Täna esimesel aprillil siin Niguliste kirikus koos Jüri Kuuskemaa ka. Jüri, sa oled täna siin kirikus valves niide nimetatud Ami tunde, kus ta siis juhatajate ekskursioone siin ja kas sa teed täna nalja ka? No eks hommikul mind lapsed muidugi natukene nöökesid, nagu see ikka kombeks on ette selle sina, see on Astrid Lindgreni populaarse lasteraamatu Bullerby lapsed alusel näiteks, kui seal veel seal laadijat lasele pandi, nööpnõelaga selja taha kiri, et ma olen nii loll, et kahju kohe. Ja eks see on ju meil peres peredes ikka olnud niimoodi, et natukene tahetakse rääkida, aga aga, ja kui nii võtta, siis nihukesi suuremaid massi, mõnifestatsioonilisi Lähme Folesse narride pühame, maali omandanud, kuigi teateid sellest ju nüüd rahvakalendrist on juba elamise lekkimise. Homme oli köige ammune, aga näiteks meie need keskaegsed hilisemad kroonikakirjutajad nagu seal Balthasar Russovia, Christian Celshia, Wrangel ja teised, noh, need on nendest asjadest kuidagi millegi braski mööda läinud ja ei ole kirja pannud, et milliseid suuremaid tembutusi oleks siis esimesel aprillil toime pannud. Ja see ruum, see kabel, see on ka niisugune väga tõsine tuba, kus me asume. No vaata, see ruum, kus me praegu oleme, on tegelikult Peeter August Friedrich von Holstein tekki matusekabel. Ja meie ees on hauaplaat, mille alla omal ajal seesinane härtsaklik prints 1775. aastal sängitati. Aga kummalisel kombel siin ei ole nismi mingisugust kooljalõhna ega, ega mingisugust niisugust sellist vaimset surmaga seotud surutist ja millegipärast see kabel nähtavasti tänu sellele, et siin on kõrged võlvid ja heledad seinad ja mõned orvad, kus kindlasti seisid omal ajal marmorist väga kaunid naisefiguurid, kes seda hertserliku printsi leinasid. Ja kuigi neid kujusid enam ei ole, on ainult tühja Dorvad, aga nad siiski mõjuvad kuidagi niimoodi nagu võõristavalt ja ja mõte, et maa küljest lahkukiskuvalt, nii et minul on küll sinihea kirjutusmasinatega klõbistada. Peale selle, et kirjutasmasinaga Nii ka meie jutuajamisest, võib-olla praegu siin ruumiseks kuulaja otsustab. Aga ega siis ameti Niguliste kirik polegi, niisugune Paikus üldse nalja pole saanud. No vaat omal ajal oli siin niimoodi, et keskajal oli üks ehitus, mida praegu pole enam säilinud, see oli luukamber. Ja vot see luukamber tegelikult oli ette nähtud nii-öelda käibelt kõrvale jäänud kirikuinventari, pidelippude ja muude niisuguste asjade igaks juhuks tallele panekuks, nagu eesti keeles on käibel selline mõiste nagu kolikamber. Aga mis osutub, osutub, et 15-l sajandil seda luukambreid kasutati lausa nagu väikese peosaalina. Sest et on säilinud vanad arved, et kui Eestimaa piiskop Niguliste külas käis paastu ajal pealegi et mida talle siis pakuti suupisteks ja ka kõrvaleritamiseks. Seal oli loendamatu hulk mitmesuguseid kalasid ja suurepäraseid rein, veine ja muud sellesarnast, nii et kohe tikub nagu tegelikult oli sama mehe, et mida kõike siin kambris pruugite ja ma arvan, et ega siis need jutud, mis sinna juurde käisid, Nigaap täis, maru tõsised, alati ei saanud olla. Aga kui sa siin lugematute turistidega kokku puutud ju võib-olla sellest ka tegelikke naljalugusid, sünnib. Ei noh, eks ikka siin on näiteks Vene madrused, tulid kordia, kolistasid meil siin ringi, jõudsid Antoniuse kabelisse ja üks neist vaatas siis seal Padise kloostrist pärinevat ristilöödud Kristust ja jäi seisma, jään, mõtles ja vaatas ja küsis sised vene keeli muidugi, et kuulge, et miks selle mehega nii julmalt ümber käidud. See oli muidugi väga positiivne reaktsioon, mis näitasid, noorel sõjaväelasel on ikkagi veel inimlikke tundeid säilinud, aga teisest küljest näitas sega Nõukogude kasvatuse atistlikuks võitu ateistlik opotioosi. Ta isegi ei teadnud, et on selline mees nagu Kristes olnu kunagi olnud ja et mis ristilöömise mõist üldse tähendab. Ja no ja muidugi niux puhta argisematest asjadest vahel teeb nalja see, et kui inimesed meie põhjaeeskote satuvad ja tahavad siis välja pääseda siis nad sugugi ei taipa seda, et väljapoole viiv uks on ikka akende poolses seinas ja nad tikuvad lõgistama seda peaust, mis meil on kinni, sellepärast et sinna inimesed tänavalt tolmu sisse ei kannaks, et meil on ikkagi muuseum ja siis see toob mõningate Paloogilisused nii-öelda funktsionaalses hoone kasutamise skeemis, aga see on mõeldud eksponaatide kaitseks. Ja nuia muidugi veel veidi naljakas on ju ka see, et kui sulle Gustav Adolf glotti Rootsi kuningliku asehalduri kabeli raudukse vahel piiluvad, mitte väikesed koolilapsed, vaid väga soliidsed daamid ja härrad, eks ole, mis seal küll näha võiks olla, kanu, inimlik uudishimu? Mina isiklikult ei pane seda pahaks, aga mõni minu naiskolleegidest on teinekord küll vihast tortsuma valimisse peal. Kas sa suudad säilitada