Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 22.-st maist. Stuudios on Kai Vare. Tõnu tuli päevavalgele, et Reformierakond on saanud teadmata allikatest raha ja palunud selle erakonna noorematel liikmetel oma annetusena partei arvele kanda. Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks Silver Meikari väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärit. Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip leiab, et eelkõige tuleks uurida, miks on raha annetatud võõra nime all. Erakondade rahastamise erikomisjoni liikme Kaarel Tarandi hinnangul on erakondade haprus piiritu ja olukorra tegi veel hullemaks seadusemuudatus, mis ei võimalda enam ettevõtetel parteidele avalikult annetada. Riigiarhiivihoones puhkes väike tulekahju, tulekahju tekkis suitsuruumis, dokumendid ohtu ei sattunud. Maksumaksjate liidu ja Tööandjate hinnangul tuleks salakaubanduse ohjeldamiseks leevendada aktsiisi härrasid. Maksu- ja tolliamet plaanib aktsiisikaupade salaveo vähendamiseks suurendada kontrolli idapiirilt. Stockholmis algas rahvusvaheline heliloojate roostrum, kus saab ülevaate nüüdismuusika hetkeseisust. Eestit esindavad Jüri Reinvere ja Liis Viira. Eesti vabaõhumuuseum tähistab 50 viiendat sünnipäeva päeva tänavati muuseumis lau külapood, kus valitseb 30.-te aastate hõng. Ilmateade lubab ööseks Lõuna-Eestis äikest. Homne päev on kuiv ja päikesepaisteline. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 13 kuni 19 kraadi. Reformierakondlane Silver Meikar avalikustas täna aastaid kestnud erakondade varjatud rahastamise. Tavapäeva jooksul teatas ka teine reformierakondlane Kristjan Karis, et on erakonnakaaslase palvel ja tema käest saadud rahaga Teile enda nimel annetuse teinud. Hiljem ütles Karis, et ei mäleta täpselt, kes talle raha andis, aga vist oli tegemist inimesega, kes perekondlikel põhjustel ei tahtnud enda nime annetajate seas avaldada. Margitta otsmaa teeb sündmuste käigust ülevaate. Teema tõusis päevavalgele, kui reformierakondlane Silver Meikar tunnistas, et annetas oma nime all paari aasta eest parteile 115000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Ettepaneku annetused meikari nimele vormistada tegi reformile Erakonna toonane peasekretär, praegune justiitsminister Kristen Michal. Raha vahendas praegune riigikogu liige Kalev Lillo. Meikari sõnul oli selle ülestunnistuse mõte tuua muutused korrastada erakondade rahastamise seadusandlust. Lahenduste näed meikar poliitilise kultuuri muutumises. Tegelikult ju on räägitud pikalt probleemidest, mis puudutavad erakonna rahastamist, aga ei ole ju need toonud mitte mingit sisulist arengut, jätkuvalt ei ole erakonna rahastamise seadusandlust piisavalt korrast erakondadesse viiakse musta raha, seda siis kasutatakse näiteks valimiskampaaniatel selleks, et saada võimul ükskõik kui karm on seadus, kui inimesed nagu ei aktsepteeri selle seadusepügalaid, siis ei, muutus moodustub siis, kui inimesed muudavad oma väärtushinnanguid, ütleme, muutub poliitiline kultuur, milles me elame lisaks sellele, et me tahame muuta enda riiki paremaks, tahan ootama ka oma enne erakonda paremaks. Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kommentaar. Varjatud annetused, need on kurjast ja, ja need tuleb ühemõtteliselt hukka mõista. Positiivne programm ja ei saa olla mitte ainult see, mis, mida pakub Silver Meikar, et hakkame kõik ausalt elama, vaid tegelikult oleks ikka muutega. Tingimusena peaksime juurdlema, miks on nii, et, et mõned isikud ei taha oma nimel annetada. Otsitakse siis kedagi teist, kes selle annetuse ametlikult teeks. Ilmselt üks põhjusi on ka selles, et Eestis on erakondadel keelatud vastu võtta annetusi ettevõtetelt ja kui üks asi on keelatud ja ka tahe on siiski olemas, et küllap siis leitakse teistsuguseid teid. Meikari sõnul on sarnaselt toetanud erakonda kümned liikmed nii riigikogust kui ka piirkondadest ja ta loodab, et ka nemad tunnistavad võõra raha viimist erakonda. Kristen Michal peab Meikari tegu kahetsusväärseks. Loomulikult need kahtlused on, mis Silver Meikari loos on tõstatatud, on, on kindlasti väga ebameeldivad ja me Kalev linnuga lükkamine üheselt ümber, mis on väga kahetsusväärne, on see, et Silver Meikar, keda ma ju ütleme, vähemalt isiklikuks sõbraks pidasin tuleb välja sellise avaldusega, et ta on oma kampaaniakulutusi katnud kellegi teise rahaliste vahendite, mitte arvelt, et see kindlasti ei ole meeldiv üllatus, meil küll ei tekkinud kahtlust, et endise riigikogu liikme puhul 115000, et eriti kui ta oli veel kõrgel kohal seal europarlamendi nimekirjas ja nii edasi, et ta ei tee seda annetust oma vara arvelt. Ma arvan, et seda teemat tuleb erakonna sees igal juhul algatada. Aga kõige tähtsam meie jaoks on täna see, et need kahtlused saaksid võimalikult kiiresti hajutatud. Ka Kalev Lillo lükkab ümber väite, nagu oleks ta rahaümbrikke üle andnud. Jah, ta väidab niimoodi, aga mina saan nagu öelda seda, et sellist asja ei ole olnud, et mina oleksin Silver meikarit ümbrikutega taga ajanud ja ta lähed kuhugi tokenda. Asso Priiühingust Korruptsioonivaba Eesti kinnitab, et varjatud annetamine erakondadele toimub juba aastaid. Erakondadel tegelikult on väga-väga suur surve jaa jaa, pinge, ütleme, rahaliste vahendite leidmisel ja selleks kasutatakse nii seaduslikke, ebaseaduslikke teid kui ka luuakse uusi, nii-öelda avenüüsid, et toome näiteks kas või sellesama üle-eelmisel aastal muudetud erakonnaseaduse, millega siis tee kriminaliseeritud karistusseadustikus keelatud annetuse vastuvõtmise paragrahvi. See oli ju väga selge signaal sellest, et erakonnad tunnevad, et nad ise käituvad tegelikult valesti, vastuolus seadusega ja mis on siis lahendus? Muudame seaduse selliseks, et meie käitumine ei ole enam seadusega vastuolus. Riigiprokuratuur alustas Silver Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust, kuna on kahtlust, et erakond on saanud vara, mitte lubatud allikatest. Meikar on kutsutud homme hommikul prokuratuuri ütlusi andma. Ma jään kindlaks nendele seisukohtadele, mida ma kirjutasin tänases Postimehes. Justiitsminister Michal pidas mind ka oma sõbraks, ka mina pean Michalit oma sõbraks kuid anda kogu sellele asjale isiklik toon on vale, probleem on hoiupoliitilises süsteemis ja ma arvan, et kõik erakonnad ja poliitikud peaksid käituma seaduste järgi ja poliitika peaks olema avatum ja ausam. Erakondade rahastamist kontrollib Eestis vastav komisjon, selle aseesimees Kaarel Tarand. Et näiliselt on meil demokraatlik kontroll selle üle olemas, kuidas erakonnad raha saavad ja seda kasutavad. Aga see kontroll on selline formaalne ja tühine ja tegelikult võimalik öelda, et mis on, mis võimalik, ei ole. Komisjonil puudub pädevus kontrollida seda, et kas inimestel selline annetamiskõlbulik summa ausal viisil on saadud või kust ta selle raha saanud tähendab