Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku 25. juuni, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti ja Soome koostöövõimalusi vaaginud analüütikud soovitavad moodustada ühise rühma tuumajaama rajamiseks Eestisse. Tallinnas alanud maailma terviseorganisatsiooni konverentsil arutavad Euroopa regiooni 53 liikmesriigi ministrid ja kõrged ametnikud uut lähenemist tervisesüsteemidele. Eriti ö osutatakse tugevale seosele inimeste tervise ja riigi majanduselu vahel. Venemaa president Dmitri Medvedjev valmistub kohtumiseks president Toomas Hendrik Ilvesega, lubab toetada riikidevaheliste suhete arendamist ning oma riigis plaani president kavandada ulatuslik majandusreforme, pidurdada üha kasvavat inflatsiooni. Zimbabwe opositsiooniliider esitas Lõuna-Aafrika arenguühenduse liidritele ettepanekud riigi kriisist väljatoomiseks ning kutsus rahvusvahelist üldsust üles saatma riiki rahuvalveüksused. Eesti Post müüb Tallinna kesklinnas Narva maantee üks asuva esindushoone alghind on 128 miljonit krooni, kui mõni ettevõte loodab seda kahekordistada. Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul investeeritakse müügist saadav raha posti- ja logistikateenuste ümberkorraldamisse. Teine aadress Tallinnas kolde puiestee 65 kivipõhja politseiprefektuuri politseiosakonna uuele hoonele. Seni töötab osakond Eerika tänava hoones, mille parim enne möödas uus hoone saab valmis tuleval kevadel. Siis on pealinna politseinikel kõigil korralikud töötingimused. Vabadussõja võidusamba rajamisel arvestatakse praegu senisega graafikuga, mis eeldab samba avamist 28. novembril, kuid juuli algul selgub, kas peab ajagraafikut muutma nii, ütles kaitseministeeriumi poolne projektijuht Veiko Berlin. Arheoloogiliste tööde lõpetamiseks Harju mäel palutakse lisaaega. Ilm Eestis püsib vahelduva pilvisusega ja hoovihmadega. Sooja on öösel viis kuni 11, homme päeval 15 kuni 20 kraadi. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Kõigepealt Soome Helsingis esitati Eesti ja Soome koostöövõimalusi analüüsivat raportit, milles on 55 konkreetset soovitust ja Vallo kelmsaar räägib koha pealt lähemalt. Raporti koostasid Põhjamaade investeerimispanga asepresident Gunnar Okk ja suursaadik Jaakko Blumberi. Mahuka dokumendi eesmärk on pakkuda ideid ja soovitusi, kuidas Eesti ja Soome suudaksid koostöös tulla paremini toime üleilmastumise tulenevate väljakutsetega ja aidata teineteist konkurentsivõime suurendamisele. Peaminister Andrus Ansip ja Matti Vanhanen on veendunud, et kõik 55 esitatud soovitust on võrdselt head eraldi märkis Ansip siiski näiteks energeetika ja turismivaldkonda käsitlevad ettepanekuid. Ajakirjanike tähelepanu pälvis aga eeskätt ühise töörühma moodustamine tuumajaama rajamiseks Eestisse Eesti-Soome ühisprojektina. See on tulevikku arvestades ainus reaalne alternatiivenergiaprobleemidele, leiavad raporti autorid. Kas eesti peakski võtma kindla poliitilise suuna oma tuumajaama rajamisele? Peaminister Andrus Ansip. See on üks tarkade meeste poolt tehtud ettepanek ja kindlasti see ettepanek väärib arutlemist. Miinimumelektritarbimine on väga väike selleks, et ehitada head odavat elektrienergiat tootvat tuumaelektrijaama Eestisse üksi 400 megavatti on miinimumtarbimine ja keegi ehita kalli kapitaliinvesteeringuga tuumaelektrijaama selleks et osade maa tootmisvõimsusest jääks lihtsalt reservina seisma. Seega me peaksime omama väljavaateid keskuseks müüa siis elektrienergiat ka oma naabermaadesse. Nii et see idee on, on väga-väga hea ja intrigeeriv edasiste diskussioonide jaoks. Praegune töörühma esindaja Kadrioru kohvimaade pani sinna ülesse tähtsusega saudid veere asija. Kuigi rappasin autorid tegid ettepaneku ühise riikidevahelise töörühma moodustamiseks. Meie, et see on ettevõtete asi muidugi andmine ja otsuste tegemine Eesti riigi asi, kuid sealt edasi