huumorimeeleigasugu küsimiste peale, mis siin tõesti vist ette võib tulla? No tähendab, mitte alati, aga ma olen ennast ikka tagasi tõmmanud, no näiteks siin alles hiljuti üks vene tütarlaps, kui ma rääkisin, et vaata, Nõukogude lennuvägi pommitas siin Tallinnat ja Niguliste purustati, ma ütlesin, et terroristlik pommirünnak ja neiu ütles, et Vassasvabadieli siis mul minus jälle mõned lihased õmblesid ja ma siis noh, ei vastanud mitte Faimakusega, vaid tõsiselt, aga jaa, muidugi mõnikord on siin veel, et Nõukogude armeel veterane, kes tulevad nõudma näiteks eelisjärjekorras piletid või sissepääsu või midagi niisugust, siis ma hästi püüdlikult naerata. Ta on neile. Ja ka ma ei ole siiani siiski ühelegi neist öelnud, et kuna teie kolleegid, eks ole meie kiriku ja linna purustasid, et siis teie ei kuulu nende persona kraatade hulka, keda, kellele me tahaksime mingeid soodustusi luua, aga noh, ühesõnaga need asjad on nii nagu mitmed-mitmed, mitme paiksed, nii et kui palju on inimesi, neid suhtlemise hetki tuleb siin jagav tõesti väga erinevaid ette. Tegelikult ju võiks esimesel aprillil natukene meie, see tähendab külastajate peal proovida ja lausa on niimoodi nalja heita või proovile panna. Kas nihukest mõtet pole tulnud? No tegelikult need kõige nisukesed vigurlikumad tembud siin Nigulistes on juba minevikku jäänud, nüüd on see läbi. Vaadake, et kui siin nüüd on läinud sajandi teisel veerandil oli meil Nigulistes juhuks täitsa anekdootlik, niisugune nähtus mis oli Tallinna linna kõige populaarsemaid vaatamisväärsusi Peterburi supelsakste le aristokraatide-le, kes meie tähendab keiserliku kaubaja sadamalinnamõnusid tulid just nautima, sellepärast et siin olid nii-öelda head supluskohad ja see linn oli ka hoopis isemoodi, kui Venemaaga võrrelda. Siin oli meil ju alates 1819.-st aastast välja pandud ehtne muumia aga mitte ju Egiptuse muumia, vaid kohalik Nigulistes muuniaks kuivanud vanake, härtsate Kroa, kes just siis aastal 1702 siin Tallinna linnas ära suri. Pärast seda, kui ta oli siin natuke üle aasta Rootsi vangis olnud ja kui tema keha, siis eks ole, kirstu pandi siis kuivas aja jooksul nii kenasti kokku, et et Niguliste köster tegi aeg-ajalt publikule niisugust vigurit. Kujutage nüüd ette, eks ole, see kallis kadunuke, lammas kirstus ja kirstu oli tehtud peale klaas kahased kõiku hästi näha oleks ja siis, kui see köster pani lamava surnu jala labadele, käed peopesa ja vajutes sisse, kas kallis, kadunud hertsog kargas püsti nagu, ütleme, vene rubla, eks ole? See võis kaunis jahmatav olla ja muidugi mõnevõrra kaeba, soliidne, sest et noh, kui nii võtta, siis noh, ega see nüüd päris eetiline olnud kalli kadunukese ümberkäijaid, olgu ta pealegi omal ajal kergemeelne hertsog ja kelle muumia muumiks muutumise üheks põhjuseid võis olla ka see, et ta oli üleni omal ajal püssirohu suitsu-st ja, ja piiritusest ja siis ütleme tubakast läbi imbunud, mis oli teatud määral lagunemisvastase toimega. Muidugi. Üldiselt ma olen nii sinu kirjutistes kui ka sinu sõnavõttudes tähele pannud, et. Sulle natukene meeldib inimeste inimliku rumaluse üle veidi nalja heita ka. No mina küll hästi astroloogias ei usu, aga tegelikult ma olen Vastroloogiliste näitajate poolest korke, on see kun, kui näitab, kuulub vägani õelasse inimtüüp ja ma mul on ka mõningaid kalduvusi õelutsemisse ja no ma muidugi ma püüan ennast vaos hoida, et mu naljatasin liiga õelaks ei läheks, liiga tigedaks läheks, aga noh, väikest viisi veidi villast tahaks ikka visata vahel, sest see on ikkagi siin elus kergenduseks nii-öelda stresside väljaelamisele, lohutuse leidmisel. Ja samas on ta võib-olla niisuguse parandusliku toimega kassa keeli. Nojah, sest sest nende elu ja käitumise ja kõikide nihukeste asjade suhtelisuse ikka üks kõige imetlusväärsemaid kirjandusteoseid pidama ikka aeg-ajalt üle loen, on Rotterdami Rasmuse narruse kiitus, millel on mul eriline eksemplar, mille ma omal ajal ostsin Orissaare raamatu kauplusest aastal 1967. Vaata, see on väga omapäraselt vormistatud, sel raamatul on ümbrispaber. Sellele ümbrispaberile on pandud veel 1967. aastal seoses Okto suure oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaga välja antud ja trükitud rohkete punaste lippude ja siis selle diviisiga, et olgu tervitatud oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäev. Niisugune riba on seal all, nii et ühesõnaga Orissaare raamatukaupluse müüjad olid päris nutikad naisterahvad, kui nad panid niimoodi selle riba sinna ja selle raamatu ümber ja samas kohe kõrval on kommentaarid narrose, kiitis. Kas sul nüüd on vähe raskem kaasa, elad nüüd kaugel õismäel, enne elasid sa kunagi siin vanalinnas Niguliste juures veerasena mõismel k. No lugu on niimoodi, et tõepoolest ma olen juba 81. aasta suvest õismäel emigratsioonis