Mina arvan, mina arvan, mina, arva, et mina arvan, aru, mina arvan, mina. Minu nimi on Tiina Vilu ja olen täna külas kalamaja põhikoolis. Räägime juttu söömisest toitudest ja minuga on viis toredat jutukaaslast, saame tuttavaks ka Eesti. Liisa, Rasmus, Hugo Anette, kuidas teil kodus tavaliselt on, kas te saate sageli süüa seda, mida te tahate, seda, mis teile meeldib, või ei saa midagi, mida mina tahan siia jääda, vaest kaisa. Aga no väga tihti on need toidud, mida mina tahan. Mulle on vahest need, mis mulle ei meeldi, aga sageli on mul need, mis mulle meeldivad. Kodus neid rohkem nagu, mis mulle meeldivad. Vanemad arvestavad teie soovidega, on niimoodi? Kõik viis noogutavad, milliseid sööke te kohe üldse ei armasta, mis on teie meelest mitte meeldivat või lausa vastikud toidud, kala, kas see oli mitte ühe päeva toit? Hapukapsasupp oli ka halb, aga see oli kartul, kapsas oli, siis oli porgand ja siis oli seal veel mingeid taimetoit lastele igasuguseid aineid, mis nemad tahavad. Ehe pähe täitnud. Hapukapsasupp Ma kunagi jäi see siis, kui jään laua peal, siis kui sa seda noh, neelad alla, siis nagu külm ja nagu pekki, meie viimane tatar mulle eriti maitse. Ma ei teagi, sa sööd kõike hea meelega. Aga milliseid toite teie armastate, mis on teie lemmiksöögid? Mõlene makaronid tatar kookospiimaga makaronid ja porgandi-ananassisalat kana koos praekartulitega kala koos kartulitega, kanafilee, kuidas kujunevad välja need lemmiktoidud, kas te oskate näiteks põhjendada oma lemmiku koha pealt, miks sulle see toit väga meeldib? Mulle meeldivad salati makaronid, sellepärast et ma söön seda nii tihti. See on mulle meeldima hakanud. Kui sulle antaks näiteks ühepajatoitu väga tihti või hapukapsast äkis, hakkaks sulle ka väga meeldima? Ei tea. Siis ma olen nälgas, siis kohe kindlasti see. Nii, kuidas sinuga on makaronid ja data Seebeeskonna. Maitsev, ma ei tea, mis maitsevad, mulle maitseb kala sellepärast, et tissi toob kohuseks Soomest kunsti, tooks koju, ma ei tea, sülti kogu aeg, kas siis maitseks sulle silt ja mul meeldib kanafilee, sest ma olen seda väga tihti seen, kui ma Saksamaal olin ja Ameerikas mul eriti ei meeldi nii asi, aga ma olen kanaga juba harjaid. Mulle meeldis kannalt kõige rohkem ja sellepärast ma olen lihasööja. No aga muid lihaseid on ju ka. No ka mulle meeldivad sellised lihatoidud, aga kuidas niimoodi on, et mõned toidud on väga meeldivad ja maitsevad, ühele meeldib kala, teisele ei meeldi ja teised toidud tunduvad kohe täitsa vastikud. Miks see nii on? Erinevad maitsed võivad suus olla, kuidas nad tekivad suhu. Nad võivad tekkida, et mõni on seda hästi palju söönud, teine jälle tõlki üldse söönud. See on sellepärast, et vanemad harjutavad last ühte toitu sööma, aga teised harjutavad teist toitu sööma ja siis meil ongi erinev maitse. Et neil võivad olla erinevad maitsed, sellepärast äkki nende emale maitseb Semm, nendele lastele maitseb ja nii edasi geenidest. Näiteks mu vennal ei maitse granaat kusjuures, aga mulle jälle maitseb granaatõun. Ometi te olete samamoodi kasvatatud. Kas see tähendab nüüd siis niimoodi, et kui me tahame, et lapsed sööksid juurvilju tõesti armastaksid, neid oleksid harjunud juuriaadilvedega, siis peaks kohe algusest peale niimoodi harjutama hakkama? Ma arvan, et peaks küll siis väiksest saati seal näha ebaõpetama, et lapseks suurenaga seda ja puuvilja. Aga kas teil tekib vanematega mõnikord vaidlusi ka ja erimeelsusi, et nemad tahavad, et sööksite ühte sööki ja teie üldse ei taha? Kelle meil eile oli sihukene makaron ja liha ja herned ja seal oli lihas, oli kananahk, kananahk ei meeldi või see praetud on eriti. Ja siis ma ei tahtnud seda kananahka süüa, taksid riidlema, et see ikka ära. Kuidas teistel on, kas vaidlusi ja millal, mille põhjal nad tekivad? Minule eriti ei teki neid sama lugu. Nonii, tüdrukud, kuidas teiega on, kas läheb teil natuke keerulisemalt? No eile oli meil see toit, mida ma üldse ei tahtnud ja Öeldi, et söö ära