Mina olen Olavi pihlamägi ja kutsun teid järgnevaks tunniks unustamatut meloodiate maailma. Meie seekordse saate kangelasteks on mehed, kes 33 aastat tagasi õpetasid maailmale, et vaikus võib olla kuldne. See laul tegi ansamblist, teeme nõus. Kuuekümnendat iidoli ja nende kuulsamat laule on lauldud kogu maailmas ja paljudes keeltes. Meenutame, et ka eesti keeles. See oli siis Eesti muusikute kummardus ansamblile Tremelous. Muide Ma arvan, ansamblite juba kaks korda üritatud Eestisse tuua, kuid ikka miski viltu läinud. Kas ei sobi ajad, õisi, hüppavad sponsorid, Alt? Loodan, et ehk nad kunagi ikka jõuavad ja keskealistele nostalgiat pakuvad. Aga algusesse, mis ulatub aastasse 1958, meil pritsis partiliseksis Tottenhami linnakesest, tulid kokku viis poissi, et muusikat teha. Vanim neist oli seitsmeteistkümne, teised aasta-kaks nooremad. Kõige esimene asi oli loomulikult lööva nime otsimine ja muusikalist terminit Dremolo, mis tähendab sama heli pidevat kordamist või kahe eri kõrgusega heli kiiret vaheldumist hakatigi väänama. Esimene nimi tuli Tremelous, mis kaunistas neid kolm aastat. 1961.-st aastast tekkis tänane nimekuju Tremelous. Aga ansambli nimed kirjutati juba solisti Bryan puuli nimi. Ja nii oligi tegu saateansambliga. 1966.-st aastast läksid aga poiste teed lahku, sest uhkeks muutunud solist Bryan üritas teha soolokarjääri, kuid mitte eriti õnnestunult. Ansambel sai aga prajani lahkumise järgsest masendusest üle ja sööstis 1967. aastal muusikataevasse et seal järgnevat viisat vastad, superstaarina särada. Nüüd võiks kasutada muinasjuttudest tuttavat vaata lõpulauset. Ja kui nad veel surnud ei ole, säravad nad sealt tänaseni edasi. Jah, täna on küll särast jäänud vaid mälestus, kuid seda mälestust nad oskavad hoida ja ka müüa. Nii võiks hästi lühidalt ansambli Tõmelus biograafia kokkuvõta. Saadav unustamatud aga püüab sellele skeemile omalt poolt lisada värve ja muusikat. Oma algusaastatel hoidis Tremelous tugevasti kinni briti kitarriansamblite kuninga sädevus mallist. Kuid prajan puul oli jälle nobe matkima kuulsat ameeriklast, padi hoolit ja tema saateansambel krikats sai poistele juba järgmiseks eeskujuks. Päris loomulik oli algusaastate suhteline ebaedu sest tühipaljad pubides mängud ju peale taskuraha midagi pakkunud, aga treeninguks kõlbasid küll. Esimene suur ja oluline avalik esinemine toimus 1960. aastal inford palees. Ja väga tähtis kuupäev ansambli elus oli esimene jaanuar 1962 mil plaadifirmad deka kirjutas nendega alla esimese lepingu. See juhtus muidugi eeskätt tänu tollasele õhinale otsides biitlitele sarnaseid kitarribände, kes võiksid tuua plaadifirmale kuulsust ja ka raha. Tuletan meelde, et ka biitlid polnud veel oma lauludega edetabeleid rünnanud kuid õhk oli täis elektrit, sest suurte muutuste aeg oli tulemas. Pildid olid aga nobedamad ja alles 1963. aasta juulis jõudis pool ja tema elus esimest korda edetabelitesse alli pääsesite, vana ja kindlalt hea lauluga tõstanud shout. Kuid ka pildid olid selle loo lindistanud. Kuigi just Tremelous poolt laulduna Saise kuulsaks. Kahjuks Isama seda paladele täna mängida, kuid nende 1964. aasta jaanuaris välja tunud kändimann, mis tõusis kuuendaks, on siin. Suureks leiuks oli ansamblile ka mänedžer Pieter Molš kes poisse utsitas ja suunas. Näiteks tuli mõttele tuua padi, Holly kunagine muusikaline nõustaja loomalt peti mängima klaverit loos samm on samman. Muide, peti oli ka selle loo autoriks ja tabelites tõusis laul 1964. aasta mais teisele positsioonile. See oli edu, mille nimel oli tehtud kuus aastat tööd. Muide, ansamblis laulva kitarristi Ena alustanud rajan puul loobus kitarrimängust ja oli nüüd vaid laulja, kes kohati nõmeduste nimatkis oma ees kui padi hallid, kandes suuri tavaliste klaasidega prille. Brain tahtis laulda laadlike laule nagu äsjakuuldu. Ansambel aga hoidis biitmuusika poole. Loomulikult tüdinesid nad pärast paariaastast eri suundadesse tirimist üksteisest ja nii ahkuski 1966. aastal puul ansamblist. Nagu öeldud, solistina ta erilist edu ei saavutanud. Tremelous oli pärast raini lahkumist parasjagu ummikus küll, sest uus juht hääl tuli ju leida, aga otsimine oli arvatust raskem. Ning alles aasta pärast Prini äraminekut leiti sobiv mees, bassist ja laulja lenn hoogs küüdinaga chip. Olles teistest ansambli liikmetest noorem, võlus just tema voorus poisilik välimus, tüdrukuid. Muudatus tehti ka riietuses. Uus garderoob telliti kuulsat kaar, Nabi moetänavalt. Juuksed kasvatati ikka pikemaks. Uue imago ja uue muusikaga tuldi avalikkuse ette 1967. aastal mil veebruaris tõusis kunagi kätstimensi menulaul kirkamasemai beebi edetabelites. Neljandale kohale. Sõimelus juubeldas, sest uus löök osutus oodatust tugevamaks ning Ena meenutatud taga oma teed läinud Brianit. Kuigi ansambel oma loomingut ei pakkunud, olid nad ometi tugevad tegijad, kes kutsusid kuulama. Tõeline tipplaul sündis aga kaks kuud hiljem. Kunagine ansambli Four Seasons singli plaadi B poole lauluke sallinud Sis Gold on ühtäkki Tremelous esituses. Edetabelite tippu tõusis. Vaikus on kuldne, püsis brittide tabelite tipus kolm nädalat ja on tänaseni kuulatav ja mängitav kõigis raadiojaamades. Muide, see oli ansambli ainus esikohal lugu. Kuigi edetabelites olid nad suhteliselt edukad pikki aastaid. 