel purjetanud seda täpselt ei tea. Me ajame juttu praegu see tagumine kajut või kuidas seda, millal nimetatakse? Vangist jalgu minna on meil üks suuremaid, jahtasin linnuvabriku või kuidas see nii on, et äkist. Selle vabrikujaht on purjetanud edukalt esimene need ütelda, mitte elukutsele kapteni jaht, kes on käinud Inglismaal kah möödunud suvel Kateroobi juhtimisel, aga enne seda muidugi jahid seal tormiline merelaevanduse jahid tormilind. Linda ja need on käinud ikka väga palju Inglismaal, kuni Portugali välja avades kah käis möödunud aastal meil Norras, te ütlesite, et teie vanemad meremehed olnud või on huvitunud merest. Isa oli jah merendusega kapten kauguste kapten. Daile tallel laevas direktor ei saa. Muidugi. Mul kah praegu on 20 top säilis kah, purjetab kõvasti. Nii et see on kohe perekonna viga. Pojapoeg kaebasin optimistical, tornideksid Verjanikaliku elementis, ka noori tõmbab võistlus puretele. Teinud siis nüüd avamere purjetamine. Mina olen rohkem seda haamer Portuse rõhku pannud. Aga mis on see, mis panebki põlvkondade viisi inimesi merd armastama, mere poole tulema, mõned tahavad laie merd sõita või tööd teha, merel, aga no purjetamine, midagi muud. No on küll naq salul seotakse ikka seda romantikaga, aga sest tihti juhtub ka niimoodi, et kui ikka natuke tõsisemat ilma saab kuskil, siis kuidas sa selle peal keegi reageerib? Esiteks see avamere purjetamine, purjetamine, rakenduslike spordiala just sellest yhiaga kokku puutudes, seal. Tihtipeale tuleb niisugune eneseületamise momenti tingimata, sest on niisuguse olukordade 900 olnud, kus väga kriitilised momendid meil ka küllalt küllalt mitmed momendid, kus tõestikesest stiihiast oled ülevalt, siis sul on niisugune kindluse tunne. Tugevalt tingimata muidugi romantikat kahvel juures, kui ilusad ilmad on kuupaistel, sõidad augusti ööl seal jaani ja kogu aeg valge juht, seda küll jahes Jaanil tingimata muidugi praegu. Ja ma ise pole ammu purjetanud aastaid juba. 77 mäletan nooruse jaanipäeva väljasõitu, siis ma tegelesin noorkotkas ka merenoorkotkaste ka. Ja meil oli nelja-viie paadiga niukse moodsa jahiga nagu praegu meil siin on solid. See oli vana eesti ajal kuskil 35. aastal purjetas veel oksale siis viie paadimeeskonnad peal, Loksale purjetamine, väga ilus oli küll täiesti niukene jaanipäeva nagu kuutevate, soe ja mahe. Sõitsin sinna Loksal, siis oli niuke jaaniõhtu kah muidugi seal viie paadi peal, üks jahimees, tähendab. Ja mul on see nii selgelt meeles. Me käisime seal kiigel, jah, oli jaaniõhtu. Tulime tagasi sinna Loksa silla äärde, vaatana vahines magab. Mina olin selles kaadris pealik, vahile magad ohkuski, poiss ehmatas valvelseisaku, võttis, aga natuke komistas üle paadiääre vette. Seal vesi oli nii selgelt oli hästi näha, kui mees vajus põhja, kas müts sai ujumas peale? Ladosse müts, kapp ja tuli välja ikka jälle kohe tarvitama, et kõik on korras, muidugi olla ka ilus sõitvale, muidugi. Seiklusi merel on palju, isal on ka ikka purjetanud. Aga mida te soovitaksite nendele noortele, kes võib-olla vaatavad mere poole, aga ei, ei julge asjaga pihta hakata tulla ja proovida ikka ehk siis olukord näitada. Elu näitab, kas kannatate määratluse kannata? Ei, ma haaran ja Kaljul Väi ma jaa. Rannal Piiv alla üksik. Ülle Jordi bee. Mere Me. Kerr laulu ka jaa. Mees rooli, rinna, pastaar, ratast. Iga laine by plane ta. Silmapiiril valge pahu. Mis seal üleval praegu siis toimub? Seal üleval. Kukerlaulma, nagu me oleme öelnud, kuked hakkasid laulma, maa tuli