näiteks majanduslik tasuvus on ettevõtte asi, arvas Soome peaminister Matti Vanhanen ning lisas, et elektrijaam on ehitatud ka mujale ja mingeid takistusi Soome ettevõtete investeeringuteks välismaal ei ole. Üht raportis esitatud soovitus tõstis Eesti valitsusjuht Andrus Ansip siiski veel eraldi esile. Mulle väga meeldib idee reklaamida Helsingit ja Tallinnat kui ühtset turismipiirkonda Euroopast kaugemal näiteks Aasias ja aga samas ka Euroopas endas. Tallinnas algas täna hommikul maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni konverents mõningatest kõne all olevatest teemadest lähemalt Mall Mälberg vahendusena. USA Princetoni ülikooli õppejõud Uwe Reinhardt ütleb, et on üks ääretult tähtis küsimus, mis tihti jäetakse tähelepanuta. See on see, et me räägime tavaliselt liiga palju rahast. Ma ei räägi olulistest seostest tervishoiutervise ja heaolu vahel. Žanrämmaste. Me püüame nendest seostest aru saada ja ma arvan, et viimase 20 aastaga on oldud selles suhtes päris edukad. Mõnikord on selgunud, et kui silmas pidada tervist ja heaolu, on hoopis rohkem investeerida haridusse, et inimesed õpiksid, kuidas oma keha valitseda. Ma arvan, et igas ülikoolis peaks olema kursus sina ja su keha, et inimesed teaksid, kust tuleb vähk, mis on toitumise head ja vead, kuidas kasutada tervishoiusüsteemi vastutustundlikult ja efektiivselt. Me ei õpeta praegu, aga ma arvan, et 10 aasta pärast teame me rohkem, elame kauem ja kvaliteetsemat elu ja kulutame tervisesse paigutatud raha palju efektiivsemalt. Kui nüüd ütles uue Reinhardt, kus see Figueras Euroopa tervisesüsteemide ja poliitika vaatluskeskusest rõhutas, et tihtipeale räägitakse, kui rasked on tervishoiukulutused majandusel kanda. Tegelikult on tema sõnul vastupidi võssa endi hobuseid. Kui sa eeldad Siin hour. Investeerimine tervishoiusüsteemi ja tervisesse on meie meelest võimalus aidata majandust tegelikult Lissaboni leping elu ja pikkuse üheks oluliseks sotsiaalse ja majandusliku arengu näitajaks. Meie tahame näidata, et parem tervis tähendab suuremat töövõimet ja pensionile mineku edasilükkamist. Seega me konverteerime tervisemajanduse arenguks probleemide hulgas, mis on juba üles kerkinud. On ka see, et eri maades kulutatakse tervishoiule erinevalt kuid alati ei tähenda enam kulutamine paremat tulemust. Näiteks taas kulutatakse inimese kohta kaks korda rohkem kui Kanadas, aga pole mingeid tõendeid selle suurema tulemuslikkuse kohta ube. Reinhardti sõnul võib tegemist olla sellega, et Ühendriikides ei kuluta tervishoiu raha kuigi arukalt. Seetõttu ongi maailma terviseorganisatsiooni praegune uuring selle kohta, milline oleks parim kliiniline praktika, mis oleks finantsiliselt efektiivne, äärmiselt tähtis. Kui palju siis peaksid valitsused SKP-s tervishoiule kulutama. WHO esindaja Barcelonas jõukad siin ütleb, et maailma terviseorganisatsioonil pole kindlam. Sendivalitsused SKP-s tervishoiule kulutavad polegi teatud mõttes sobiv võrdluse mõõdupuu, sest mõned valitsused on vaesed ja mõned rikkad ja nad ei saa ühepalju kulutada. Tuleks pigem vaadata seda kui suure osa sellest rahast, mis tal kasutada on. Valitsus tervishoiule kulutab. Eesti sotsiaalminister Maret Maripuu omakorda rõhutab, et täna alanud konverents sibul on kõige tähtsam, et tuleb laiendada arusaamist tervishoiusüsteemist. Et on olemas arst, erinevad meditsiiniteenused, aga on ka keskkond ja on oluline vaadata, kas keskkond soosib tervislikke eluviise. Kas meil on õiged tervisevalikud või mitte, ei pea, 40 protsenti haigustest on ennetatavad, kui inimesed teevad õigeid tervisevalikuid. Nüüd välisuudiseid ja Margitta otsmaa. Zimbabwe poliitiline kriis vabanenud pärast seda, kui opositsiooni juht Morgan Songi rai teatas, et loobub reedestel valimistel osalemast usutluses Austraalia telekanalile SBS, ütles Changi raiet president Robert Mugabe