üksikjuhtumi üksikjuhtumiks on nagu üksiksignaallambike need, et midagi on valesti, aga, aga valesti on ju väga laialdaselt erakondade rahastamine. Samas eks ole, ei ole kunagi õnnestunud panna erakondade kulutustele mingisuguseid piire. Riigikogus esindatud erakondade ahnus on apluse lõpmatult nagu ja Tölpa nukitsamehed, eks ole. Vahivad seal kullahunniku otsas ikka on puudu kogu aeg. President Toomas Hendrik Ilves tegi täna avalduse, milles märkis, et oleme viimastel aastatel korduvalt olnud tunnistajaks juhtumile, kus keeldude näilisus ning otsese heidutuse puudumine erakondade rahastamise ja mõjuvõimuga kauplemise õigusaktides moodustanud kõikvõimalikke JOKK skeeme. Ilves lisas, et erakondlike sihtasutuste täiendav rahastamine on leidnud peaaegu täieliku parteilise konsensuse aga samasugust erakonnaülest üksmeelt pole märgata olnud siis, kui sõltumatud eksperdid on välja tulnud ettepanekutega parteide rahastamist piirata. President taunis oma avalduses teravalt seesugust topeltmoraali. Häirekeskus sai veidi aega tagasi teate, et Tallinnas riigiarhiivihoones on tunda vingulõhna ning pööningule on tõenäoliselt puhkenud tulekahju. Tõnu Karjatse rääkis lähemalt päästetöid juhtinud Ivo remmelga. Praegu on kõik korras, partnud, lõpetad, suits on majast välja antineerisime ühesõnaga neid ülemisi korruseid. Päästeautod on kohapealt ära läinud juba. Aga mis seal siis toimus ja kui ulatuslik see põleng? Pööningukorrusel ehk siis nagu kuuenda korruse ees oli selline suitsuruum, kus siis sees tekkinud prügikast ja pehme mööbel, tule levik sealt edasi, sellest ruumist ei olnud kuhugi mujale läinud. Saime õigel ajal jaole ja majas olev üks rentnik, kes ka esimese kustutuse tegi pulberkustutiga oli suutnud ka seal suurem osa nagu ära kustutada. Tänu sellele tule levik kuskil mujal edasi ei läinud ja kõik on hästi. Ainuke on suitsukajastus. Kedagi sealt evakueerima ei pidanud, dokumente välja viima ei pidanud, seal hoitakse siis vanu, ENSV siseministeeriumi ja riikliku julgeoleku komitee dokumente, mis on küllaltki olulised. Ei, see, kus kohas nii-öelda see põlemine oli, see oli kuuendal korrusel pööningu eesruum ja seal ei olnud kindlasti mingeid dokumente. Kuskilt mujalt midagi välja viima ei hakanud, ei pidanud. Maksumaksjate liidu eestvõttel toimus täna ümarlaud, kus arutati, kuidas võidelda salakaubanduse vastu ja millised oleksid efektiivsed aktsiisimäärad, et vähendada aktsiisikaupade salaja sissetoomist. Kokkuvõtte teeb Liisu Lass. Aktsiisimaksud Venemaal on oluliselt madalamad kui Eestis. Kui Eestis maksab sigaretipakk keskmiselt kaks eurot ja 40 senti, siis piiri taga vaid 50 senti. Madalamad hinnad. Nii kütuse-tubaka- kui alkohoolsete jookide puhul on põhjuseks miks piiriäärsetel aladel on salakaubandus üheks elatusallikaks. Eesti riigile jääb seetõttu aastas aga saamata tsirka 10 miljonit eurot turu-uuringut. Aktsiaseltsi uuringust selgus, et Ida-Virumaal peab kolm neljandikku inimestest salakaubitsemist igapäevase elu loomulikuks osaks. Inimesed tõid välja, et salakoobitsemisega mitte tegelemiseks peaks paranema. Märg, kõige tõhusama meetodina nähakse aktsiiside vähendamist. Eestis on viimastel aastatel aktsiisid aga pidevalt tõusnud ja näiteks alkoholiaktsiis tõuseb järgnevatel aastatel aastal viis protsenti. Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli lektor Indrek Saar. Ta võib-olla oleks pidanud need, kes seal otseselt tegid, et ilmselt neil endal on mingid põhimõttelised olemas, mille alusel nad selle otseselt tegi tagasi tulla, seda tuleks rohkem põhjendada, et kui tegemist on ainult sellega, et tagada, ent alkohoolsed joogid odavnes teiste kohtadega võrreldes, siis see viis protsenti on nagu palju, kuna prognoos on nagu väiksem, aga endiselt tuleb välja, et üle, aga kui eesmärk on ka, ütleme, selle kättesaadavuse piiramine, siis on jälle õigustatud, eks tuleb leida kompromiss, siin ei saa nagu ühest hinnangut anda misse. Et mis oleks kõige efektiivsemaid, mis, kui palju neid peaks tõstma või tehakse. Kõige lihtsam reegel ongi see, et vähemalt mitte lasta nendel kaupadel odana teiste kaupadega võrreldes, et teeksid aktsiisi määra suurendada veel sama palju, kui suuranitad saada. Teise tõhusa meetmena toodi uuringus kontrulli suurendamine. Maksu- ja tolliamet plaanib ida Peril salakaubanduse vastu võidelda uute meetmetega. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Oleme siis ise ka rahandusministeeriumiga koostöös välja pakkumas sellist versiooni, et maksuvabalt siis võiks ISIC tuua tänase lubatud koguse ühe korra nädala jooksul, et kui ta tuleb teist korda nädala jooksul, siis ta peaks juba maksma ka selle kauba pealt siis maksud ära Eesti riigile maksud ehk siis sisuliselt muutuks majanduslikult mõttetuks see tegevus sellise versiooniga. Me täna töötame, loodame, et see seadusemuudatus saaks menetletud ja ka vastu võetud, siis järgmise aasta alguses. Nii maksu- ja tolliamet kui tööandjad on seisukohal, et legaalne kaubandus võiks tekkida Eestis ja siis saaks ka kohalike ettevõtlustoimida. Teisalt ei poolda maksumaksjate liit ega tööandjad aktsiiside tõstmist. Tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi. No vähemalt me teame, et see hakkab iga aasta tõusma, siiamaani on teda tõstetud ju hetkel, kui nähakse, et riigieelarve koostamisel kuskilt jääb raha nappima, et selles mõttes on ette teada küll, aga mida, mida ootavad ettevõtjad, on see, et see, see piiriga vabandust oleks nii-öelda sellele piiri panna ja järelevalvele rohkem tähelepanu pöörata ja tõhusust, et see ongi põhiline ettevõtjate mure, et kui tõstetakse maksu, siis tuleks tõsta järelevalvefunktsioone või anda sinna investeerida täiendavalt. Aga iga kaubatulemine Eestisse või müümine on ausale konkurentsile varusak. Stockholmis algas rahvusvaheline heliloojate Rostrum, Eestit esindavad seekord Liis Viira ja Jüri Reinvere teosed. Rostovi žürii tööst võtab osa klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Siin on kohal tänavu 26 riiki mis on tegelikult olulised vähem, kui need on olnud eelmistel aastatel ja ilmselt majanduskriis on ikkagi mõjutanud väga kõvasti, et ei ole kohal sellised maad nagu Holland, Hispaania, Iirimaa ja veel mõned, kes on alati kohal käinud. Kohal on ikkagi mõjukad, Euroopa maa on Venemaa, on Taiwan, Austraalia, Hongkong ja Mehhiko, kui nüüd kaugemaid esile tuua konkurssi peetakse siin kahes kategoorias. Nii-öelda täiskasvanud establishment, heliloojad ja siis alla kolmekümneaastased, noored anded ja meie tänava esitleme disnoorte kategoorias. Piira teost liivaterade raamat on väga poeetiline lugu ansamblile millest saab kindlasti meelde selline harfi ja löökpilli väga nõtke ja ilus kõla. Need on nagu muusikalise tahharismid, mida oli siin on loonud. Jüri Reinvere võistleb meil põhikategoorias ja see teos on helilooja enda