pärast midagi ei saa. Kui sa ära söö, saad sa tappa. See oli vist nali, Ma ei tea, aga tappa ei saanud, aga ära ma ka ei söönud. No see asi lahenes niimoodi, et ma ei söönudki operas pool, läksime salaja, luurasin kapis. Mis ühik see selline oli, mida sa sugugi ei tahtnud? See oli, seal oli kartulit, hernest kapsast. Need on juur- ja aedviljad, need on kasulikud küll, aga mulle ei meeldi kasulikud asjad. Mulle meeldivad kahjulikud asjad. Friikartulid. Miks see niimoodi on, et sulle meeldivad friikartulid, kus sa tead, et nad tegelikult on hoopiski kahjulikud, sellepärast et kahjulikud ained on ära maitsestatud ja need on palju paremad kui tervislikud asjad. Et lend lastel meeldivad nagu hästi rohkem kommisi chibsesini. Aga tegelikult on tähtsam süüa nagu puuvilju, juurvilja ja kasuliku täite. Et siis kui mõningad mulle üldse täiti mätsin, mida emme teinud siis? Ma lihtsalt ütlen, et mul ei ole kõht ei jäämaise, aga mis siis saab, terve päeva oled näljas või kui sellel päeval on juhuslikult need söögid, mis sulle ei meeldi, silma jäänud tavaliselt vahest varuks ka mõni kaunis, ma söön selle ära. Kui seal nädal aega niimoodi teeks, mis siis saab Kadak saavutama, aga mul ei valuta. Mis teised arvavad, kas niimoodi saab, et IGA PÄEV maiustaks kommidega, kui üldse need toidud ei maitse, mis selle lapsega siis juhtuks, nendel tekiks suhkruhaigus. Tervis läheb vussi, arvad? No võiks ikka süüa seda, et nagu me ise tee maitse, kui seda on, ainult miks niimoodi peaks tegema, kuna muidu sa või nälgida iga kaua, kuidas saada lapsi, sööma neid toite, mis on kasulik? Hitler, et pärast poodi ostame chibsybacki või midagi või lähme ostame sulle uue äsja. Kas see on hea lahendus? Mina arvan, et küll on, sest mina tahan uusi asju saada küll. No ma kuidagi ikka ajan endale selle asja, siis siis niimoodi ma ei tea, mul närin hästi ruttu ära ja ma ei tunnegi maitset. Kõik. Ma ei teagi, saad pärast midagi magustoitu, kui soolast ära ei söö, siis magustoitu. Kaisa vanemad ütlevad täpselt sama jutt. Et kui ära ei söö, siis magustoitu ei saa. Kas see mõjub ka selline ähvardus? Võib-olla mõjub, et see mõjub Velses mu vennal tavaliselt on niimoodi, et ta tahab midagi magusat väga pärast, sööb ära, kui siis, kui teda magusalt saada. Minul on niimoodi, isegi kui ma soolast ei söö, siis ma sain ikka magustoitu, sest ma saan selles ka toitaineid, sest mulle ei anta mingit nagu kahjulikku jäätist või mingeid siukeseid asju. Mulle antakse näiteks kohupiima ja maasikaid ja Ma olen sellega ära harjunud ja see mulle väga meeldib. Kui palju sellest üldse räägitakse, mis toit on kasulik, mis toit on kahjulik meel, räägitakse sellest väga harva, ainult siis, kui meil on mingis poes ja ma nuia näiteks keemilisi EAS, siis mu ema ütleb, et see maksab palju raha raiskamine seal keemia sees. Minul ei räägita, sellest eriti meile ka eriti ei räägita. Olemegi kodus peaaegu aint õunasid, meil ka ei räägita, kuna tavaliselt meie tervislikku toitu ja ma salaja kappi ei lähe midagi magusat, et ma tean, mis reeglibenn, mis need reeglid on, et ennem peab soolast ära sööma ja magusat ei tohi jõgida ja näidexuse soola säärase siis sa võid natukene magusat võtta. Meil käib kogu aeg, praegu see jutt, iga päev karjutatakse, hakkab ikkagi taanid kuulata. Räägi, mida sulle korrutada, võetakse iga päev siis toidu teemal, et kui ma tahan näiteks kommi, siis ma ütlen, et ma saaksin komme, siis nad ütlevad, et te ei saa, et seal on nii palju kahjulikke asju, eriti värvilistes kommides ja punastes jagalastesse kollast värvikommides pidi olema eriti palju neid värvaineid. Mina, kui ütlen, ma tahan näiteks pulgakommi, siis on mul kogu aeg tutataks, ei, see on keemil aine sees ja ükstapuha, mida ma tahan, mulle öeldakse ikka seda. Aga kas see pole tobe, et on siis sellised kommid, mis on kahjulikud, on küll väga, kuna siis neli või süüa need tegelikult nii tehakse, pandakse palju keemiat sisse ja need tahavad päriselt lihtsalt raha