Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Nato liidrid kinnitasid varasemaga kokkulepe, et balti riikide õhuruumi jäävad liitlaste lennukid valvama tähtajatult. Mitmikute pere pöördusid riigikogu sotsiaalkomisjoni ja sotsiaalministeeriumi poole palvega taastada mõned uue töölepinguseadusega kaotatud toetused. Riik tunnistab, ettepanekud on põhjendatud, ministeerium annab vastuse juunikuus. Narva linn ja kultuuriministeerium asutavad ajalooliste Narva bastionide päästmiseks ühise sihtasutuse. Koostöös loodetakse leida bastionide renoveerimiseks vajalikud 12 miljonit eurot. Ühise tegutsemise otsus ei tulnud aga narvakate poolt kergelt. Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Ühes avaldas juba seitse aastat tagasi mõtte, et etniliste mulkide üheks kultuurilise ja majandusliku arengu võtmeks ning püsima jäämiseks oleks hea moodustada mulgi vald. Seitse aastat hiljem tuletas president mulkidele seda mõtet taas meelde. Ilmus raamat Aleksandr Puškini valik luulega, kuhu on valitud ka Eestiga seotud luuletusi. Eeloleval ööl sajab hoovihma ning on äikest. Sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm ning mitmel pool sajab hoovihma. Õhtul sajuhood harvenevad ning ilmajaam lubab homseks sooja 17 kuni 22 kraadi. USA-s Chicagos täna lõppeval NATO tippkohtumisel KOHT kohustusid liitlased turvama tähtajatult balti riikide õhuruumi. Tippkohtumise keskne teema oli aga afganistani operatsiooni tulevik, Neeme raud on kohal. NATO otsus muuta balti õhuruumi turvamine tähtajatuks on Eesti ja ta naabrite julgeoleku jaoks erakordselt oluline, leiab Chicagos viibinud kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. See on väga-väga tähtis uudis meie jaoks, meie asi on omalt poolt panustada Haaennessi ehk poodiga. Nii palju, kui me suudame teha liitlaste lendamine polti õhuruumis niivõrd lihtsaks, et neil oleks huvi ja tahtmist seda ikka jälle edasi teha. Meie jaoks on see väga positiivne uudis. Chicago tippkohtumisel visaldati alliansi edasised tegevusplaanid afganistani Jaapanis. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen rõhutas, et allianss ei kavatse Afganistanist lahkumisega kiirustada. Kuigi prantsuse uus president François Hol olnud peab õigeks oma riigi väed sealt ära tuua juba selle aasta lõpuks. NATO plaanide kohaselt võtavad afgaanid julgeoleku alal juhi rolli kogu riigis juba käesoleva aasta keskel. Alliansi jaoks muutub operatsioon Afganistanis, seejärel ennekõike Abimissiooniks. Ehkki lahinguvalmidus säilitatakse täieliku vastutuse oma riigi eest, võtavad Taanid aga oodatavalt 2014. aasta lõpuks ja siis NATO otsene emissioon lõppeb. Kuigi liitlus hakkab Afganistanis ka seejärel andma vägedele väljaõpet. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, milline on olnud Chicago tippkohtumisel toon, millega Afganistani tulevikust räägitakse. No eks ikka peamine toon on murelik, et neid noote nendes aruteludes on ju muid ka, aga peamine siiski murelik, kuna 2014 läheneb ja ja paraku sajaprotsendilisi garantiisid või kindlustunnet Afganistani edasise arengu suhtes ei saa täna keegi anda. NATO tippkohtumisele andis kõneainet ka Süürias toimuv. Alliansi juhtide sõnul ei ole NATO'l plaane seal sekkuda Euroopale raketikaitsekilbi loomiseks otsustati astuma hakata konkreetseid samme ja seda vaatamata Venemaa jätkuvalt ägedale vastuseisule. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Chicago. 