Algava sõduri tunni teljeks on valitud augustikuu tähtpäevi Eesti kaitsejõudude kalendrist. Augustis 1919 peeti praegusel Vabaduse väljakul Eesti sõjakooli esimest paraadi. 109 kadeti ülendati lipnikuks ja saadeti rindele. Samal ajal jätkas õppetööd teine lend tulevasi ohvitsere. Arnold Martins Eesti sõjakooli teisest lennust. Päästjad jäidki üheksa teisE, käitume juunikuudest vähe, aga see oli siis nii suur nõudmine. Nende noorte ohvidki veel järelvaatajad, vaatlusterad meil ei ole, meil ei olnud, ei käiks näitud. Märki täitev täitevkomiteed jäi öl, käsklus oli siis õlivaha ja täitekäskluse plärts jää jääääre väga kerge, tore veerde, lahingumees oli. 29. augustil 1923 liideti tegutsevad ohvitseride kursused sõjakool. Kindralstaabi kursused ehk kõrgem sõjakool, Meri, kadettide kool ja allohvitseride kool üheks üksuseks, mis hakkas kandma nime sõjaväe ühendatud õppeasutused. 28. augustil 1941 vallutasid Tallinna Saksa väed. Nendega koos jõudis pealinn aga lahingute käigus tekkinud eestlaste üksusi. Aakre omakaitse ülem Edgar lamp. Tol korral oli Aakre vald ja Otepää Tartu maakonna koosseisus Aakre oma kaitsekuulus ka katepa. Ringkonna koosseisu ja Otepää ringkonna ülemaks oli määratud kapten tald, pakk. Seal, ühel päeval ma olen valla Majas, on kõne siin kapten Talback. Teadsin teda väga hästi ja ta ütleb mulle kohe, teeb konkreetse, nagu ta, ta oli suurepärane ohvitser ja ääretult suurepärane organisaator ja väga nihukese mehise esinemisega ja ütleb mulle kohe lühidalt ja selgelt. Mina olen otsustanud, moodustan praegu kompanii, mina olen otsustanud minna ja osa võtta Põhja-Eesti vabastamislahingutest. Kas tuled kaasa, kas leiad mehi, kes sinuga kaasa tulevad? No see küsimus oli mulle ootamatu, sest ma olin ju küllaltki veel noor abielumees, ema, helistasin kohe abikaasale et selline ettepaneku tehtud, ja kuna ma olen sõjalise formatsiooni eesotsas, seisan siis ma leian, et mul siiski on kohustus sellele kutsele järgneda. Ja nii me siis Satsuse võtsingi vastu ja teatasin Talbakule, et ma isiklikult olen otsustanud, et ma tulen, aga samaaegselt kutsun mehed kokku ja, ja selgitan, kui palju minuga kaasa tuleb. Ja kas te teate, kui ma siis meestele selgitasin, milline kutse on milline ülesanne neil, kui kui Eestimaameestel on oma kodumaa ees. Nõusoleku andis tulimuga kaasa 40 meest. Ja kui need Albakule oli seal kaks rühma juba koondatud Otepäält. Siis kui me Otepäält välja sõitsime ja üles rivistati, oli kohal 120 meest, kolm rühma ja rühm jäi viimaseks. Esimese rühmaülemaks oli kaadriohvitser ka leitnant Roo. Ma mäletan, ja teise rühmaülem oli ka kutseline ohvitser nooremleitnant, aga mul nime ei ole meeles ja, ja, ja mina olin siis kolmanda rühmaülem ja nii me sõitsimegi siis esimene peatus oli meil, kui me Tartust välja sõitsime, esimene peatus oli rakkes. Rakkes olime mõni päev, meil oli seal niukse, anti kohapealset ülesanded, tegime haarangut metsades ja ka saime, et vene sõjavangi, kes olid ühesõnaga ennast peitu pugenud ja, ja aga meil see lühike ülesanne ja sealt nii palju püük sel ajal sõitsime edasi Tallinna rindele. Talbakul oli Otepääl kõik vajalikud relvad olemas ja näiteks minu rühm sai relvastuseks püssid ja peale selle neli kerged kuulipildujad, nii et kui meie esimene positsioon, ma mäletan, meil oli esimene positsioon, oli Coheni, kas nädal aega rohkem, olime selle Tallinna abamõisad, teate vaba ja mõisa, ütleme selle põhjapoolsel rindel oli siis seal nii terve