Enne. Unustamatut tere kuulama saadet. Nimega unustamatud rootslaste popmuusika impeeriumi alusmüür apa on tänase tunni jooksul unustusehõlmast välja kaevatud. Uurivaks ajakirjanikuks oleverly. Vajavad lootust, armastust, usaldust. See oli kõige esimene laul, mis 27 aasta eest meie täna keset eldava neliku esituses rootsimaalasi vaimustas. Mäletan muide ennastki siinpool merd, kõrv kikkis, raadio ees katsumas võõrakeelsest saatejuhist aru saada. Et kes siis need on, kes uutmoodi laulavad ja selge see, et ei suutnud mõista hammast, ei teadnud tollel aastal 72 veel mitte keegi. Rootslaste lemmikansambli nimi oli siis nagu lahe. Björn, Benny, Agnetha, Annifriid. Björn Ulveus oli äsja keskkooli lõpetanud, aastakese Stockholmi olin proovinud, aga juura ega majandus ei olnud see, millega edasist elu täita. Ülikoolist kukkust Nonii siis välja tunduvalt lõbusam oli Hurtena Singers'i nime kandva põhiliselt Rootsi rahvaviise mängiva bändiga mööda Rootsimaad reisida. Ees ootas sõjaväeteenistus. Ja just sel peol, kus leinati teenistusse minekut kogu Hudenani Singers täies koosseisus sai kutse ilmuda tööteenistusse linud käppingi vetelpäästejaama. Just selsamal peol ilmus kohalikku lokaali tollase tsi vaieldamatult vingeim bänd Hebstaars Björn ning Hebstarsi klahvpillimees Benny Anderson vennastusid ning laulsid laialt levinud legendi kohaselt kaunilt õitsva lillepeenra ääres tundide kaupa biitlite laule. See kohtumine ei jäänud ka viimaseks. Aeg-ajalt said Björn ja Benny ikka kokku ning aastal 69 Hebstaari kitarrimees vastu tustundetult Hispaaniasse unustas. Kutsuti asendusmängijaks Bjarne hullveus. Ning nüüd tihedamini kokku puutudes avastasite. Arvad, et neis toimib ootamatu muusikaline sünergia. Üks toob välja selle, mis teises muidu varjul oleks jäänud. Teine võimendab teist. Huvi muusika vastu oli pöörane, puudu jäi edasi pürgimisest ja auahnusest oli küllaga tulevase ABBA kvarteti viiendal liikmel, endisel kooliõpetajal, tollal siis juba hilja. Viloojal produtsendil Cheryl Stica Andersoni kolmekesi sündisid suured plaanid. ABBA'st ei olnud 69. aastal kellele. Narmik linna lähedal Norramaal elas veidi enne sõja lõppu kaunis üheksateistaastane neiu. Seni lingstad, kes armus saksa okupatsioonivägede ohvitseri. Siis läksid sakslased sõja lõppedes häbiga ära. Sünnil sündis aga tütar, kes nimeks sai Anni-Frid. Synni ootas oma Alfredit nii, nagu on lubanud, oli rasse pikisilmi tagasi. Kui tal aga teatati, et laev sakslastega ühes tordis põhja oli lastud langes ta sedavõrd sügavasse masendusse, et paari aasta pärast suri. Anni-Frid jäi koos vanaemaga keset põlgust ja üldist hukkamõistu. Viha sakslaste vastu oli sõjajärgses Norras nii suured rida ja vanaema olid sunnitud ära kolima lõunasse. Rootsimaale. Eskilstuna Stockholmi lähedal oli Paikus lingstaadid. Peatuspaiga leidsid 13 aastaselt taolist tulevane staar juba džässistandardeid kohaliku svingi bändiga. Mõni aeg hiljem abiellus ühega kohalikest muusikuist ning 20-ga aastaselt oli ta juba kahe lapse ema. Samavõrd kui Friida oli muusika reaalne, oli temast ka auahnust. Eskilt suuna suitsustesse paaridesse ei tahtnud ta mitte jääda. Kolmas september aastal 67 oli see unustamatu päev, mil Rootsimaal läks üle parempoolsele. Liiklusele. Olid rootslaste autode roolid kõik muide auto paremas servas. Just sellest päevast pidi paremal pool tee servas liiklema. Et inimesed kodus istuksid ja õhtul vähem õnnetusi oleks, korraldasid rootslased suure telelauluvõistluse. Võitis selle Anni-Frid, lingstajad ning karjäär oli selle unustamatu