97 mitmikute peret saatis riigikogule sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus muuhulgas taotletakse näiteks täiendava sünnituspuhkuse taastamistöölepingus mitmike sünni puhul ning lapsehoidja palkamiseks vajaliku lisatoetuse maksmist. Kehtiv seadus ei võimalda ka mitmike vanematel olla korraga lapsehoolduspuhkusel ja saada korraga kahekesi hüvitist ja soove on veelgi. Riik aga jagab vaid lubadusi. Margitta otsmaa uuris teemat lähemalt. Uudis mitmikutest tuleb perele tavaliselt ootamatult ja planeeritud ühe lapse asemel peab hakkama saama korraga kahe või kolme lapse kasvatamisega. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Peab mitmikute vanemate pöördumist heaks. Algatuseks. Mitmikute teemaga me sotsiaalkomisjonis puutusime kokku juba siis, kui me arutasime esimest korda vanemapensioni kehtestamist, otsustasime nõnda, et vanemapensionit hakkavad ikkagi saama vanemad iga lapse eest, see tähendab seda, et kui mitmikud, siis ka iga lapse eest tõstetakse siis vanemapensionite, et selles mõttes seal on need asjad korras, kuid samamoodi meil tekkisid küsimused näiteks vanemahüvitise puhul, et need määrad on vanemapõhiselt, mitte lastepõhised ja selge on see, et väljaminekuid ja probleemid mitmike puhul on vanematele oluliselt suuremad. On ka lisa teisi teemasid, mis on seotud kas või kas töölepinguseadusega või, või ka siin peretoetuste maksmisel ja me otsustasime nõnda, et me võtame nüüd sügise alguses selle teema eraldi ette, mis on siis? Ma arvan, et midagi on võimalik siin kindlasti teha. Tsahkna tegi ka ettepaneku õiguskomisjonile vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitise maksmise asjus. Mitme lapsega vanemate puhul näiteks vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitis oled võinud säilida. Ma olen seisukohal, et me peaksime koguma seadusandlust. Vaatame seda just nimelt demograafia seisukohast. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Hanna Vseviov tõdes, et vanemad on tõstatanud mitmed olulised valdkonnad, mis vajavad põhjalikku analüüsi. Ka vabariigi valitsuse tegevusprogrammis on välja toodud peretoetuste ja teenuste kontseptsioon ehk roheline raamat. Selle raames me plaanime analüüsida nii vanemapuhkusi ja nendega kaasnevaid hüvitisi kui ka riiklikke peretoetusi ja lapsehoiusüsteemi. Me saame nähtavasti vastata juuni alguse poole. Kui Lätis makstakse kolmikute sünni puhul valitsuse reservfondist toetust, siis Eestis on selliste perede toetamine jäetud omavalitsuste kanda. Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Peterson ütles, et Tartus sünnivad igal aastal vähemalt paari peresse kolmikud ja nende peredega on koostöö väga hea, kuid mitmikute vanemate kinnitusel on peale rahalise abi vaja ka moraalset tuge ja nõustamist. Hooldamis koormus on eksju põhiline, mis seal nagu raske või et korraga ei jõua nagu jagada, meil on ka siis olemas selline MTÜ nagu hea algus, kes on siis aeg-ajalt võtnud neid kolmikute peresid ka sellisesse Perev programminud, siis seal on teatud sellised hooldusvõtted, et nad näitavad need nipid emadele kätte. Ka Pärnu sotsiaalvaldkonna abilinnapea Jane Mets tunnistab, et mitmikutele ekstra toetusi ei ole. Üks võib-olla eriline asi, mis on küll Pärnus, on see, et kui kõik kolm last käivad lasteaias, siis nad on kõik vabastatud lasteaia osalustasust. Narva linn ja kultuuriministeerium asutavad ajalooliste Narva bastionide päästmiseks ühise sihtasutuse Jüri Nikolajevi lugu. Narva ajalooliste kaitserajatiste renoveerimiseks arendamiseks loodav sihtasutus saab nimeks Narva Muuseum. Narva linn annab sihtasutusele oma linnuse ja kõik bastionid ning kohustab mitte vähendama muuseumi rahastamise aasta summat. Riik lubab anda sihtasutusele tänavu 50000 eurot ning igal järgneval aastal 100000 eurot. Kõige tähtsam on aga riigipoolne tugi bastionide renoveerimiseks vajalike vahendite taotlemisel ja kaasfinantseerimisel. Narva bastionide kordategemiseks on vaja umbes 12 miljonit eurot. Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Ma arvan, et see on nagu küllalt optimaalne summa, siis mida kultuuriministeerium hakkab taotlema 2014. aastal eurostruktuurifondi vahenditest, et Narva praegused pärleid, mis ei ole võib-olla kõige helkima, nad saatsid siis aastate pärast tõeliseks turismimagnetiks ja see on nüüd küll esimene positiivne kiirkogu selles nii-öelda sombuse silmas, et Narva on võimalik koostööd teha. Narva nõusolek riigiga koostööd teha ei tulnud kergelt, piirilinnavolinikud olid täis usaldamatust ning kartsid Ta saada ehk jääda ilma lubatud toetustest ja bastionidest. Narva linnavolinik, ametiühingu tegelane Vladimir Buttosof. Previidilise niveryu Ansip tuiga mondiga. Ma ei usu Ansipi valitsustega Kultuuriministeeriumi esindajaid. Nende jaoks on Narva põlatud koht. Ei usu, et koostööst midagi Narva jaoks head sünnib. Narva Muthrashi infiiri Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov suutis siiski volikogu veenda, et koostöö riigiga on kasulik. Maitsestatud projektuši. Peame muutma suhtumist tegema rohkem ühisprojekte ministeeriumide ja valitsusega. See otsus mõjutab ka tulevasi suhteid riigivõimuga. Narva näitas, et on koostööks avatud. Narva Muuseumi direktori Andres Toode hinnangul Polnud narval lagunevate bastionidega päästmiseks muud võimalust kui riigiga koostööd teha. Kui linn on tegelikult viimase viie aasta jooksul rääkinud, et meie bastionid lagunevad, kui nüüd äkki riik on nõus enda peale võtma osa riske finantseerima, projektidele oma õla alla panema, kui selliseid aga ei öelnud, siis tekib küsimus, et kas me oleme skiso freenilised, et selles mõttes oli väga oluline ja et see oli usalduse ja koostaja, et see tähendus tegelikult ulatub palju kaugemale kui ainult sihtasutuse asutamine. Sihtasutus Narva Muuseum peaks tööd alustama hiljemalt selle aasta sügisel Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Jeemeni pealinnas Sana as ligi 100 inimest suitsiiditerrorirünnakus surma ning 300 haavata. Dave vormiriietus riietatud mees õhkis kesklinnas toimuval sõjaväeparaadil pommi. Väidetavalt on koos sündmuskohalt haiglasse transporditud tega surnud kokku vähemalt 96 inimest. Kohalik politsei aga teatas hukkunute arvuks 63. Tegemist on Meriseima rünnakuga viimastel aastatel Jeemenis. Põhjaid Itaalia teile hommikul raputanud võimsamalt. Maavärina järel veetsid tuhanded inimesed öö varjupaigas. Samal ajal jätkusid järeltõuked. Kohalik tsiviilkaitse pani ühele jalgpalliväljakule üles telgid, et sadu elanikke majutada. Paljud kodud on hävinud, kuid on ka neid inimesi, kes lihtsalt kardavad tagasi oma koju pöörduda. Eelses maavärinas suurusjärguga kuus hukkus vähemalt seitse inimest ja üle 50 sai vigastada. Maal on peagi avanemas suur turg kopteritele. Praegu segavad erasõidukite levikut ranged piirangud õhuruumi kasutamisel, kuid need peaksid peagi leevenema. Moskva vastaval messil tutvustas oma kogemusi ka Eesti firma Copterline. Krister Pariselt kuuleme pikemalt. Kalisi ütlusi Venemaa hädade kohta ütleb ta roogi Duracy ehk Peegia lollid teede saaks üle, kui nende kohal