nagu ütleksin, ja ma lootsin, et sinna lähen ma ajutiselt ja et kui natukenegi võimalusi avaneb, ma pöördun tagasi vanalinna, aga näete, see ajutiselt on nii kaugele jõudnud, et ma alles loodan, et selle aasta jõuludeks Foo, kui hästi läheb, et saama vanalinna tagasi. Vanalinnas elades tulid võib-olla vanalinna võimalikud lood paremini kätte ka. Nojah, vat kui ma elasin vanalinnas, siis need inimesed, kes tegelesid vanalinna regenereerimise uurimisega, mul nende seas ikka hulganisti tuttavaidtuttavaid, nii et siis ma sain ikka kolme päeva jooksul teada, kui mõni mõni uus leid nähtavale tuli, mõni skulptor skulptuuris, kaunistustega, aknasammas või talalagi, aga nüüd oh oh häda. Mõnikord Safaris kuu aega hiljem teatrit. Kunagi Me kõnelesime sinuga kunstiröövidest. Kas sa oled kuulnud, et nüüd on taas üks kunstirööv toime pandud? No kes siis sellest kuulnud ei ole, sest et Eesti tele televisioon on teatanud, et eks ole Baconi galeriist seal Kirsipuu pronks tuur hakkama pandi. Aga muidugi mõnes mõttes, see on ju need lugu, aga eks ta siis esimese aprilliga selle poolest sobib, et tal on jällegi oma lisaks varjuküljele ka positiivne aspekt, et see näitab, et skulptor on omandanud niisuguse populaar otsus, et tema tööde omandamiseks isegi ebalegaalseid meetodeid ei panda pahaks. Aga oskad sa nüüd arvata, millal see eelmine kunstirööv oli? Ei, no ma peaksin siin meenutama võib-olla mõndagi, näiteks samuti ei selgu selgus, et ta üks selline lugu nagu mäletad, oli ju Narva maanteel väike mõnus kino foorum ja selle foorumi kõrval oli pisike purskkaevu kõne, kus olid mõned pronksist tuvikesed, mis omal ajal siis augusti pommi poolt meisterdatud. Ühel ilusal päeval olid need tuvikesed ära virutatud ja kõik kadunuks siiamaani siiamaani on kadunud ja nüüd ma ei tea, võib-olla olnud kuskil meriväljal, aga võib olla ka Vorone siis mõnes erajakeses. Ja kas neid avastatakse, ma ei oska öelda. Aga muidugi selliste nii-öelda hakkama panemiste tuhin on ju inimestel väga suur, nii et meil on siin üke üksjagu selliseid rööve turistide Tallinnas kisse tahavad mingid meened saada, kui nad on tulnud kuskilt mujalt või mõned jälle inimesed, kes mujale kuskile lähevad, leiavad, et neile raha ei vahetata ja et oleks midagi, mida saaksid nii-öelda kõva valuuta vastu vahetada. Nii et üks kõige lustakamaid lugusid võib olla Neis asjus, oli see, et mündi baari lüpsilt läks mõned aastad tagasi kaduma ja see leiti isegi üles. Osutus, et üks Eesti merelaevanduse laev mingisuguse Kahekordse trümmi mingisuguse kihi vahel oli see Repselt sinna peidetud ja kaksis meremeest olid lootnud siis selle Repsildiga Väike-vanakeste äri teha. Aga tuletame võib-olla seda hammustada ka meelde, kui sa veel kunstimuuseumis olid. No ja no see on muidugi super, see oli ju niimoodi 70.-te aastatel, kui seal oli näitus seal 1960.-te aastate eesti maalist meie lossi, Kadrioru lossi peakorrusel ja siis oli kord nõndaviisi, et ühel õhtul üks Tallinna merekaubasadamalaadi ja 21 aastat vana aasta või poolteist tagasi Eestisse tulnud NLKP liikmekandidaat läks kõrtsi ja tegi pani kõvasti tina 800 grammi nagu selgus, mitmesuguseid kangemaid jooke üle 40 kraadi. Aga ta oli siiski tubli poiss, ta jäänudki kuskile magama, aga ja kuna ta kelleltki siis joomakaaslaselt kuulised kunst on kallis, kunstilist võib head raha saada, siis ta otsustas, et läheb õige proovima. Ja ta tuli siis noh, parajasti pehmel sammul siis Kadrioru lossi ette nägi, et seal ees seisis üks buss muuseumi bussi, keda me rahvasuus Karla vanaemaks nimetasime, sest bussijuht oli Karla ja see buss oli nii tortzovia, hädine ta kuidagi nii noh, päris hea tehnikariista mõõtu välja ei anna. Ühesõnaga, ta püüdis selle ust lahti kangutada, pillas oma pussnoa siis selle aknaklaasi, vahel sinna bussini tai relvituks, aga see ei heidutanud teda sugugi. Sest Kadrioru lossi, sealt nüüd skulptuuri aia poole, mõned aknad on õige madalad, tähendab, panime aknaga jalaga põmaki ukse sisse ronis sealt siis ilusti sisse ja kuna ruumides oli hämarsest ribikardinad, olid alla lastud, seda kõigepealt võttise tooli, lõi selle puruks ja siis tooli jalaga tekstis alla ka mõned ribikardinate, niimoodi sai valgust. Ja siis hakkas pilte tema ja üksjagu talle siis meeldisid ja nüüd võttis ta siis seinalt alla ja tegi siis lossi fassaadipoolse teise korruse akna lahti, viskas seemneid, siis ilusti aknast välja, et need siis ära toimetada. Sealhulgas olid siis ka üks eval Doca üht triumfikaare vaade Roomast ja Leili Muuga ja kes seal veel olid, aga huvitav oli see, et Tal oli niisugune omapärane professionaalne kompleks. Talle ei meeldinud Efraim Allsalu punane Yana, see tuletas nähtavasti talle seda sadama niisugust tööd meelde ja ma ei tea siis, noh, kas tundus talle nagu