vastu ja ütleme Spursi jätkub, aga vesi sai otsa, ühesõnaga. Selle tõttu tuleb vastu tule teha pööre ja seda nimetatakse pautimiseks, ühesõnaga need on tavaliselt, kui keegi seda selgeks ei saa, siis niuksed vähe sõitnud meremehed, kes liiga uudishimuga pea püsti, Nad saavad poomiga vastu vead ja pärast seda pauku on pautimine täitsa selge. Või siis on päris hea, et me praegu siin all istume. Kaitsekiiver niukse ei jahi peal, nagu see on kahemastiline minna, või vana rahvakeeles kuunar seda ütelda siin siinsel paut muidugi ei ole nii lihtne nagu võib-olla harjunud osa inimesi seda televisiooni vahendusel vaatama, kus olümpiaklassi väiksemad purjekad pauti teevad seal kiiresti. No me muidugi püüame ka sinnapoole, et seda kiiremini teha ja eks me areneme ka ja mõni on võib-olla juhtunud nägema siin Ameerika kapa jahte siis sealse Pautsliku võrdlemisi kiiresti, aga meil ta veel osa võtavad vahest 18 20 meest ja meil Meil on muidugi meeskonnaga kitsas käes ja siinkohal ka kutse noorematele meestele, kes ikka huvitatud purjetamises võis käia rohkem klubi vahel ja asja hakata uurima, küsima kus jahi pal ja kuidas saab ja ikka rohkem inimesi purjetamise juurde. Pauli kiiremini välja tuleksid. Nüüd me võtsime suuna tagasi Pirita sadamasse, eks ole. Aga aga me läksime vabasse tuulde näidet, ütleme nii, vana purjetaja kõrva kõrva järgi juba sõidame nagu šampusevaadis, kuiva meri hakkab ümberringi kihisema, siis on teada, et juba käikude üle seitsme sõlme ja siis jõuab juba kaugele. Ühesõnaga need, et vastutuul trügides läheb laevani tavaliselt nelja, viie sõlme, see käigu purjelaev tähendab aga kui talle vabasse tuulde needee klippereid lasevad ju siin 17 18 sõlme välja. Oleme ka praeguses vabas tuules ja see on üllatavalt hea käiguomadustega laev. Mina olen nüüd küll siin vähe aega olnud kapteniks, aga esimesed sõidukogemused, mis siis nüüd näitavad, on väga positiivsed. Mul oli küll natuke ettekujutused sellise suure kerega jaht, nagu see jahvatada minna on, et ta võib-olla on natuke kohmakas ja ei ole. Niivõrd sellist sportlikku käikudel sellist särtsakust ei ole, aga ka need arusaamad olid ekslikud ja väga-väga hea käiguomadustega laeva väga mugav juhtida ja üldse tore laev. Ma olen väga rahul sellega. Aga miks minna üldse on laevadel naise nimed? Eks naised on võib-olla ilusam osa meie elust, sama nagu ka purjejahid ja purjetamine võib-olla väikese sellega meremehe karmi hinge ja, ja naiseliku leebuse ühendamine laeva nime kaudu ongi see, mis laevadele koduranda toovad. Sest kui meremehed oleks nii ükskõiksed, kui me tihtipeale siin Eestimaal täna oleme, 11 põhja laseme siis ei jõua, ei eestimaaga laevad randa, nii jaanipäev jahtlaeval minna hakkab sellega lõppema. Me pööran jälle Pirita Jahtklubi suunas, mis siis jaanipäevane veel öelda. Rahulikke mõnus jaanipäev oli seekord. Õhtal laekui randu siis meist liiga mees mõttele kannu. Külla neiu tootva jaotise lahkesti silma. Üürimängib mehkurmapalklatsoonikul mängib lõõts Monikul omi laule. Et tungivat süüd andmeid leidub? Kõigi täidutel? Ikka jälle. Kõik ka vaatajana mängib ta ainult minul mitte teistel. Üüri mängib nihkurmapalfragmoonikul, mängib jalats, moonikul omi laule. Na lausub sõna. Oh, kuis näha Sindi pina. Kas neelaja? Intu leegi mulle palub end maa veel mängiksin talle. Pidu. Üürimängi ning Burnapalt lõõts noorikul mängibelotmoonikul omi laule. Tungivat püüdammeteidutel. Kõigeid neidudel ikka jälle. Jälle kuulmiseni juba sellel laupäeval kell pool 10 õhtul. Ahoi.