rühm hajutati ära positsioonile ja kohe nii nagu me saime esimesel päeval sinna positsioonile asuda, hakkasime saama vene venelaste poolt suurtükituld, Nad tulistasid IGA PÄEV ja, ja praktiliselt ma ei mäleta ühtegi juhtumit, et meie positsioon ülal sükski, mürsk, lahken, lõhken kuna ma ise olin saanud meie sõjakoolis suurtükiväelase ette valmis, siis ma tean, kuidas meiel õpetati tulejuhtimist tähendab meie vaatluspunkt olema ja ühesõnaga pidid välja arvestama. Tähendab ja, ja üldiselt on niuksed mürsu kukkumise juures, suurtükiväelase loeb niukene mõiste eel lange on mis, mis sinu Te langeb ja, ja tagalangemis sinust üle lendab. Me saime iga päev tuld, aga iga päev oli tegemist tagalangiga. Need mürsud lendasid ikka ülem meiega üle pea. Muidugi nad ehmatasid vaieldamatult sellepärast, et ega sa ei või kunagi teada, et järgmine ei pane otse sinule pihta. Aga selle juures, mis ma tahan selle aba juures, see oli minu niuke esimesed tulerisse. Ja, ja, ja loomulikult noh, mis seal salata Nad olid nendel, nendel ei olnud mitte mingisugust välja hetkel veel olnud, nad neid sai õpetatud seal, ütleme, koha peal ja ja neid neid tõi eelkõige suur kodumaa armastus ja kohusetunne naitse sinna, aga nad ei olnud mitte väljaõpetatud sõdurid. Ja ainult üksikud, nende hulgas oli neid, kes olid ristisõjaväes teeninud. Aga Meie komandöri-ist kapten Talbakust mind kohe õige pea. Ma sain selguse, milline mehine mees tema oli. Kes saavutas enne minu sena rindelõiku ja, ja, ja venelane hakkas just tulistama. Mürsud lendavad kogu aeg üle, peatänavad tuleb, mul ei tule, näitab, olete kus, kus mehed on paiknenud, kus on kuulipildujapesad ja mürsud, kogu aeg vihisevad ja, ja lõhkevad. Tema ei teinud sellest väljagi ja käisime terve selle rinde läbi. Ja kui ma olin nüüd 44. aastal olin ma Narva rindel kompaniiülem ja et ma ei hakka nimesid nimetama, aga oli vanemaid ohvitsere Laivaria koloneli kraadis, kellega tuli mul koos käia. Ja kui äkki venelanna hakkas tulistama ja mul oli hea võrdlus mida ma nägin Albaku juures ja mida ma nüüd nende Nende teiste härrade juures nägin. Ma ütlen võib-olla kõige hullemad, et suurtükituld me saime siis selles, kui juba oli enam-vähem meie see operatsioonide lõik hakkas nagu lõpule korda jõudma. Ja meid paigutati saku suu peale. Esiteks soo seal ei saa, ei saa ta endale mingisugusest pesa ka sellepärast, et soo oli märg, eaka kaevama esineja sees, kuda sa seal vee sees. Ja kui see vene laevastiku raske suurtükivägi hakkas siis tulistama sinna? Mul, kui ma sellele mõtlen, olen mõelnud elu jooksul, et seal oli küll niisugune tunne, et siit enam eluga ei pääse. Niisugune äge ja ometi mehed olid nii hõrendatult koike positsioonil palju, ega nad siis kobaras koos ei ole. Ja et see venelaste tulevikuks juhtimine tänu nendele halvale tule juhtimisele oli ka, ma ei mäleta, mitu meest haavata sai, aga surmajuhtumeid minu rühmas üldse ei andnud. Nii et kui see mäng seal ükskord sellesse tule, tulelöök lõppes ja, ja tuli komando sealt edasi minna. Ja siis me juba kogunesime taas küla, seal oli juba nagu nagu nagu väikene puhkepäev. Ja siis 28. hommikul saabusime siis Talbaku kompaniiga Vabaduse väljakule. See oli, see oli unustamatu hetk, tuli on Pärnu maanteed linna sisse ja kui me siis olime seal peatanud siis lühikse kajaga, see väljak täitus inimestest, kõigil oli üllatus, et äkki Eesti poisid ja, ja kust tulid, viste tegid ja need muljed on nii ilusad ja nii vaimustavad ja