konkurendina, kes sadama laadija töö võib ära võtta, igatahes sellele virutas ta tooli jalaga, nii et sellele sisse. Ja samuti üks Nikolai kulli. Daam, noor daam peegli ees tundus talle, ma ei tea, kas liiga, täidlane või, aga sellel ta virutas Kasise obaduse. No ja siis oli lugu niimoodi, et ta jõudis üks seitse-kaheksa pilti välja klemmide ja ta vaene mees muidugi ei teadnud oma lihtsameelsuses, et et niipea, kui ta akna puruks lõi, hakkas tööle signalisatsioon ja miilitsa keskpuldist sõitis kohe auto välja. Nii et kui tema siis järjekordset pilti välja viskas, siis kuulist miilitsaauto sõidab aitäh. Ja tema siis pani kribinal-krabinal trepist alla, et vaatasid, kuhu saaksid ennast ära peita. Ja meil seal kassa laua juures on üks niisugune trepialune konku sinnata pugeski. Aga miilitsameestel oli kaasas ka üks niisugune nuuskur, koer, see kargas talle siis natukese aja pärast saada, nii et vaene mees võeti kinni ja läks siis kohtu alla ja vot, mis ta saigi, talle nõuti siis need rest piltide, restaureerimise ja ribikardinate ja akendel katkilöömise ja siis tooli parandamise kulud, millal umbes nii seitse, seitse ja pool 760 rubla, kui ma õieti mäletan. Ja siis vist aastat kaks veel peale selle, nii et tema ema kuskilt siseVenemaalt tulnud siis kohale ja tõmmanud oma undruku üles sealt, võtnud siis välja taskurätikusse 760 rubla oli siis sisse mässitud ja püüdis siis muuseumisega paluda, teatakse poega, poeg ikka vabadusse, aga see siiski seda niimoodi, nii see siiski ei läinud. No ma ei tea, kas pärast vabanemist ta taas Tallinna pöördus või või läks mõne mõne mõnda teise sadama ühes. Seda võib võtta ainult koomilisena sellest vaatevinklist, et tähendab, et milliste jaburate tegudeni võib jõuda inimene, kellel seda kultuurigi. On sul meel mõni lugu varuks, kus kultuurikihi puudumine meid üsna totraks rumalaks oma teguviiside järgi teeb. No on, anti kindlasti ju kõik kallid inimesed, teate, eks ole, miiloweenust nende koopia üks koopia, mis on pärit Muuga mõisast, see on siis keiserliku õue kunstniku kal timuleon fon eff koguste ja Muugal nimetati seda kuju suureks Mariks. Vot see suur mari, mis siis Kadrioru lossi vestibüülis seal peegli ees on kutsunud esile ka tähele panulike pilke ja üks ida poolt tulnud seltsimees on kork, tegi minule väikese skandaali, et no kuulge, mis happesabraasjasesin tolgueta, et katkine koju ja kes ei ole, et kas ta tõesti teil ei ole siis marmorit nii palju, et ta lasi uued käed külge teha ja mida sa ometi vastasid? No mina ütlesin talle, siis tegin ka tõsisena perse. Et kujutage endale ja ma olen tõesti väga vaene muuseum, meil ei ole, meil ei ole see võimalik. Huvitav just kunstiväärtustega kokku puutudes jääb meil nendest teadmistest sageli nii kangesti puudu, tundub. Ja siin on vahel mõningaid inimesed, kes kunsti vastu suurt huvi tunnevad, aga ja pilte koguvad ja siis nendega juhtub ka vahetevahel naljakaid lugusid. No näiteks üks niisugune lugu oli. Et üks noormees ostis ühet maastikupildi jõevaatega sinna all paremal nurgas oli kirjutatud, levitan. Ja see noormees oli väga elevil kull selle pildiga ja ta arvas, et vot nüüd on tal üks tõesti üks suurepäraline šedööver käes. No mina vaatasin seda pilti ja no mina ei pea ennast isiklikult maalikunstispetsialistiks, ma ütleksin niimoodi, et ma teatud piirides midagi tean ja ma arvan, et ma suudan Kunstiväärtuslik klassifitseerida umbes 12-sse kategooriasse. Tähendab mõnikord võib-olla eksin, aga esimene kategooria oleks siis niisugune šedööver ja viimane oleks niisugune diletantlik käperdiseks olemisse karjub nii-öelda ahju või kamina järel ära põletamist. Novot ja ühesõnaga selle pildi suhtes minul ei tekkinud küll mingisugust kahtlust, et tegemist levitaniga, vaid Annik üsna diletantlik asjakene. Ja siis ma tegin niisuguse eksperimendid. Ma ütlesin selle omanikule, et vaata, ma katan nüüd sõrmega selle levitani, nimesin kinni. Ja vaata nüüd seda pilti tähelepanelikult. Et kui siin seda levitani nime ei ole ja siis oleks Viru tänavanimed kunstipoes või Taical müügil, et mis see pilt maksaks? Ta vaatas, vaatas 50 rubla. Ma ütlesin, et täpselt nii palju ta ongi väärt. Amissina maksid 600. Ma ütlesin, no anna siis tagasi sellele eelmisele omanikule, kui see võimalikuks osutub. Saared eri, nii palju vanalinnast kõnelnud inimestele, kas sa vahel oled sillalt kärisenud? Kuidas seda nüüd võtta, eks mõningaid niisugusi, kentsakaid, lugusid sellest, kuidas siin nüüd omal ajal on meil siin nunnakloostri reformatsiooni eelõhtul siin need kombed langesid ja kuidas siin mõnesuguseid viguri tempe tehti ja kuidas needsamused? Mõningad käsitööametite, need põhjuma määrused nägid ette, et meistrid ei tohi näiteks hooraputkas käia ja ühte kui teist kolmandat, no need on niisugused lihtsalt natuke