või on kuulutanud välja sõja, mitte uued valimised. Opositsioon ei soovi sellest sõjast osa võtta. Svangi Railon täna Svaasimaal kogunenud ja Zimbabwes tekkinud olukorda tuttavatele Lõuna-Aafrika arenguühenduse liidritele neli nõudmist, mis tooksid riigi kriisist välja. Esiteks tuleb vägivald peatada kohe teiseks riiki tuleb tuua humanitaartöötajad. Kolmandaks kõik märtsis toimunud valimistel parlamenti saanud, tuleb ametisse vallutada ja lõpuks kõik poliitvangid tuleb viivitamatult vabastada Svangi rai, ütles Paet. Aafrika Liit peaks ÜRO toetusel juhtima Zimbabwe ülemineku protsessi pärast valimisi ja poliitilist vägivalda. Venemaa president Dmitri Medvedjev ütles intervjuus Reutersile. Ta tahab vähendada riigi osa majanduses ja kärpida valitsuse kulusid, et toime tulla kõrge inflatsiooniga. President pidas vajalikuks teha rahvusvahelist koostööd maailma majandusprobleemide lahendamisel ja kordas ettepanekut, et rubla tuleks muuta. Üheks rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Väitis ka, et see aitaks tugevdada maailma finantssüsteemi. Venemaa üks tõsisemaid probleeme on tänavu kõrge inflatsioon, mis võib tõusta kuni 14 protsendini. Medvedjev kaitses ühtlasi Vladimir Putini tegevust osa majandussektorite viimisel riigikontrolli alla, öeldes, et see aitab tagada riigi strateegilisi majandushuve. Kuid ta lisas, et rohkem riik oma osa majanduses ei suurenda, pigem vähendab seda. ÜRO julgeolekujuht astub tagasi pärast seitsmeteistkümne maailmaorganisatsiooni töötaja elu nõudnud Alžeeria osakonna tööd. Nii teatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Britt David sellest teatas esmaspäeval otsusest võtta enda peale süü mis tahes julgeolekuvigade eest, mis võisid olla tekkinud seoses möödunud aasta 11. detsembri rünnakuga. Alžeeria pealinnas lõhkasid terroristid toona kaks pommi. Jiri põhiseaduskohtu juures ja teise ÜRO hoone juures. Juhtunut uurinud seitsmeliikmeline komisjon leidis, et rünnak pani ÜRO turvakorralduse proovile endine Scotland marditerrorismivastase osakonna juhataja õuennesson ÜRO-s töötanud kolm aastat pani sõnul on ta parandanud märgatavalt maailmaorganisatsiooni julgeolekusüsteemi ja jääb ametisse, kuni talle leitakse järglane. Iraan viib tuuma Romney tõttu kehtestatud sanktsioonide karmistamise järele varade Euroopa Liidust välja. Nii teatas asevälisminister Mahdi Safari täna Austria ajaleheletti pressi antud usutluses. Mahdi ütles ajalehele, et uute sanktsioonide läbi kaotavad eurooplased ise. Iraanil on gaasi ja naftavarud, mida kõik tahavad osta, kuid edaspidi kaubeldakse peamiselt Aasia riikidega. Samuti teatas ta, et ligi 100 miljardi dollari väljaviimine toob Euroopas kaasa rahapuuduse ja mõjutab maailma majandust. Venemaalt veel nii palju, et Venemaa president Dmitri Medvedjev plaanib Hantõ-Mansiiskis peetaval soome-ugri rahvaste viiendal maailmakongressil teha meie presidendile Toomas Hendrik ilvesele pakkumise konstruktiivse dialoogi alustamiseks. Nii teatavad Kremli allikad RIA Novostile. Presidenti tsiteeritakse Venemaa presidenti siis, et me peame taastama avalduse. Me oleme mures seniseid suhteid iseloomustanud pinget ja vastasseisu osas, mis on riikidevahelisele suhtlusele olnud iseloomulikud juba pikka aega. Aga sellest kohtumisest siis saame kuulda nädalavahetusel praegu Eestisse siia Tallinnasse, Tallinnas kolde puiestee 65 kandinurgakivi põhja politseiprefektuuri põhja politseiosakonna uuele hoonele ja kohal käis Riina Eentalu. Politseinike palk ja töövahendid on paranenud, kuid töökeskkond pole igal pool kaugeltki järele jõudnud, tunnistas siseminister Jüri Pihl. Aastal 2008 töötavad ka paljud Tallinna politseinikud veel ruumides, mille parim enne on ammu möödas. Nagu ütles põhja prefekt Elmar Vaher praeguste Eerika tänava ruumide kohta, et seal on ohtlik töötada. Selles hoones töödata, kus