1967.-ks aastaks oli tremelusi stiil, mida iseloomustas pehmus ja mitmehäälne vokaal. Juba välja kujunenud ning mitmed tuntud laulukirjutajad usaldasid oma loomingut ansamblile pakkuda. Kuulus tandem Marri kalender tegid poistele laulu, mis meilgi eesti keeles populaarseks lauldi. Kui meenutame omaaegset horoskoobi edu, siis mitmed horoskoobis, 1968. aastal kõlanud laulud leidis Kustas Clickerbu just Tremelous plaatidelt. Ja Tremelous leidis need omakorda Itaalia laululoojatelt. Originaalis küll, äkki sa armastad mind? Tasapisi alustas ansambel ka oma loomingu katsetusi. Nende Helju oli esimene, kuigi valminud veel koostööna. Elule ei jõudnud küll tabelites eriti silmapaistvale positsioonile, kuid ka 14. oli selle laulu jaoks hea koht. 1968. aasta septembrisse mahtus ansamblit emmelohus üks meile väga oluline laul. Itaalia laululoojate patsepanseeri mailid leedi leidis grupi liikmete poolt ümbertöötluse ja edetabelite kuuendale positsioonile. Lennutatigi see väike neiu. Coop on teile nüüd meelde tuletatud ja võib-olla oli mõnele kuulajale tutvus nende laulude Briti esitajatega meeldivaks üllatuseks. 1969. aasta märtsis laulis teeme lõbus eluvõõrad ning jäi sellega kuidagi häbiväärselt varju. Kuigi lugu puhtalt bändi stiili kuulus. Paistis, et pillimeestel hakkas laen repertuaarist kõrini saama ja nii otsustati 1969. aasta novembris välja tulla kaua küpsetatud sajaprotsendilise omaloominguga. Laulu koorminoweromann lindistati ja tehti ümber kaks aastat ja alles siis riskiti see publiku ette tuua. Autoriteks ansambli kitarrist Allan poleikli ning passistist solist Lentšib hoogs. Kuigi laulu pealkiri palus neid kutsuda number ühtedeks, tõusis pala edetabelites vaid teisele kohale. Tubli saavutus seegi. Loomulikult tiivustas oma loomingu edu ansambli liikmeid uute lauludega välja tulema. Loobuti teiste loomingust ja esitati vaid oma näiteks laulupidu või puhul ei toonud aga omalooming oodatud edu. Aasta kandis numbrit 1970 ja noor helilooja Jeff Christy pakkus Tremelous-ile oma uut laulu Yellow river. Tremelous keeldus uhkelt, nemad esitavad nüüd ja edaspidi ainult omaloomingut. Tsehh ristil ei jäänud muud üle, kui panna kokku oma ansambel ning 1970. aasta üheks kuumemaks hitiks tõusis just Yellow River mille meil laulis popiks Tõnis Mägi. Õnneks sündis ka Tremelous poistele 70. aastal üks edukas oma loomingule laul mis edetabelites neljandaks tõusis. Muidu oleks Kristi pakutust loobumine vägagi häbiväärne olnud. See laul on ilmselt soundi poolest teile kuidagi väga tuttav, sest meie oma fiks tuleb liiga selgelt meelde demelusi. Nii Lifon, aga siin. Ja jõuamegi Tremelous viimase hiti nii aastal 1971. See oli ansambli kummardus oma kunagisele iidolile padi hoolile. Paraku ei pakkunud laul väga suurt huvi ja publikumenu jäigi tulemata. 1971.-st aastast hakkas pidev esinemine ja kuulsusekoorem ennast tunda andma ja muidu küllaltki ühtses nelikus tekkisid pinged, mis viisid solisti Lenhoxi lahkumiseni. Ka tema otsustas 1974. aastal soolokarjääri alustada ning piss USA-s Nashville'i kantrimuusika mekas. Paraku polnud ka temal sarnaselt eelmise Tremelous solisti Prayambooliga erilist edu. Pärast leni lahkumist oli bänd peaaegu varjusurmas ja mõnikord esineti vaid nime meenutamiseks ning sedagi, kas kahe- või kolmekesi. 1987. aastal äratas suur nostalgialaine mehed taas ellu ja sellest ajast tänaseni tegutsevad nad vanu laule lauldes jälle. Grupi selgrooks on Tremelous trummar algusaegadest tänaseni teeb Manden ja kitarrist rikku vest kelle hobiks on mürgiste putukate kogumine. Tema kodust hoiavad ka sõbrad au paklikusse kaugusesse, sest triki hoole all on kolm mürgimadu kolm Taranterit, ämblikku ja hulk muid susisevaid ja roomavaid õudusi. Kui kellelgi tahtmist on ja rahakott lubab, saab tänase Tremelous siga kenasti jutule ning miks mitte kutsuda neid mõnele kaunile peole oma kuulsaid laule laulma. Tänast unustamatut saadet jääb, lõpetame tremelusi, peo laul, kuulmiseni.