pentsikud ja naljakad seigad, mis on ajaloost, elust endast, nii et noh, kui vahetevahel üks selliseid seiku, mis millegipärast tähendab Eesti vanalinnas käijatele, tõesti väga meeldib, on see kui ma meenutan ühte rae määrust vene kaupmeeste suhtes, mis meil keskajal maksu seal oli. Nimelt oli lubatud, et vene kaupmehed võisid Tallinnas maja osta, aga need majad olid selles mõttes teistest erinevad, et neid ei tohtinud olla ahjusid. Nii et see määrus oli tagas, et kui vene kaupmees kevadel tuli, siis ta sügisel jälle tagasi läks, nii et nihukesi alaliste migrantide paikseks muutumine oli sellega välistatud. Ma just oma küsimusega, seda tahtsingi teada saada, et vahel ilmselt kuulajad ootavad midagi nii väga, et panebki oma fantaasia tööle ja inspiratsioon hakkab nii. Vaat selle inspiratsiooniga on muidugi ka niimoodi, et ega sellega, et peab olema ikka väga ettevaatlik ette ega nüüd võltslegende ei tohiks levitada, tuleb jääda ikkagi selle ajaloolise tõe pinnalevat öelda, et vaat see on teada, teada on siitmaalt siiamaani ja vot siitmaalt siiamaani me võime oletada toda ja siit-sealt siiamaani on puhas fantaasia, näiteks ma toon teile ühe niisuguse tõiga. Hokimaja ees, lai tänav 29 kasvab tänaval kaks suurt ja põlispärna. Ja need pärnad on ainsad puud, mis on vananenud lauset tänaval, eks ole. Kui me ei arvesta neid, mis on kirikute, Niguliste ja siis Nikolai ja toomkiriku juures aga lausa tänaval seal midagi erandlikku ja linnaehitusmäärused ei näe üldse ette, et võiksid puud tänaval niimoodi kasvada. Ja siis noh, ma olen lubanud endale seda lõbu, et ma olen fantaseerinud, kuidas võis juhtuda, et selle majavaldaja 1721. aastal kristalli jobson Huck kes teatavasti sõbrustes Peeter esimesega võõrustas teda oma maja eetikul, kohv kuuma kohvi pakkumisega ja ja kuidas võis tekkida olukord, et tsaar Peeter oma siis higiseks muutunud laupäeva kuumal juunikuu lõpul pühkis ja ütles, et vaatas ringi otsivat, et oleksin mõni puu, oleksin varjet, küll oleks tore ja mõnus. Ja hukki härra kummardasid armascaroloog keisrihärrat, aga see pole ju võimalik, see on ju keelatud, ei tohi olla ja kuidas Peeter võis vihastada, kas tõesti siis nüüd Tallinna linna ehitusmäärust on nii kanged, et mina keisri või lubada tehakse pisike erand ja lubada sinul oma kui juurde istutada kaks pärnapuud mis ka igatahes on toimunud ja no nii või teisiti, kui ma selle fabuleerisin, siis ma arvan, et nii võis olla. Aga muidugi ei tarvitsenud. Võib-olla oli see kuidagi teistmoodi, aga selles mõttes ma pooldan Jaan Krossi ja hindan teda väga kõrgelt, et mõni mõnestki mõne mõnegi niisuguse ebaselge, seega puhul on Jaan Kross oma vaimusilmas loonud pildi, kuidas võis olla. Ja meil selles vallas muidugi vanalinnas oleks ju veel väga palju niisugust fabuleerimisvõimalusi, sest neid isikuid on tohutu hulk kes on siit pärit ja kes on siin midagi tähelepanu väärset korda saatnud, olgu kohalikus või kogu Euroopa ajaloos võima toksinud viimase näite, nagu mis on nüüd nagu teatavaks saanud, et kõike kuul teavad, eks ole, sellist kuulsat heliloojat nagu Buxte huule. Aga nüüd on selgunud pükste hulle on Tallinnast pärit. Et me võime teda nii-öelda omaks poisiks pidada, eks ole. Aga seesama Niguliste, kus me sinuga praegu asume. Kas ta tuletab veel sulle mõningaid lugusid meelde, mida oleks kohane just täna kõnelda? No niisugustest uusima aja pentsikustest tikub mulle nüüd meenuma 13. oktoobri õhtu 1982 Niguliste kahest kohast korraga saladuslikelt põlema läks ja siis tuli siin grupp miilitsaid appi. Ja osades mõned miilitsamehed nähes siin hästi poleerima löödud messing, lühtrid ja nende osi, mida parajasti kokku Pilimonteeritama hakkasid osa neist taskutesse toppima, arvates metsast, kullast on igatahes seda märgati ja siis saadi need juppidele kätte, aga ma meenutaksin kohe võrdluseks, et kui tähendab stalinliku punakotkad 44. aastal Nigulistet pommitasid ja siis üks Saksa sõdur Nigulistest välja tõstetud asjadest midagi hõlma alla pani, hakkas ära hiilima tulid kaks ohvitseri viisita kõrval olevasse õue, Lassita paiga peal maha. Nii et see põhimõte, et Prinios rabooti ei olnud veel levinud Seda küll jah, Jüri, aga võib olla ka, tuleb sul midagi meelde puhtama isiklikust elust, kui sa siin Niguliste kõrval veel elasid. See on ka sinu üks lemmiktänavaid, millest sa oled kirjutanud ja kõnelnud. No ja vot siin selles majas, kus mina elasin, see on siis praegu Rüütli tänav kaks nurgamaja gooti portaaliga selle maja trepikojas on üks raidkivist reljeef 1550.