tekstile ja tema May impeerium kirjeldatakse kui äraolekut oma mõtete korrastamise, laadimise hetke, sellist reaalsusest lahkumise momenti see on hästi poeetiline, tore lugu. Selles ongi see põnevus, et kunagi ei tea, mis tuleb näiteks praegu just sel hetkel, kui ma tulin kuulamist saalist välja, olid väga huvitavat taiwani teadvat, mis olid kõik seotud rahvuslike instrumentidega samas kaasaegse elektroonilise mõtlemisega. Eks neid üllatusi avastusi siia tullaksegi korjama, nii et pärast siia need oma raadioprogrammid ja neid mängida kuulajatele edasi. Meie esinemisjärjekord on tõenäoliselt neljapäeval ja tulemused tehakse teatavaks reedel. Raadiotoimetajad hindavad siin teoseid, annavad neile punkte. Kui tehakse selline paremus. 10 nimekiri. Eesti vabaõhumuuseum tähistab 50 viiendat sünnipäeva ja tänavati lau külapood. Kohal käis Liisu Lass. Vabaõhumuuseumi uuskülapood on väljas tüüpiline rootsipunane talumaja 30.-te aastate eesti külakeskusest. Poeruum oli siis tavaliselt vaid üks osa majast. Jani paiknevad selle kõrval ka kaupmehe eluruumid. Seest on lau külapood kujundatud 1938. aastal omaselt. Külastaja saabumisest teavitab poodniku nüüdki spetsiaalne uksekell. Poe sisustaja teadur Hanno Talving ütles, et 30.-te aastate lõpp oli majanduslikult Eestis õitsengu poeg ja sellele vastavalt on ka puud sisustatud. See kauplus on kohandatud pärast esimest maailmasõda siia, millal täpselt ei ole ka teada, et ta ei ole nagu kohe ehitatud kaupluseks, noh, üks kõneleb, seesama laoruum, mis on suures siis nagu elu tuvasta, lihtsalt sellise kergvaheseinalaudseinaga poolitatud mööblit on täiesti originaalmööbel. Nedvitriinid rauakaubaga lett on nüüd küll uus ja ka riiulid, aga nad jälgivad ja vana ja põhimõtteid. Vaatamist leiab poest nii nais- kui mees peresest riiulitel väljas tollel ajal omases pakendis tubakas originaali lähedastes sahtlites käsitöö tarbed ning riiulitel hinnalised petrooleumilambid, serviisi ja kohvreid seintel on näha ka ajastule omaseid plakateid, mis keelavad näiteks poe sees alkohoolsete jookide tarbimist ja propageerivad hoopis hapupiima joomist. Poeruumi kõrval on ka väike laoruum, kus hoiti näiteks heeringatünni petrooli, vaatia, aida, kaalu. See on selline tüüpiline segakauba pood või nagu peenelt öeldi koloniaalkauplus, kus on kõiksugu toiduained, vürtsid, kodumaised veinid, õlu, kohvi, rauakaupriidekraam, kangad, nööbid, pudukauplõhna olid sellised, mida nii perenaise olgu peremehel, igapäevaselt võis vaja minna. Vabaõhumuuseumi direktori Merike Langi sõnul täiendab poe avamine muuseumi ajaloolist külakeskust. Pood on maailma vabaõhumuuseumides üsna tavaline asi ja meil on ajalooline külakeskus ju siiani koolimaja, siin on pritsikuur, kolu kõrts on, kabel on tegelikult, peaksid otse üle tee kohe vastu tulema veel külaseltsimaja? Ma ei tea, millal küll, aga see on jah, väga ammune plaan olnud saada ja ja muuseum ostis selle maja 99. aastal juba ära ja nüüd siis õnnestus täna kultuuriministeeriumi investeeringute rahastusele see üles panna. Ja ilmast öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, öö hakul võib Lõuna-Eestis äikesevihma sadada. Puhub kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja on seitse kuni 13 kraadi. Homne päev on päikesepaisteline ja kuiv, puhub kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja tuleb 13 kuni 19 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.