päevaga saanud alguse. Jaak oli sära, Stockholmi lapsed jäid mehe juurde. Neiu käis neid alul sagedamini, siis üha harvem vaatamas. Ükskord oli üks restoran see, kus Epstaars mängis ja kokku sai paar. Esmalt hoidnud Pennyga vaid sõbrad koos elama hakkasid Anis Ridebeeenny pärast esinemist nii umbes meie klaver põõsas sorti raadiosaates, kus tuli muusikat kommenteerida. Ning tollal sobis neil kõik otsekui valatult. Nad olid igati sarnased natuurid, mõlemad pilgeni täis muusikat. Venelgi oli tollal juba kaks last, tema kihlatu Kristiine Grööni all oli tegelikult väga solvunud, kibestunud ning tõi asja ka ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette. Paremaks ja kõike muidugi ei muutnud. Ja siinkohal ka esimene põgus kõrvalepõige juste Benny Andersoni paariaastasena hüljatud poeg Peeter Grönval seisab nii väga ABBA kõlalise ansambli One Mothaim. See oli Benny Andersoni aastate eest hüljatud poja Peeter Greenwali vaieldamatult apagalal nõu andma. Tim. Meiega pöörame taas pilgu aega, nii umbes 30 aastat tagasi, mil tänast unustamatut nelikut veel ei eksisteerinud. Üht neljast staarist ei ole me seni veel sõnagagi puutunud. Ta häätskage sündis viiendal aprillil 1000 950 jõng pingi nimelises tööstuslinnakeses. Aasta siis oli 65, kui 15. Jagneta kirg kooliharidust omandada, vaibus ning algas töö ühe autopoesekretärina. Nädalavahetused möödusid aga tavaliselt reisides mööda Rootsimaad esinedes, maalides ja tantsusaalides koos Vengt Enchardi tantsuorkestriga. Too mängt tegi saatusliku vea, salvestas demolindi, mis sai antud kuulamiseks tollase Rootsimaa popmuusika produtsentide lillel Gerhard nimeline talentide otsija helistas tagasi, aga üldsegi mitte vendile, vaid noorukesele. Aga need Tallink teatas, et on hea uudis ja halb uudis. Hea oli see, et Agnetha hääl on suurepärane, halb see, et too tantsuorkester on üdini vanamoodne. Nii et Agnetha saab plaadilepingu, saab raha, saab kuulsuse juhul, kui Emmchardi orkestri juurest ära tuleb. Kuulsuse Raha saabusidki Agnetha häälskogoli. 60.-te lõpus üks kogu skandinaavia populaarsemaid lauljatar. Nii et kolm korda võite arvata, kelle kirjutatud on laul sellest, et sulle võiks. Kõik see, millest me oleme täna juba rääkinud, oli tegelikult proloog. Suure ja laia maailma jaoks ei eksisteerinud Järnibennidagnüüdatega mitte Annisriidi enne aastat 1974 Milbriothani linnas. Inglismaal järjekordne Eurovisiooni lauluvõistlus aset leidis. Just Praythonist tõusis apa komeedina muusikataevasse aga aasta varem 1973 Alidaanelik kui muru ja murest murtud. Nende laulmisse enestele tundus olema lausa suurepärane, ei läbinud Rootsi zhürii eelvooru. Kes teab, mis oli žürii hinnangute aluseks. Võib-olla leidsid nad, et ei sobi saata kodumaad esindama popansamblit, milles viimaseid kuid rase ageneeta. Selle, kui žürii vaieldamatult parima laulu alatult kolmandale kohale jättis, järgnes üle roosiline protestilaine, mille tulemusena tole žürii, kui sellise eksistents lõpetati ja järgmiste Rootsi maiste eurolaulude üle sai otsustama Rootsi rahvas. Ning tollal sai apa muide ka oma nime. Anderson võttis lihtsalt Üheteist Häda Agnetha, Björn veni, Anni-Frid. ABBA ABBA. Ainus probleem oli veel täpselt sama nimega kalakonservitehas, mis tõenäoliselt veel tänapäevalgi oma just värske kartuliga eriti hästi maitsvaid purgi heeringaid produtseerib. Firmale ei olnud nime popmuusikutega jagamisest probleemi. Siin siis see laul, mis lõpetas Rootsi Eurovisiooni žürii aastatepikkuse tegevuse. Niisiis ring Rõng ei jõudnud laia maailma, kõik olid kohutavalt pettunud, aga ei loobunud ometigi. Anderson oli otsekui mood, tar nagu energiapomm, kes teadis. Niivõrd hea artist peab maailmas läbi lööma ning ta tegi selleks kõik, mis vähegi võimalik. Alustades loost, mille kirjutamisel kulus lõputult verd, higi ja pisaraid ning lõpetades plaatidega peaaegu igale eurole pah raadiosaatejuhile ning sadades tappa pildiga plakatitest. Pythoni linnas. 