-st aastast tookordse majavaldaja mar peremärgiga ja seal on siis ka üks niisugune tekst saksa keeles muidugi nagu tookord kombeks, ja seal on öeldud ka patused Sai pälvivad igavese elu, kui nad säilitavad usu. Ja siis mina olen küll ilmalik inimene, aga vot see tekst on aeg-ajalt mu hinge kasutanud ja aeg-ajalt ma mõtlen selle peale. Ja muidugi see võimalus minna läbi niisuguse keskaegse port Stahli ja viibida niisuguste paksude ja mõnevõrra salapäraste müüride vahel, mille puhul minu fantaasia oli erutatud sellest, et kui siit nüüd krohvid maha lüüa, et mis siit võiks veel nähtavale tulla, kas mingisuguseid huvitavaid raidkive või seinamaalinguid või tala maalitud taladega lagesid. See lõi niisukese, salapärase esimene, mõnevõrra seikluslik õhkkonna, kuigi sellega kaasnesid ka teatud olme ebamugavused. Näiteks noh, see on niisuguse nõukoguliku vanalinna kurioosumitest, noh olgu teile siin räägitud, üks niisugune episood, et kui ma korda suvel ei olnud kodus ja hommikul kohale jõudsin, siis osutas, et minu kempsus oli toimunud üleajamine uputust sinna poti kohal oli terve suur püramiid tekkinud tahkeid olluseid kõrvalt oli siis põrandast, ma ei tea, kui palju vedelamat alla voolanud, niiet vot milliseid eks-Blazy Ekspluatsiooni koguneb, võtsin vanalinnas toimuda ja kuskil kappide taga. Tapeet oli mõnikord kuni kahe meetri kõrguselt hallitanud selliste lekete uppumiste tõtt. No päris tõsiselt oled sa kõnelenud ka vanalinna elanikest, keda sa pole tahtnud vanalinna elanikena naha, aga seda ka sageli läbi huumori. Nojah, eks siin on ju seda, kui vanalinnas pidevalt liikuda, siis võib siin näha parfümeeriat kaupluste juures ja mõnel pool mujal grupikesi pole kolmest kuni viiest mehest, kellega mõnikord on kaasas ka üks niisugusel piss silmaalustega kuid on niisugune krapsakas naisnaiskodanik, nendel on näost näha, et on tegemist noh, sellist keemia joojatega ja niisuguste tega inimestega, kes mingit tööd ei tee, kes ainult vaatavad, et kust saaks nüüd midagi hinge alla ja, ja võimaluse korral vajadusel, kui vaja läheb, seda ei saa siis kuskilt midagi ära virutada. Nii et sellist niisugust noh, kurba alla käinud elemente on siin vanalinnas niisugune üksjagu ja muidugi, ega see vanalinnapilt ei saa jõudsasti paraneda, kui linnavalitsus ei võta siin ette teatud niisugune sinna nagu öeldakse, aktiivset demograafilist poliitikate, tuua vanalinna siia niisugused inimesed, kes noh, ei ole tarbijad või lagastajaid, vaid kes hakkaksid sind rohkem nagu korda looma enda ümber ja kiirgama nihukest loovat aurat. Seda ju natuke on tehtud, aga esialgu veel võrdlemisi vähe. Ja samas oled sa ju vanalinna päevade ajal minuteada kõnelenud nendest, kes lausa vanalinna on tahtnud ümber ehitada. No siin on ju mõningaid niisuguseid inimesi, kes arvavad, et nad on sattunud nii halbades korteri oludesse, et nad tahaksid siit kas või Lasnamäele pääseda, näiteks üks vene perekond, mis tegi, nad läksid oma elutoa kohal pööningule kiskusid sealt üles siis selle sinas laulfootartisse isolatsioonikihi hakkasid sinna siis vett kallama, nii kaua kallasid seda vett, kuni nende lagi hakkas läbi vajuma, siis nad panid siis elutoa keskele nii-öelda palgi püsti alla ja kutseid siis komisjoni, et ta vait enam Nov tiiru ja kas nad siis said Lasnamäele, said, said ja, aga siis oli veel seal, selles majas oli veel see viperust seal tolli neli, kus on praegu linnaarhiiviruumid. Et seal oli siis ühes elutoas olid kaks väga ilusat barokset seinakappi, aga need ruumid üüriti Mosfilmile nagu mos, film oli ära, on läinud siis mõni kuu hiljem alles nõrgad, tead, seinakapid olid ka läinud, need praegu on seal asemel on siis poolakate poolt tehtud koopiaid, vanade foto olete järgi, aga noh, meil ei olnud niisukesi detektiive, kes oleks hakanud Mosfilmi jälgijaid jälitama. Hoiame siis ikka meeles seda esimest aprilli, mis täna on ja. Esimese aprilli sümbol, narr, mida sa Harrides Tallinna linnas tead kõnelda? No lugu on ju niimoodi, et narrid on alati olnud väga armastatud kujud, sest neil on olnud võimalus ilma karistamata Kuljusid raputades alati tõtt-öelda kellele tahes ja ajaloodokumentidest on küll teada, et Tallinna magistraadi oli küll oma muusikute kompanii, aga kutselist narri alalist narri ei olnud. Aga siis siin käisid külalisesinejad. No näiteks vanemaid, selliseid teateid on 1441.