lennata. Paraku võib loa hankimine üheks kopterilennuks võtta terve nädala, mis muudab kogu lennumasina omamise kaunise mõttetuks. Ent regulatsioonid on peagi muutumas ja Moskva kohal jääb lennukeelutsooni ilmselt alles, kui mujal peaks saama hakkama paremini liikuma. Copterline'i vastutav juht Tõnis Lepp ütleb, et kliente on silmnähtavalt palju. Kes võiks ta ka siis tüüpiline klient olla. Tüüpiline kas tal on väike puurtorn kusagil ja ja noh, selline inimene, kelle tuleb kiiresti olla mitmes kohas ja kesta turvaliselt, olla kesid, autoga sõita, ehk siis ikkagi ütleme, suurettevõtted ja korporatsioonid, me ei räägi eraisikutest praegu siin see on ikkagi selline suurte riigiettevõtete tellimused, need, mis on üsna kopteri kliendid Kopteri lennuulatus väga suur pole. Nii tuli Copterline'i sõiduki Moskvasse kolme vahemaandumisega ja pankrotte puudumisel läbi Valgevene. Aga see polegi eesmärg, räägib piloot Rannelgutmann. Kopteri põhiline kasutusala on siiamaani olnud ikkagi maailmas päästa lennundus ja päästa lennundus ongi see, et lennatakse välja siis, kui teised enam ei lenda. Aktsiaseltsi Heliverd peadirektor Aleksander Kuznetsov usub küllalt hakkava koptereid ostma ka need, kel muud sõidukid juba olemas. Noh samas seas kindlasti juba praegu areneb kopteri lennunduses ka erasektor, seepärast me planeerime, saame endale ka erakliente, kellele lihtsalt meeldiva kopteri hinna tahaksime ikka endale vene vana praegu väga palju inimesi, kellel on autod, mille hind on kõrgem kui väikesel lennukile. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris, Moskva. President Toomas Hendrik Ilves avaldas seitse aastat tagasi mõtet etniliste mulkide üheks kultuurilise majandusliku arengu võtmeks ning püsija püsima jäämiseks oleks hea moodustada ühtne mulgi vald. Nüüd, seitse aastat hiljem mulkide arvamusliidrite lõunal, tuletas president mulkidele seda mõtet taas meelde. Piret Wave riist räägib lähemalt. Mulgimaal Muinas-Sakala maakonna järeltulija loodetav mulgi vald hõlmaks osaliselt praeguse Viljandimaa ja Valgamaa ehk siis Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu valla alad. Mulgimaaga praegu tihedalt seotud ja põline mulk Hendrik Agur, kes veel mõned kuud tagasi oli Karksi vallavolikogu esimees, on päri mõttega Mulgimaa vallast, tuues põhjenduseks valla suurema kompetentsuse. Kuid just vallajuhid tõmbavad Hendrik Aguri sõnutsi juba aastaid pidurit ühtse mulgi valla loomiseks. Vallavanemate ühtviisi teevad tublit tööd ja arendavad oma valda, aga teistpidi nad hoolitsevad vaikivalt selle eest, et neil säiliks vallavalitsus, neil säiliks see aparaat, et olla ise vallavanem oma tagalat kindlustada, siis kui me võtame praegu kasvõi Viljandi endised sovhoosi direktorid, kolhoosi esimehed, ütleme niimoodi, et kui need täna ei oleks vallas, kes nad siis oleks, kui ma sellise väitega tulenev vallad võiksid ühineda, siis tegelikult on ka mitu vallavanem, vaat kes väga hästi rahvale teevad selgeks, et ühinemine on kahjulik, sest siis me ääremaastub. Kuid kohalikel omavalitsustel on võetud ka suured laenud. Arendavad nii-öelda oma valdasid mitte kompetentsuse, vaid betoonivalamisega ehitatakse tohutuid pindasid staadionit võimlejaid, mis on ju tegelikult hea küll, ühest küljest, aga tühjadele ressursid jäävad vähese kasutusega. Karksi-Nuia vallavanem Arvo Maling peab kohalikke omavalitsusi omaette arenduskeskusteks ja loodab Eesti riigi rahale. Kuid mis saab 20 aasta pärast, kui rahvaarv väheneb ja väikesed vallad enam ei suuda kanda laene? 