12 punkti 12 punkti, 12 punkti. Waterloo võitis Raytoni lahingu ning apastalid selleks korraks saanud eurostaarid. Kaks minutit ja 43 sekundit energiat, rütmi ja meloodiat. Täpselt kuld lõikelisel kohal, lühike, kolmas osa. Kiire, ilma vähimagi Jakutamisega venitamised ta lõpplugu nagu rusikas silmaauku. Aasta oli siis 75, kui aba oli võrdlemisi veidras seisus. Eurovisioon oli võidetud, neid teati-tunti. Ega rahaline olukord just kõige hullem polnud. Ajakirjandus aga materdas Rootsi nelikut nii kodumaal kui kaugemal. Kontserdid olid pilgeni täis saalides ajalehtedes ilmunud arvustuse taga lihtsalt kohutavad. Ning et mitte jääda maailma silmis üksnes totaalselt kritiseeritud ühe loo bändiks eraldusid Björn ja Bennis kääridesse ning ühe väikese maja väikeses toas suure musta tiibklaveri taga sündis ridamisi surematuid meloodiaid, mida omavahel võrdlemisi vabalt kombineeriti. On, mis on aga meloodiatega koonerdamis tapale küll keegi ette heita ei saa. Pigem oli tegemist lausa priiskamisega kui emale, kummale apa meestest tundus, et miski on ebakindel, visatise kõhklemata prügikasti. Sest ikka on Andersoni aastaid tagasi asutatud Polari plaadifirma oli rajanud uue ja selle aja kohta väga moodsa stuudio. Teine pool tööst möödus Benny ja Björni seal sest olgugi tappa meloodiaid, on võrreldud Mozarti oopustega omas ajas. Muidugi ei oleks need vist sedavõrd kõrgel lennul läbi löönud ilma äärmiselt perfektse stuudiotöö. Meeletult läbi mõeldud, kuid samas loominguliste arranžeeringutes taia, spetsiaalse spetsiifilise apa saundita. Laul, millega marketingi masin üritas suuri muusikaturg ehk siis Inglismaad ja Ameerikat võita, oli I do do i duo edu edu sõnandmis laulatusel siiski vaid üks kord ja tavaliselt vaikselt ning häbelikult kõlavad. 38. koht Inglismaa muusikamüügitabelis ei andnud vähimatki lootust. Ning siis nagu meelgi tõlgitud aparaamatu kolm võrdlemisi. Õela kirjaviisiga autorit on öelnud, saatis Rootsi nelikmaailmale hädasignaali päästke meie hinged see avassaols S S. Muusika kroonikud ütlevad, et SOS päästis. Nelja aasta eest, aga võib olla on see tõesti nii, sest pärast seda laulu müüs ABBA pärast vahepealset mõõna taas edukalt ja mängis igas planeet maa raadioaparaadis. Ning mamma Miia-nimelise loo. Ka oli koht ka püramiidi kõige kõrgemas tipus. Taas nalja võideldud. Järgnevad aastad 70.-te teine pool olid ABBA karjääri haripunktiks olgugi et neile Mitte just eriti ei meeldinud päevast päeva mööda võõraid linnu ja lõputuid hotelle rännata sai sellest ometigi elu üks osa, mida nad kohusetundlikult aktsepteerisid. 70 seitsmendad aasta maailmaturnee oli kaudselt ka pealesunnitud seni ilmale teada suuresti vaid läbi videoklippide ja stuudiotöö levis mõnel pool isegi arvamused tapata. Ei ole olemas. Et see on samasugune müüt kui kunagi Mankis maigutas ainult suud ja mille laulud anonüümsed stuudiomuusikud ära laulsid. Sestap siis mindigi reisile. Olgugi, et väliselt oli kõik hästi särises ametiga pingeid kaks võrdselt eksponeeritud ühtmoodi ilusat sarnaselt musikaalselt naist ei saa väga tõenäoliselt ilma omavahelise rivaalitsemiseta. Aga need ta oli viis aastat noorem. Ani Fredil