niukene rõõmusõnum mõlemale poole, ühelt poolt meil oli rõõm neid näha ja nendel kõigil oli, kes sinna juurde sinna kogunesid ja ma ütlesin tõesti, see, see väljak oli rahvast tulvil täis ja, ja see, see oli unustamatu, unustamatu. Jah, ja metsavendi tuli kaika mitmelt poolt, igalt poolt tuli juurde igalt poolt ja ma tahangi öelda, et kui me näiteks Otepäält väljusime 102 meest oli meil kompaniis siis kui me jõudsime sinna Vabaduse väljakule siis tundus, et meie kompane juba pataljoni suuruses üksuses kujunenud, meil oli isegi suurtükiväepatarei ja nii imelik kui see, kui mina läksin noorena 37. aastal Tähtvere mõisas noorena teenima, siis oli suurtükiväe Eesti suurtükiväe neljanda grupi ülemaks major Sobolev. Ja. Ma näen ühel päeval, kui valan staabi juurde Talbaka juurde, major Sobolev, seal tema oli ka metsast välja tulnud ja juba oli saadud trofeena suurtükke ja, ja samuti ka oli sopuleb see mees, kes juba rakendas ka kompanii toetuseks oma suurtükke. Minule on see 28. august tervema elu kestel on olnud suur pidupäev hingest tallijanal vaba venelased välja löödud. No see see pidulik tunne, see ei lähe terve eluaeg sul hingest ära, kui milliste õnne tunnete sel ajal üle elas. Veel kord, 28. august 1941 Tallinnas Eesti sõjakooli mees Bruno Karro. Siis, kui ma Tallinnasse tulin, siis oli jälle niisugune huvitav, täitsa üllatuslik, harjumatu asi oli, muidu oli niimoodi, kus punaarmee kolonnid olid sealse lähedalt mööda ei saanud seal taadio eemaliselt karjaga, jumal hoidku, poolsada meetrit eemalt tõid lähedal minna toiduõlid selle Estonia puiesteel olid saksa kolonnid, olid seal, olid püssid, haki siis öelda, et kusagil mujal ma läksin sealt vahelt läbi, keegi ei teinud absoluutselt välja ka mit oleks võinud kaasa võtta keegi teinud absugustel minemine, uks on, kus sa tahad, läbidid välja. Järgmine päev Tallinnas hakkas, on 29. augustil ohvitseride registreerimine ja see hakkas Kaarli koguduse majas toompuiesteele. Ja seal ei olnud ju kusagil mingisuguseid silte väljastega mingisuguseid teateid väljas. Aga imelikul kombel põhimõtteliselt on niimoodi neile eesti ohvitseridele sihuke komme, et neil oma ringkond me teadsime ikka vähemalt nelja, viie mehe asukohta kes kusagil elas. Ja see läks nii suust suhu, mina sel päeval lõuna paiku registreerimas, seal olin seal toompuiesteel lähedal on teinud mina 28. seal olevat midagi üle 61. päev registreerinud neid. See oli see sissekäik, mis seal toompuiestee küljes, seal siis mingisugune staap moodustati. Vot seal oli eesti vanemaid, ohvitseri oli, ma ei mäleta enam nimesidki, seal oli aega palju mööda läinud. Põgus kokkupuude seal üldse, noh, arutelu oli edasitegutsemise osas, ohvitserkond on ikke, kes rahva eest vastutavad, kes peab mingeid otsuseid vastu võtma ja raamid, mille piires tegutseda. Siis seal üldine arutelu oli selline, et noh, et praegu momendil Eesti rahvusväeosade loomes, ainuke võimalus seda teha saksa armee koosseisus. Mitte-kommunistlike rahvusväeosade loomiseks võeti otsus vastu, võtad et teeme seda mängu kaasa. Ja siis oligi niimoodi, järgmine päev ma olin siis Pärnus. Ja seal sattusin, kohtasin keeba tänaval juba oma lahingkoolis, rühmaülem oli leitnant Larssoni, tema oli ka Pärnus, oli siis moodustati Pärnusse Eesti julgestuspataljoni 183. Ja vot seal kümnendas kompanii koosseisu rühmaülemana Sisliku lahki, esimene ülesanne, mis mulle anti, oli see, et oma koduvallas kogunenud koondumiskoht oli kogumiskoht, oli