saada, nendel teiste tervisest suva see keemia, noh, inimesed tahavad, et lapsed lähevad hulluks, mina söön näiteks värvilisi komme väga tihti, ma olen väga hull, aga miks inimesed tahavad, et lapsed lähevad hulluks, mis tahtmine see selline on? Nad tahavad saada raha selle eest. Ja Ma ei tea, nad tahavad paha. Et ma tean, mis need on värviliste sellepärast kuna värvilised, läki hästi teadis ise need, kes teevad, need mõtlevad, et siis lapsed ostavad neid hästi välja ja saavad hästi raha. No värviline on ju kõige ilusam ja tavaline ei meeldi kellelegi ka värvilised on kõige mõnusamad ja kõige isuäratavam ad ja kõike seda tavaliselt siis, kui mõned ei tohi osta. Ja nendele taskus rahasin, käivad alsest putkas. Aga Mul oleks poes käia konna alati putkas on tavaliselt nagu kahjulikumad asjad ja nagu teised lihtsalt poodides, sellepärast ei olegi neid müügil. Need säilivad kaua, on, et igasuguste värvainetega kommid ja igasugused magustoidud. Kui välisemalt õunad tulevad, need on ju mürgiga üle pritsitud ja aga. Ma tahan võtta, eks ju, aga siis on kohe kisa lahti, ei tohi võtta, ei tohi võtta, pese ära, pese ära, aga see pesemine, mul vanaema on sihukene asjatundjaks, läheb hästi pakse raamatuid ja. Ta teab nende pisikute asjade kohta hästi palju ja tema alati Lyotab seda õunamaid ja kui kaua pool tundi vist siis mul on juba isu ammu läinud. Kui ma olin ka ükskord oma väiksema õe juures, siis ma võtsin oma Emmendimisi kommid kaasa ja siis me sõime neid. Ja siis ta, see neid ka hästi palju hästi läks õhtul nii, nii energilised nagu elekter oleks sisse saanud. Et kohe oli näha, et seal on sihukesed imelikud ained sees. Kas te olete seda ise ka tundnud, et te olete söötnud midagi sellist, mis maitseb väga hästi, aga pärast tunnete, et oi-oi, nüüd see mõjus väga imelikult? Nojah, aga kui ma olen seda söönud, ma enam end talitseda ei saa, kuidagi. On kyll vahest but ka kommid, et siis kui ma olen vahest saanud neid siis pärast mul tekib imelik tunne, hakkab kõhuvalu. Aga kuidas me saaksime ikkagi teha niimoodi, et lapsed siis armastaksid pahaksidki rohkem juur- ja aedvilju, mis ei ole võib-olla nii värvilised, aga on palju tervislikumad ja peaksid tegema meile hea enesetunde ja ajab mitte kedagi hulluks, kuidas seda saavutada? Peaks panema erinevad asjad kokku, siis tuleb ka värviline puuvili või juurvili ja siis anda seda lapsele ja siis ta sööb seda, sest see on ka värviline võsise ässa lennukeid, siis peidad keset selle toite sisse need asjad ära ja siis ei panegi tähele, kui on ära söönud, kas teiega saab niimoodi teha? Ei miks? Ei saa? Kõne ma tunnen ju kahe kummal on mingi teine asjahambal hästi väikesed portsud, tuleb anda ja väga tihti anda ja siis paned sinna natukene ja siis sööb ja sööb ja kõht ongi juurviljades täis toidu sisse kõik korras. Minu perel on kõik juurviljad ja puuviljad, kõik pole nendega üldse probleeme, aga mida sa soovitad neile, kes ei taha süüa neid aga teada on, need vaja, oleks, ma soovitaks neile mõelda, mis sind võib juhtuda, võid lõpetada haiglas, kuna sul on vitamiinipuudus või midagi sihukest. No kui teha niimoodi, et ostad ainult puuvilju ja tervislikke asju, juurvilju ja kõik kahjulikku peidad kuhugile härra ja seda on ka muidugi majas, aga no seda ei ole lastel nagu nina all. Ja nende lastel on hoopis ninajuurviljad ja puuviljad ja neil ei ole muud võimalust, nad peavad neid sööma. Aga kas seda peab üldse jälgima laste puhul või võiks teha nii, et las nad söövad seda, mida nad ise tunnevad, et nad tahavad. Vaata, kui lihtne vanematele läks, läheme poodi ja näidake näpuga, mida tahate. Ei kuna siis nende lapsed võivad haigeks jääda, lapsed võivad niimoodi poe tühjaks osta või liiga palju magusat näpuga näitavad, siis ei ole tyhja, et vanemad peaks ikka natukene suunama. Aitäh teile jutuajamise eest. Toidust rääkisid kalamaja põhikooli teise klassi õpilased Kristin Liisa, Rasmus Foogoya, Anette toimetas, Tiina Vilu, helirežissöör oli Maristonda.