oli suurem elukogemuste pagas. Anni-Frid oli jõulisem, muusikaalsem sihikindlam, Agnetha aga laval märksa loomulikum ja keha vormi tegi poolest ajakirjanike meelest ilusam. Nagu juba juttu jättis Anni-Frid ilma sügavamate kõhkluste. Ta on kaks last väikelinna, et ise Stockholmis karjääri teha. Kui aga Agneetal keset maailmaturneed poeks endis oli reisimine sulaselge piin süüdistas end juba niikuinii, sellepärast et tütar Linda piisavalt ema armastust ei ole saanud. Väikese Christian hull veoses, ent täitis kannatuste karikat veelgi. Aga nendel oli tähtsaim tema perekond. Björn aga oli üle pea süüvinud muusikasse peetis öid ja päevi stuudios ning eelistas koduste õhtusöökide asemel tihtipeale Pennyga napsitada. See on kummaline, et blond Agnetha ja Björn lahutasid vaid mõni kuu pärast seda, kui brünett Anni-Frid ja Benny lõpuks suure saladuskatte all ometigi abiellunud olid. Ja nii nagu looming. Kui ilmus sageli juhtub, sünnivad head teosed just aegadel, mil hinges segadus ja valu. Üks meist nutab, üks valetab. Vaevalt kaks ja pool aastat sai kestaga teise abapaari ametlikke abielu. Ning siin oli asi võrdlemisi banaalne penni leidis teise, mitte lihtsalt kellegi teise, vaid tollal üle kogu Rootsimaa tuntud telesaatejuht. Mona Narcliti. Naised apas ei talunud teineteist juba ammugi ning nüüd oli ka mõlema endise abielupaarisisesed suhted ainuüksi tööalased. Kummaline küll, hoolimata emotsioonidest ABBA fenomen siiski kestis. Plaat nimega ta visitors sai senistest rõõmsatest ja lihtsatest märksa erinev ja kummalisel kombel lõpuks ometi leidsid ka muusikast kirjutajad selles midagi sügavamat. Apa lõpu alguseks sai ilmselt ühe anonüümse vaimuhaige kiri ageneetele, milles ähvardas röövida tema lapsed. Blond, aga ta ei olnud varemgi mitte just kõige tasakaalukama hingelaadiga. See tollal põhjendatuna tundunud oht lõi ta täiesti rööpast välja. Aga need, ta oli eluaeg kohutavalt kartnud lennukisõitu lennukisse üldse saada, tuli alul manustada piisavalt alkoholi ja siis sõidu ajal istuda kõrvale, et hoida korda Ameerikas oleks katastroof peaaegu juhtunudki. Kui väiksemat sorti õhusõiduk kaotas orientatsiooni, lendas ma maandumispaika otsides tunde õhus. Maa peal reisimise ohtudest andis märku bussi katastroof. Ühe Mark tingi reisi ajal kunagi Rootsimaal kaotas nende suur reisibuss juhitavuse ja sõitis täie hooga kukerpallitades teelt välja. Ta oli just püsti vahekäigus ja lendas läbi esiklaasi välja. Imekombel pääses ilma eriliste vigastusteta. Ning nüüd, kui oht varitses kallimad siin ilmas lapsi ei soovinud staar enam üldse kodust väljuda. Ja kuni tänapäevani nüüdseks juba üle 15 aastane Agnetha Heltskaag eelistanud olla enamasti omaette, vaikselt rahus ja avalikkuse eest varjus. Ning olgugi, et ajakirjanikud teisiti arvavad, on tal ju selleks ometi täielik õigus. Blon Agneta valise raku tee, brünett Anni-Frid aga võitles edasi. Abaajad olid vaikselt läbi saanud, soolokarjäärist oli ta unistanud juba mõnda aega. Friido võttis oma miljonid ühiskassast välja säästest, muide sellega suurest majanduskatastroofist, mis apa äriimpeeriumi mõni aeg hiljem valdas, sõitis Londonisse ja tegi koos Phil Collins'iga sooloplaadi, mis siiski apaga võrreldavad vaimustustormi esile ei kutsunud. Aastal 86 kohtus Anifrid vürst Russo Reus fon lauaniga ja kolis elama Šveitsi. Olgugi et ka pärast seda on Frida veel laulnud, ei ole see enam tema elus esmajärguline Hei, emotsionaalselt ega ka ratsionaalselt mitte. Anni-Frid, Ling stardist on saanud end Euroopa õukondades kui kodus tundev vürstinna. Ta