vallamaja sealt ära tuua veoautodes mehi. Sealt teine ära need veod mehi, neist sain oma rühma koosseisu poolrühm, teise korjama sendist orjevendrimi poliitilist omad, Pärnu poisid, vanad, vanad tuttavad. Osale hästi palju oli neid, kes, kes mul enne tuttavad ja nendega oli hea minna. Ja nendel oli ka ilmselt parem, kui neid kavandas nii-öelda oma oma võlapoiss, nagu öelda. Kas teiega sõlmiti ka mingi leping? Leping aasta peale. Aga selle lepinguga aasta lõppedes vilistati. Esimene aasta on tegelikult, mis oli, oli põhiliselt Anisena valveteenistus, tegelikult oligi nii. Seal kui meil see arutelu oli toompuiesteel, siis arutelu üks teema oli see et mehi hoida nii palju kui saab, sest mehi võib minna vaja otsustaval momendil. Teine asi toimetada tagalasse laskemoona, nii palju kui saab kõiki neid mõlemaid asju pütid pühkida. Tegelikult meie teenistus oli, Me saime relvad, tegelikult vene relvad, saksa relvi algus ei saanud. Ja seal oli isegi ohvitseride auastmed ei olnud, kui ametkoha järgi saksa sonderfüüriveri juhiolekud, et käisid neil ima, koputage meile rühmaülemal oli üks kukk, kompaniidame kaks kupu ja pataljoni, elame kolm kupu, kusjuures ohvitseri Speeglidega saksa kull kanda ei tohtinud, kuna me saksaväele vanded on olnud. Ja põhiline siht ja nende kasutamise otstarve oli no valve- ja vahiteenistus ühesõnaga tagala, kommunikatsioonide julgustamine. Esimesel sõjasügisel 1941 astus Eestis moodustatud väikeüksustesse vabatahtlikena 11000 meest. Neli lisaks kandis aasta lõpule omakaitses relva 43000. Ka üldmobilisatsioon ei oleks kokku toonud rohkem mehi, kui seda tegi viha kättemaksuiha ja mälestuspunase aasta vägivallategudest Eestis. 28. augustil 1942 Tallinna bolševike võimust vabastamise esimesel aastapäeval tehti teatavaks Eesti leegioni loomise otsus. Eesti leegioni värvatud meestest paisati esimese üksusena lahingusse pataljon Narva Narva pataljoni sellesuvisel kokkutulekul tutvustati sõduri tunni toimetajale Gustav Nõmme kui õnnesärgis sündinud, kes on teinud kaasa üksuse kõik ohvriterohked, lahingud esimesest viimaseni, saamata ise kordagi haavata. Meie jutt saab aga alguse 44. aasta augustikuust, mil mees oli juba 46. rügemendi võitlejatega Tartu rindel. 25. augustil 1944 tungis punaarmee linna kolmest suunast Viljandi, Riia ja Võru maanteed kaudu. Gustav nõmm. Juhi sõnul LUGU ased Tartust Tartust läbitulek tähendab ülejõed tulla ja see oli ka no nii. Baasi teadet minu pärast, et oleks pihku jääd sinna venelaste kätte. Me tulime Variku Jaama juurest, kaevasime linna teadjad. Lynneke positsioonil selt, seal olid juba esimesed linnamajad, olid. Mina mäletan, et ma olin viis päeva ilma magamata Ilma magamata ja palusin magada. Sisse positsiooni ja ma avastasin, et mis ma, mis ma teen. Et kus see on kõige parem oleks, tähendab, ja läksin aeda, seal oli veevõtu või tähendab mis sinna külabasseini moodi. Ta oli ka üle kahe meetri pikk, täpselt. Ta oli veest tühi, aga. Aga ma postide leiutanud, kus magama läheks. Ja seda ma ei kuulnud ka, tead nii, raske unega, mina, sillad, õhku, last, see on ka ju maavärin. See oleks ka, mida pean ju midagi kuulama. Ja. Oomiku hommikul võetakse muld tukast kinni ja tuule rutt. Meil on nii hiljaks jäänud, tead, et sinu pärast otsisin kõik need heinakuhjad läbi läbi teinud ja siin mitte kuskilt. Ja vaatan, et kiivrit, kaha ega pähe panna ei olnud palja peaga ja ja vaader, meie mehed lähevad. Seal oli sõnniku kruvisid lehed olid seal