inimesed töötavad, on ohtlik ta Eerika tänaval just raha sinna paigutada ei ole mõistlik, et seepärast jah, siia, selle hoone valmimisega on meie vajadused rahuldatud. Uus maja sai täna nurgakivihoonesse tuleb üle 4000 ruutmeetri pinda ja sinna mahuvad nii politseiametnikud kui ka kinnipeetavad. Kolm pealinna politseiosakonda on juba uutesse ruumidesse kolinud, järjekorras on viimane põhja politseiosakond. Siseminister Jüri Pihl. Juba aasta pärast töötavad siin üle 150 politseiametniku, kes kolivad siia Eerika tänava üpris kehvades tingimustes ning olen kindel, et riigi kinnisvara aktsiaseltsi arhitekt Meeli Truu lahendus täidavad. Me ootused soojeneb juba järgmisele aastal, samal ajal toimub siin maas igapäevane rutiinne politsei töö Põhja-Tallinnaelanike nagu Kopli, Paljassaare, kalamaja, Pelgulinna kelmikülaelanike turvalisuse nimel. Põhja prefektuurist teeb siseministrile muret veel Lääne-Harju osakond. Võib-olla, kui me räägime põhjas, siis on ka veel vaadata, et mis saab Lääne-Harju politseiosakonnas, kus asub praegu sauel, et töötame koos politseiameti ja põhja prefektuuri nende ruumiprogrammi ja eks siis näeb, aga muidu Tallinn on jah, oma hoonetega, nii nagu järel. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit kinnitas, et maja saab õigel ajal valmis ja lootis, et majanduse jahtumise tingimustes jätkuvad ikka ka edaspidised ühised projektid siseministeeriumiga. Üsna veel, mis on projekt Rakveres, Kuressaares, Pihtla tänaval? Oleme mõelnud Jõhvi, Narva, Võru ja teistele politsei hoonetele. Me oleme alustanud detailplaneeringut Murastesse Sisekaitseakadeemia laiendusse, nii et loodame, et riik toetab neid. Palusin siseministeeriumi ülikinnisvarapolitseiamet, Leida esindajatel paigaldada silindernurgakivisse betoneerida. Nurgakivi sai paika ja maja peab valmis olema tuleva aasta aprillis. Maja ehitatakse, teist müüakse Eesti Posti nõukogu otsustas müüa Tallinna kesklinnas asuva Narva maantee üks kinnistu võõrandamise alghind on 128 miljonit krooni. Mall Mälberg küsis Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni käest, millistel kaalutlustel hoone müüakse. Eesti Post on logistika- ja postiteenuse ettevõte ja seetõttu esimene selline lähenemine oli otsustada, kas Eesti postil on sellist kinnisvara oma põhitegevuste jaoks vaja. On üpris selge vastus, et Eesti postil ei ole kesklinnas asuvat niivõrd grandioossed kinnisvara vaja ja sellest tuli ka see otsus, et see kinnisvara, et Narva maantee alguses tuleb realiseerida ja juba järgmise sammuna tuli otsus selle kohta, et millise meetodiga seda teha. Aga võimalus, et Eesti Posti hakkab ise kinnisvara arendama ja ruume välja rentima ja nii edasi, aga meie väga selge nägemus on, et Eesti Post ei ole kinnisvaraarendusettevõte ja selle tõttu me väga selgelt otsustasime selle kinnistu müüki panna. Alghind tuli ekspertide käest ja, ja täpselt selle tõttu me täna hakkamegi rääkima Narva maantee Ühe müügist. Kuidas peamaja müük aitab kaasa Eesti posti või postituru tulevikule? Aitab kaasa selle läbi, et Eesti postil on vaja teha päris märkimisväärseid investeeringuid, on vaja kaasajastada paljusid protsesse, mis, mis on olulised selleks, et me suudaksime postiturul ja ka logistikaturul olla konkurentsivõimelised. Me teame, et nii mõnedki konkurendid kasutavad siin riigitoetusi selleks, et laieneda. Eesti Post peab sellega ise hakkama saama ja Eesti Posti üks variante konkurentidega heitlemiseks üks on see, et, et me lihtsalt vaatame oma tegevused üle. Need tegevused siis see ei ole postiteenuse ja logistikateenuse osutamiseks hädatarvilikud. Nendest teenustest või nendest objektidest me loobume ja saadud raha investeerime juba konkreetselt postiteenuse ja logistikateenuse arendamisse. Täpsemalt saab rääkida sellel sügisel. Selge on see, et Eesti Posti investeerimisvajadus on päris suur. Aga