20 aasta pärast on poolteist linna meil tühi maa. Kas me seda tahame, kas me tahame, et need inimesed, kes täna on siin piirkonnas, peavad kaera minema? Halliste vallavanem Andres rõigas ütleb, et Mulgimaal on olnud küll viis kihelkonda, kuid ei ole hullud ühtset keskust ja seetõttu pole Mulgimaa vallal tulevikku. Ühendusteed viivad meid ju põhja-lõuna suunas või ka ida-lääne suunas üsna võrdsete keskuste vahel. Paistu vallavanem Ene Saar arvab, et järjest enam minnakse lähemale sellele, et üks Mulgimaa omavalitsus tuleb geograafilises plaanis võiksid kõigepealt ühineda Viljandimaal olevad nii-öelda mulgi vallad. Pean lisama siia, välja arvatud Paistu, sest paistnud elanike tõmbepiirkond on niivõrd selgelt Viljandi linn, aga üks asi on administratiivne omavalitsus, aga see ei tähenda jätkuvat tugevat koostööd Mulgimaaga kui etnilise piirkonnaga. Piiride mõistet tuleks nagu tänapäeval vähendada. Mihhailovski Puškini-nimelise riikliku muuseum, looduskaitseala ning Eesti kirjastuse seis ühistööna on ilmunud Aleksander Puškini luule valikkogu. Esmakordselt jõuavad selles valikus luged Märt Kullo tõlked Puškini luulest jätkab Janek Salme. Uue eesti ja venekeelse Puškini luule valikkogu väljaandmise idee tekkis mullu augustis Mihhailovski ajas, kui riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus Puškini muuseumi direktori Georgi Vassiljevi džiga. Detsembris sõlmiti ka vastav koostööleping. Luulevaliku koostasid Eesti poolt Sirje Endre ja Allabelenkova ning Venemaa poolt Nadežda Vassiljevitsh Mihhailovski muuseumist. Just Mihhailovski ojas kirjutas Puškin suure osa neist luuletustest, mis uude valikusse võetud. Luuletustele on lisatud kommentaarid, mis avavad nii kunagi seos Eestiga, ütles Sirje Endre. Mitmed Puškini sõbrad pisid Tartus näiteks Anton Telvik, Aleksei Wulf, Nikolai Asekov ja Puškin, neile kirjutanud, kuidas ta üks tema luuletusi, mis selles raamatus on ka ilmunud, on ma muidugi tsi, ütlen vabalt selle luuletuse sisu. Et ma kadestan sind, et sa seal Revelik kaunitel maastikel liigud ja näed merd ja nii edasi. Luuletõlked pärinevad-Peti halverilt ja August Sanga alt täiesti uued tõlked aga Märt kullalt. Nii on Endre sõnul esmakordselt eesti keeles avaldatud 1829. aastal kirjutatud ning Anna Oleeninale pühendatud luuletus teid armastasin. Me nimelt tantsime välja Allabeljankova raamatu baltisakslastest, kes õppisid Sorskuses lütseumis, mis oli ju seotud Puškini Vanna Puškini nime. Ja kui me seda raamatut esitlesime möödunud aasta suvel jõhvis, siis üks daam laulis ette, selle romansi, avas Ljubjon, laulis eesti keeles ja vene keeles ja ütles, et suurepärane tõlge ja et kuidas ikkagi eesti keeles ei ole seda varem ilmunud ja nii me jõudsime Märt Kullo jälile. Kogumikuga teises pooles on luuletused ainult vene keeles, kommentaarid neile ka eesti keeles. Kirjastaja Sirje Endre loodab, et tema kirjastuse koostöö vene kirjandusteadlastega jätkub. Ma kindlasti tahaksin seda, igasugused kultuurikontaktid on alati rikastavad. Öösel sajab mitmel pool hoovihma ning on äikest. Puhub idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel üheksa kuni 16 kraadi. Päeval on samuti mitmel pool vihma oodata, püsib ka äikese oht. Õhtupoolikul taanduvad pilved lõuna poole ning alates Põhja-Eestist ilm selgineb. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 17 kuni 22 kraadi. Meretuulele avatud rannikul 13 kuni 16 kraadi. Selline oli Päevakaja 21. mail, head õhtut ning kuulmiseni.