peal, vankril tähendab asjad pihus ja üks haavatu seal peal ja panevad linna poole teat lõhketänavat mööda, tead. No vaata, nüüd tulistavad MG-ga püstijala pealt, tead sinna tänavat. Ja mina. Ma tean, et ei saagi tänavelt üldse minnagi, tule all. Hakkasin aedadest mööda minema. Mina augu sisse, venelased tagantjärgi mulle piss Trinud hirmsasti jooksukari saartel. Süda klopib ka sees hirmsasti teada, mis vastupanu avaldada tähendab. Ruttu menetleda minale, kepid lahti, tead, lähen teise aedatjad. Nemad ronivad järgi ja. Siis oli niimoodi, et siis kord Hanitsed karabiini tihtipeale ja ootas, millal muuhulgas tuleb kaks tükki, lasin masina. Ja siis ma sain minema. Siis oli edumaa, natuke edu, maalid. Ja kui juhuslikult, et juhuslikult niimoodi tead, sain oma oma pundiga kokku ka veel, tead. Ja kastani tänavas. Kastani tänava otsast kohe paistab ja ära tehtud puiestee ja ja seal oli juba kolm Maksimi raskelt kuulipildujad jaama, trepipealsed. Otsid tule all, seda. Ükshaaval. Sai üle jooksta Tähtvere pargis. Kaba, kus me läksime jõe ääres Tartu õlletehase Alla jõe äärt ütlege liiklusvahendid ei ole või tähendab ujuvvahendid, millega üle saada. Üks paat oli seal pukkide pealt sõel põhja ära kuivanud, aga katsu sa veel midagi sinna toppida, vahele diat, riided ja niisuguseid asju sealt saaks põhja poole, Emajõge. Vaerust ka ei olnudki. Aga nii palju oli, teatritrikke, saime teiselt palgal. Ta vajus sisse, aga ta oli puupaati, ta hästi hoidis vee peal ka, see oli siis kui õllevabriku kohalda umbes ta oli selle koha pealt, kus olid Tartus võimled, laiad on, tähendab, kus Jõgeva maanteel linna sisse tuleb seal surnuaedade juures, seal see moreen, kallaski kõrgem kallas on kõrge punane kallas ja vot säält läksime tuld, keegi ei andnud, andis küll, oli juba otselaskekahurid, ma sain tagasilöögi. Tagant lõhkes jões vees, ei olnud kaldale juba enne üles ronimist, sealt kaldest, aga kõik oli nii tugev, et ma käisin, tähendab. Baikali tagant oli nii kaua surved jätta. Ja siis tundsin, et istmik hakkas Ratko kipitama tagant. Aga see oli nii, liivaterasugune kild oli silmist, mis lõi. See oli ka ainus kriimustus, millal sõja jooksul saite? Kriimustus oli veel chakusid käega jalgu jalgupidi rüsilaga hunnikus koostööd ja see on nagu suur Ive tulla nii rasketest lahingutest läbi täitsa terve nahaga. Kas ei ole ime või sõduriõnn või kuidas see on, ime küll. Kuidas ütelda? On ju väga palju juhuseid, oli, oli väga palju juhus ja võib-olla isegi see, tead, et niisugune aimdus oli millegi kohta tead või? Mäletad, tähendab, kaevasin sisse. Enda hinnangul oli kuum ja viskasin sineli augu serva peale. Agadiet momendil kui mina võtsin labidaga nüüd alt, Alt tähendab välja, küürutasin, nii vanad tulija sineli auke tähistanud, kaldab alangust valangut ja ma olen täpselt püsti halb niimoodi püstiasendis või saanud pihta kinda peal. Ulatasin kui põhjaliiva või Novjete välja. Saatuse käsi lükkas töid ja-le lähemale. Ja üks juhus oli see, kui piiramisrõngast tulime välja. Minu ees oli, tähendab, siuksed, Saksa ohvitser oli tal oli ja püsivalt. Ja mina läksin täpselt sealt mööda ta surnud ja seal on lubatud ka võt relvatuld. Ja aga mulle öeldi, ära midagi niimoodi. Minedas sa oled niivõrd palju aega olnud, tähendab, Ta rihmast lükati rihm lahti ja ta ka puuriga sul käes väga lihtne liiguks. Aga näed, keetes ja sealt muidugi mehitue tagantjärgi teadja. Mina sain vist 30 meetrit või, või natuke rohkem. Tähendab, tuli