me loodame selle sügise jooksul avalikkusele ka välja anda juba konkreetsed investeerimisplaanid ja Vana-Narva maantee ühe müük, heal juhul toimub ka sügise teises pooles, siis ma usun, et et enne seda on juba teada, et milliseid investeeringuid lähiajal Eesti postia planeerib. Kas mõni põhimõtteline ostja või huviline on juba teada ka? Me oleme kõigi ostjate suhtes käitunud taoliselt, et tegelikult tegu on Tallinna linna mõistes ühe kõige parema kinnisvaraarenduskrundiga ja selles mõttes me ei pidanud vajalikuks sellega mingeid eksklusiivseid läbirääkimisi pidada, et kõik partnerid on ühtemoodi oodatud ja me usume, et selle krundi omanikuks saab see, kes näeb sellel kõige suuremat potentsiaal. Kui palju maksab Eesti postile kõige suuremat raha? Ja veel ühest rajatisest Vabaduse platsil Harjumäe juures seisab silt, kus on kirjas, et arheoloogilised kaevamised Harju mäel peaksid lõppema või olema lõppenud täna Riina Eentalu, kui siis vabadussõja võidusamba rajamise kaitseministeeriumi projektijuhilt Veiko Pärnilt, mis seisus kogu see asjaajamine sest see nii pole ju ka veel sambale ehitusluba. Eelmisel teisipäeval sain teada Tallinna kultuuriväärtuste ameti viimase seisukoha peatrepikõrguse suhtes, milles nad palusid muuta esialgset kõrgust 13 sentimeetrit 15 sentimeetri peale ja sellel nädalal siis peaks saama tehtud kõik projekti muudatused ja sellega peaksime saama ka viimase kooskõlastuse Tallinna kultuuriväärtuste ametilt. Ja sellega on ka kättesaadav kõik nõutavad kooskõlastused, mida soovis Tallinna linnaplaneerimise amet meie poolt ja jääme edaspidi. Ootame nüüd ehitusloa väljastamist. Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul ei tähenda see aga veel kaugeltki samba ehitusluba. Me oleme jaganud selle objekti kaheksa ehk siis ehitusluba kuulutatud seda Platuurid. See sammast samba kohta meil õpikuid ei ole, projekt ei ole välja pakutud, kuidas on siis valgustuslahendus, kuidas need klaasid seal täpselt küljes on, et ehk see peab olema linnaruumis väärikas ja vabadussambale väärikas lahendus, kui need küsimused vastused saanud, siis saab hakata rääkima samba ehitusloast. Pekka Berlin, kuidas siis on tsehhidega lahenenud see klaasplaatide kinnitamise lugu poltidega või kuidas? Me oleme rääkinud ka tsehhi ega nendest poltidest ja põhiline asi on ikkagi see, et lähtutakse turvalisusest ja see järgi tuleb kunstilisus mängu, ehk kui teised kinnitusmeetodid ei taga meile turvalisust, siis jäädakse selle juurde ja püütakse leida selline lahendus, et nad võimalikult vähe silma paistaksid. Ilus võiks ikka ka on, ja selle nimel töötatakse täna väga palju, et väljanägemist parandada. Kas tuleb nüüd uus ajagraafik kogu selle samba ehitusel? Hetkel meil on täna väike varuaeg seoses tehnoloogia muutusega seal ehitustööde korraldamisel platsil, et osata tööd on võimalik teha tehastes. Ja selle tõttu on meil jäänud hetkel ka varuaeg, nii et kui see varuaeg veel täis saab, siis tõenäoliselt peame hakkama kaaluma seda teist aspekti, aga hetkel me oleme ikkagi vanas vanas ajagraafikus. Millal see, ma arvan, et me saaks sellest rääkida juuli esimeses pooles. Arheoloogilised kaevamised Harju mäel peaksid lõppema täna, aga nad ei ole ju lõppenud. Praktiliselt on arheoloogilised kaevetööd lõppenud, on üks viimane tööjutt veel vaja teha ja seda arheoloogiliste kaevetööde luba täna veel pikendatakse. Mõnevõrra ehk viia need viimased tööd lõpuni. Ilm on meil öösel vähese pilvisusega ja sajuta, kohati on udu. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa, öö hakul kirdetuul kuni 12 meetrit sekundis, sooja on viis kuni 11. Homme on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, puhub edelatuul neli kuni üheksa, õhtupoole läänerannikul kuni 12 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 20 kraadi. C oli Päevakaja kuulmiseni kell kaheksa.