Järjehoidja. Kuueteistkümnendal veebruaril 1982 trükkimisele antud 23. märtsil 1982 b Keskkomitee kirjastuse trükikoda, Tallinn-Pärnu maantee 67 a trükiarv 21000 hind 75 kopikat. Toimetuse aadress Tallinn-Narva maantee viis. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi, Eesti NSV riikliku kinokomitee, Eesti NSV Heliloojate Liidu, Eesti kinoliidu ja Eesti NSV teatriühingu ajakiri ilmub kord kuus. Minu ees on esimene number. Kaanel Ugala uus teatrimaja, lehekülg kaks foto filmist Lenin Pariisis lehekülg kolm. Saateks sama numbrile Rein Ristlaanelt sotsialistliku ühiskonna arengu üheks seaduspärasusega son kultuurifaktori osatähtsuse järgi pidev kasv. Üha enam kasvab Nõukogude inimeste tung kunsti poole. Üha avaramaks muutuvad võimalused loominguliseks tegevuseks. Üha kamaks kujuneb meie maa paljurahvuselise sotsialistliku kultuuris, sisu tugevneb temalt. Materiaalne baas. Kõik see kehtib täiel määral ka meie vabariigi kultuurielu kohta. Siinkohal ei ole vajadust uuesti loetleda Nõukogude Eesti kultuurisaavutusi viimastel aastatel. Nad on hästi teatud ja tud kogu rahvale. Hoopis olulisem on veenduda. Tõusujoon kestab iga uus aasta, toob eesti rahvuskultuurile uusi võite, avardab tema arenguperspektiivi jõudsaks sammuks vabariigi kultuuriloos kujuneb kahtlemata uue ajakirja teater, muusika, kino, ilmuma hakkamine. NLKP 26. Kongressil toonitas seltsimees Brežnev. Kirjanduskriitikute ja kunstiteadlaste ülesanne on esitada professionaalseid otsustusi. Seni olid võimalused selleks meie vabariigi teatri-kino- ja muusikateadlastel küllaltki piiratud, järelikult aga ka nende osa kultuurielu edendamisel ebapiisav. Nüüd loodame olukorra põhjalikku muutumist marksistlik-leninliku üle maailmavaatele tugineva professionaalse kunstikriitika mõjujõu märgatavad kasvupunkt. Ma jätan pool selles saates ennast nüüd sellele lugejale lugeda, keda ajalugu sügavamalt huvitab ja vaatan seda ajakirja edasi. Järgmisel leheküljel. Rubriik dialoog. Kaarel Ird ja Jaak Allik. Teater, muusika, kino peatoimetaja peavad dialoogi teadagi teatrialastest küsimustest. Sellele järgneb rubriik mõttevaramu Stanislavski eetika ja väike vinni lehekülje all nurgas NSV Liit 60. Edasi rubriik, kes selles rubriigis hakkame avaldama teatri ja filmirežissööride elu- ja loometee lühitutvustusi. Üks selline materjal ei anna eriala inimestele ehk palju ja on mõeldud eelkõige laiemale teatrihuviliste ringile. Kuid kujutlegem viit kõrvuti olevat lastekäiku, see oleks juba käepärane lühil leksikon ka spetsialistile. Ja esimeseks on võetud vaatluse alla Georgi. Ei puuduga Winjet, NSV Liit 60. Ike Volkov heidab pilgu uuele teatrile Ugala-le. Jaak Allik kirjutab pikema ülevaate tuhmi teatri aastas ära. Siis tuleb kolm küsimust Arnold Greenile seoses 15. üleliidulise filmifestivali korraldamisega Tallinnas. Tiina Lokk, filmi kangelane, evolutsioonist kangelased on mõistagi kõik Nõukogude Liidu filmidest üleliiduliste filmifestivalide auhinnad. 64.