teine mees võttis siis seda püstolit klassist põlvili ennast seisis põlvili, täistabamus mullas, täpselt niisama palju aega läinud. Täistabamus oli seal. Kius. Ja muidugi üks asi oli seal piiramisrõngast, kui me välja läksime, oli mul ka õnnetus. Oli niisugune asi, metskits jookseb vastu rinduma metsas puude vahel. Mokka täis laskmine tugevneb. Esimene mõtlen, et mul on kõik ribid sees või rinnakorv sees. Ma ei saanud sisse hingates välja igat. Ma tundsin, et ma lämbun ära. Akvaatliku Roland tuli sinna, tead ja ütlesid, et ma katsun ühe hobuse oleme katsunud hobuse selga panna, ta sütike ära viia. Aga ükskord hakkasin hingama. Roideid katki, seal oli nii tugev põrutus. Nojah, aga ega seal kahur tule alt on ka niimoodi ära tulnud mulla alt välja. Vahest oli niimoodi, et nagu maavärinad, droidid kramplikult maast õhku, tõuseb. Sõduri õnn oli lahinguväljal siiski vaid harva väljavalitu saatjaks. Eesti sõduri tund palub teateid järgmiste meeste saatuse kohta. Kaljuste Hugo esimese Eesti piirikaitse rügemendi allohvitser kadunuks jäänud või langenud pärast augustikuu 20 kolmandat 1944. Kes teab tema saatusest. Kaljumäe Konstantin veebruaris 44 mobiliseeritud reamees. Viimane kiri tuli Kloogalt, 18. septembrikuupäevaga. Oodatakse teateid tema kohta. Kallaste Heinrich ärni, osales Soome sõjas, teenis hiljem Tallinnas Toom-Kuninga 13. Lahkus siit augustis 44. Ehk on kellelgi teada tema teenistusest ja saatusest. Kanep. Felix Leonhard oli neljanda piirikaitserügemendiga Peipsi ääres Vask-Narva ja Narva vahelisel lõigul. Pühatu soos langes septembris 44 vangi ja suri 27. detsembril Novosibirski vangilaagris. Küsitakse teateid tema teenistuse kohta. Rahe Johannes ka Juhan teenis major kure julgestusüksuses olevat augustis 44 teel laatsaretis üksusse sattunud venelaste käte ja surmatud. Kes teab temast? Tallinnas mobiliseeritud tuletõrjuja, kes oli kuuendast 18. septembrini 1944 väljaõppel Suure-Jaanis langes reamehena 22. septembril Suislepas. Kas keegi teab, mis väeosa oli väljaõppel Suure-Jaanis ja hiljem lahingus Suislepas? Rannas Johannes 20. Eesti diviisi mehi langes mais 1945 Tšehhimaal. Tähtis mistahes teade kevadest 1945. Rennid Peeter oli 1941, omakaitses langes juulis või augustis 44 Tartu rindel. Kes teab, mis üksuse seda teenis ja langes. Saluma Karl olevat juulis 44 saanud sinimägedel surmavalt haavata. Teatagi tema saatusest. Sein Arnold kolmandast piirikaitse rügemendist langes seitsmendal augustil 1944 kapten Elkeni üksuses kriga soos. Vajatakse teateid teenistuse ja langemise kohta. Uus räin teenis ühes eesti politseipataljonis, langes Narva rindel kuningaküla ja permis küla vahel neljandal septembril 1944 kes teab mehe teenistusest ja langemisest. Wacker Priit teenis esimeses piirikaitse rügemendis, langes Emajõe lahingutest 1944. Vajatakse teateid teenistuse kohta. Vares Eduard mobiliseeriti veebruaris 44 ja langes hilissuvel Narva rindel Kuremäel kes teab tema langemisest, aga samuti, mis üksusesse ta kuulus Veimer fosfalt mobiliseeriti, märtsis 44 teeninud viiendas piirikaitse rügemendis olevat langenud sinimägede lahingus maetud kivinõmme kalmistule. Vajatakse teateid tema teenistuse ja langemise kohta. Hugo Kaljuste Konstantin Kaljumäe, Heinrik ärni, Kallaste Felix, Leonhard kanep, Johannes Rahe, Konstantin Raidla, Johannes rannas, Peeter rennid, Karl Saluma, Arnold Sein, Rein Uus, Priit Wacker. Eduard Vares. Osvald Veimer Kirjutage Eesti raadio aadressil Gonsiori 21 