-st aastast, kui üks ordumeister tuli, siis oli oma narrichencialini kaasa võtnud ja della male maksti kullas, nii et ju ta siis oma naljategemised hästi õigustes. Ja muidugi siis mitmest köietantsijaid Veiderdajaid, Nende külaskäikudest, Tallinna on, on korduvalt keskajast teateid. Ja muide, mis meie kunstipärandisse puutub, siis Tallinna dominiiklaste kloostris seal, kus on kunagine munkade tormitoorium, on välja pandud üks raidreljeef mis kujutab narri pead. Aga kahetsusväärsel kombel linnamuuseumi inimesed ei tea, kust linnamuuseum selle reljeefi on omandanud ja mis seoses üleüldse ülepea on valmistatud. See peaks olema need, kes lausa keskaegne. Aga siis sellest peale, kui Tallinnas hakati oma paberit tegema 17 sajandi lõpust siis Tallinna paberiveski, mis asub selle praeguse, asus praeguse paberivabriku alal. Seal oli üks populaarsemaid vesi, märke narri, pea Kuljustega mütsiga ja neid olevat terve hulk variante. Aga kahjuks siiani ei ole, keegi ei ole neid publitseerinud, nii et ma mõtlen, et võib-olla meie mingisugune huumoriühendus või niimoodi võiks nagu ta oli traditsiooni järjepidevuse mõttesse need väsi märgitsalt arhiivist välja otsida ja siis nagu taaskasutusele võtta mingisuguses nalja, propagandas. Ja muidugi no lisaks nüüd vahetult narrikujutusele mitmesuguseid Sis grotesksed päid ja nägusid ja mascaroone on Tallinnaski terve hulgakene. Aga sageli on nad väikesed ja nagu inimese pilk ei fokusseerun endale ja mõnda on ka Alt halb näha. Ja ma tooksin teile näitamist täitsa narri vääriline tegelane. Vanal turul. On see maja, kus on parfümeeriakauplus ja seal on siis viilul peale maalitahvlite ka üks musta baretiga mehe pea kellel on kolm palet. Nii et see on veel ägedam kui Vana-Rooma jumal, Jaanus, kellel oli kaks paletaks, ole, näevad ja kui tähelepanelikult silmitseda, siis osutub kuna turu poole näitab see pea hambaid ja hammaste vahelt on keel ka välja. Sorot näitab keelt, pilkab kodanike, eks ole. Aga seda näeb noh, kas väga terase pilguga inimene või isegi kellel on siis lasana binokkel käes siis osutub, et lääne poolde Toompea poole näitab tema hambaid Agassi maa poole on tema näoilme rahulik ja huuled on kokku surutud. Nii et väga raske on öelda, et mida see peaks tähendama. Nii et selles on midagi, selles on mingi intriig. Ja noh, vaadake kunagi keegi inimene, kes pooli natuke lühinägelik ja vaatas seda pead tänavatasandilt ja nende huulte asendit ei märganud leidis ja et see pea sümboliseerib Tallinna kui kaubalinna ja avatust kõigi ilmakaarte poole. Ja seal natukene kõrgemal tuulelipu all on veel tuulelipualusel on veel üks mehe pea kes on Gustav Adolfi aegse kitsehabemega muidu võiks arvata, et see on võib-olla tookordse majavaldaja noh kujutis, aga erinevus on selles, et tal on kõrvad, lähevad ülevalt pikaks ja kitsaks. Nii et seal on mingisuguse kuratliku või saatanliku tegelasega pistmist. Aga ma ei söanda täpsustada, mis funktsioonist ja nüüd on või kes ta on, kas on tegemist mõne piiblist tuntud Pisi deemoniga või lihtsalt mingisuguse noh, maja jaoks mõeldud nagu kaitsevaimuga, kes peaks neid halbu vaime eemale tõrjuma, peletama. Nii kaugele vast pole asi läinud, et keegi vaataja Est oleks protesteerinud, et miks tema naerab minu üle. No tähendab õnneks ta ei ole niivõrd nähtav sest kahtlemata muidugi ikka keegi võiks enda ennast tunda muidugi solvatuna. Üldiselt meie tänav. On ka üsna sünge, mul tuleb ka siinsamas Niguliste juures meelde kohe uus restoran Sub Monte. Mis üldse naerma ei aja. Minu meelest on see niivõrd sünge värav. Kas see on nutukoht sinu meelest või kellelt, kas oled sa külastanud seda sooniale? Eino, mina mõtlen küll, tan nuttu kohtasin, ei tarvitse olla kui lihtsalt anda kainelt aru, et ütleme, kui minna sinna ja 10 rubla eest saada üks korralik viisakas lõuna, kus on vähe nitraate, mille juurde saab ka võib-olla ühe purgi piliseni õlut, siis võib-olla see peaks olema siiski teatud tasemel, kuigi ma kui aga hoovõtuga ei kiirusta, sest noh, sissetulekud ei ole neid. Aga no ma arvan, et sellistest asjadest ei tohiks ennast nagu häirida lasta, sellepärast et lugu on ju niimoodi, et mina helistan isegi rohkem seda kuninga tänava piimasaali või selle pudruauku nii-öelda, sest see minu sissetulekut laps nagu paremust sinusse kallis liha võib olla antud juhul läheb ka välja natukene kadedus nende inimeste suhtes, kellel on vabu kümneka edel kes võivad selle arvel endale lõunat lubada. Meie sellesse kategooriasse lihtsalt ei kuulnud. Võib-olla küll aga ometi, millal? Tallinnast narr ära kadus, millal elu meeldisid? Maks muutes seda peab ikka vist küll stalinismi seostama. Mil piker suleti ja igasugune tagamine üle kojamehe taseme, nagu ära keelati. Millal sa piker sulati, ma ei mäletagi aasta numbrit, kas sa mäletad? Ise ma siis seda ei lugenud veel. Aga kui ma ei eksi, siis oli vist 47. aastal, aga Pikre toimetised võid muidugi täpsustada. Aga nüüd püüab piker seda kõike tasa teha, tundub. No see kulub igatahes ära, sest et natukene lõuatäis naerda saada kõige tõsisemate nii-öelda pühaks peetud asjade üle kulub ju praegu väga ära meile kõigile. Kas sa oled tähele pannud, kas need inimesed, kes kuulavad lugusid, kui sa tutvustad vanalinna või kus sa siin Niguliste kirikus juhid ekskursiooni, kas nad ootavad ka midagi niisugust? Kergendavad lugu, et saaks naerda. No ega paljate aastaarvude rääkimise ja stiili kriitilise analüüsi Kreeka rahva ees kaugele ei jõua. On vaja ikkagi midagi niisugust, mis