Keelesäuts. Eelmisel kuul säutsusin perekonnanimedest, nendega on üks väike õiendus. Vahel tahetakse kasutada sõna perenimi, et on lühem ja ütleb sama ära. Seda entusiasmi peab aeg-ajalt jahutama, sest lühemus ei ole kirjakeeles alati paremus. Kirjakeeles jäägem ikka perekonnanimede juurde. Argikeeles võib muidugi perenime pruukida. Nimedest tahan rääkida ka sel korral, aga mitte isikunimedest, vaid kohanimedest. Need kaks tuleb eraldi hoida. Eriti kui kohanimele eelnev lisand, näiteks pealinn Tallinn. Nimetavas on kõik lihtne, aga osastavas enam nii lihtne ei ole. Külastasime pealinna Tallinna. Siin ei saa jätta käänamata nii, nagu teeksime isiku nime ja selle lisandi puhul. Näiteks külastasime isand tamme. Linn käändub nagu linn, linn linna linna, Tallinn, Tallinna Tallinna. Vürstiks näed, võõrad kohanimed ka. Palju küsimusi tekitavad sellised kohanimed, mille puhul Eesti keeles on varem olnud kasutusel muganud, kuid nüüd on asutud eelistama rahvusvahelist nimekuju näiteks Argentiina, Angola, Nepaal. Nende kõigi puhul kehtib sama reegel, et kasutame kahe vokaali asemel ühte Argentiina, Angola, Nepal. Need, kelle töö on õigesti kirjutada, võiksid kahtluse korral niisugust ainult kohanimede õigekirja alati õigekeelsussõnaraamatu kohanime valimikust järele vaadata.