Tallinn postiindeks e-null üks, 100 Eesti sõduri tund. Iga teade aitab kedagi. Samuti on meie toimetuselt päritud, kuidas hakata taotlema sõjaohvri pensioni Saksamaalt. Välisõigusabi advokaadibüroo juhataja Ivo mahol. Kõigepealt peaks või oleks soovitav hankida alginformatsiooni, kas ja millistel puhkudel või kas konkreetsel juhul võib-olla Lootust pensioni saamiseks. Ja selleks on kõige lihtsam võib olla helistada advokaadibüroosse näiteks kas või meiegi advokaadibüroosse. Igasugune selline eelinformatsioon on tasuta. Meile võib helistada telefonil 44 44 11 44 44 11 ja, ja Me saame paari sõnaga anda perspektiivi, kas ja millistel puhkudel igal konkreetsel juhul võib-olla lootust asja ajama hakata või mitte, sest tegelikult inimese saatus on niivõrd kordumatu ja eriline, et päris ammendavat loetelu minutiga anda tegelikult ei saagi. Ja millisest hetkest asi nii-öelda käivitub või asi käiku antakse. Ja kõige tähtsamana avaldus sisse. Ja kui hiljem asi laheneb positiivselt, siis hakatakse maksma pensionit või toetust sellest kuust peale, millal see avaldus kohale jõudis, sõltumata asjaajamise pikkusest, näiteks meil on olnud asjaajamisi, mida me oleme ajanud neli või viis aastat väga suurte raskustega, oleme lõpuks hankinud dokumendid, mida pensioniamet on nõudnud ning pärast asja lahendamist või nende dokumentide hankimist on maksud järgi mitme aasta pension pluss protsendid, mida, mida, nagu inimene oleks saanud, kui tal see raha käes oleks olnud. Mille tõendamist nõuab Saksamaa. Mida on vaja tõendada, milliseid pabereid, dokumente või tunnistajaid leida? See sõltub sellest, millistel alustel pensionit taotletakse. Kui taotleb pensionit invaliid, siis on vaja tõendada eelkõige see praegune terviserike on niivõrd tõsine et annab aluse pensioni taotlemiseks, sest ainult teenimise eest sakslased pensionit ei maksa ega ei maksaga haad saamise eest, kui see haad saamine pole praeguseks hetkeks kaasatunud, tõsistin valitsust. Nii et kõige invaliidsuse juures on esimene eeldus see, et inimene oleks teenimise tõttu Laskin valitsusega. Järgmine moment, nendel inimestel on tõendada see vigastada saamine pluss veel muid väiksemaid asjaolusid, mis on eelduseks. Kui me räägime leskedest, siis on vaja tõendada see, et abikaasa näiteks langes või suri just selle tõttu, et ta Saksa sõjaväes teenis. Ja, ja noh muidugi on veel väiksemaid probleem, mis teinekord kerkivad. Asjaajamist võiks alustada välisõigusabi advokaadibüroo kaudu, mille aadress on Tallinnas kinga 10 raekoja platsilt või nagu nimetatud mõtet on ette helistada 144 44 11 või postiaadress kirjaga järele pärides on peapostkontor, postkast neli, kaks, viis, indeks e-null null, 90, postkast neli, kaks, viis, peapostkontor e-null null, 90. Siis kui siin taoluustjad ning ema, kes uksele jäi jäi ju, kui yks maabee ta oma Ilune Ei, noorusaeg, kullane, mullane, kõik, mis oli kord. Siis lootsin, et tuleb vilju võõrkeelne. Kuid see ei kao läbi. Jäi lootus ikka asina siit. Et ootab mind. Ei see mees. Ei maa. Siis võid seal oli nüüd see läks taga ka. Ei igatse? Anne ja tema mullas ja minu hinge peal Eesti sõduritund on sel suvel vahetanud saate aegu hullemini kui taganeb üksus positsioone, mistõttu on tülikas olnud meid saatekavast tabada. Alates septembrikuust ilmub eesti sõduri tund eetrisse alati kindlal päeval ja kellaajal. Te kuulete meid iga kuu viimasel laupäeval kell 16 20. Järgmine sõduritund on siis kavas laupäeval, 30. septembril.