tooks nende ammu möödunud sajandite nagu olustikku ja kombeid ja kõike seda natukene lähemale, nii et seda niisugust puht kunstiajaloolist teavet on vaja ikka natukene vürtsitada mõningate eluliste seikade kaga. Ja jääb arvata, et sul on igas paigas üks niisugune eluline seik ka. Millest sa siis kõneled? Igast tänavus vähemast. Mis seal praegu hetkel veel meelde tuleb, kas mõni tänav on sugune rikkalik? Täna on ka selles mõttes? No minu jaoks isiklikult on seletamatuid riigiga paraku seotud vaimu tänav sest vaimu tänav pärimuse järgi on oma nime saanud selle tõttu, et seal kõvasti kummitanud on. Aga ma olen kõikidelt peaaegu inimestelt, kes vana Tallinnaga tegelevad ja seda asja uurivad, küsinud, et aga millisest pärimusest on ikkagi vaimud ärav oma nime saanud. Ja kahjuks on see need andmed kaotsi läinud. Seal on jutt olnud ainult niisugune kaudne, et kunagi olevat üks mees oma naise äratab siis olevat see naine käinud nagu kodu käiakse, aga kuidas see lugu oli ja kellega see oli ja millal see oli? See kõik on selgus, et seda enam, et minu isiklikust perekonnaloos on ka veel selline episood, et minu emapoolne vanaema mõrvati selles samas tänavas 30.-te aastate alguses. Nii et ma oleksin juba puht perekonnaloolist huvitatud teada saama, et kuidas see täna siis oma pahaendelise maine maine omandas? Kunagi. Aga seal oli veel üks lugu, millest sa tahtsid kõnelda. Don Juani. Asso ja annavad Rasmus Kangropool oleks muidugi õigem mees seda lugu rääkima, sest et vaat kuidagi on tekkinud niisugune legend Toomkirikus, kui sinna sisse astuda. Lõunalöövi, et siis inimene satub Ühele hauaplaadile, mis on 1700 seitsmekümnendatel aastatel surnud eesti maadli mehe Taube. Matmispaiga tähiseks. Ja pärimus on niisugune, et see Taube olevat olnud igavesed seelikukütt ja kui ta ükskord siis surema hakkas vaata soovi avaldanud, et teda maetaks nimelt just kiriku sissepääsu juurde, et igaüks, kes sinna astub, siis tema põrmuga tallaks oleks temale siis nagu alanduseks karistuseks? Jaa, Kangropool rääkis mulle veel seda, et kord olevat siin käinud Rootsi sõjalaevastiku delegatsioon ja siis temal olnud juhust juhtida siis rühma sõjalaevadelt eesotsas Rootsi admirali ka. Ja siis, kui ta oli selle pärimuse seal ära rääkinud selle hauaplaadi juures, siis korraga admiral käratas, kapten toob kaks sammu ette. Siis osutus, et sellesama Taube rootsipäraselt toob, pärija oligi sellest seltskonnast, aga muidugi temal võis muidugi kaunis ebamugav olla pärast niisugust legend ühe esiisa kohta. Aga samal ajal tuleb ka tõdeda siiski, et et puuduvad igasugused dokumentaalset andmed, et seesinane 18 sajandi Taube just niisugune riivatu seelikuga. Ta oli. Nii et võib öelda, et see on siiski Tallinnas üks kunst, pärimus, mida ei maksaks levitada. Palju me kõneleme sellest, et me kõik käime väga Norniga nägudega ringi ja ja nalja meie elus on vähe ja sa puutud nüüd väga palju inimestega kokku ikka siinsamas Nigulistes, kus me praegugi sinuga juttu ajame. Mis mulje sull on jäänud inimestest? See on muidugi jumala tõsi, sest et meie ise oleme oma poliitilistest võitlustest ja olukorra niisugust ebakindlusest ja olmelistest asjadest nii traumeeritud, et me sageli ei hakka selle asemel, et naeratad teisele inimesele naeratus vastu saadamist terveks päevaks võiks teinekord toniseerida. Kui mees lausa hambaid kiristades, siis me tõmbame pea, kes siia käimani kühmus ja mis massilise morssis ringi. Ja seda muidugi sellele on teatud vastukaaluks inimesed, kes tulevad mujalt kes tulevad mujalt, on niimoodi haavalad ja heatahtlikud ja kui sa nendega räägid, siis neil ei ole nuga pilgus võtanud kuidagi hoopis lahtisemaid ja see mõnevõrra sisse ka sunnib niimoodi häälestama, et sa oleksid tähelepanelik ja inimesele naerataksid. Ja muidugi meil Nigulistes tuleb veel üks asjaolu arvesse. Vot kujutage nüüd endale ette seda, et hommikul tulles Nigulistes valvesse avatse suures sepisvõtmega kiriku peaukse, kust hakkavad inimesed hiljem sisse tulema ja ka välja käima siis astud tornialusesse ruumi, jääd seisma ja kui siis parajasti ei kostu Ülemiste lennuväljalt reaktiivmootorite müra siis on mõnikord niisugune vaikus. Niisugune helendas hommikuvalguses et on näha, kuidas nagu valgus tõuseb alt üles võlvide poole ja vaat, see pilk saab nagu mingisugusest ainelisest voost või magnetivoost kistud alt üles põrandalt kuskile kõrgemale, võlvide ja ka taeva poole. Ja siis, kui seal natukene aga seista, siis sa tunned nagu kuidas sind nagu vabastab ja viib endaga kaasa mingisuguste selliste kõrgemate ülevamate asjade mõistete juurde. Ja siis sa võid tunnetada ühelt poolt oma tühisust ja veel millegi suurema ja võimsama olemasolu võimalikkust. Ja samal ajal ka nagu vabaned mingisugusest niisugusest tühisest olmest rest.