on tuntud looduskaitse aktivist, kes teleekraanil räägib komposteerimise vajalikkusest ja kelle fond kogu. Raha selleks, et korraldada noortele looduskaitseüritusi, levitada rohelist mõtteviisi ja üritada sellega maailma oma elutegevuse produktesse landumisest kaitsta. Seitsmeteistkümne aasta eest oli ta siiski veel üks apa nelikust. Suurtest loojatest mida tahes ilma rahata ei ole valdav osa neist toime tulnud. Ja ega Apagi polnud mingiks erandiks. Stican Anderson oli muusikaga eelkõige osav ärimees, kelle ilmas just majanduslik elu ülimalt tähtis oli. Tema väsimatu ringi reisimine aitas välja anda plaadid kogu maailmas üksnes oma Polar Music märgi all ja võrreldes tavapärase litsentside müügiga hiigelmuusika ettevõted. Sellele oli sedamoodi tulu mitmekordne. 70.-te keskpaiku said sissetulekud juba sellise mastaabi, et nendest 85 protsendi maksudeks ära andmine tundus ülimalt valulisena. Ning siis saigi alguse apa, kui ärihiiglane oli kaks võimalust makse vähem maksta, kas kolida kogu täiega mujale või siis investeerida. Anderson valis viimase apa omandatust. Rohkesti kinnisvara ostis jalgrattatehase aiatarvete kompanii riidevabrikus mille iganes, aktsiaid, kõike, mis hetkel börsil oli odav ja tõotas tulevikust tõusta. Kapitalimahutused olidki esialgu geniaalsed. Parandus mitmekordistus kuni stikana, Andersoni riskantse naftatehinguni. Et litsents plaate müüa Rumeenias, Poolas, Moskvas ja ENSV-s oli apal välja töötatud kaval süsteem. Moskva maksis Rumeeniale, Rumeenia andis vahendusfirmale naftat ja OPA müüs nafta Rotterdamis maha. Esialgu asi toimis, kuni aastal 79 naftahinnad kohutavalt kuusi, diabola roilile jäi kätte meeletu kogus müümata naftat. Ja sisuliselt samamoodi, kui hiljem praegu kukkusid. Eestimaa kommertspangad varises 80.-te jooksul kokku kogu apa börsipüramiid. Sikan Andersoni süüdistati lisaks veel jõhkras maksupettuses ja suurivaevu tohutute majanduslike kaotuste hinnaga pääses ta vangitorni minemast. Kaks aastat tagasi, 66 aastat, vanasti Anderson suri. Ei saa öelda, et keegi apa nelikust tänagi vaene oleks. Muinasjutulised rikkused, mis olid nende valduses 20 aastat tagasi, on aga muidugi jäädavalt kadunud. Olgu nende rahadega lõpuks nagu on, muusika on jäänud tänaseni kestma. Kui kõnelda suurtest klassikutest, siis viiekümnendatel oli Elvis kuuekümnendatel biitlid ja 70.-te paljude arvates isegi terve selle sajandi parimad laululoojad olid Rootsimaalt ABBA-nimelisest ansamblist. Huvitav on tõdeda, et ikal Tretovi kunagine stuudio sound ei tundu mitte kunagi tänapäeval salvestatud lugude vahel abitu ega anakronistlikuna. Pigem on lood vastupidi. Tänapäevane helirežii arranžeerinud. Unistan ABBA lood üksipulgi lahti, lammutanud, teinud oma järeldused ja saanud õppetunnid. Ei ole enam ega sa äärmiselt tõenäoliselt ka kunagi enam olema. Koostööd teevad aga ikka veel Benny Andersson ja Björn Ulveus. 80.-te keskpaiku läks Broadwayl üliedukalt nende muusikal Chess. Rootsimaal esietendus nelja aasta eest Christina Fran. Owen moola. Neljandal aprillil sel aastal esietenduse ABBA-aegsetest lauludest koostatud muusikal mamma Miia. Abba viisid on sedavõrd klassikalised, et neid muusikaanalüütikud tõsimeeli Mozarti loominguga võrrelnud on. ABBA muusika on oma hiilgeaegadel olnud värvikas ja värske, ikka ja jälle uut otsiv, lihtne, loogiline. Tahan seda täna, Jaan, 21. sajandil. Punnigu, trendiloojad ja trendid ohtlikud vastu kui palju tahes. Tänase saate abast koostas olev IRLi ja saate lõpuni kuulame veel ABBA laule. Tänan kuulamast. Kohtumiseni.