-st aastast saadik on need siin ära toodud. Ja võtavad seetõttu üsnagi mahuka ruumi edasi rabapilt. Kaljo Kiisk. Sirje Endrelt. Mängufilm 1981 põlvkonnavahetus Jaan Roosi materjal. Hugo Lepnurme koos edasi tuttava ajaga. Ester Mägi 60. sünnipäeva hilinenud äramärkimise artikkel. Helilooja ja teater. Madis Kolgi intervjuu Raimo Kangro, Eugen Kapi ja Heino Dambergiga. Vist peab ütlema, et ei ole tegemist teater, muusika, kino praeguse peatoimetaja Madis Kolgiga, vaid muusiku hariduslikku Madis Kolgiga kes teater muusika kino toimetuses selle ajakirja loomise algusaastatel töötas. Kalju Komissarov on üks mure. Nisugune rubriik hakkab tulema ja toimetus laseb selle nii-öelda vabale jalale. Kui loominguliste liitude liikmetel on põhjust kõnelda loomel detakistavatest nähtustest, siis on see üks avaldamise koht. Lisaks on läbi ajakirja erinevate kultuurivaldkondade esindajate kolm soovi uuele ajakirjale. Neid soovijaid on 13 ja nad on siin äärmisse veergu läbivalt paigutatud. Kõik soovivat mõistagi oma vaatenurgast kõige paremat tulevikku ajakirjale mida oli väga pikalt oodatud ja mille ilmumine oli seotud väga suurte probleemide ületamisega. Lisaks lõpuks kirjutab Mai Levin Concordia klaari piltidest. Ja kui ma siin varem nimetasin Nõukogude Liidu moodustamise 60. aastapäeva vinieti, siis On see ikka tähelepanu, väärne küll. NSV Liidu moodustamise idee kuulutatakse välja 30. detsembril 1922 esimesel üleliidulisel nõukogude kongressil. Aga teater, muusika, kino esimene number ilmub aprillis ja juba on selle teemaga. Number võiks öelda läbivalt seotud nii pildis kui kirjas. 1982. Ei ole kerge aasta nendele, kes pidid siis tegutsema võimaluste piirides. Nüüd tahaksin ma veel paar sõna öelda. Teater, muusika, kino muusikaosakonna juhataja kohta. Vähemasti esimesel 10-l aastal tegi seda tööd Mare Põldmäe. Kui keegi teeb lahti muusikute biograafilise leksikoni, siis ta võib lugeda. Mare Põldmäe sündinud 14. juunil 1955 Charlaki asula, Omski oblast. Surnud 19. juunil 2002 Tallinnas. Õppinud Johannes Playwe juures muusikakoolis muusikateooriat. Lõpetanud 1979 Tallinna riikliku konservatooriumi kompositsiooniklassi Anatoli Kažneki juures ja 1986 Tartu riikliku ülikooli ajakirjandus. Fakulteedi oli teater, muusika, kino üks tajaid 1981 ja 1991. aasta peaaegu lõpuni selle muusikaosakonna üks toimetajatest ja tegelikult juhataja. Edasi suundus Mare Põldmäe Estoniasse, kus ta oli dramaturgi tööl siis pisut aega olite seotud Eesti Muusikaakadeemia avalike suhete konsultandina oma alma materiga. Ja 1996 läks tal lõpuks korda see, mida ta oli ammu juba tahtnud ja asju vaikselt ajanud. Organiseerida Eesti muusika infokeskus. 96 on asutatud ja kuni oma elu lõpuni. 2002 oli Mare Põldmäe selle asutuse juht. Ta oli väga paljude muusika ettevõtmiste hing. Kuulus korraldajate hulka küll Eesti muusika päevade puhul küll Kuressaare ooperipäevadega seotuna. Teda jätkus paljudesse ettevõtmistesse ja tema kirjatöödest ülevaate saamine nõuab natukene teist aega ja kohta, kui meil siin praegu on. Peab imetlema, kui palju suudab inimene, kui tal on tõsist tahtmist. Ja peame mõtlema ka selle peale, et need asjad, mida tema tegi mida ta jõudis tulemuslikuks teha. On tehtud aegadel, kus igasuguste uuenduste sisseviimine oli väga keeruline. Järjehoidja järjehoidjat toetab Eesti kultuurkapital.